ma loodan et minu lapsel ei saa sellist kasvatajat aias olema, kes subjektiivselt igast asju arvab perede kohta…
Noh, ma garanteerin, et saab ????
Ses suhtes, et õpetajad ei ole eraelus mingid ülineutraalsed robotlikud ideaalinimesed, kes mitte millegi osas mingeid isiklikke arvamusi ei oma – nii nagu võib oma arvamus olla ka arstil, psühholoogil, füsioterapeudil või mis tahes muu ameti esindajal. Professionaalsuse piir lähebki sealt, kas antud inimesega tulevad tema põhimõtted ja seisukohad tööpostile kaasa, mis määral – ja kas ta suudab ära tunnetada piiri, kust maalt on põhjendatud patsiendi/kliendi/lapsevanema/… nõustamine ka keerulisematel ja tundlikematel teemadel. Nt õpetaja peab seadma kõige ettepoole lapse heaolu, seega on olukordi, kus ikkagi tuleb lapsevanema kasvatuspõhimõtetesse nö sekkuda või anda nõu, isegi kui vanem seda ei taha, aga loomulikult on tõhus ainult selline nõustamine, kus osapoolte vahel on vastastikune kontakt ja ühine eesmärk – õnnelikum ja tervem laps. Kindlasti ei saa õpetaja oma seisukohti ülevalt alla peale suruda, kuid päris kindlasti ei ole ka alust eeldada, et õpetajal inimesena üldse mingeid seisukohti olla ei võiks. Õpetaja pole amööb ega sült.
sa võid arvata, mida tahad ja anonüümselt kaagutada, aga päris elus sul seda õigust pole, saad ainult soovitusi jagada, aga mitte sekkuda
ma loodan et minu lapsel ei saa sellist kasvatajat aias olema, kes subjektiivselt igast asju arvab perede kohta…
Noh, ma garanteerin, et saab ????
Ses suhtes, et õpetajad ei ole eraelus mingid ülineutraalsed robotlikud ideaalinimesed, kes mitte millegi osas mingeid isiklikke arvamusi ei oma – nii nagu võib oma arvamus olla ka arstil, psühholoogil, füsioterapeudil või mis tahes muu ameti esindajal. Professionaalsuse piir lähebki sealt, kas antud inimesega tulevad tema põhimõtted ja seisukohad tööpostile kaasa, mis määral – ja kas ta suudab ära tunnetada piiri, kust maalt on põhjendatud patsiendi/kliendi/lapsevanema/… nõustamine ka keerulisematel ja tundlikematel teemadel. Nt õpetaja peab seadma kõige ettepoole lapse heaolu, seega on olukordi, kus ikkagi tuleb lapsevanema kasvatuspõhimõtetesse nö sekkuda või anda nõu, isegi kui vanem seda ei taha, aga loomulikult on tõhus ainult selline nõustamine, kus osapoolte vahel on vastastikune kontakt ja ühine eesmärk – õnnelikum ja tervem laps. Kindlasti ei saa õpetaja oma seisukohti ülevalt alla peale suruda, kuid päris kindlasti ei ole ka alust eeldada, et õpetajal inimesena üldse mingeid seisukohti olla ei võiks. Õpetaja pole amööb ega sült.
sa võid arvata, mida tahad ja anonüümselt kaagutada, aga päris elus sul seda õigust pole, saad ainult soovitusi jagada, aga mitte sekkuda
Minu laps läks aastaselt lasteaeda. Harjutamine võttis 3 päeva. Kell pool 6 hommikul ärkame, 6.15 lasteaeda ja 15.30 koju. Magab kaks und aias. Esimene nädal oli öö uni häiritud kuna palju uusi emotsioone. Rutiin loksus ise paika. Ärkab igal hommikul ise 5.30 ja magama lägeb pool 7 õhtul ja magab terve öö.
TA usun et paari nädala pärast on teil ka rutiin paigas ja laps magab rahulikult.
Lapse päev kokkuvõtvalt on ju ca 11 h pikk, sellest pool veedab laps lasteaias. Rahutu päevauni, kui tuleb lasteaiast. Kui on nädalavahetusel kodus, kas siis ka rahutu uni?
Laps ärkab kell 6 ja läheb magama kell 19. Saan 13h päeva pikkuseks, millest lasteaias 4,5h. Päevauni on ca 2h, mis on nõks pikem kui oli enne lasteaias käimist.
Probleemiks on ööuni, mis on rahutu nendel päevadel kui käib lasteaias.
Ma ütleks, et ära muretse. Küll laps harjub vaikselt ja siis muutuvad ka ööd rahulikumaks.
Minu jaoks ööuni kell 19 algusega ei ole küll veider ega midagi võõrast.
