Ma vist olen ainus, keda see üritus täiesti külmaks jätab. Läksin nädalavahetuseks üldse ära ja telekat ka ei vaata.
Paljudel esinevad lapsed ja meie lähme ise kohapeale lastega.
Mul ka laps laulab seal..juba mitmes laulupidu tal. Ma ei ole kordagi vaatamas käinud ega ka seda telekast vaadanud.
Mul ka laps laulab seal..juba mitmes laulupidu tal. Ma ei ole kordagi vaatamas käinud ega ka seda telekast vaadanud.
Kandideeri järgmisel aastal Aasta Ema tiitlile. Võid isegi võita.
Ma vist olen ainus, keda see üritus täiesti külmaks jätab. Läksin nädalavahetuseks üldse ära ja telekat ka ei vaata.
Paljudel esinevad lapsed ja meie lähme ise kohapeale lastega.
Mul ka laps laulab seal..juba mitmes laulupidu tal. Ma ei ole kordagi vaatamas käinud ega ka seda telekast vaadanud.
Sõitsid peesitama soojale maale ja jätsid lapse sinna või mis öelda tahad praegu sellega? Keegi ei käsi seda teemat avada.
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Kodu, see ei ole koda, millel aken, uks
Ilma kodutundeta me jääme kodutuks
Ilma kodutundeta me jääme kodutuks
Refr
Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik
kodu on nii imeline, tavaline paik
Kodu on nii imeline, tavaline paik
Refr
Kodus mõni väike asi korraga on suur
kodu oleme me ise, väikene ja suur
kodu oleme me ise, väikene ja suur
Kodu, see on rohkem veel,
kui sõna selgeks teeb
kodu see on headus,
mis meid paremateks teeb (3 korda)
See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht (8x) (O. Ehala, J. Viiding)
Kell on palju, vihma sajab ja koorid karjuvad jälle “korrata-korrata-korrata”! Silmad säravad ja kui lauljatele endile meeldib, siis on kõik korras. See ongi ju nende pidu.
Ma saan aru, et ei saa ainult minevikus soikuda, aga kinu maitsele on liiga vähe “klassikalisi laulupeolaule”
Ma vist olen ainus, keda see üritus täiesti külmaks jätab. Läksin nädalavahetuseks üldse ära ja telekat ka ei vaata.
Paljudel esinevad lapsed ja meie lähme ise kohapeale lastega.
Mul ka laps laulab seal..juba mitmes laulupidu tal. Ma ei ole kordagi vaatamas käinud ega ka seda telekast vaadanud.
Julm. Vaene laps, kui ükskõikne ema.
Mul ka laps laulab seal..juba mitmes laulupidu tal. Ma ei ole kordagi vaatamas käinud ega ka seda telekast vaadanud.
Tahad sellega uhkustada või mis on su kommentaari mõte?
Ma oleks täna varem ära tulnud aga mu lapsed on ju ka väsinud ja märjad.
Aga see suurte kaubanduskeskustes parkla ja eribuss oli väga hea lahendus.
Murule parkijatele palju õnne aga eks trahviraha pole kunagi liiga palju.
Koorid ei ole ju koos, vaid häälerühmade kaupa. Vihm sajab küll pea kõikjale, tuulega eriti, pealegi egas nad päev läbi kaare all ole. Emotsioon kütab. Vihm voolas küll pangest ja pealtvaatajad olid nagu tondid, aga elevust oli palju, sest ega iga päev ju tunde vihmas ei seisa. Meie ilm on ju teada, kunagi pole hea.
Pisut võiks rohkem siiski arvestada ilmaga ja neid kõnesif lühendada-ära jätta, inimesed tulid ju laulma, mitte kellegi juttu kuulama kui vett kallab.
Tantsupeo proovides, kui kuumus niitis, suudeti juba inimestega arvestada rihkem ja saadeti lapsed varem puhkama. Eelmine kord, kui need poolpaljad võimlejad seal platsi servas 0 kraadises ilmas külmetasid, oleks küll tahtnud organisaatoritele malakat anda. Saab küll valjuhàäldist öelda, et minge nüüd riideid juurde panema ja ärge oodake väljamarssi. Meie oma lapsed ja inimesed ju..
Huvi pärast küsin. Kas koorid sõidavad täna peale pidu otse koju või minnakse veel üheks ööks koolimajadesse? Kaugemad koorid siis.
