Suhtlemistahvel arendab lapse kõnet mühinal kui terapeut seda õigesti kasutada oskab. Ka raske vaimupuudega sügav autist leiab suhlemistahvlist õige sümboli paari sekundiga.
10a LÕK õpilane, käib tavakoolis, kõik vahetunnid istub üksi pingil koridoris. Tunnis vaatab klassis ringi, ei tööta kaasa, sest ei oska. Meeldib mängida poodi, ei suuda vahet teha sentidel ja eurodel, raha loeb kokku tüki kaupa. Riietumisel vajab kõrvalabi, sest ei oska ka nt lukku ise kinni panna. Tänaval liigelda ei oska, isegi mitte koolist koju minna kuigi elab 500 m kaugusel. Huviringides ei käi, sest ei jää aega. Õppimine kestab tihti kella 1-2 öösel. Õppimisviis on lihtsalt pähetuupimine st õpetaja annab sellele õpilasele kõik tunnikontrollid jne tööd koju harjutamiseks. Kuna nt arvutada ei oska, siis õpib lihtsal pähe, et esimese tehte vastus on 25 jne. Vaimsete võimete tase on umbes 5a lapse tasemel, viimasel kolmel aastal uusi oskusi lisandunud ei ole, sest laps mitte ei õpi, vaid lihtsalt tuubib õiged vastused pähe ise aru saamata, mida nt inglise keeles sõnad isegi tähendavad. Kool on korduvalt pidanud lapsevanemaga arutelusid ja proovinud last suunata erivajadustega laste kooli. Lapsevanem keeldub. Minu meelest tuleks kaasata lastekaitse, sest selline lapsepiinamine tuleks lõpetada lapsevanem poolt (-keeld käia huviringides, lapse piinamine iga päev sundides õppima kogu koolivälise aja kella 1-2 öösel jne). Lapsel on ärevushäire, pissib alla, oksendab.
See on üsna ekstreemne lugu. Jah, selline laps ilmselt areneks palju paremini näiteks Kroonuaia koolis.
Aga vaidlen vastu, et ühelgi LÕK õpilasel pole tavakoolis tavaõppel õpilastest sõpru ja et keegi nendega koolis ei suhtle. Minu LÕK õpilased (väga erineva tasemega, aga kõik mingil viisil loevad-kirjutavad-arvutavad ja ÕPIVAD ning arenevad!) omavad klassikaaslaste seas ja teiste kooliõpilaste seas sõpru, suhtlevad avatult nii kaasõpilaste kui õpetajatega. Mitu LÕK õpilast on tublid sportlased ja sellega seoses hinnatud kaasõpilaste seas. On ka vähem suhtlejaid ja kinnisemaid õpilasi, aga seni on kõik nii õpilaste kui loomulikult ka õpetajate poolt omaks võetud.
Kroonuaia kool pole ka samas mingi õudne lollide ja hullude asutus, mõni mu õpilane on varasemalt seal õppinud ja sealt hea põhja alla saanud. Selle kooli plussiks on, et neil on tööl eripedagoogid, neil on pikaajalised kogemused väga erinevate võimete ja eripäradega lastega, neil on olemas head metoodilised materjalid. Tavakoolis LÕK õppe suurim puudus on individuaalse juhendamise aja vähesus, kui õpilane õpib suure klassiga koos.
Sooviks teada, mis kooliga on tegemist, siis teaks lapsevanematele soovitada.
Suhtlemistahvel arendab lapse kõnet mühinal kui terapeut seda õigesti kasutada oskab. Ka raske vaimupuudega sügav autist leiab suhlemistahvlist õige sümboli paari sekundiga.
Ahah, miks see laps siis veel kõnetu on, kes kõrgtasemeliselt oskab tahvlit kasutada?
meie koolis on probleem ühe lapsega, kelle ema eitab lapse probleemi ning keeldub last panemast väikeklassi. On selles põhjuseks hirm või ei taha ta tunnistada olukorda. Arutasime seda ka linnavalitsusega vastava spetsialistiga ning käidi välja mõte – sellistele lastele tuleks kohtu poolt taotleda erieestkostja, kes siis vanemate asemel teeks vastavaid otsustusi.
Kurb lugeda, et karadetakse sugulaste ja töökaaslaste halvakspanu. Ka meie suguvõsas on vaimse puudega laps, keegi ei halvusta ega tõrju teda, on alati oodatud sünnipäevadele, teised lapsed saavad aru ning ei tõrju teda. Lastele oleme rääkinud ja selgitanud, nad saavad kenasti aru ning kaasavad teda ka mängu, antakse temale võimetekohane roll jne.
10a LÕK õpilane, käib tavakoolis, kõik vahetunnid istub üksi pingil koridoris. Tunnis vaatab klassis ringi, ei tööta kaasa, sest ei oska. Meeldib mängida poodi, ei suuda vahet teha sentidel ja eurodel, raha loeb kokku tüki kaupa. Riietumisel vajab kõrvalabi, sest ei oska ka nt lukku ise kinni panna. Tänaval liigelda ei oska, isegi mitte koolist koju minna kuigi elab 500 m kaugusel. Huviringides ei käi, sest ei jää aega. Õppimine kestab tihti kella 1-2 öösel. Õppimisviis on lihtsalt pähetuupimine st õpetaja annab sellele õpilasele kõik tunnikontrollid jne tööd koju harjutamiseks. Kuna nt arvutada ei oska, siis õpib lihtsal pähe, et esimese tehte vastus on 25 jne. Vaimsete võimete tase on umbes 5a lapse tasemel, viimasel kolmel aastal uusi oskusi lisandunud ei ole, sest laps mitte ei õpi, vaid lihtsalt tuubib õiged vastused pähe ise aru saamata, mida nt inglise keeles sõnad isegi tähendavad. Kool on korduvalt pidanud lapsevanemaga arutelusid ja proovinud last suunata erivajadustega laste kooli. Lapsevanem keeldub. Minu meelest tuleks kaasata lastekaitse, sest selline lapsepiinamine tuleks lõpetada lapsevanem poolt (-keeld käia huviringides, lapse piinamine iga päev sundides õppima kogu koolivälise aja kella 1-2 öösel jne). Lapsel on ärevushäire, pissib alla, oksendab.
See on üsna ekstreemne lugu. Jah, selline laps ilmselt areneks palju paremini näiteks Kroonuaia koolis.
Aga vaidlen vastu, et ühelgi LÕK õpilasel pole tavakoolis tavaõppel õpilastest sõpru ja et keegi nendega koolis ei suhtle. Minu LÕK õpilased (väga erineva tasemega, aga kõik mingil viisil loevad-kirjutavad-arvutavad ja ÕPIVAD ning arenevad!) omavad klassikaaslaste seas ja teiste kooliõpilaste seas sõpru, suhtlevad avatult nii kaasõpilaste kui õpetajatega. Mitu LÕK õpilast on tublid sportlased ja sellega seoses hinnatud kaasõpilaste seas. On ka vähem suhtlejaid ja kinnisemaid õpilasi, aga seni on kõik nii õpilaste kui loomulikult ka õpetajate poolt omaks võetud.
