Teema: Maal elavad lapsed ja gümnaasiumisse minek

Üldiselt maapiirkondadest gümnaasiumisse koolibussid ei vii. Ainult põhikooli saab koolibussiga. Minu lapsed ka paraku bussiga gümnaasiumisse ei saa, pean neid iga päev vedama autoga. Võibolla saaks kohalkku kutsekooli ühikasse toa üürida ja gümnasistid seal elada.

Pisut teemast kõrvale (aga seda tehakse siin foorumis alati): olen ise maalaps ja käinud alevis maagümnaasiumis, kodu oli 10 km kaugusel koolist.

Ütlen ausalt, jube elu! Õhtul sõpradele külla ei saa, õhtul hilja kusagilt koju ei saa, mittemingit spontaanset sõpradega kokkusaamist – kogu aeg jama transpordiga, kellaaegadega. Isegi need 3-5-8km vahemaad – pime, külm, vihm, tuisk. No ei ole võimalik ei jalgsi ega rattaga kulgeda neid vahemaid.

Maakodu suvel kasutamiseks on väga tore ja väikelastega elu kah ilmselt vanemate taktikepi järgi korraldatav. Aga juba gümnaasiumieas – tänan, EI. Mitte iial ei teeks ma seda oma lastele.

#3980882:

Pisut teemast kõrvale (aga seda tehakse siin foorumis alati): olen ise maalaps ja käinud alevis maagümnaasiumis, kodu oli 10 km kaugusel koolist.

Ütlen ausalt, jube elu! Õhtul sõpradele külla ei saa, õhtul hilja kusagilt koju ei saa, mittemingit spontaanset sõpradega kokkusaamist – kogu aeg jama transpordiga, kellaaegadega. Isegi need 3-5-8km vahemaad – pime, külm, vihm, tuisk. No ei ole võimalik ei jalgsi ega rattaga kulgeda neid vahemaid.

Maakodu suvel kasutamiseks on väga tore ja väikelastega elu kah ilmselt vanemate taktikepi järgi korraldatav. Aga juba gümnaasiumieas – tänan, EI. Mitte iial ei teeks ma seda oma lastele.

Kummaline, et kummalgi vanemal pole maal elades autojuhilube.

#3981039:

#3981006:

#3980882:

Pisut teemast kõrvale (aga seda tehakse siin foorumis alati): olen ise maalaps ja käinud alevis maagümnaasiumis, kodu oli 10 km kaugusel koolist.

Ütlen ausalt, jube elu! Õhtul sõpradele külla ei saa, õhtul hilja kusagilt koju ei saa, mittemingit spontaanset sõpradega kokkusaamist – kogu aeg jama transpordiga, kellaaegadega. Isegi need 3-5-8km vahemaad – pime, külm, vihm, tuisk. No ei ole võimalik ei jalgsi ega rattaga kulgeda neid vahemaid.

Maakodu suvel kasutamiseks on väga tore ja väikelastega elu kah ilmselt vanemate taktikepi järgi korraldatav. Aga juba gümnaasiumieas – tänan, EI. Mitte iial ei teeks ma seda oma lastele.

Kummaline, et kummalgi vanemal pole maal elades autojuhilube.

Absoluutselt on mõlemal vanemal juhiload ja ka autod. Aga kas 15-18-aastane tahab, et iga kord, kui öösel peolt/sõprade juurest v ükskõik kust on vaja koju saada, siis peab helistama emale-isale? Ei saa olla spontaanne, peab tundma süümekat – keegi passib ja on valves, et järele sõita. Pluss patrullib, kas oled tarbinud mida ja kui palju.

Eks inimesi on igasuguseid, aga mina konkreetselt tahan tulla pärast pidu just koju oma koju magama. Ma ei taha magada võõras kohas. Samas ma tahan peo käigus ise otsustada, mis on see kellaaeg, millal lahkuda.

Pealegi – koosviibimised ja sõpradega lävimised toimuvad pigem reedel-laupäeval – ja siis sageli on vanematel ka endal mingid peod, väljasõidud, sõbrad, üritused.

Veel: noorel inimesel on vägagi normaalne minna õhtul sõbra juurde a’la kell 10 ja see mõte võib tulla vägagi spontaanselt. Ja eriti maal – minna kellegi juurde kohustusliku kirjanduse raamatu järele, kes oma lugemise just lõpetanud on. Või vahetada mingeid vinüüle. No mida iganes, eks. Aga ema juba magab ja isa on joonud õlle (või vastupidi, või mõlemad magavad). Ja sõber elab 6km kaugusel.

Rääkige mida tahate, mind te ei veena. Teil kas pole kogemust, teil puudub empaatia või te olete lihtsalt väga teistsugused.

Mul on neli last, kaks neist täiskasvanud ja kodus veel 18a tütar ja 16a. poeg. Nii mul kui mehel on juhiluba ja auto ja on elementaarne, et vajadusel lastele järele läheme, kas või kell neli öösel. Nad pole ka tahtnud kunagi võõras kohas ööbida, ikka on helistanud, et järgi tuleksin. Kuna ma ise alkoholi ei tarbi absoluutselt, siis minu jaoks pole see kunagi probleemiks olnud.

Kell kümme sõbra juurde on ka viidud-mindud, nii vara ei maga ju ometi ükski täiskasvanu???

/poeg just käis küsimas, kas saame korraks linnas ära käia, ta sõber unustas oma telefonilaadija poja kotti. Nüüd pidi aku tühjaks saama kohe.  Nii et kohe lähengi sõitma.

Mina pole küll tänapäevane noor, vaid sündinud 70-ndatel, aga vabandust – talvel pimedaga ei hakka ma maaoludes minema isegi mitte 2km kaugusele.

#3981039:

#3981006:

#3980882:

Pisut teemast kõrvale (aga seda tehakse siin foorumis alati): olen ise maalaps ja käinud alevis maagümnaasiumis, kodu oli 10 km kaugusel koolist.

Ütlen ausalt, jube elu! Õhtul sõpradele külla ei saa, õhtul hilja kusagilt koju ei saa, mittemingit spontaanset sõpradega kokkusaamist – kogu aeg jama transpordiga, kellaaegadega. Isegi need 3-5-8km vahemaad – pime, külm, vihm, tuisk. No ei ole võimalik ei jalgsi ega rattaga kulgeda neid vahemaid.

Maakodu suvel kasutamiseks on väga tore ja väikelastega elu kah ilmselt vanemate taktikepi järgi korraldatav. Aga juba gümnaasiumieas – tänan, EI. Mitte iial ei teeks ma seda oma lastele.

Kummaline, et kummalgi vanemal pole maal elades autojuhilube.

Absoluutselt on mõlemal vanemal juhiload ja ka autod. Aga kas 15-18-aastane tahab, et iga kord, kui öösel peolt/sõprade juurest v ükskõik kust on vaja koju saada, siis peab helistama emale-isale? Ei saa olla spontaanne, peab tundma süümekat – keegi passib ja on valves, et järele sõita. Pluss patrullib, kas oled tarbinud mida ja kui palju.

Eks inimesi on igasuguseid, aga mina konkreetselt tahan tulla pärast pidu just koju oma koju magama. Ma ei taha magada võõras kohas. Samas ma tahan peo käigus ise otsustada, mis on see kellaaeg, millal lahkuda.

Pealegi – koosviibimised ja sõpradega lävimised toimuvad pigem reedel-laupäeval – ja siis sageli on vanematel ka endal mingid peod, väljasõidud, sõbrad, üritused.

Veel: noorel inimesel on vägagi normaalne minna õhtul sõbra juurde a’la kell 10 ja see mõte võib tulla vägagi spontaanselt. Ja eriti maal – minna kellegi juurde kohustusliku kirjanduse raamatu järele, kes oma lugemise just lõpetanud on. Või vahetada mingeid vinüüle. No mida iganes, eks. Aga ema juba magab ja isa on joonud õlle (või vastupidi, või mõlemad magavad). Ja sõber elab 6km kaugusel.

Rääkige mida tahate, mind te ei veena. Teil kas pole kogemust, teil puudub empaatia või te olete lihtsalt väga teistsugused.

Issand on alles probleemid 😀 muide selle pisiauto juhiloa saab juba enne 18-aastaseks saamist. Praegu jääb küll mulje, et kui vaid saaks hädaldada!

#3976766:

Olen TA. Mul on tunne, et siin kommenteerivad õelad linnainimesed, kes ei näe oma ninaotsast kaugemale ja kelle jaoks maa tähendab paksu metsa sees üksikut talukohta. Väga palju inimesi elab maal. Maal elamist propageeritakse ja maale on inimesi vaja. Kõik ei mahu linna ega asulatesse. Või siis arvate, et maal saavadki elada ainult pensionärid või lastetud inimesed.

Vallad toetavad igati maale kolimist ja maal elamist. Hajaasustusprogrammid jne.

Mind huvitas just see olukord, kui vald paneb keskuse gümnaasiumiosa kinni. Inimesed on heas usus kolinud või elavad juba mitu põlve kuskil külas ja siiani on lapsed kooli saanud. Vald on järsku olukorda muutnud ja minu arvates peaks vald ka mõtlema selle peale, kuidas noored edasi õpivad. See on ju valla huvides, et maa noored omandavad keskhariduse, lähevad võib-olla ka ülikooli ja tulevad kunagi spetsialistidena maale tagasi.

Teie aga räägite siin hoopis muust asjast, et miks sa kolid siis maale, kui lapsed ei saa kooli. Saavad küll. Aga ükshetk äkki ei saa. See on lihtsalt arutelu. Õpilaskodud on hea mõte. Lähimas linnas õpilaskodu on mõeldud pigem ametikooli õpilastele, aga ehk sinna saavad ka teised.

Vaata, sul on siin suur väärarusaam.

Vald vastutab niikaua, kui tegemist on kohustusliku õppega kõigile Eesti Vabariigi lastele. Need võimalused vald tõesti tagama peab. Kohustuslik kooliaste lõppeb pohikooli lõpetamisega. Edasi otsustavad pered oma võimaluste kohaselt – andekad linnadesse gymnaasiumitesse, osad kutseõpet omandama ja osad tööle. Perekonna vahendite najal ja võimaluste najal.

Gümnaasium on ettevalmistus ülikooliks, ära seda unusta. Millised sellistest noortest oma haridust maakolkasse realiseerima tuleksid, et vald hullult kasu saaks? Mitte keegi! Mitu korgtehnoloogilist tehast või haiglat, advokaadiburood või laborit teil seal metsa vahel on muidu?

Nii et ikka vägagi on vanemate asi valida elukohta kui ambitsioonikad lapsed kasvamas.

#3981062:

#3981039:

#3981006:

#3980882:

Pisut teemast kõrvale (aga seda tehakse siin foorumis alati): olen ise maalaps ja käinud alevis maagümnaasiumis, kodu oli 10 km kaugusel koolist.

Ütlen ausalt, jube elu! Õhtul sõpradele külla ei saa, õhtul hilja kusagilt koju ei saa, mittemingit spontaanset sõpradega kokkusaamist – kogu aeg jama transpordiga, kellaaegadega. Isegi need 3-5-8km vahemaad – pime, külm, vihm, tuisk. No ei ole võimalik ei jalgsi ega rattaga kulgeda neid vahemaid.

Maakodu suvel kasutamiseks on väga tore ja väikelastega elu kah ilmselt vanemate taktikepi järgi korraldatav. Aga juba gümnaasiumieas – tänan, EI. Mitte iial ei teeks ma seda oma lastele.

Kummaline, et kummalgi vanemal pole maal elades autojuhilube.

Absoluutselt on mõlemal vanemal juhiload ja ka autod. Aga kas 15-18-aastane tahab, et iga kord, kui öösel peolt/sõprade juurest v ükskõik kust on vaja koju saada, siis peab helistama emale-isale? Ei saa olla spontaanne, peab tundma süümekat – keegi passib ja on valves, et järele sõita. Pluss patrullib, kas oled tarbinud mida ja kui palju.

Eks inimesi on igasuguseid, aga mina konkreetselt tahan tulla pärast pidu just koju oma koju magama. Ma ei taha magada võõras kohas. Samas ma tahan peo käigus ise otsustada, mis on see kellaaeg, millal lahkuda.

Pealegi – koosviibimised ja sõpradega lävimised toimuvad pigem reedel-laupäeval – ja siis sageli on vanematel ka endal mingid peod, väljasõidud, sõbrad, üritused.

Veel: noorel inimesel on vägagi normaalne minna õhtul sõbra juurde a’la kell 10 ja see mõte võib tulla vägagi spontaanselt. Ja eriti maal – minna kellegi juurde kohustusliku kirjanduse raamatu järele, kes oma lugemise just lõpetanud on. Või vahetada mingeid vinüüle. No mida iganes, eks. Aga ema juba magab ja isa on joonud õlle (või vastupidi, või mõlemad magavad). Ja sõber elab 6km kaugusel.

Rääkige mida tahate, mind te ei veena. Teil kas pole kogemust, teil puudub empaatia või te olete lihtsalt väga teistsugused.

Mul on neli last, kaks neist täiskasvanud ja kodus veel 18a tütar ja 16a. poeg. Nii mul kui mehel on juhiluba ja auto ja on elementaarne, et vajadusel lastele järele läheme, kas või kell neli öösel. Nad pole ka tahtnud kunagi võõras kohas ööbida, ikka on helistanud, et järgi tuleksin. Kuna ma ise alkoholi ei tarbi absoluutselt, siis minu jaoks pole see kunagi probleemiks olnud.

Kell kümme sõbra juurde on ka viidud-mindud, nii vara ei maga ju ometi ükski täiskasvanu???

/poeg just käis küsimas, kas saame korraks linnas ära käia, ta sõber unustas oma telefonilaadija poja kotti. Nüüd pidi aku tühjaks saama kohe. Nii et kohe lähengi sõitma.

Valus soovikontsert sul siis öopaevaringselt. Jube elu minu jaoks. 23.30 ma tegelen ikka oma eluga, mitte ei sõida linnade vahet, kuna mingi tatikas on oma juhtme võõrasse kotti unustanud. Lihtne õppetund – telefon saabki tyhjaks ja laadija saab siis, kui sinu laps järgmine kord linna niikuinii peab tulema.

Kutusearve maksab selle unustaja perekond v lihtsalt ootad veel ka tund aega maja ees autos, kuniks noored suhtlevad?

Moelge ometi, kuhu te kolite, kui teil on lapsed.

#3981613:

Valus soovikontsert sul siis öopaevaringselt. Jube elu minu jaoks. 23.30 ma tegelen ikka oma eluga, mitte ei sõida linnade vahet, kuna mingi tatikas on oma juhtme võõrasse kotti unustanud. Lihtne õppetund – telefon saabki tyhjaks ja laadija saab siis, kui sinu laps järgmine kord linna niikuinii peab tulema.

Oma lapse sõbra nimetamine mingiks tatikaks ütleb sinu kohta kõik.

Kui kunagi juba hea tükk aega tagasi Treffneris käisin, siis oli neid seal ikka hulgem, kel pere kuskil eemal ja ise Tartus. Kes elas mõne sugulase juures, kes üüris korterit-tuba. Kel vanematel rohkem võimalusi, ostsid üürikorteri asemel pangalaenuga korteri, mõne lapse koolikaaslase või tudengi sai veel üüriliseks ka võtta, laenumakse üüriga võrreldav ja korterit sai pärast ülikoolis käies edasi kasutada, või mõnele muule üliõpilasele välja üürida, kooliskäimiste lõpuks oli korter juba enda oma – kui võimalusi on, siis hea plaan. Asjalikumad noored saavad hakkama sellise omaette eluga 15-aastaselt kenasti. Eks igaüks tunneb ise oma last, et kas töötaks selline lahendus või mitte. Eliitkooliõpilased on ehk keskmisest kõrgema enesedistsipliiniga, võibolla, aga ka ametikoolides on minu arusaamist mööda päris tavaline, et on õpilaskodud, ja saadakse hakkama.

Kas kalliks ei lähe korteri üürimine? Mäletan, et kui Tartus ülikoolis käisin olid päris krõbedad hinnad üürikorteritel, praegugi on. Eriti, kui tahta normaalset, hea kvaliteediga korterit. Ei tahtnud üldse vanematele koormaks olla ja läksin ülikooli kõrvalt tööle. No ma ei kujuta ette, et mu vanemad oleksid maksnud elamise kinni gümnaasiumis õppimise ajal. Kuna ülikool oli palju vabama graafikuga kui gümnaasium ja kergem ka, siis õnneks sai tööl käia. Väga paljudel pole kindlasti võimalust oma lapsele korter osta, ka laenuga mitte. Kui pank üldse laenu annab, siis jäävad riskid ikkagi. Mis saab, kui üks vanem muutub maksejõuetuks?

#3982456:

#3982419:

Kas kalliks ei lähe korteri üürimine? Mäletan, et kui Tartus ülikoolis käisin olid päris krõbedad hinnad üürikorteritel, praegugi on. Eriti, kui tahta normaalset, hea kvaliteediga korterit. Ei tahtnud üldse vanematele koormaks olla ja läksin ülikooli kõrvalt tööle. No ma ei kujuta ette, et mu vanemad oleksid maksnud elamise kinni gümnaasiumis õppimise ajal. Kuna ülikool oli palju vabama graafikuga kui gümnaasium ja kergem ka, siis õnneks sai tööl käia. Väga paljudel pole kindlasti võimalust oma lapsele korter osta, ka laenuga mitte. Kui pank üldse laenu annab, siis jäävad riskid ikkagi. Mis saab, kui üks vanem muutub maksejõuetuks?

Mis on sinu kirjutise point siin teemas? Sinul oli võimalus käia kodust gümnaasiumis, aga siin arutatakse just ju olukorda, kus see võimalik ei ole. Kui sul poleks gümnaasiumi lähedal olnud, oleksid kohe peale põhikooli tööle läinud?

Ja “kallis” on suhteline.

Minu kirjutise point?? Ma tõingi ju näite, et üürikorterid on kallid ja seega ei ole see alati lahendus. Kõigil pole sellist raha.

#3982624:

#3982491:

Minu kirjutise point?? Ma tõingi ju näite, et üürikorterid on kallid ja seega ei ole see alati lahendus. Kõigil pole sellist raha.

Jah, ma küsingi mis siis sinu arvates on lahendus, kui kodu lähedal kooli pole?

Sellele küsimusele vastuse leidmine tulebki alati ringiga selle momendi juurde tagasi, kui inimesed valivad endale elukohta. Kui sul on lapsed, siis mõtle lõpuni läbi, mis sind ees ootab.

Samuti ei saa ma sellest aru, et inimene peaks terve elu ühes ja samas kohas elama ja hirmsasti kardetakse oma elu erinevatel etappidel olla paindlik.

Võib ju olla superlahe elada näiteks mingil väikesaarel. Abrukal näiteks. Pranglil. Aga kui sul on kooliealised-teismelised lapsed või oled juba ise vanuses, mil meditsiiniabi lähedus võiks olla mugav – no siis äkki pole nii superlahe.

Kõik need tohutud maale kolimise aktsioonid, kuidas mudilased elavad koos lammaste ja kanadega, on väga lahedad. Aga siis peab olema ka valmis murdma need raskused, mis veerevad teele lapse põhikooli lõpuks. Või enda pensioniea alguseks.

#3981123:

Mina pole küll tänapäevane noor, vaid sündinud 70-ndatel, aga vabandust – talvel pimedaga ei hakka ma maaoludes minema isegi mitte 2km kaugusele.

Eks inimesi ole igasuguseid. Mõnele on tõesti ka 500 m jalutuskäik suur saavutus.

Mina kasvasin üles linnas ja meil oli peres kombeks käia õhtuti jalutamas. Peaaegu igal õhtul käisime jalutamas, peaaegu iga ilmaga ja enamasti vähemalt 2 km ning osa maast oli valgustamata (linna servas). Kui ilm oli normaalne, kõndisin kodust kesklinna jala, see oli umbes 4-5 km. Natuke jahedust polnud probleemiks, lausvihmaga eelistasin tõesti ühistransporti.

Praegu käin õhtuti/öösiti pimedas jalutamas ja mu jalutusteekonnast suurem osa kulgeb naturaalses öises pimeduses. Taskulamp on taskus, aga eelistan ilma kõndida. Avastasin, et niisugune jalutuskäik aitab unekvaliteeti parandada ja minu jalutuskäigu jaoks ei ole halba ilma.

#3983159:

Ongi kurb, eriti kui haridusest jääb ilma andekas, voimekas, kuid vaesest pärit laps ainuyksi oma elukoha tõttu.

See pole mitte kurb, vaid absurd. Tänapäeval ei tohiks kellegi vähegi võimeka, mõtlemisvõimelise ja aruka inimese hariduse laeks jääda 9 klassi, eriti Eestis, kus meil on inimesi niigi vähe. See on lubamatu, kui võimekas maanoor jääb viletsa majandusliku seisu ja kehva transpordi tõttu keskhariduseta. Kombinaatkeskkoolide rajamise ajal oli küll jutt, et korrastame koolivõrku, aga asemele tuleb koolibuss või internaat, sest nii on mõistlikum. Muidugi ei hakatud kuulutama, et tegelikult ikkagi pole ju keskharidus kohustuslik, seega oma mure, kuidas iga päev kohale ja koju saad.