Koorid pakivad hommikul asjad kokku ja tõstavad bussidesse näiteks, mis viivad esinejad pärast pidu koju või erirongidega Tartusse jne.
Ühel eelmistest koolinoorte laulupidudest oli samasugune koerailm, mäletan hästi, kuidas see läbivettinud rahvariideseelik lärts-lärts käis ja veest kaks korda raskem oli, külm oli ka. Vähemalt pool ühendkoorist on ikka vihma käes ja kõik koorid ju liikusid seal ikka välja ka, orkester oli põhiliselt vihmavarjus. Aga tore oli ikka ja samamoodi, et koju mindi alles ajades, muid oleks seal veel tunnikese laulnud.
Mudilaskoorid vist lasti varem minema, ma nagu ei näinud, et nad pärast hilja veel ühendkooris oleks laulnud.
Ma vist olen ainus, keda see üritus täiesti külmaks jätab. Läksin nädalavahetuseks üldse ära ja telekat ka ei vaata.
Paljudel esinevad lapsed ja meie lähme ise kohapeale lastega.
Mul ka laps laulab seal..juba mitmes laulupidu tal. Ma ei ole kordagi vaatamas käinud ega ka seda telekast vaadanud.
Julm. Vaene laps, kui ükskõikne ema.
Vaata rumaluke mul ei ole oma lapsest ükskõik vaid sellest üritusest. Ma käin vaatamas oma laste võistlusi, etendusi, laulmist. Seal ma ei pea trügima ega tunde lõõskava päikese käes seisma või vihmas külmetama ja pealegi enda last kümnete tuhandete seast leida on keeruline ning ma ei näe konkreetselt teda laulmas.
Ma ei ole ise ühelgi laulupeol mitte kunagi käinud ja ei lähe ka, sest see ei paku mulle mitte kuidagi huvi. Sain laulupeost kui toimivast üritusest teada alles täiskasvanuna, sest ka minu vanemad õnneks sinna ei kippunud. Kooris ei laulnud ja rahvatantsu ei tantsinud. Mu lapsed ka stabiilselt koorides ei laula, vaid liituvad laulupeoga samal aastal. Neile meeldib see möll ja melu. Mina ei keela seda. Läksin noorima lapsega nädalavahetuseks maale, mees oli kodus.
Mudilaskoorid vist lasti varem minema, ma nagu ei näinud, et nad pärast hilja veel ühendkooris oleks laulnud.
Mudilased ei laula veel neid laule, mis ühendkooride kavas olid.
Mina pole ka kunagi laulu- ega tantsupeol käinud, aga kui oma laps esineks, siis läheks ikka. Tal oleks võimalik minna olnud, aga otsustas, et talle ikka kooris ei meeldi.
Mudilaskoorid vist lasti varem minema, ma nagu ei näinud, et nad pärast hilja veel ühendkooris oleks laulnud.
Mudilaskoorid ja poistekoorid lahkusid peolt peale oma esinemist. Selline korraldus oli plaanis kohe, vihmasadu polnud põhjuseks. Väikesi lauljaid 2. korda lauluväljakul enam ei toitlustatud. Kes kohale jäid, siis omal initsiatiivil ja leivakoti peal. Tean, et maakonnad tellisid juba varakult bussid nende kooriliikide varasemaks kojusõiduks.
Siin toodi näide, et minge parem Meistrite Liiga mänge vaatma. Mina olen see haruldane tõug, kes käib jalgpalli vaatmas (nähtud ka “suured” mängud) ja võib ennastunustavalt tribüünil karjuda ja nõuda, et kuskohas kohtunik suluseisu nägi. 🙂 Sama ennastunustvalt hääle kaotuseni rokk-kontserdil kaasa laulda ja möllata. Ja seesama naine on nüüd kaks päeva liigutuspisaraid valanud tantsu- ja lalupeo peale. Vaatasin täna Delfist eilset galeriid ja jälle silm märg. Lootusetu juhtum. 🙂 Nii, et elus saab kõike teha ja on lubatud väga erinevaye asjade vastu huvi tunda ja nendest vaimustuda.
Ma vist olen ainus, keda see üritus täiesti külmaks jätab. Läksin nädalavahetuseks üldse ära ja telekat ka ei vaata.