Kroonuaia kool pole ka samas mingi õudne lollide ja hullude asutus, mõni mu õpilane on varasemalt seal õppinud ja sealt hea põhja alla saanud. Selle kooli plussiks on, et neil on tööl eripedagoogid, neil on pikaajalised kogemused väga erinevate võimete ja eripäradega lastega, neil on olemas head metoodilised materjalid. Tavakoolis LÕK õppe suurim puudus on individuaalse juhendamise aja vähesus, kui õpilane õpib suure klassiga koos.Sooviks teada, mis kooliga on tegemist, siis teaks lapsevanematele soovitada.
Väiksem kool Jõgevamaal. Meie kool pole HEV laste osas veel sugugi kõige parem, maakonnas on üks tõeliselt silmapaistev ses osas. Meil ikkagi kummitab see rahapuudus: mõnele õpilasele oleks vaja rohkem individuaalseid tunde, aga selle jaoks praegu kahjuks raha pole.
Kuna tegu on suurematest asulatest kaugel paiknevate koolidega, kuhu näiteks Tartust nagunii realistlik käia pole, siis pole mõtet kooli nimesid avaldada ka.
Suhtlemistahvel arendab lapse kõnet mühinal kui terapeut seda õigesti kasutada oskab. Ka raske vaimupuudega sügav autist leiab suhlemistahvlist õige sümboli paari sekundiga.
Ahah, miks see laps siis veel kõnetu on, kes kõrgtasemeliselt oskab tahvlit kasutada?
Sügav autist ei õpi kunagi kõnelema. Kõnelemine eeldab kõrgtasemel immiteermisoskust, mida sügavalt autistlikul lapsel lihtsalt ei ole ja ei tule. Ja see laps ei oska tahvlit kõrgtasemel kasutada. Kõrgtasemel tahvli kasutamine eeldab võimet moodustada põimlauseid piltidest, ees- ja tagasõnade kasutamist jne. Sügavalt autislik laps kasutab tahvlit siiski algelisel tasemel, suutes tuvastada nimisõnu ja tegusõnu tähistavaid pilte, mis on seotud igapäevaeluga.
Sooviks teada, mis kooliga on tegemist, siis teaks lapsevanematele soovitada.
Väiksem kool Jõgevamaal. Meie kool pole HEV laste osas veel sugugi kõige parem, maakonnas on üks tõeliselt silmapaistev ses osas. Meil ikkagi kummitab see rahapuudus: mõnele õpilasele oleks vaja rohkem individuaalseid tunde, aga selle jaoks praegu kahjuks raha pole.
Kuna tegu on suurematest asulatest kaugel paiknevate koolidega, kuhu näiteks Tartust nagunii realistlik käia pole, siis pole mõtet kooli nimesid avaldada ka.
Nii mõnigi Tartu laps käib nt igapäevaselt koolis Põlvamaal, sest Tartus pole ühegi kooli, kes sellise erivajadusega lapse vastu võtab. Ja Tartus reha teenusel käib kogu Lõuna- Eesti sh Jõgevamaa, nii et soovitusi koolide osas, kes erivajadusega lapse vastu võtavad.
Sooviks teada, mis kooliga on tegemist, siis teaks lapsevanematele soovitada.
Väiksem kool Jõgevamaal. Meie kool pole HEV laste osas veel sugugi kõige parem, maakonnas on üks tõeliselt silmapaistev ses osas. Meil ikkagi kummitab see rahapuudus: mõnele õpilasele oleks vaja rohkem individuaalseid tunde, aga selle jaoks praegu kahjuks raha pole.
Kuna tegu on suurematest asulatest kaugel paiknevate koolidega, kuhu näiteks Tartust nagunii realistlik käia pole, siis pole mõtet kooli nimesid avaldada ka.Nii mõnigi Tartu laps käib nt igapäevaselt koolis Põlvamaal, sest Tartus pole ühegi kooli, kes sellise erivajadusega lapse vastu võtab. Ja Tartus reha teenusel käib kogu Lõuna- Eesti sh Jõgevamaa, nii et soovitusi koolide osas, kes erivajadusega lapse vastu võtavad.
Kiigemetsa Kool Jõgeva linna kõrval on HEV õpilastele. see kool on õpilaskoduga. seal on kõike, nii psüühilise erivajadusega lapsed, lihtsustatud õppekava lapsed, toimetuleku õppekava lapsed ja hooldusõppe lapsed.
Suhtlemistahvel arendab lapse kõnet mühinal kui terapeut seda õigesti kasutada oskab. Ka raske vaimupuudega sügav autist leiab suhlemistahvlist õige sümboli paari sekundiga.
Ahah, miks see laps siis veel kõnetu on, kes kõrgtasemeliselt oskab tahvlit kasutada?
Sügav autist ei õpi kunagi kõnelema. Kõnelemine eeldab kõrgtasemel immiteermisoskust, mida sügavalt autistlikul lapsel lihtsalt ei ole ja ei tule. Ja see laps ei oska tahvlit kõrgtasemel kasutada. Kõrgtasemel tahvli kasutamine eeldab võimet moodustada põimlauseid piltidest, ees- ja tagasõnade kasutamist jne. Sügavalt autislik laps kasutab tahvlit siiski algelisel tasemel, suutes tuvastada nimisõnu ja tegusõnu tähistavaid pilte, mis on seotud igapäevaeluga.
Sa ei tea ise ka mida sa kokku kirjutad siia. Hea inimene sa igatahes pole. Sügava vaimupuudega autist ei oska kohe kindlasti üldse sellist tahvlit kasutada. Teda ei huvita ja ta ei saa aru. Lapsel, kellel kõne juba tulemas, piisab piktogrammide raamatust, kui ta peaks hätta jääma. See tahvel on üks järjekordne pettus mida pähe määritakse ja lootust tekitatakse. Meil jah õnneks ei lähe seda vaja, aga tuttava tavaline autistlik laps ei saanud sellest mingit abi. Sellest on küll kahju. Ma pole kuulnud et Eestis ükski laps selle toel rääkima oleks hakanud.
Sa ei tea ise ka mida sa kokku kirjutad siia. Hea inimene sa igatahes pole. Sügava vaimupuudega autist ei oska kohe kindlasti üldse sellist tahvlit kasutada. Teda ei huvita ja ta ei saa aru. Lapsel, kellel kõne juba tulemas, piisab piktogrammide raamatust, kui ta peaks hätta jääma. See tahvel on üks järjekordne pettus mida pähe määritakse ja lootust tekitatakse. Meil jah õnneks ei lähe seda vaja, aga tuttava tavaline autistlik laps ei saanud sellest mingit abi. Sellest on küll kahju. Ma pole kuulnud et Eestis ükski laps selle toel rääkima oleks hakanud.
Laps ei hakka suhtlemistahvli abil ISE rääkima, vaid ta õpetatakse selle abil rääkima- see õpetamine kestab ikka mitu aastat, mitte paar kuud.
Sügava vaimupuudega laps on 2a lapse arengutasemel, kaheaastane oskab väga hästi näidata kus on pildil kutsu, WC pott, banaan jne. Sügava vaimupuudega laps näitabki näpuga üksikule pildile, see ongi algtase.
