Ilmselt need uhked rinnale tagujad, kes väidavad, kuidas \”armastus ei sõltu paberist, tunded loevad, jms\”, ei julge lihtsalt tunnistada, et sügaval sisimas ootavad nad mehelt ettepanekut ja on kurvad, et mees seda teinud pole. Sellest ka need õigustamised. Ja muidugi mõnel kindlasti ka ajupesu elukaaslase poolt.
Teemaalgatajast on kahju, sest pole ühtegi motiveerivat tegurit, mis paneks mehe abielule mõtlema. Seksi saab. Süüa saab. Lapse saab ka. Kõik need hüved on mees ilma abieluta juba kätte saanud. Nüüd abiellumisest saaks mees ainult uued kohustused ja null kasutegurit. Jääda lootma, et mees teeks ettepaneku, sest see \”on ju nii romantiline ¸est\” on ilus unistus…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]tundub, et on keegi teine silmapiirile tekkinud, milles muidu selline järsk muutus[/tsitaat]
.. või siis lihtsalt soov hoida tagauks irvakil parema naise jaoks.
milleks raseduse tõendit vaja on? abiellumiseks küll ju mitte.
aga teemaalgatajale, mina olen teist korda abielus. mõlemal korral abiellusin peale ühise lapse saamist.
esimene abielu kestis üle 10 aasta, olime noored ja tookord saigi lapse pärast abiellutud sest nii oli kombeks.
teisel korral tegi mu uus mees ise ettepaneku, minu jaoks polnud abielu enam oluline.ka see suhe on pikalt kestnud.
võta rahulikult.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Just selliste probleemide ennetamiseks olen mina otse ja selgesõnaliselt välja öelnud, et lapsed tulevad vaid abielusse ning seni, kuni sõrmust pole sõrmes, jätkub kaitsevahendite kasutamine. Punkt. [/tsitaat]
Täpselt minu mõtted. Me elasime mehega aastaid koos enne kui hakkasime lapsi planeerima. Ja siis paningi mehe fakti ette, et minu lapsed sünnivad vaid abielusse. Õige pea tuligi ettepanek ja peale seda ka riburadapidi lapsed. Praeguseks oleme koos elanud 20 aastat.
See on ka päris mugav, et kogu pere on sama perekonnanimega.
Teemaalgatajal esialgu lahku kolida ei soovitaks, aga lapse perekonnanime asja räägiks mehele küll.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]milleks raseduse tõendit vaja on? abiellumiseks küll ju mitte.
aga teemaalgatajale, mina olen teist korda abielus. mõlemal korral abiellusin peale ühise lapse saamist.
esimene abielu kestis üle 10 aasta, olime noored ja tookord saigi lapse pärast abiellutud sest nii oli kombeks.
teisel korral tegi mu uus mees ise ettepaneku, minu jaoks polnud abielu enam oluline.ka see suhe on pikalt kestnud.
võta rahulikult. [/tsitaat]
Kui on raseduse tõend, siis saab abielu kiiremini registreerida, muidu peab mitu kuud ootama enne.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kui on raseduse tõend, siis saab abielu kiiremini registreerida, muidu peab mitu kuud ootama enne. [/tsitaat]
Muidu peab avalduste sisseviimisest ootama 30p ehk 1 kuu. Aga jah, kui naine on lapseootel saab abielluda ka nii, et avaldused (vist oli) 3p ette viia.
Tundub, et su mehel pole tegelikult üldse plaanis olnudki sinuga abielluda, vaid ta nõustus sinuga sellepärast, et saaks rahus olla ja ei peaks vaidlema. Võibolla su mees ei tahagi üldse abielluda mitte kellegiga. On olemas täiesti abieluvastaseid mehi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tundub, et su mehel pole tegelikult üldse plaanis olnudki sinuga abielluda, vaid ta nõustus sinuga sellepärast, et saaks rahus olla ja ei peaks vaidlema. Võibolla su mees ei tahagi üldse abielluda mitte kellegiga. On olemas täiesti abieluvastaseid mehi.[/tsitaat]
Eriti nõme petis siis ju. Pettusega naine rasedaks teha ja siis sujuvalt abielust kõrvale hiilida.
Mina ei tahaks selle mehega koos olla enam. Koliks eraldi ja kui mees siis \”valmis\” saab abiellumiseks, siis räägiksime uuesti asjad läbi.
Üks asi on see, kui elatakse koos, saadakse lapsi, abielluda polegi plaanis kummalgi poolel ja kõik on rahul. Aga hoopis teine asi see, kui on juba otsustatud abielluda, plaanid ja puha ning järsku mees teatab, et ei ole valmis ?! Miks ei ole enam valmis ? Ei ole valmis selle naisega end siduma? No heakene küll, siis ma naisena ei elaks enam koos selle mehega. Olgu ma rase või mitte.