Ja mul on kahju, et nii minul endal kui ka mu lapsel polnud võimalust seal esinejana kaasa lüüa. Pereliikmed seevastu osalesid nii tantsu- kui laulupeol ja on rääkinud, kui äge see kõik oli. Proovid, esinemine, ööbimine- kõik see kokku oli elamus terveks eluks
Ma vist olen ainus, keda see üritus täiesti külmaks jätab. Läksin nädalavahetuseks üldse ära ja telekat ka ei vaata.
Paljudel esinevad lapsed ja meie lähme ise kohapeale lastega.
Mul ka laps laulab seal..juba mitmes laulupidu tal. Ma ei ole kordagi vaatamas käinud ega ka seda telekast vaadanud.
Julm. Vaene laps, kui ükskõikne ema.
Vaata rumaluke mul ei ole oma lapsest ükskõik vaid sellest üritusest. Ma käin vaatamas oma laste võistlusi, etendusi, laulmist. Seal ma ei pea trügima ega tunde lõõskava päikese käes seisma või vihmas külmetama ja pealegi enda last kümnete tuhandete seast leida on keeruline ning ma ei näe konkreetselt teda laulmas.
Ma ei ole ise ühelgi laulupeol mitte kunagi käinud ja ei lähe ka, sest see ei paku mulle mitte kuidagi huvi. Sain laulupeost kui toimivast üritusest teada alles täiskasvanuna, sest ka minu vanemad õnneks sinna ei kippunud. Kooris ei laulnud ja rahvatantsu ei tantsinud. Mu lapsed ka stabiilselt koorides ei laula, vaid liituvad laulupeoga samal aastal. Neile meeldib see möll ja melu. Mina ei keela seda. Läksin noorima lapsega nädalavahetuseks maale, mees oli kodus.
kui ka lapsel ükskõik, et vanem teda vaatama ei tule, siis pole probleemi
ma vaatajana ei julgeks siin midagi kommenteerida esinejate kohta, aga iga osavõtja teab, et olenemata ilmast on see emotsioon kirjeldamatu, olen ise tantsija, tantsinud vihmas kui tuules ja külmas, esineja on alati üle ilmast
See on jah klassikaline koht, kus täiskasvanud ei suuda end laste asemele asetada ning pealtvaatajad esinejate asemele. Kes pole iial esinenud, see ei tea, mis tunne see on ja kuivõrd ükskõik on külmast ja märjast. Tõsi, pärast on kindlasti mõnigi laps haige, eks see on pahupool, aga see vägev emotsioon on tal alles elu lõpuni. Mäletan minagi vettinud rongkäike ning seda, kuidas tantsuväljakul pori lendas, samuti kõrbenud kõrvu ning rakkus jalgu. Aga see ongi lahe.
Mul on kahju, et minule lauluhäält pole antud, kuigi kui ma oma vanema lapse pealt vaatan, siis võib-olla oleks suure tahtmise ja tööga siiski see võimalik olnud. Ka tema polnud andekas (või ei osanud me tema annet lihtsalt märgata), aga tahtmist oli tal kõvasti. Nii hakkas ta alates esimeset klassit käima kooli laulukooris ja läks hiljem ka muusikakooli. Esimene koolinoorte laulupidu oligi peale esimese klassi lõppu, viiamne gümnaasiumis.
Ülikooli minnes ta enam laulmisega ei jätkanud, tunnen isegi veidi kahjutunnet, et pole enam otsest põhjust rongkäiku vaatama minna või lauluväljakul algusest lõpuni kaasa elada. Seekord olime linnast ära ja vaatasime nii laulu- kui ka tantsupidu telekas, aga kui oma laps oleks laulnud, siis oleks katsunud nii seada, et oleks võimalik kohal olla. See on isegi kuulajana võimas tunne.
Mäletan, kui laps esimest korda suurte laulupeol esines, see võis siis umbes 3.-4.klassis olla (nende koor on alati valikkooride koosseisus olnud), siis pärast paari lisapala ära tuli, sest enamus lisalugusid (peale Mesipuu) olid talle tundmatud. Viimane kord juba segakoori koosseisus, ei jõudnud me teda ära oodata, laulmist jätkus kauemaks.
Üks asi on mind ainult noorte laulu- (ja tegelikult ka tantsu) pidude juures imestama pannud. Ma saa aru, et üliõpilased on ka noored ja kõrgkolide koorid käivad ka noorte pidudel. Samas kui mõne kõrgkooli koor (või mingi muu kollektiiv, olen aastate jooksul selliseid päris mitmeid rongkäigus näinud), koosneb keskealistest ja üle keskea habemikest, kas noortepeol ei peaks mingi vanusepiir olema või siis vähemalt üliõpilase staatus? Ma saan aru, et need keskealised tunnevad ennast ka noortena, aga mingi kriitikameel võiks endal ka olla.
Üks tuttav jagas tansupeo pilte (pealtvaatajana) ja seal all teine umbes temavanune kirjutas, et ma just seal esimeses reas tantsisin. Kõrgkool ammu läbi, pere ja lapsed (sellised lasteaiaealised). Või on mul mingi vale arusaam noorte laulu- ja tantsupeost? Suurele peole saab väiksemaid alati limiteeritult, sest kõik ei mahu ära. Noortepeol võiks neil siis rohkem võimalusi olla, isegi kui mustrid nii hästi välja ei tule.
Pidu on läbi ja teemaalgataja ilmselt praktikas kogenud, et tagapool laulukaare all seisjad jäävad vihmaga kuivaks, umbes dirigendipuldist alates alumistel ridadel seisjad saavad märjaks.
Samuti kogenud seda, et märjaks saamine on laulupeol täiesti teisejärguline teema – lõpuühendkooride ajal sadas lakkamatut lausvihma, kui “Mesipuu” kordamist sooviti. Ja ei pagenud keegi.
Aga selles teemas, nagu ka teis(t)es tantsu/laulupeo teema(de)s, jääb silma hulk käbiajudega inimesi selliste teemade tavakommentaaridega:
– ma pole seal kunagi käinud, sest see on nii nõme üritus (vrdl ” ma pole seda raamatut kunagi lugenud, sest see on nii nõme raamat”)
– mina olen küll ainuke, kes seal ei käi! (loe: “küll tahaks olla eriline inimene, aga ei küüni”)
– mina käin hoopis teistsorti üritustel, mind see pidu ei huvita! (ahah, tohutult “oluline” info, mis sisaldab üksnes üht teavet: mul on piiratud silmaring ja kõik peavad sellest teadma).
Ja veel üks vinge kommentaar ühest teisest samalaadsest teemast: -seletage mulle ära, mis seal ägedat on/miks seal käima peaks! (vrdl “selgitage mulle seda nalja, muidu ma ei oska naerda” või “selgitage selle muusikapala mõtet, muidu ma ei saa aru”).
Et siis viltuse suu ja krimpsus ninaga postitused, mille mõttekuse kohta tahaks hoopis tegijalt selgitust küsida. (Samas, ajaviitejuttudes, kus selliste kommentaaride tegijate kasutajanimed näha, torkab silma, et ega nad erilist mõtteselgust ei evigi).
Õnneks laulu- ja tantsupeol läheb sootuks meelest, et sellised AGAMINA-sid üldse olemas on.
Ma vist olen ainus, keda see üritus täiesti külmaks jätab. Läksin nädalavahetuseks üldse ära ja telekat ka ei vaata.
alati imestan – mingi asi jätab inimese “täiesti külmaks”, aga siis avatakse sellekohane teema ja lausa vaevutakse kommenteerima…
alati imestan – mingi asi jätab inimese “täiesti külmaks”, aga siis avatakse sellekohane teema ja lausa vaevutakse kommenteerima…
ja vaidleb veel lõputult kui ükskõik tal on. Selliseid imelikke pk-s pidevalt igal teemal.
Üks asi on mind ainult noorte laulu- (ja tegelikult ka tantsu) pidude juures imestama pannud. Ma saa aru, et üliõpilased on ka noored ja kõrgkolide koorid käivad ka noorte pidudel. Samas kui mõne kõrgkooli koor (või mingi muu kollektiiv, olen aastate jooksul selliseid päris mitmeid rongkäigus näinud), koosneb keskealistest ja üle keskea habemikest, kas noortepeol ei peaks mingi vanusepiir olema või siis vähemalt üliõpilase staatus? Ma saan aru, et need keskealised tunnevad ennast ka noortena, aga mingi kriitikameel võiks endal ka olla.