Kõrgtase eeldab juba lausete moodustamist, omadussõnade, asesõnade, tagasõnade jne tundmist- normintellektiga laps peaks seda suutma.
Ja suhtlemistahvliks ei kutsuta mingit tilu-lilu elektroonilist aparaati, vaid inglis keeles on selle nimetus boardmaker, see võib olla nii väljaprindituna kui ka nutitelefonis. Eesti keeles jah võib seda nimetada ka piktogrammide raamatuks eeldusel, et see võimaldab moodustada lauseid.
Ja, mis puutub sellesse, kes on või ei ole hea inimene, siis Teie suhtumine sügava vaimupuudega autisti on alavääristav. Ja erinevalt lapsevanematest on erivajadustega inimestega töötavad spetsialistid siiski teadlikult selle ameti valinud soovist aidata ja õpetada just erivajadustega lapsi sh ka sügava vaimupuudega autiste.
Sa ei tea ise ka mida sa kokku kirjutad siia. Hea inimene sa igatahes pole. Sügava vaimupuudega autist ei oska kohe kindlasti üldse sellist tahvlit kasutada. Teda ei huvita ja ta ei saa aru. Lapsel, kellel kõne juba tulemas, piisab piktogrammide raamatust, kui ta peaks hätta jääma. See tahvel on üks järjekordne pettus mida pähe määritakse ja lootust tekitatakse. Meil jah õnneks ei lähe seda vaja, aga tuttava tavaline autistlik laps ei saanud sellest mingit abi. Sellest on küll kahju. Ma pole kuulnud et Eestis ükski laps selle toel rääkima oleks hakanud.
Laps ei hakka suhtlemistahvli abil ISE rääkima, vaid ta õpetatakse selle abil rääkima- see õpetamine kestab ikka mitu aastat, mitte paar kuud.
Sügava vaimupuudega laps on 2a lapse arengutasemel, kaheaastane oskab väga hästi näidata kus on pildil kutsu, WC pott, banaan jne. Sügava vaimupuudega laps näitabki näpuga üksikule pildile, see ongi algtase.
Kõrgtase eeldab juba lausete moodustamist, omadussõnade, asesõnade, tagasõnade jne tundmist- normintellektiga laps peaks seda suutma.
Ja suhtlemistahvliks ei kutsuta mingit tilu-lilu elektroonilist aparaati, vaid inglis keeles on selle nimetus boardmaker, see võib olla nii väljaprindituna kui ka nutitelefonis. Eesti keeles jah võib seda nimetada ka piktogrammide raamatuks eeldusel, et see võimaldab moodustada lauseid.Ja, mis puutub sellesse, kes on või ei ole hea inimene, siis Teie suhtumine sügava vaimupuudega autisti on alavääristav. Ja erinevalt lapsevanematest on erivajadustega inimestega töötavad spetsialistid siiski teadlikult selle ameti valinud soovist aidata ja õpetada just erivajadustega lapsi sh ka sügava vaimupuudega autiste.
Mina ei tea mis tiludest te siin räägite, mina kirjutasin kommunikatsioonivahendist Indi. Googeldagege, saate targemaks. Seda moodsat vahendit määris hulgale lastevanematele pähe teiesugune tarkpea. Õnneks ei käinud tal sellest moodsast vahendist mõistus üle. Milline rumal jutt, toppida sügava puudega lapsele taolist vahendit. Kõik elektroonilised vahendid on kõigile kahjulikud, ka tervetele lastele. Eriti kui laps osutab ainult mõnele pildile. Selleks ongi piktogrammid. Kahjuks pean teie roosa mulli purustama. Kõik spetsialistid ei armasta ei oma tööd ega hooli lastest. Vastupidi, kasutavad ära nende laste puuet. Ja vaata, nemad on need, kes alavääristavad puudega lapsi. Mitte ükski puudega lapse lapsevanem ei suhtu halvasti teisesse puudega lapsesse. Ärge tulge mulle enam siin midagi seletama. Te olete väga rumal inimene! Praegu käib kriminaalmenetlus ühe kaitsetu puudega lapse üle, kelle kallal tarvitati vägivalda, kelle üle irvitati, keda ALAVÄÄRISTATI! teie nn spetsialistide poolt. Ptüi, käige te sinnasamasse oma targutamisega. Ärge mulle enam vastake! Häbi teile teie kommentaari eest!
Ära aja udujuttu! Kui laps õpib LÕK järgi tavakoolis, siis ei ole kuidagi võimalik, et “võibolla laps ikkagi kohaneb ja lõpetab koos teistega”. Kui ta õpib lihtsustatud õppekava järgi, siis ta õpibki 9 aastat, aga 9. klassi lõpuks on tema teadmised umbes 6. klassi tasemel.
No aga lõpetab ju koos teistega! Seda, et õppis LÕK õppekava järgi ja jõudis võibolla 6. klassi tasemele, ei pandagi lõputunnistusele kirja. Eksamid koostab õpetaja ise vastavalt õpilase tasemele ja seda, et õpilane õppis mingi eriprogrammi alusel, on tunnistuselt näha vaid nt. keemia ja füüsika hinnete puudumisest, selle asemel on lihtsalt loodusõpetus.
Ja selline õpilane saab edasi õppida, kui kusagile sisse saab (kutsekasse igati reaalne). Kas ta järgmise kooli ka lõpetab, sõltub juba õpilase tublidusest ja hakkamasaamisest. Põhimõtteliselt võib LÕK õppekaval õppinud õpilane peale põhikooli ka gümnaasiumisse minna. Hakkamasaamine ja lõpetamine paraku pole eriti reaalsed.
Ma ei saa aru, kas sa trollid või oled lihtsalt rumal. LÕK õppekaval õppinud 9. klassi lõpetaja teadmised mitte ei ole võib-olla 6. klassi lapse tasemel, vaid ongi 6. klassi tasemel. Sinu jutt on samaväärne jutuga, et tavakooli 6. klassi lõpetaja võib gümnaasiumisse edasi õppima minna. Keerab aga tunnistuse tagurpidi, saab 6-st 9 ja vóila, õpibki gümnaasiumis ja eks kõik sõltub ju tema “tublidusest ja hakkamasaamisest”. Tühja neist vahepealsetest kolmest kooliaastast ja loodusõpetus on ju tunnistusel olemas, keda see keemia ja füüsika huvitama peaks.
Koolis sa küll kedagi ei õpeta, sest ilmselgelt pole sul õppekavadest vähimatki aimu. Ehk oled koristaja või huvijuht.
Hiie Kool puksib välja need lapsed kellel on käitumisega probleeme. Masing puksib välja need lapsed, kelle vanemad peavad spetsialiste rumalateks, targutajateks jne. Masing mitte ei eelda, vaid nõuab, et lapsevanem teeks kooliga koostööd ja täidaks kooli nõudmisi.
Hiie Kool puksib välja need lapsed kellel on käitumisega probleeme. Masing puksib välja need lapsed, kelle vanemad peavad spetsialiste rumalateks, targutajateks jne. Masing mitte ei eelda, vaid nõuab, et lapsevanem teeks kooliga koostööd ja täidaks kooli nõudmisi.