Ehk siis koliksin ära põhjusel, et mees ei ole valmis end siduma ja pere looma. Kui siis mees valmis saab, siis arutame asja. Kui ei saa, siis järelikult oli õige otsus ära kolida, sest see oleks ju juhtunud varem või hiljem niikuinii. Lapsega võib muidugist mees kohtuda. See on teine teema. Ise vaataksin ringi ja oleks avatud uuteks suheteks. Ei pea abielluma, kui nii on algusest peale kokkulepitud ja mõlemad nõus.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Eriti nõme petis siis ju. Pettusega naine rasedaks teha ja siis sujuvalt abielust kõrvale hiilida.[/tsitaat]
Jah, kahjuks selliseid mehi leidub. Kogesin seda isegi endise mehega. Koos ehitasime omale kodu, sündis laps ja ma ise pidasin seda iseenesest mõistetavana, et tuleb ka abielu, aga kui laps oli sündinud, siis tuli välja, et see mees ei kavatsegi kunagi kellegiga abielluda. Lapse aga tema nimele peab panema. Mina soovin siiski kunagi abielluda ka ja otsustasin lahku minna. Mitte vaid sel põhjusel muidugi, oli ka muid põhjusi, mis kuhjusid ajapikku. Okas jäi mul hinge ka nagunii, kuna ei tundnud, et oleks ühtne pere ilma abieluta.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tundub, et su mehel pole tegelikult üldse plaanis olnudki sinuga abielluda, vaid ta nõustus sinuga sellepärast, et saaks rahus olla ja ei peaks vaidlema. Võibolla su mees ei tahagi üldse abielluda mitte kellegiga. On olemas täiesti abieluvastaseid mehi.[/tsitaat]
Igaühel on õigus olla abuleuvastane. Aga oma kaasat, kellega soovitakse last, ei tohi petta (ehk siis varjata oma abieluvastastasust).
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ilmselt need uhked rinnale tagujad, kes väidavad, kuidas \”armastus ei sõltu paberist, tunded loevad, jms\”, ei julge lihtsalt tunnistada, et sügaval sisimas ootavad nad mehelt ettepanekut ja on kurvad, et mees seda teinud pole. Sellest ka need õigustamised. Ja muidugi mõnel kindlasti ka ajupesu elukaaslase poolt.
[/tsitaat]
Ohh, võeti sind lõpuks ometi ära. Ole nüüd õnnelik, et vanatüdrukuks ei jäänud, aga võiks vähemalt mingitki laiemat silmaringi omada ning lõpuks ometi aru saada, et abielu ei garanteeri sulle midagi ja et on inimesi, kes tahavad muud.
Ise olen juba kolm aastat ajupesu saanud ning igal sügisel teatud kuupäevaks saan ettepaneku \”asi ametlikuks teha\”. Sel aastal saab olema siis neljas kord see tagasi lükata, sest mina endiselt ei usu abielusse. Nähes, kuidas AMETLIKUD pered järjest purunevad, lastakse pere juurest jalga tagasi vaatamata. Leian, et kui suhe on hea, ei anna see paber midagi juurde. Ja muidugi, ei raatsi pulmapeole sellist summat kulutada kah. Niiet ka sel aastal reisime luksuslikult selle asemel, et mingi paber omale hankida ning karja tuttavaid-sugulasi sööta-joota. Pointless.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ohh, võeti sind lõpuks ometi ära. Ole nüüd õnnelik, et vanatüdrukuks ei jäänud, aga võiks vähemalt mingitki laiemat silmaringi omada ning lõpuks ometi aru saada, et abielu ei garanteeri sulle midagi ja et on inimesi, kes tahavad muud.