Kõrgkooli koor on ju ometi tervik, sa ei saa võtta koorist ainult kuni 25-aastaseid lauljaid ja ülejäänusid maha jätta. Siis on äkki kohal ainult 4 bassi ja 1 tenor, kõik ülejäänud on puudu? Tegelikult on nii, et neid kõrgkoolide koore on laulupeol väga vaja – meie kõrgkoolide koorid on kõrge tasemega ning tugevaid koore on vaja kaare alla, et heli oleks õige ja võimas, paljud teised koorid laulavad ju siiski kõrvalolijate järgi. Tippkoorid pannakse sellepärast ka ette, sealt kostavad nad paremini mikritesse. Kui kõrgkoolide koorid ära võtta, siis ainult lastekooride abil ei saaks hakkama, professionaalseid lastekoore-poistekoore pole meil nii palju.
Üks tuttav jagas tansupeo pilte (pealtvaatajana) ja seal all teine umbes temavanune kirjutas, et ma just seal esimeses reas tantsisin. Kõrgkool ammu läbi, pere ja lapsed (sellised lasteaiaealised). Või on mul mingi vale arusaam noorte laulu- ja tantsupeost? Suurele peole saab väiksemaid alati limiteeritult, sest kõik ei mahu ära. Noortepeol võiks neil siis rohkem võimalusi olla, isegi kui mustrid nii hästi välja ei tule.
Oletan, et siin oli tegu pererühmaga – need on selline uus ja veider moodustis, kus tantsivad koos erinevas vanuses lapsed ja täiskasvanud. See on mõeldud seltskondadele, kus ei saa kokku piisavat hulka ühe vanusegrupi lapsi. Seal osales lausa vanaemade vanuseid tantsijaid. Eks siin võib vaielda, kas üks 50-aastane osaleja võttis mõne lapse koha ära või mitte, samas ehk tänu selle 50-aastase osalusele sai platsile tema pererühmas 10 sellist erinevas vanuses last, kes muidu poleks saanud, sest ühte rühma neist kokku poleks tulnud.
Seekord vetsudes järjekordi polnud, suur kiitus korraldajatele???? selle eest olid kõige pikemad kohvijärjekorrad, ca 30 inimest vähemalt järjekorras ja liikus üliaeglaselt. Aga kokkuvõttes see ju suva, kuigi märjaks saime, oli emotsioon äge ja ilm ju iseenesest soe, külma ise ei saanud.
Kooliajal sai kolm korda käidud. Alati sai natuke vihma ka, aga ei meenu vihmaga seoses mitte mingeid negatiivseid emotsioone. See justkui oli laulupeo loomulik osa.
Mis siin salata, nüüd kõrvalt vaadates tuleb ikka küll pisar silma ja süda igatseb ka olla seal esinejate ridades.
Rongkäiku vaadates aga tekitas veidike nukrust see, et Tallinn, Harjumaa paisub aina suuremaks ja teised maakonnad väiksemaks. Mulle meeldib vaadata just maakondi. Neil on oma piirkonna rahvarõivad, sümbolid ja nad on enamasti ka juurtelt sama kandi inimesed, naabrid. Neid ühendab rohkem kui see mingi x kool, tantsugrupp, stuudio. Aga kolivad eestlasest sealt valdadest, küladest, väikelinnadest üha Tallinnase ja neil pole laulupeol enam seljas oma esivanemate rahvarõivaid vaid mingi niisama vorm või Muhu kollane või kirju kompot kõigest.
Samas kui mõne kõrgkooli koor (või mingi muu kollektiiv, olen aastate jooksul selliseid päris mitmeid rongkäigus näinud), koosneb keskealistest ja üle keskea habemikest, kas noortepeol ei peaks mingi vanusepiir olema või siis vähemalt üliõpilase staatus?
Need professionaalsed koorid ikka peaksid olema, tõstavad taset, annavad häält ja massi 🙂 mis siis, et venad. Eks paljud olid ka mudilaskooride jms saatjad ja õpetajad, kes kaare all olid.
Kuidas on võimalik, et laulupeost polnud enne täiskasvanuiga isegi mitte kuulnud? Pakun, et tegemist pole eestlastega.
See on võimalik ainult siis, kui selles peres ei vaadatud mitte kunagi telerist uudiseid ega kuulatud raadiot ja elati keset metsa. Kas see laps käis abikoolis? Tavakooli programmis ja ajalootundides on laulupidu alati sees olnud ja seda ka nõukaajal.
Mina elasin Lõuna-Eestis ja teadsin ikka küll juba väikese lapsena laulukaarest ja laulupoest, kuigi polnud võimalust isiklikult kogeda. Ei teinud vanemad mingit eraldi selgitustööd, ise nägin televiisorist, pilte raamatutest ja ajalehtedest.