Mu oma laps ka esimesel lasteaia aastal läks kell 19 magama. Ise nö valis selle aja. Äratus oli kell 7(äratasin ise). Lasteaeda kell 8.
Kukkuge nüüd pikali aga minu laps alustas lasteaias täpselt aasta vanuselt. Ei ela Eestis ja siin on see tavaline asi. Ja peale esimest proovipäeva jäi kohe pikaks päevaks(8-16). Õnneks, kuna siin riigis on lasteaeda alustavad lapsed üsna beebid alles, siis on lasteaiad ka vastavalt sellele kohandatud(töötajaid rohkem ja vajadusel lapsele võimaldati üks hommikune pisiuni enne lõunaund, toideti jne).
Õnneks lasteaed oli väike, vähe lapsi ja töötajad väga head. Seega laps harjus väga kiiresti.
Ma ütleks, et ma ise nutsin hommikuti(ukse taga, autos) rohkem kui laps ????. Oli meilgi õhtuse koju saamisega jonn lahti, kui mõni põnev tegevus pooleli oli.
Öist rahutust ei täheldanud(ta oli nagunii beebist peale kehva magaja kuni 3a).
Nüüdseks on laps igati kraps, sotsiaalne 9a ja karuunega poiss. Nutab lasteaeda taga, et seal oli nii tore olnud(võrreldes kooliga). Ta käis kõik need 6a seal ja nüüd ikka räägib, et sealne kadvataja oli talle nagu lasteaia päris”vanaema”.
Mul ilmselt ka lihtsalt vedas, et laps nii hästi harjus. Kõigil kahjuks nii kergelt ei lähe. Aga ma ütles, et 2+ vanus on just see kõige keerulisem ja raskem vanus lasteaiaga harjutamiseks. Nägin oma lapse aias päris mitmeid selles vanuses hädas olevaid lapsi.
Ütle üks hea põhjus, miks aastane pikkadeks päevadeks emast eraldada ja aeda suruda?
Sest selles riigis, kus mina elan ja last kasvatan, kestab emapalk ainult 9 kuud ja seegi on vaid 70% oma teenitud keskmisest.
Rohkem ma ei viitsi selgitada, miks.
Siin riigis on lapsed palju lühemaid päevi aias kui Eestis. Enamus aiad on vaid 7-17 lahti ja kõik riigipühad kinni. Inimeste enda tööpäev ka üldjuhul kestab vaid 7.5-8h päevas.
Eestis ju põhimõtteliselt sama, mida sa kired?
Ära saa lapsi, kui elad peost suhu seal oma riigis. Lihtne. Saaksid lapsega kenasti normaalse vanuseni kodus olla.
Miks viimasel ajal siin pidevalt nii ebaviisakalt plärtsuvad kommentaarid on? Päriselus ei nähvaks ju emale, kes viisakalt oma graafikut tutvustab, “mis kired” või “vaene laps sul”, nagu ei sõimaks ka lasteaiaõpetajat, kes täiesti neutraalselt kirjeldab olukorda lasteaias.
Mingid trollid möllavad siin?
Nii mõttetu tundub üldse millegi üle arutleda, kui sedasi ebaviisakalt nähvavaks kohe minnakse.
Mulle on jäänud mulje, et perekooli printsessid on reaalsusest eemaldunud ning ei näe oma roosast pilvekesest kaugemale. Kõik teised kasvatavad oma lapsi valesti, elavad valesti ja üleüldse miks on olemas lihtsate töökohtadega inimesed, kes elavad “üle oma võimete”.
Lapse päev kokkuvõtvalt on ju ca 11 h pikk, sellest pool veedab laps lasteaias. Rahutu päevauni, kui tuleb lasteaiast. Kui on nädalavahetusel kodus, kas siis ka rahutu uni?
Laps ärkab kell 6 ja läheb magama kell 19. Saan 13h päeva pikkuseks, millest lasteaias 4,5h. Päevauni on ca 2h, mis on nõks pikem kui oli enne lasteaias käimist.
Probleemiks on ööuni, mis on rahutu nendel päevadel kui käib lasteaias.
Ma ütleks, et ära muretse. Küll laps harjub vaikselt ja siis muutuvad ka ööd rahulikumaks.
Minu jaoks ööuni kell 19 algusega ei ole küll veider ega midagi võõrast.
Mu oma laps ka esimesel lasteaia aastal läks kell 19 magama. Ise nö valis selle aja. Äratus oli kell 7(äratasin ise). Lasteaeda kell 8.
Kukkuge nüüd pikali aga minu laps alustas lasteaias täpselt aasta vanuselt. Ei ela Eestis ja siin on see tavaline asi. Ja peale esimest proovipäeva jäi kohe pikaks päevaks(8-16). Õnneks, kuna siin riigis on lasteaeda alustavad lapsed üsna beebid alles, siis on lasteaiad ka vastavalt sellele kohandatud(töötajaid rohkem ja vajadusel lapsele võimaldati üks hommikune pisiuni enne lõunaund, toideti jne).
Õnneks lasteaed oli väike, vähe lapsi ja töötajad väga head. Seega laps harjus väga kiiresti.
Ma ütleks, et ma ise nutsin hommikuti(ukse taga, autos) rohkem kui laps ????. Oli meilgi õhtuse koju saamisega jonn lahti, kui mõni põnev tegevus pooleli oli.
Öist rahutust ei täheldanud(ta oli nagunii beebist peale kehva magaja kuni 3a).
Nüüdseks on laps igati kraps, sotsiaalne 9a ja karuunega poiss. Nutab lasteaeda taga, et seal oli nii tore olnud(võrreldes kooliga). Ta käis kõik need 6a seal ja nüüd ikka räägib, et sealne kadvataja oli talle nagu lasteaia päris”vanaema”.
Mul ilmselt ka lihtsalt vedas, et laps nii hästi harjus. Kõigil kahjuks nii kergelt ei lähe. Aga ma ütles, et 2+ vanus on just see kõige keerulisem ja raskem vanus lasteaiaga harjutamiseks. Nägin oma lapse aias päris mitmeid selles vanuses hädas olevaid lapsi.
Ütle üks hea põhjus, miks aastane pikkadeks päevadeks emast eraldada ja aeda suruda?
Sest selles riigis, kus mina elan ja last kasvatan, kestab emapalk ainult 9 kuud ja seegi on vaid 70% oma teenitud keskmisest.
Rohkem ma ei viitsi selgitada, miks.
Siin riigis on lapsed palju lühemaid päevi aias kui Eestis. Enamus aiad on vaid 7-17 lahti ja kõik riigipühad kinni. Inimeste enda tööpäev ka üldjuhul kestab vaid 7.5-8h päevas.
Eestis ju põhimõtteliselt sama, mida sa kired?
Ära saa lapsi, kui elad peost suhu seal oma riigis. Lihtne. Saaksid lapsega kenasti normaalse vanuseni kodus olla.
Mida sa seletad et eestis sama? Poolteist aastat saate emapalka pluss enne sünnitust toetust, pakid kus vajalik kraam olemas jne…
Ma arvan, et öine rahutus läheb täiesti iseenesest üle, sellega eraldi tegelema ehk ei peagi.
Aga kui soovitusi anda, siis mina viiksin lapse harjutamise perioodil lasteaeda natuke hiljem ja laseks tal seal ka lõunaund magada. Sellist nõu anti meie lasteaiast. Sel juhul on lapse päev vähem ära tükeldatud ja ta saab harjuda lasteaia rutiiniga (sealhulgas sellega, et keset päeva lähevad kõik magama).
Aja jooksul võiks kella seitsmene uinumine tõesti veidi hilisemaks nihkuda ja hommikune ärkamine sellevõrra ka. See lükkaks ärkvelolekuperioodid ühtlasemaks, sest lõunauni toimub lasteaias ju ikka kindlal ajal. Nihutamine käib muidugi vähehaaval, mitte kohe tunni kaupa. Pane nädal aega 15 min hiljem magama ja järgmisel nädalal lisa sellele veel teinegi 15 min. Nii hakkab ta sul kuu aja jooksul tund aega hiljem uinuma. Hommikune ärkamine nihkub aegamisi hiljemaks, see päris nii automaatselt ei käi, et kohe järgmisel hommikul hiljem virgub.
Mulle on jäänud mulje, et perekooli printsessid on reaalsusest eemaldunud ning ei näe oma roosast pilvekesest kaugemale. Kõik teised kasvatavad oma lapsi valesti, elavad valesti ja üleüldse miks on olemas lihtsate töökohtadega inimesed, kes elavad “üle oma võimete”.
No aga milleks, saada lapsi, kui lapsed on kas lasteaias või magavad. Millal lastega pere asju tehakse?? Millal vanemad nendega suhtlevad?
Mulle on jäänud mulje, et perekooli printsessid on reaalsusest eemaldunud ning ei näe oma roosast pilvekesest kaugemale. Kõik teised kasvatavad oma lapsi valesti, elavad valesti ja üleüldse miks on olemas lihtsate töökohtadega inimesed, kes elavad “üle oma võimete”.
No aga milleks, saada lapsi, kui lapsed on kas lasteaias või magavad. Millal lastega pere asju tehakse?? Millal vanemad nendega suhtlevad?
Lasteaiast tuleku ja magamise vahel on ka aeg ning on nädalavahetused ja puhkused.
Mulle on jäänud mulje, et perekooli printsessid on reaalsusest eemaldunud ning ei näe oma roosast pilvekesest kaugemale. Kõik teised kasvatavad oma lapsi valesti, elavad valesti ja üleüldse miks on olemas lihtsate töökohtadega inimesed, kes elavad “üle oma võimete”.
No aga milleks, saada lapsi, kui lapsed on kas lasteaias või magavad. Millal lastega pere asju tehakse?? Millal vanemad nendega suhtlevad?
Lasteaiast tuleku ja magamise vahel on ka aeg ning on nädalavahetused ja puhkused.
Lisan veel, et minuga ei mänginud keegi. Ikka ise tuli tegevust leida. Oma lastele pühendan tunduvalt rohkem aega. Nemad on praeguses vanuses rohkem käinud ja teinud kui mina oma 18 esimese eluaasta jooksul kokku.
Õõvastav kui ema ütleb aastase lapse kohta, et laps on nii sotsiaalne, et tal hakkab kodus igav, sellepärast viin lasteaeda. Ma ei saa tõesti aru, kellele need lapsed sünnitatakse ja milleks.
Õõvastav kui ema ütleb aastase lapse kohta, et laps on nii sotsiaalne, et tal hakkab kodus igav, sellepärast viin lasteaeda. Ma ei saa tõesti aru, kellele need lapsed sünnitatakse ja milleks.
Mis seal siis on, kui laps on sotsiaalne. Kaasajal on iive nii madal, et enamuses peredes pole teisi (samaealisi) lapsi, pole ka tutvusringkondades hulgaliselt lapsi. Mänguväljakud on tühjad majade vahel. Lastel on vaja teistega kokku puutuda. Õppida teistega arvestama, õppida iseisvust. Rääkimata sellest, et tõesti, paljudele lastele meeldibki käia teistega koos mängimas lasteaias.
Õõvastav kui ema ütleb aastase lapse kohta, et laps on nii sotsiaalne, et tal hakkab kodus igav, sellepärast viin lasteaeda. Ma ei saa tõesti aru, kellele need lapsed sünnitatakse ja milleks.
Mis seal siis on, kui laps on sotsiaalne. Kaasajal on iive nii madal, et enamuses peredes pole teisi (samaealisi) lapsi, pole ka tutvusringkondades hulgaliselt lapsi. Mänguväljakud on tühjad majade vahel. Lastel on vaja teistega kokku puutuda. Õppida teistega arvestama, õppida iseisvust. Rääkimata sellest, et tõesti, paljudele lastele meeldibki käia teistega koos mängimas lasteaias.
1,5-aastane laps ei õpi sul mingil juhul iseseisvust. Iseseisvust õpivad alles koolilapsed. Teiseks oleneb kõik lapsest endast. Kõik lapsed pole suure suhtlemisvajadusega, mida lasteaia rühmas aga vaja on. Palju erinevaid lapsi ja iseloome. Sotsialiseerumisvajadus tekib hiljem, kolmeselt vist alles.
1) Sõim ei ole mingi megapõnev koht, seal on väga palju ootamist jms pluss toreda melu kõrval palju mitte nii toredat nuttu jm kära.
2) See, kui ülejäänud maailm huvi pakub, ei tähenda, et ta esimene eelistus ei oleks neid tundma õppida oma vanemaga.
3) Mida see ema kohta ütleb, kui aastasel temaga igav on? (See, kui emal lapsega igav on, on palju arusaadavam, aga siis võiks ju nii öeldagi.)
Lastel ei ole igav. Lastele antakse ekraan kätte ja nad lõbutsevad sellega sünnist saadik. Parem käigu sõimes. Võibolla tõesti õpivad midagi, vähemalt saavad eakohaseid tegevusi.
See on paras ressursi raiskamine kui mitteimetav ema on aastaid ja aastaid kodus, sest mida perekooli käod muidu tema kohta mõtlevad.
Ei saa olla tõsi, et normaalne inimene sel viisil mõtleb. 1,5. aastane laps koos karja stressis samaealistega ootab enamasti sõimes oma ema. See takistab tal olla rõõmus, rahulik, terve. See ei ole võrdväärne teiste lastega kohtumisega ja sotsialiseerumisega mänguväljakul. Sõim peaks olema hädavajadus mõneks päevaks nädalas kui vanem peab tingimata töötama. Kindlasti mitte üheksa-kümnetunnine tööpäev koos kahekümne samaealise tatise, õnnetu, võibolla ka agressiivse, olelusvõitlust pidava titaga. Sellise “sotsialiseerumise” vilju näete aastate pärast.