Ise olen juba kolm aastat ajupesu saanud ning igal sügisel teatud kuupäevaks saan ettepaneku \”asi ametlikuks teha\”. Sel aastal saab olema siis neljas kord see tagasi lükata, sest mina endiselt ei usu abielusse. Nähes, kuidas AMETLIKUD pered järjest purunevad, lastakse pere juurest jalga tagasi vaatamata. Leian, et kui suhe on hea, ei anna see paber midagi juurde. Ja muidugi, ei raatsi pulmapeole sellist summat kulutada kah. Niiet ka sel aastal reisime luksuslikult selle asemel, et mingi paber omale hankida ning karja tuttavaid-sugulasi sööta-joota. Pointless.[/tsitaat]
Sina oled ausalt tunnistanud, et ei soovi abielluda. Teisel on siis võimalus oma otsus teha – kas jätkata nii või otsida uus kaaslane.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ise olen juba kolm aastat ajupesu saanud ning igal sügisel teatud kuupäevaks saan ettepaneku \”asi ametlikuks teha\”. Sel aastal saab olema siis neljas kord see tagasi lükata, sest mina endiselt ei usu abielusse. Nähes, kuidas AMETLIKUD pered järjest purunevad, lastakse pere juurest jalga tagasi vaatamata. Leian, et kui suhe on hea, ei anna see paber midagi juurde. Ja muidugi, ei raatsi pulmapeole sellist summat kulutada kah. Niiet ka sel aastal reisime luksuslikult selle asemel, et mingi paber omale hankida ning karja tuttavaid-sugulasi sööta-joota. Pointless.[/tsitaat]
Ja sa arvad, et kui suhet ametlikuks ei tee, kaitseb see sind selle eest, et \”lastakse pere juurest jalga tagasi vaatamata\”? Justkui oleks teil praegu väga hea ja sõbralik suhe… Mina näen küll sinu poolt ainult üleolevust, et vot kui vinge eit olen, juba neljandat sügist saadik saadan mehe p…se. Kui teil oleks neil teemadel rahulik arutelu, kus mõlema poole argumendid ära kuulatakse, ei käiks mees aastast aastasse sõrmusekarbiga end lolliks tegemas.
Mina leian, et kalli inimese õnne nimel on võimalik kompromisse teha, näiteks registreerida abielu ilma suurema kärata ja hiljem sinu poolt valitud uhkele reisile minna ülejäänud raha eest. Mina aga kahtlustan, et te ei ole nii harmooniline paar, et abiellumine reaalselt päevakorda võiks tõusta. Tõelise armastuse ja turvatunde puhul ei trambita teise poole unistusi jalge alla ega kahtlustata, et ta pärast abiellumist nelja tuule poole võiks kihutada.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mina näen küll sinu poolt ainult üleolevust, et vot kui vinge eit olen, juba neljandat sügist saadik saadan mehe p…se. Kui teil oleks neil teemadel rahulik arutelu, kus mõlema poole argumendid ära kuulatakse, ei käiks mees aastast aastasse sõrmusekarbiga end lolliks tegemas.
[/tsitaat] Ei tea midagi. Kui asjad oleks nii, nagu sina neid näed, oleks sellest mehest muidugi kahju. Aga vabalt võib olla, et see on neil omavaheline mäng. Mees teab, et abieluettepanek lükatakse tagasi, aga teeb selle ikkagi, sest siis on naine oma egolaksu kätte saanud. Ja nagu öeldakse: kui perenaine on õnnelik, on kõik õnnelikud. Ma eriti ei usu, et mees viitsiks nii kaua peaga vastu seina joosta, kuigi mõni mees ilmselt ongi ehk niivõrd järjekindel ja kangekaelne.
Jeerum, kui teemaalgataja on nii krõbe traditsioonidest kinnihoidja, nagu siin väidab (et laps peab sündima abiellu), siis oleks võinud jalgade hargitamisega ka kannatada, kuniks sõrmus sõrmes. Kalli inimese nimel ei ole ju nii raske kompromisse teha? Praegu jääb mulje, et lastakse end rasestada ja siis hakkab suuremat sorti väljapressimine pihta. Kui sa armastaksid seda meest, oma tulevase lapse isa, päriselt ka, siis – kopeerin sisuliselt ühe inimese varem kirjutatut – ei oleks sa tema suhtes nii paranoiline ja usaldamatu.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jeerum, kui teemaalgataja on nii krõbe traditsioonidest kinnihoidja, nagu siin väidab (et laps peab sündima abiellu), siis oleks võinud jalgade hargitamisega ka kannatada, kuniks sõrmus sõrmes. Kalli inimese nimel ei ole ju nii raske kompromisse teha? Praegu jääb mulje, et lastakse end rasestada ja siis hakkab suuremat sorti väljapressimine pihta. Kui sa armastaksid seda meest, oma tulevase lapse isa, päriselt ka, siis – kopeerin sisuliselt ühe inimese varem kirjutatut – ei oleks sa tema suhtes nii paranoiline ja usaldamatu.[/tsitaat]
Mis paranoiline ja usaldamatu. Teema-algataja pole mitte milleski süüdi. Mees rikkus teadlikult varem kokkulepitut ja sellisele asjale ei saa ega tohi läbi sõrmede vaadata. Mees klaarigu oma tehtud jama nüüd ära või ei saa sellist meest ega ühtegi tema sõna enam tõsiselt võtta.
Mina sain lapse pärast 4a kooselu, mees soovis aborti, mina polnud nõus, abielluma pidime pärast sünnitust aga ei midagi. Võtsin nõuks, et olgu, mis on, lapsed olgu ühe mehe omad ja õnnestus mees ära rääkida, et lapsi peab olema rohkem. Abielluda lubas peale 2.last. Aga ei midagi. Kui see teine laps oli 3ne, siis oli mees nõus registreerima, kuid suutis mõni tund enne plärtsudes selgeks teha, et temal pole seda vaja ega sinna regsitreeima minna. Siiski läksime. Paar kuud hiljem ma kolisin lastega ära, sest jõudis lõpuks kohale, et tegelikult ta tõesti ei armasta mind. 11a lihtsalt sedasi…lõpuks olin ikka mina see paha, kes mehe maha jättis. Kahju on, et aega raiskasin lootmisele ja enese veenmisele, et eksmees mind armastab nii nagu üks mees oma naist armastama peab. Praegu olen ma väga heas abielus ja tõesti tunnen, et mees kannaks või kätel, eks kannabki.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jeerum, kui teemaalgataja on nii krõbe traditsioonidest kinnihoidja, nagu siin väidab (et laps peab sündima abiellu), siis oleks võinud jalgade hargitamisega ka kannatada, kuniks sõrmus sõrmes. Kalli inimese nimel ei ole ju nii raske kompromisse teha? Praegu jääb mulje, et lastakse end rasestada ja siis hakkab suuremat sorti väljapressimine pihta. Kui sa armastaksid seda meest, oma tulevase lapse isa, päriselt ka, siis – kopeerin sisuliselt ühe inimese varem kirjutatut – ei oleks sa tema suhtes nii paranoiline ja usaldamatu.[/tsitaat]
Ah et kalli inimese nimelt ei ole ju nii raske kompromisse teha? Miks see mehele siis nii kohutavalt raske on???????
Kui 2 inimest üksteist armastavad ja neil on ühine siht elus koos edasi minna, siis on abielu loomulik asjade kulg. Selliseid küsimusi üldse ei teki, et kes ja kus kompromisse tegema peab.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ah et kalli inimese nimelt ei ole ju nii raske kompromisse teha? Miks see mehele siis nii kohutavalt raske on???????[/tsitaat]Kompromiss ongi ju see, et ei abiellu, aga lahku ka ei lähe.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jeerum, kui teemaalgataja on nii krõbe traditsioonidest kinnihoidja, nagu siin väidab (et laps peab sündima abiellu), siis oleks võinud jalgade hargitamisega ka kannatada, kuniks sõrmus sõrmes. Kalli inimese nimel ei ole ju nii raske kompromisse teha? Praegu jääb mulje, et lastakse end rasestada ja siis hakkab suuremat sorti väljapressimine pihta. Kui sa armastaksid seda meest, oma tulevase lapse isa, päriselt ka, siis – kopeerin sisuliselt ühe inimese varem kirjutatut – ei oleks sa tema suhtes nii paranoiline ja usaldamatu.[/tsitaat]
Kompromiss tähendab mõlemapoolset vastutulekut. Milles see mehe poolt seisnes?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kompromiss tähendab mõlemapoolset vastutulekut. Milles see mehe poolt seisnes?[/tsitaat]Et ei lähe lahku. Kas see pole vastutulek?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Et ei lähe lahku. Kas see pole vastutulek?[/tsitaat]
See on mugavuse valimine, mitte vastutulek.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kompromiss ongi ju see, et ei abiellu, aga lahku ka ei lähe. [/tsitaat]
Sul on väga vale arusaam kompromissist. Kompromisse tehakse otsustamise protsessis kohe alguses, et mõlemad oleksid ühisel arusaamal. Kompromiss oleks olnud, et teema-algataja mees oleks kohe alguses öelnud, et tema abielluda ei kavatse, küll aga tahab last. Teema-algataja oleks siis saanud otsustada, kas see talle sobib. Tema tahtis nii abielu kui lapsi. Teema-algataja oleks võinud teha kompromissi, et ok, teeme lapse ja ei abiellu. Praegusel juhul oli neil juba kokku lepitud, et abielluvad, st selles suhtes kõik kindel ja selge, kuni mees ühepoolselt ümber otsustas teisele poolele sõnaõigust andmata, olles alatul kombel naiselt lapse välja petnud, keda enam kaotada ei saa… See on pettus ja seda ei tohi läbi lasta. Sa mõtle nüüd natuke oma pisikese ajukesega selle üle ja ära jahu siin kompromissidest.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
See on mugavuse valimine, mitte vastutulek.[/tsitaat]Mugav oleks naine persse saata, aga ei, mees tuleb naisele vastu ja ei lähe lahku, kannatab vabatahtlikult seda abiellumise möla. