Mees käib tööl, mina tegelen lastega. Suhted mehega on soojad, tülisid ei ole.
Ma sain juba suhte algusepoole suhteliselt kiirelt aru, et mu mees on nagu mingi töörobot. Ta ainult rabab. Ta pole kunagi puhkustki töö juurest välja võtnud. Kell on praegu 22 ja ta on alles tööl. Ta ei oska puhata. Kunagi jõulude ajal olime mu ema juures 2 nädalat ( töökoht oli siis kinni ) ja pool sellest ajast ta närvitses, et tal on nii igav ja ta tahab kasvõi töödki teha. Võlgades me ei ela aga arveid on ikka maksta ja söök on laual ja päris hästi läheb. Tal aga muud mõtet peas polegi kui ainult raha, raha. raha. Kõik tiirlebki ainult raha ümber.
Nii kahju, et inimene ei suuda ka muid asju elus väärtustada rohkem kui raha. Vabal ajal ta kodus siis lihtsalt lesib ja vaatab filme ja magab. Mina käin üksinda lastevanemate koosolekutel, õpetajad polegi laste isa näinud kunagi, juuksuri, arstil, no kus iganes. Kuskile kaasa kutsun siis ütleb vastu, et ei saa või ei viitsi.
Ainuke kord kui ta mõni päev midagi ei tee, on jõulud, sest siis on ametlik töökoht kinni. Aga lisatöid teeb ta ka palju.
Teema: Mees ainult töötab
Ja milles su mure seisneb? Mis nõu sa nüüd tahad? Mis on teema mõte?
Muidu mul isa oli samasugune pool elu. Mingi aeg kui ema teises linnas nädala sees tööl oli ja me isaga kahekesi elasime (ma olin siis gümnaasiumis) võis täiesti vabalt juhtuda, et ma ei näinudki teda, sest ta alles magas kui mina hommikul seitsme paiku bussi peale läksin ja polnud veel koju jõudnud kui ma kümne ajal magama läksin.
Tulemus see, et erilist suhet mul isaga ei ole. Omavahel me ei suhtle muidu kui perekondlikel üritustel. Hoolin temast küll, aga ikkagi pooleldi võõras inimene minu jaoks ja jääbki ilmselt alati olema.
Isa puhul oli veel kurb see, et mingi aeg ta põles läbi ka ja siis muutus väga tujukaks ja tusaseks ka kodus. Et isegi see vähene aeg, mis ta kodus oli, pidi kogu aeg ette vaatama, et teda ei pahandaks.
Mõned aastad tagasi saabus õnn ja ta koondati ära. Siis jõudis talle endale ka kuidagi mõistus koju ja läks poole kohaga tööle, hakkas hobidega tegelema ja rahunes maha nii, et vähemalt ema sai mehe nö tagasi ja omavahel on neil nüüd suhted väga head. Aga minul päriselt isa ikkagi ei ole, sest no ei taasta enam seda kõike mis lapsena saamata jäi.
Tead, rahaga on palju lihtsam ja kergem kõike üksi ajada, kui ilma rahata. Mõtle korraks sellelt, et kõik jääks samaks, aga poleks meest ja poleks ka mehe raha. Aga kui mees teeb 2 tööpäeva päevas, siis peaks raha olema 2 korda rohkem. Kui oskate selle suure rahaga ka mõistlikult ringi käia, saate oma elud ärakindlustada ja laste omad ka.
Eelmine kägu 22.24 on asja väga hästi seletanud.
Miinus ongi see, et sellised isad jäävad lapsega poolvõõrasteks inimesteks, kuigi vormiliselt (erinevalt lahkuläinud peredest) on see nö. terve pere (kahe vanemaga ja puha), elavad nad ju lapsega sama katuse all ja puha. Kui isa läbi mingi ime on suunitud üle kooli ukse astuma (ema jääb haigeks vms.), siis sageli ta ei tea, mitmendas klassis ta laps üldse käibki jne. Tragikoomiline.
Aga mida see isa siis lapsega koos peab tegema?
Ma sain juba suhte algusepoole suhteliselt kiirelt aru, et mu mees on nagu mingi töörobot. Ta ainult rabab. Ta pole kunagi puhkustki töö juurest välja võtnud. Kell on praegu 22 ja ta on alles tööl.
Sa oled asjast valesti aru saaanud. Ta lihtsalt ei taha kodus selle kisa keskel olla ja seetõttu põgenebki tööle. Kus ta saab rahulikult passida ja puhata. Töötamise sildi all, muidugi.
Päevas 16h ja ilma puhkepäevadeta ei töötanud omal ajal ka orjad mitte, ka neile oli pingi aeg lihtsalt vedelemiseks ette nähtud, vastasel korral nad oleks lihtsalt ära koolenud.
Kui su mees teenib keskmist palka, aga töötab poole rohkem, kui keskmine, siis see peaks väljenduma ka topeltbrutopalgas. (2900€). Seda tal vist ette näidata ei ole?
Ja mis asutus see selline on, kus mingi ahv, kes kodus ei taha olla, lastakse 16-ks tunniks päevas tööle ja makstakse kõik kohaloldus aeg välja ka?
Sellist inimest ei muuda. Kui sa selle teema üles võtad, siis on tulemuseks lahkuminek. Nii et mõtle kainelt plussid-miinused üle ja otsusta, kas suudad pigem lahku minna või pigem leppida.
Aga mida see isa siis lapsega koos peab tegema?
Isa saab lapsega teha samu asju, mis emagi – käia lapsevanemate koosolekutel, lapsega koos õppida, lapsega vestelda või lapsega muuseumis, teatris, jalutamas käia.
Lisaks saab isa lapsele tutvustada sedasama oma tööd, mida ta teeb ja õpetada talle neid koduseid töid, mida ema ehk ei oska.
Täitsa palju valikuid.
Mina olen pea samasugune.
Milleks sellised jobud?
Milleks sellised jobud?
Raha pärast, milleks siis veel.
Ja milles su mure seisneb? Mis nõu sa nüüd tahad? Mis on teema mõte?
Muidu mul isa oli samasugune pool elu. Mingi aeg kui ema teises linnas nädala sees tööl oli ja me isaga kahekesi elasime (ma olin siis gümnaasiumis) võis täiesti vabalt juhtuda, et ma ei näinudki teda, sest ta alles magas kui mina hommikul seitsme paiku bussi peale läksin ja polnud veel koju jõudnud kui ma kümne ajal magama läksin.
Tulemus see, et erilist suhet mul isaga ei ole. Omavahel me ei suhtle muidu kui perekondlikel üritustel. Hoolin temast küll, aga ikkagi pooleldi võõras inimene minu jaoks ja jääbki ilmselt alati olema.
Isa puhul oli veel kurb see, et mingi aeg ta põles läbi ka ja siis muutus väga tujukaks ja tusaseks ka kodus. Et isegi see vähene aeg, mis ta kodus oli, pidi kogu aeg ette vaatama, et teda ei pahandaks.
Mõned aastad tagasi saabus õnn ja ta koondati ära. Siis jõudis talle endale ka kuidagi mõistus koju ja läks poole kohaga tööle, hakkas hobidega tegelema ja rahunes maha nii, et vähemalt ema sai mehe nö tagasi ja omavahel on neil nüüd suhted väga head. Aga minul päriselt isa ikkagi ei ole, sest no ei taasta enam seda kõike mis lapsena saamata jäi.
Aga emaga on lähedased suhted? Tema ju ka töötas nädala sees teises linnas ja elas teist lausa eraldi.
Kui mu mees ütleb, et ta kell 22 on veel tööl, samas, on teada, et tal on tööaeg 8.30-17.00, siis ma kahtlustaks, et tal on armuke.
Aga emaga on lähedased suhted? Tema ju ka töötas nädala sees teises linnas ja elas teist lausa eraldi.
Lugesid ka või? See oli ajutiselt kui kägu oli juba gümnaasiumis.
Siduv suhe lapse ja vanema vahel luuakse loomulikult lapsepõlves.
Mul on juba palju-palju aastaid meesülemus, kel on suurte vahedega mitu last. Iga kord, kui sünnib uus laps, on ülemus nagu keevitatud oma kabinetti. Eriti vara tuleb ja hilja läheb, kui lapsel hammaste tuleku periood. Siis kui noorim laps juba 5-6 aastane, siis hakkab normaalsel ajal tulema ja minema. Siis laps enam ei nuta niiväga ja mees võib koju ka minna. Siis hakkab ta lastega trenni tegema ja nii edasi, sest siis on see talle huvitav. Üle aisa ei löö, ei joo, istub oma kabinetis ja mõtleb endale töid välja, et koju selle kisa sisse mitte minna.
Kui mu mees ütleb, et ta kell 22 on veel tööl, samas, on teada, et tal on tööaeg 8.30-17.00, siis ma kahtlustaks, et tal on armuke.
Või lihtsalt ei taha koju minna.
Teemaalgataja ilmselgelt on siis lastega 100% kodune, ja mees on 100% tööl. Vajalikud asjad elus kaetud, üks toob raha ja teine kasvatab peret ja hoiab kodu. Noh, selline isa on ikka parem kui pühapäevaisa, midagi ta lastega ikka teeb, kasvõi nädalavahetusel (ja kui lapsed väikesed, ei ole sugugi vähe neid “ma ei oska titega midagi peale hakata, kui juba suurem, küll ma siis tegelen”-isasid (mõni muidugi ei hakkagi kunagi tegelema)).