Psühhopaat. Omast arust nutikas tegelane, tegelikult lihtlabane psühhopaat, kes lõbustab ennast haigete laste ja nende vanemate arvelt.
Tuleb su mihklipäev, tuleb, sa tunned kui see päev läheneb. Head nautimist.
Hiie Kool puksib välja need lapsed kellel on käitumisega probleeme. Masing puksib välja need lapsed, kelle vanemad peavad spetsialiste rumalateks, targutajateks jne. Masing mitte ei eelda, vaid nõuab, et lapsevanem teeks kooliga koostööd ja täidaks kooli nõudmisi.
Psühhopaat. Omast arust nutikas tegelane, tegelikult lihtlabane psühhopaat, kes lõbustab ennast haigete laste ja nende vanemate arvelt.
Tuleb su mihklipäev, tuleb, sa tunned kui see päev läheneb. Head nautimist.
See ei ole nali, vaid igal aastal on nii mõnedki lapsed sunnitud Masingust lahkuma konfliktsete vanemate tõttu. Kui lasteaias saab lapsevanem nimetada logopeedi ebapädevaks, siis Masingus öeldakse lihtsalt, et otsige oma lapsele teine kool ja nii ongi.
Hiie Kool puksib välja need lapsed kellel on käitumisega probleeme. Masing puksib välja need lapsed, kelle vanemad peavad spetsialiste rumalateks, targutajateks jne. Masing mitte ei eelda, vaid nõuab, et lapsevanem teeks kooliga koostööd ja täidaks kooli nõudmisi.
Psühhopaat. Omast arust nutikas tegelane, tegelikult lihtlabane psühhopaat, kes lõbustab ennast haigete laste ja nende vanemate arvelt.
Tuleb su mihklipäev, tuleb, sa tunned kui see päev läheneb. Head nautimist.See ei ole nali, vaid igal aastal on nii mõnedki lapsed sunnitud Masingust lahkuma konfliktsete vanemate tõttu. Kui lasteaias saab lapsevanem nimetada logopeedi ebapädevaks, siis Masingus öeldakse lihtsalt, et otsige oma lapsele teine kool ja nii ongi.
Teate, teie jutt ei puutu minusse. Ma ei ole teie käest nõu küsinud ja ähvardage kedagi teist, kui teil selleks nii suur soov on.
Algsest teemast välja, aga.
Sellest vaidlusest tuleb eriti selgelt välja üks väga valus vastuolu: vanemale kättesaadavad allikad kinnitavad näiteks, et iga autist on erinev, vanem on oma lapse eripärade ekspert. Ja samas spetsialist tuleb “seen-one-seen-‘em-all”-jutuga. Sellist spetsialisti peab targutajaks vanem, keda ei kuulata.
Algsest teemast välja, aga.
Sellest vaidlusest tuleb eriti selgelt välja üks väga valus vastuolu: vanemale kättesaadavad allikad kinnitavad näiteks, et iga autist on erinev, vanem on oma lapse eripärade ekspert. Ja samas spetsialist tuleb “seen-one-seen-‘em-all”-jutuga. Sellist spetsialisti peab targutajaks vanem, keda ei kuulata.
Tõesti läks see teema lõpp algsest teemast välja. Aga iga inimene on erinev sh ka iga spetsialist ja iga lapsevanem. Spetsialist näeb sadu sama diagnoosiga lapsi ennem kui temast saab ekspert ja spetsialist teeb enda otsused enda kogemuse ja erialaste teadmiste põhjal. Lapsevanem teeb tihti otsuseid enda emotsioonide põhjal. Kõige parem ja õigem lahendus on võimalik leida lapse jaoks ainult siis kui on vastastikune usaldus. Lapsevanemal on võimalik täna küsida ka teist, kolmandat, viiendat jne arvamust. Kahjuks näeme me lapsevanemaid, kes ei usalda kedagi.
Tahan jagada oma kogemust– ütlen ette kellegagi vaidlema ei hakka.
Minu lapsele soovitati ka Lõki. Komisjonis kauplesin siiski välja RÕKi väikeklassis. Käis kaks aastat tavakooli juures. Alguses tundus, et isegi sobib, aga tegelikult, oli asi mäda algusest peale. Muretsesime tugiisiku, ja pisut läks paremaks. Nüüd õpib laps hoopis teistsuguse metoodikaga erakoolis jah ta ei ole kolmanda klassi tasemel, aga ta on seal rahul, räägib kõigest mida nad koolis teevad, temaga arvestatakse ja on naha ka tulemusi.
Jah minu lapsel ei ole toimetulekuraskusi,oskab kahe bussiga ise kooli ja koduvahet liikuda, läheb ise hommikul kodust välja, vaatab kella jne.
Minu arvamus on, ewt kui on võimalik, siis selline kooslus, kus on vähe lapsi, minu poisil klassis 8 ja neist 2 on erivajadusega, on igati parem, kui väikeklass, kus õpivad erinevate erivajadustega lapsed, kui seal juhtub veel nõrk õpetaja ka olema, siis ongi asi nässus. Metoodika, kus tehakse palju praktilisi töid, käiakse õppekäikudel, arutletakse asjade üle ja kogu õppeprotsess on üks tervik, sobib neile lastele sageli paremini, kui jupitatud päev, kus iga natukese ajatagant tuleb ennast ümber lülitada.
Jõudu teemaalgatajale ja usun, etsüda ütleb, mis teie lapsele parim on.
Ära aja udujuttu! Kui laps õpib LÕK järgi tavakoolis, siis ei ole kuidagi võimalik, et “võibolla laps ikkagi kohaneb ja lõpetab koos teistega”. Kui ta õpib lihtsustatud õppekava järgi, siis ta õpibki 9 aastat, aga 9. klassi lõpuks on tema teadmised umbes 6. klassi tasemel.
No aga lõpetab ju koos teistega! Seda, et õppis LÕK õppekava järgi ja jõudis võibolla 6. klassi tasemele, ei pandagi lõputunnistusele kirja. Eksamid koostab õpetaja ise vastavalt õpilase tasemele ja seda, et õpilane õppis mingi eriprogrammi alusel, on tunnistuselt näha vaid nt. keemia ja füüsika hinnete puudumisest, selle asemel on lihtsalt loodusõpetus.
Ja selline õpilane saab edasi õppida, kui kusagile sisse saab (kutsekasse igati reaalne). Kas ta järgmise kooli ka lõpetab, sõltub juba õpilase tublidusest ja hakkamasaamisest. Põhimõtteliselt võib LÕK õppekaval õppinud õpilane peale põhikooli ka gümnaasiumisse minna. Hakkamasaamine ja lõpetamine paraku pole eriti reaalsed.Ma ei saa aru, kas sa trollid või oled lihtsalt rumal. LÕK õppekaval õppinud 9. klassi lõpetaja teadmised mitte ei ole võib-olla 6. klassi lapse tasemel, vaid ongi 6. klassi tasemel. Sinu jutt on samaväärne jutuga, et tavakooli 6. klassi lõpetaja võib gümnaasiumisse edasi õppima minna. Keerab aga tunnistuse tagurpidi, saab 6-st 9 ja vóila, õpibki gümnaasiumis ja eks kõik sõltub ju tema “tublidusest ja hakkamasaamisest”. Tühja neist vahepealsetest kolmest kooliaastast ja loodusõpetus on ju tunnistusel olemas, keda see keemia ja füüsika huvitama peaks.
Koolis sa küll kedagi ei õpeta, sest ilmselgelt pole sul õppekavadest vähimatki aimu. Ehk oled koristaja või huvijuht.
No ju ma siis olen lihtsalt rumal. Aga õpetan küll põhikoolis ja ka justnimelt LÕK õppekava järgi õppijaid. Kooli ei soovi avaldada, sest kuigi meil suhtumine on hea ja õpetajad teevad kõik endast oleneva, pole meil siiski raha tõttu võimalik uutele HEV tulijatele kindlustada neile vajalikku õpet.
LÕK õppija üldreeglina ei ole muidugi valmis gümnaasiumis õppima, aga tasemelt on neid siiski väga erinevaid ja ei saa öelda, et kõik kõigis ainetes 6. klassi tasemeni jõuaksid või sellest enamat ei suudaks. Aga mitte ükski seadus ega reegel (va. koolide endi vastuvõtukriteeriumid) ei keela LÕK õppekava järgi õppinul gümnaasiumisse kandideerimast ega gümnaasiumil sellist õpilast vastu võtmast. Seda ma tahtsingi öelda. Ehk, teoreetiliselt on võimalik, et õpilane õpib LÕK õppekava järgi ja pärast läheb gümnaasiumisse. Praktikas ma ühtegi sellist juhtu ei tea.
Mis mõningate spetsialistide negatiivset suhtumist puudutab, siis on mul sellega oma lugu. Minu laps pole küll erivajadusega, aga mõned aastad tagasi haigestus raskelt. Tema arstiks sai oma alal väga tunnustatud ja kahtlemata väga tark arst, kuid suhtumine oli kohutav. Ta ei rääkinud muud, kui et väga raske haigus ja kõik on kohutavalt halvasti, väga raske seis jne. Õnneks on mul endal võime googeldada ja teadustekste lugeda (haridus on ka vastav) ning kogutud info puhul sain teada, et esiteks jõudsime õigel ajal haiglasse ja saime õigel ajal jaole, saime õigel ajal õiget ravi (tänu tollele targale aga ebameeldivale arstile) ja et prognoos on sellistel juhtudel väga hea, ehk 95% paranevad täielikult, tüsistusteta, ülejäänutel võivad väikesed tüsistused jääda, kuid reeglina kõik haiglasse jõudnud paranevad. Nii ka läks (st tüsistusteta) ja kuna mina suutsin konstruktiivseks ja positiivseks jääda, oli jõudu last paranemisel toetada ning hiljem hoolega taastusraviga tegeleda. Arst pärast imestas, et kuidas laps nii kiiresti paranes.
Ja mu vaimupuudega naabri puhul on ka imestatud, et kuidas too vaatamata diagnoosile nii võimekas on, et suudab ise linna peal käia, loeb ja kirjutab, saab majapidamistöödega iseseisvalt hakkama jne. Oleks tema ema omal ajal ka kuulanud, et sellise diagnoosiga on inimene ikka täiesti vaimselt alaarenenud (IQ ca 50 kanti keskmiselt, mitte vaid kerge vaimne mahajäämus) ning parem üldse kuskile asutusse paigutada, poleks naaber kindlasti nii kaugele arenenud. Jah, tal on vaimne alaareng, nagu selle diagnoosi puhul kõigil on, jah, ta ei käinud ega oleks suutnudki käia tavakoolis, jah, ta ei ole iial tööl käinud ega lähegi (kuigi, midagi võibolla suudaks teha). Aga diagnoos pole veel kõige lõpp ja ka vaimupuudega inimesed on üldiselt arnemisvõimelised, kui neid arendada vastavalt nende võimetele. Vanas eas oli naabri emal igatahes oma puudega lapsest väga suur abi ja naaber on elanud ka igati täisväärtuslikku elu.
Ka parim ekspert võiks siiski endale aru anda, et tema ei näe seda HEV last igapäevaselt ega tea kõiki tema eripärasid 100%. Hea ekspert teeb vanematega ja lapsega koostööd ja ei piirdu lapse kuhugi ära lahterdamise ja standardlahendusega, vaid lähtub konkreetse lapse vajadustest ja võimetest.
Hoiatan, et kirjutan nüüd teemast välja kommentaari, aga hetkel ei hakanud selleks ka uut teemat tegema.
Siit peamiselt kahe inimese vahel toimuvast vaidluses joonistub välja üks asi – on spetsialiste, kes tõenäoliselt on omal alal väga tugevad, kuid ei suuda mõista, et haige lapse emad on sageli väga habras ja tundlik kontingent. Hetketi ka väga lühikese süütenööriga. Ja tegelikult kui omal pole haiget last ongi seda tunnet väga keeruline mõista ja teistele on seda ka väga keeruline seletada.
Mul on igati eakohase arenguga, aga raskemat sorti südamerikkega laps. Ja meil siiski on lootus, et peale oppe saame me tema tervise korda. Seda lootust vaimse puudega laste emadel pole. Hoolimata sellest on ka minul ette tulnud perioode, kus iga väike asi ärritab ja teeb haiget. Lihtsalt mingil hetkel saab kõike väga palju: arstide vahet käimised, hunnik rohtusid, haiglasolekud… Siis võidki vihastuda suvalise blogiartikli või perekoolika peale. Minul on vedanud, kõik meedikud, kes minu lapsega tegelema on sattunud, on fantastilised inimesed. Lisaks sellele, et tugevad professionaalid ka soojad ja toetavad. Haigete laste vanematega tegelejad peaks alati seda meeles hoidma, et pole raskemat teed ema jaoks. Ja selline raskus võib panna teinekord ka irratsionaalselt käituma.
Aitäh Sulle!
Hoiatan, et kirjutan nüüd teemast välja kommentaari, aga hetkel ei hakanud selleks ka uut teemat tegema.
Siit peamiselt kahe inimese vahel toimuvast vaidluses joonistub välja üks asi – on spetsialiste, kes tõenäoliselt on omal alal väga tugevad, kuid ei suuda mõista, et haige lapse emad on sageli väga habras ja tundlik kontingent. Hetketi ka väga lühikese süütenööriga. Ja tegelikult kui omal pole haiget last ongi seda tunnet väga keeruline mõista ja teistele on seda ka väga keeruline seletada.
Mul on igati eakohase arenguga, aga raskemat sorti südamerikkega laps. Ja meil siiski on lootus, et peale oppe saame me tema tervise korda. Seda lootust vaimse puudega laste emadel pole. Hoolimata sellest on ka minul ette tulnud perioode, kus iga väike asi ärritab ja teeb haiget. Lihtsalt mingil hetkel saab kõike väga palju: arstide vahet käimised, hunnik rohtusid, haiglasolekud… Siis võidki vihastuda suvalise blogiartikli või perekoolika peale. Minul on vedanud, kõik meedikud, kes minu lapsega tegelema on sattunud, on fantastilised inimesed. Lisaks sellele, et tugevad professionaalid ka soojad ja toetavad. Haigete laste vanematega tegelejad peaks alati seda meeles hoidma, et pole raskemat teed ema jaoks. Ja selline raskus võib panna teinekord ka irratsionaalselt käituma.
Aitäh Teile!
Kui kodukool, siis võiks mõelda tugiisiku toele. Eripedagoog saaks ju aidata õpetajat õpoekava koostamisel. Üks võimalus oleks alustada kodukohakoolis ja kui on näha, et õpe ei toimi ja laps õnnetu, siis abikooli.
Ise töötasin ka erikoolis. Tavakoolist tulnud lapsed olid nagu väikesed hirmunud metsloomakesed. Küüned ja hambad valmis, et end kaitsta. Pool aastat hiljem nad muutusid. Selg läks sirgu ja nad olid palju enesekindlamad.
Spetsialistina ma vahel minestan: kuidas saab sobiva õppekavaga lapsel olla hunnik puudulikke hindeid. Isegi kolm ei ole normaalne. Tihtipeale tähendab tavakooli LÕK seda, et laps istub tavaprogrammi õpikutega kuskil klassi taganurgas ja reaalset arengut ei toimu.
Kõik on kinni konkreetses haridusasutuses ja selle töötajate suhtumises HEV lastesse.
Masing ja Hiie kool pole kindlasti sellele lapsele sobivad. Masingus on ju käitumisprobleemidega v teistmoodi lapsi rohkem kui Kroonuaias ja Masing on kõneprobleemidega, kuid muidu normintellektiga lapsele.
Kui kodukool, siis võiks mõelda tugiisiku toele. Eripedagoog saaks ju aidata õpetajat õpoekava koostamisel. Üks võimalus oleks alustada kodukohakoolis ja kui on näha, et õpe ei toimi ja laps õnnetu, siis abikooli.
Ise töötasin ka erikoolis. Tavakoolist tulnud lapsed olid nagu väikesed hirmunud metsloomakesed. Küüned ja hambad valmis, et end kaitsta. Pool aastat hiljem nad muutusid. Selg läks sirgu ja nad olid palju enesekindlamad.
Spetsialistina ma vahel minestan: kuidas saab sobiva õppekavaga lapsel olla hunnik puudulikke hindeid. Isegi kolm ei ole normaalne. Tihtipeale tähendab tavakooli LÕK seda, et laps istub tavaprogrammi õpikutega kuskil klassi taganurgas ja reaalset arengut ei toimu.
Kõik on kinni konkreetses haridusasutuses ja selle töötajate suhtumises HEV lastesse.Masing ja Hiie kool pole kindlasti sellele lapsele sobivad. Masingus on ju käitumisprobleemidega v teistmoodi lapsi rohkem kui Kroonuaias ja Masing on kõneprobleemidega, kuid muidu normintellektiga lapsele.
Ma ei saa küll aru kellele te kirjutate, aga minu laps pole vaimupuudega ja Hiie kool pole meil üldse valikus olnudki. Mingi “spetsialist” ajab oma targutamisega kõik teemad segamini. Mõtleb asju juurde, vihjab ja “hoiatab”
Loodan-et ta tulevik on erivajadusega vaimupuudega laps või lapselaps, õpetuseks talle.
Kui kodukool, siis võiks mõelda tugiisiku toele. Eripedagoog saaks ju aidata õpetajat õpoekava koostamisel. Üks võimalus oleks alustada kodukohakoolis ja kui on näha, et õpe ei toimi ja laps õnnetu, siis abikooli.
Ise töötasin ka erikoolis. Tavakoolist tulnud lapsed olid nagu väikesed hirmunud metsloomakesed. Küüned ja hambad valmis, et end kaitsta. Pool aastat hiljem nad muutusid. Selg läks sirgu ja nad olid palju enesekindlamad.
Spetsialistina ma vahel minestan: kuidas saab sobiva õppekavaga lapsel olla hunnik puudulikke hindeid. Isegi kolm ei ole normaalne. Tihtipeale tähendab tavakooli LÕK seda, et laps istub tavaprogrammi õpikutega kuskil klassi taganurgas ja reaalset arengut ei toimu.
Kõik on kinni konkreetses haridusasutuses ja selle töötajate suhtumises HEV lastesse.Masing ja Hiie kool pole kindlasti sellele lapsele sobivad. Masingus on ju käitumisprobleemidega v teistmoodi lapsi rohkem kui Kroonuaias ja Masing on kõneprobleemidega, kuid muidu normintellektiga lapsele.
Ma ei saa küll aru kellele te kirjutate, aga minu laps pole vaimupuudega ja Hiie kool pole meil üldse valikus olnudki. Mingi “spetsialist” ajab oma targutamisega kõik teemad segamini. Mõtleb asju juurde, vihjab ja “hoiatab”
Loodan-et ta tulevik on erivajadusega vaimupuudega laps või lapselaps, õpetuseks talle.
kuidas saab sellist asja teisele üldse soovida?
Kui kodukool, siis võiks mõelda tugiisiku toele. Eripedagoog saaks ju aidata õpetajat õpoekava koostamisel. Üks võimalus oleks alustada kodukohakoolis ja kui on näha, et õpe ei toimi ja laps õnnetu, siis abikooli.
Ise töötasin ka erikoolis. Tavakoolist tulnud lapsed olid nagu väikesed hirmunud metsloomakesed. Küüned ja hambad valmis, et end kaitsta. Pool aastat hiljem nad muutusid. Selg läks sirgu ja nad olid palju enesekindlamad.
Spetsialistina ma vahel minestan: kuidas saab sobiva õppekavaga lapsel olla hunnik puudulikke hindeid. Isegi kolm ei ole normaalne. Tihtipeale tähendab tavakooli LÕK seda, et laps istub tavaprogrammi õpikutega kuskil klassi taganurgas ja reaalset arengut ei toimu.
Kõik on kinni konkreetses haridusasutuses ja selle töötajate suhtumises HEV lastesse.Masing ja Hiie kool pole kindlasti sellele lapsele sobivad. Masingus on ju käitumisprobleemidega v teistmoodi lapsi rohkem kui Kroonuaias ja Masing on kõneprobleemidega, kuid muidu normintellektiga lapsele.
Ma ei saa küll aru kellele te kirjutate, aga minu laps pole vaimupuudega ja Hiie kool pole meil üldse valikus olnudki. Mingi “spetsialist” ajab oma targutamisega kõik teemad segamini. Mõtleb asju juurde, vihjab ja “hoiatab”
Loodan-et ta tulevik on erivajadusega vaimupuudega laps või lapselaps, õpetuseks talle.
kuidas saab sellist asja teisele üldse soovida?
Kuu pealt kukkusid või?, ei ma ei soovi, ma kirjutasin siia nii. Need kes soovivad, need soovivad salaja, head nägu tehes ja õlale patsutades. Aga mihklipäeva usun küll, see tuleb nii ehk naa, soovides või soovimata. See võltsvagadus on tänapäeval ülipopulaarne küll. Sa loe selle inimese kommentaaride ridade vahelt kui palju halba TEMA soovib, vihjab ja kiusab, on omast arust kaval. Naiivitar.
Kui kodukool, siis võiks mõelda tugiisiku toele. Eripedagoog saaks ju aidata õpetajat õpoekava koostamisel. Üks võimalus oleks alustada kodukohakoolis ja kui on näha, et õpe ei toimi ja laps õnnetu, siis abikooli.
Ise töötasin ka erikoolis. Tavakoolist tulnud lapsed olid nagu väikesed hirmunud metsloomakesed. Küüned ja hambad valmis, et end kaitsta. Pool aastat hiljem nad muutusid. Selg läks sirgu ja nad olid palju enesekindlamad.
Spetsialistina ma vahel minestan: kuidas saab sobiva õppekavaga lapsel olla hunnik puudulikke hindeid. Isegi kolm ei ole normaalne. Tihtipeale tähendab tavakooli LÕK seda, et laps istub tavaprogrammi õpikutega kuskil klassi taganurgas ja reaalset arengut ei toimu.
Kõik on kinni konkreetses haridusasutuses ja selle töötajate suhtumises HEV lastesse.Masing ja Hiie kool pole kindlasti sellele lapsele sobivad. Masingus on ju käitumisprobleemidega v teistmoodi lapsi rohkem kui Kroonuaias ja Masing on kõneprobleemidega, kuid muidu normintellektiga lapsele.
Ma ei saa küll aru kellele te kirjutate, aga minu laps pole vaimupuudega ja Hiie kool pole meil üldse valikus olnudki. Mingi “spetsialist” ajab oma targutamisega kõik teemad segamini. Mõtleb asju juurde, vihjab ja “hoiatab”
Loodan-et ta tulevik on erivajadusega vaimupuudega laps või lapselaps, õpetuseks talle.
kuidas saab sellist asja teisele üldse soovida?
Kuu pealt kukkusid või?, ei ma ei soovi, ma kirjutasin siia nii. Need kes soovivad, need soovivad salaja, head nägu tehes ja õlale patsutades. Aga mihklipäeva usun küll, see tuleb nii ehk naa, soovides või soovimata. See võltsvagadus on tänapäeval ülipopulaarne küll. Sa loe selle inimese kommentaaride ridade vahelt kui palju halba TEMA soovib, vihjab ja kiusab, on omast arust kaval. Naiivitar.
Ma tõesti olen vist väga naiivne, sest ei saanud aru, mida ma valesti ütlesin.
Eelpool olid mõned vastajad soovitanud Hiiet ja Masingut, sellest minu kommentaar antud koolide suhtes.
LÕK õppekava määratakse lapsele, kellel on diagnoositud v kahtlus diagnoosile F70 – kerge vaimne alaareng. Vabandust, et julgesin sellele viidata, et lapse intellekt on eakohasest madalam, kuid see on ju erinevate uuringute ja nõustamiskomisjonidega selgeks tehtud ja nii on otsustatud.
Lihtsustatud õppekava ei ole tavaõppekava lihtsam versioon. See on täiesti erinev programm, mis põhineb eripedagoogide poolt väljatöötatud erimetoodikatel, tavaõpetajad ei ole üldjuhul vastavat ettevalmistust saanud ja seetõttu on neil keerulisem seda õppekava täiel määral rakendada. Lisaks sellele ei ole LÕK lapsed enamasti väga osavad iseõppijad. Nad vajavad rohkem suunamist ja juhendamist. Suures klassis ei ole õpetajal selleks piisavalt ajaressurssi, sest ta peab ju ka tavaprogrammi suutma õigeaegselt läbida. Tavakoolis oleks kõige sobilikum mõni väiksem klassikollektiiv (väikeklass, õpiabiklass vms). On suur vahe, kas laps peab tavaklassi juures kuidagi ise oma õppimisega toime tulema või saab erikoolis õppida koos teistega sama programmi järgi.
Küllap tuleksin ma ka puudega lapse kasvatamisega toime, kui see peaks vajalikuks osutuma. Mina julgen vähemalt rääkida asjadest nende õigete nimedega.
Teie suruge oma uhkus ja valehäbi maha ja tehke otsus lähtuvalt sellest, mis on lapsele parim.
Parimat soovides!
Kui kodukool, siis võiks mõelda tugiisiku toele. Eripedagoog saaks ju aidata õpetajat õpoekava koostamisel. Üks võimalus oleks alustada kodukohakoolis ja kui on näha, et õpe ei toimi ja laps õnnetu, siis abikooli.
Ise töötasin ka erikoolis. Tavakoolist tulnud lapsed olid nagu väikesed hirmunud metsloomakesed. Küüned ja hambad valmis, et end kaitsta. Pool aastat hiljem nad muutusid. Selg läks sirgu ja nad olid palju enesekindlamad.
Spetsialistina ma vahel minestan: kuidas saab sobiva õppekavaga lapsel olla hunnik puudulikke hindeid. Isegi kolm ei ole normaalne. Tihtipeale tähendab tavakooli LÕK seda, et laps istub tavaprogrammi õpikutega kuskil klassi taganurgas ja reaalset arengut ei toimu.
Kõik on kinni konkreetses haridusasutuses ja selle töötajate suhtumises HEV lastesse.Masing ja Hiie kool pole kindlasti sellele lapsele sobivad. Masingus on ju käitumisprobleemidega v teistmoodi lapsi rohkem kui Kroonuaias ja Masing on kõneprobleemidega, kuid muidu normintellektiga lapsele.
Ma ei saa küll aru kellele te kirjutate, aga minu laps pole vaimupuudega ja Hiie kool pole meil üldse valikus olnudki. Mingi “spetsialist” ajab oma targutamisega kõik teemad segamini. Mõtleb asju juurde, vihjab ja “hoiatab”
Loodan-et ta tulevik on erivajadusega vaimupuudega laps või lapselaps, õpetuseks talle.
kuidas saab sellist asja teisele üldse soovida?
Kuu pealt kukkusid või?, ei ma ei soovi, ma kirjutasin siia nii. Need kes soovivad, need soovivad salaja, head nägu tehes ja õlale patsutades. Aga mihklipäeva usun küll, see tuleb nii ehk naa, soovides või soovimata. See võltsvagadus on tänapäeval ülipopulaarne küll. Sa loe selle inimese kommentaaride ridade vahelt kui palju halba TEMA soovib, vihjab ja kiusab, on omast arust kaval. Naiivitar.
Tulles sajatuste juurest tagasi sinu esimese kirja juurde: kas sinu lapsele on koolipikendust soovitatud? Kui tal on viimased poolteist aastat olnud epilepsia kontrolli all ja tänu sellele areng märgatav, siis oleks mõistlik veel aasta kulutada sõnavara ja kõne arendamisele. Igal juhul tuleb lisaaasta talle ainult kasuks ja annab kindlust juurde.
Lugesin läbi spetsialisti kirja ja sinu vastused. Spetsialisti vastustest on näha, et ta tõepoolest ongi spetsialist, nii et jutumärkideks pole vajadust. Miks tema vastused sind nii närvi ajasid, on kõrvaltvaatajale arusaamatu, aga eks sa ise tead oma nõrku kohti kõige paremini. Kindlasti ta ei kiusa sind ega vihja millelegi, vaid räägibki asjadest täiesti erapooletult, miks sa tema soovitustes pahatahtlikkust näed, on mulle arusaamatu. See siin on anonüümne foorum ja sa võid vihastades arvutikaane plaksuga kinni panna, päriselus pead sa emotsioone kontrollima, et mitte oma lapsele karuteenet teha. Spetsialistil on selles suhtes õigus, et kool arvestab vanema panusega. Ideaalses maailmas palkaks kool eraldi psühholoogi ummikus olevate vanemate aitamiseks. Hetkel keskendutakse siiski laste aitamisele. Kui erivajadusega lapsel on probleemne vanem, kes suhtub mingil põhjusel spetsialistidesse vaenulikult, siis nenditakse fakti ja pigem kulutatakse energiat selle pere aitamiseks, kes abi ka vastu võtab.
Kui kodukool, siis võiks mõelda tugiisiku toele. Eripedagoog saaks ju aidata õpetajat õpoekava koostamisel. Üks võimalus oleks alustada kodukohakoolis ja kui on näha, et õpe ei toimi ja laps õnnetu, siis abikooli.
Ise töötasin ka erikoolis. Tavakoolist tulnud lapsed olid nagu väikesed hirmunud metsloomakesed. Küüned ja hambad valmis, et end kaitsta. Pool aastat hiljem nad muutusid. Selg läks sirgu ja nad olid palju enesekindlamad.
Spetsialistina ma vahel minestan: kuidas saab sobiva õppekavaga lapsel olla hunnik puudulikke hindeid. Isegi kolm ei ole normaalne. Tihtipeale tähendab tavakooli LÕK seda, et laps istub tavaprogrammi õpikutega kuskil klassi taganurgas ja reaalset arengut ei toimu.
Kõik on kinni konkreetses haridusasutuses ja selle töötajate suhtumises HEV lastesse.Masing ja Hiie kool pole kindlasti sellele lapsele sobivad. Masingus on ju käitumisprobleemidega v teistmoodi lapsi rohkem kui Kroonuaias ja Masing on kõneprobleemidega, kuid muidu normintellektiga lapsele.
Ma ei saa küll aru kellele te kirjutate, aga minu laps pole vaimupuudega ja Hiie kool pole meil üldse valikus olnudki. Mingi “spetsialist” ajab oma targutamisega kõik teemad segamini. Mõtleb asju juurde, vihjab ja “hoiatab”
Loodan-et ta tulevik on erivajadusega vaimupuudega laps või lapselaps, õpetuseks talle.
kuidas saab sellist asja teisele üldse soovida?
Kuu pealt kukkusid või?, ei ma ei soovi, ma kirjutasin siia nii. Need kes soovivad, need soovivad salaja, head nägu tehes ja õlale patsutades. Aga mihklipäeva usun küll, see tuleb nii ehk naa, soovides või soovimata. See võltsvagadus on tänapäeval ülipopulaarne küll. Sa loe selle inimese kommentaaride ridade vahelt kui palju halba TEMA soovib, vihjab ja kiusab, on omast arust kaval. Naiivitar.
Tulles sajatuste juurest tagasi sinu esimese kirja juurde: kas sinu lapsele on koolipikendust soovitatud? Kui tal on viimased poolteist aastat olnud epilepsia kontrolli all ja tänu sellele areng märgatav, siis oleks mõistlik veel aasta kulutada sõnavara ja kõne arendamisele. Igal juhul tuleb lisaaasta talle ainult kasuks ja annab kindlust juurde.
Lugesin läbi spetsialisti kirja ja sinu vastused. Spetsialisti vastustest on näha, et ta tõepoolest ongi spetsialist, nii et jutumärkideks pole vajadust. Miks tema vastused sind nii närvi ajasid, on kõrvaltvaatajale arusaamatu, aga eks sa ise tead oma nõrku kohti kõige paremini. Kindlasti ta ei kiusa sind ega vihja millelegi, vaid räägibki asjadest täiesti erapooletult, miks sa tema soovitustes pahatahtlikkust näed, on mulle arusaamatu. See siin on anonüümne foorum ja sa võid vihastades arvutikaane plaksuga kinni panna, päriselus pead sa emotsioone kontrollima, et mitte oma lapsele karuteenet teha. Spetsialistil on selles suhtes õigus, et kool arvestab vanema panusega. Ideaalses maailmas palkaks kool eraldi psühholoogi ummikus olevate vanemate aitamiseks. Hetkel keskendutakse siiski laste aitamisele. Kui erivajadusega lapsel on probleemne vanem, kes suhtub mingil põhjusel spetsialistidesse vaenulikult, siis nenditakse fakti ja pigem kulutatakse energiat selle pere aitamiseks, kes abi ka vastu võtab.
Sa pole ka “spetsialistist” parem, miks sa üldse kirjutad? Sul
pole midagi uut öelda, kiidad rumalusi takka.
Te ei tea kumbki meie last ega mind. Samas sarnaselt poogite omadusi külge. Teate, ma olen tubli ja väga hästi oma emotsioone talitsev lapsevanem.
Ei soovitatud lisa aastat. Ma ise soovisin seda ja see aasta hakkab nüüd läbi saama.
Laps on käinud erinevates lasteaedas. Arendusrühm oli täiesti vale tema jaoks. Õnneks panin ta õigel ajal sobitusrühma. See oli väga õige otsus. Kes sinna arendusrühmsa soovitasid? ei lausa käisid peale.. SPETSIALISTID! Nii mõnigi laps peaks arendus- või tasandusrühmast üle viidama sobitusrühma. Näha on, et nendega toimub hoopis taandareng. Aga näed spetsialist soovitas, kannatajaks on aga laps…Mul on väga hea tunnetus kõigi oma laste suhtes. Olen teinud otsuseid tunde järgi, kuulanud oma südant. Kõik mu otsused on olnud õiged. Käsi südamel, ma pole pidanud ühtegi oma otsust grammigi kahetsema. Teate mis asi see üldse on- süda?
Sealjuures, oma otsuseid tehes, pole ma sattunud kellegagi vastuollu. Vastupidi. See, et ma teen otsuseid ise, ei tähenda kellegagi tülitsemist. See on teie endi kujutlus ja mingi raske rikutuse aste. Loomulikult on väga heasoovlik ähvardada lapse koolist välja viskamisega, kuna teie arvates olen mingi tülinorija. Appi kui haige kogu see teie jutt siin on. Ma isegi ei tea miks vastanud olen. Ega rohkem ei kirjuta ka. Korduvalt on lgp “spetsialist” lapsele vaimupuuet pähe määrinud jne. Lausa ingellik SPETSIALIST.
Te mõlemad otsige omale psühholoog, olete rohkem kui ummikus omadega. Head paranemist!
Ühesõnaga, te omast arust suured spetsialistid, te ei oska lapsi näheski õigesti diagnoosida. Soovitada ei lasteaias sobivat rühma, ega sobivat kooli. Ammugi siis mõne kommentaari põhjal siin.
Vahel on targem vait olla!
Kõik minu poolt.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