Kui naine käiks tööl, peaks mees samavõrra vähem töötama, et keegi kodus oleks. Kas naine ka mehega samaväärse palga tööb võrreldes ajakuluga, see on kahjuks palgalõhe teema.
Olin TA sarnane kodune ema kolme lapsega ca 7a, kui tööle läksin, siis pidi mees hakkama rohkem lastega tegelema, kuna enne oligi nii, et tema sai rahus tööd teha, sest mina vastutasin ja tegelesin lastega. Nüüd saan mina rahus tööd teha, sest mehel on vabam graafik ja tema viib-toob lapsi rohkem/teeb süüa/käib trennides, mida ta varem üldse ei pidanud tegema. Suuremate lastega saavad mõlemad juba 100% töötada (koroona üks hea asi oli kodutöö võimalikkus paljudele).
Lisan eelmisele, et oi ma ka vingusin mehiselt, et miks ikka sa lastega ei tegeleeee! (Kuigi tegelikult tegeles, niikaua kui seda aega töö vahelt oli. Mina tegin lihtsalt niipalju kordades rohkem kodus, aga ei pidanud olema tööl.) Tagantjärele mõeldes polnud häda midagi (no kolme titega on rabamist küll), vähemalt nüüd ta tegeleb lastega juba kuskil 50%.
Kui mees pole kunagi teistsugune olnud, siis tegelikult sa ju sellise mehe võtsidki ja mis siin kurta. Ega ta ümber õpi.
Kui see pole alati nii olnud, siis on erinevaid võimalusi. Näiteks mingid vaimsed probleemid foonil, mille eest ta end töösse peidab. Ärevused, stressid, deprekad, suhteprobleemid – neid kipuvad mehed töösse uputama.
Paraku pole ka võimatu, et ta tõesti lihtsalt võtab vaba aega niimoodi. Päeval näiteks lobiseb töökaaslastega, mitte ei tee tööd, õhtuti siis teeb tööd. Ja kahjuks võib ka mõni naine mängus olla.
Teema on sisuliselt kolm aastat vana.
Loete enne vastamist?
Teema on sisuliselt kolm aastat vana.
Loete enne vastamist?
Aga miks ei võiks igaveste teemade üle arutleda?
Teema on sisuliselt kolm aastat vana.
Loete enne vastamist?
Aga miks ei võiks igaveste teemade üle arutleda?
Ma imestan, et üle 24 kuu vanusesse teemasse saab kirjutada, muud midagi.
Tegelikult, ääretult nõmedad on need mehed, kes hoiavad kodust eemale, kui seal on väikelaps. Sellepärast, et ei meeldi titekisa ja lapsega kaasnevad kohustused. Mul on siis oma mehega selles osas kõvasti vedanud, et ta oli kõikide sünnituste juures ja tegeles kõikide lastega nende elu esimesest päevast peale. Pepupesu, vannitamine, kollide eemaldamine, küünte lõikamine, mähkmete vahetamine jne jne oli alati tema töö, kui ta parasjagu tööl ei olnud.
Teema on sisuliselt kolm aastat vana.
Loete enne vastamist?
Aga miks ei võiks igaveste teemade üle arutleda?
Ma imestan, et üle 24 kuu vanusesse teemasse saab kirjutada, muud midagi.
Saab. Näe, isegi kirjutasid.
Teema on sisuliselt kolm aastat vana.
Loete enne vastamist?
Aga miks ei võiks igaveste teemade üle arutleda?
Ma imestan, et üle 24 kuu vanusesse teemasse saab kirjutada, muud midagi.
Saab. Näe, isegi kirjutasid.
Ei saa reeglina. Mode vast äratas teema?
Ei saa reeglina. Mode vast äratas teema?
Jaa jaa, mode tegi (viisil “Lible tegi, Lible tegi”).
Kohe proovin ise mõne vana teema äratada, vaatame.
Ei saa reeglina. Mode vast äratas teema?
Jaa jaa, mode tegi (viisil “Lible tegi, Lible tegi”).
Kohe proovin ise mõne vana teema äratada, vaatame.
Vaatame
Ei saa reeglina. Mode vast äratas teema?
Saab küll, mis jutt see on, et ei saa.
Mõned aastad tagasi saabus õnn ja ta koondati ära. Siis jõudis talle endale ka kuidagi mõistus koju ja läks poole kohaga tööle, hakkas hobidega tegelema ja rahunes maha nii, et vähemalt ema sai mehe nö tagasi ja omavahel on neil nüüd suhted väga head. Aga minul päriselt isa ikkagi ei ole, sest no ei taasta enam seda kõike mis lapsena saamata jäi.
Kahju, aga.. mis möödas- see olnud! Elu on edasi läinud, me ise (loodetavasti) arenenud ja täiskasvanuks saanud. Kui on tõsine soov isa juurde tee leida, küllap leiate. Kõik räägivad meelsasti oma hobidest või tööst, sellest võikski alustada 😉
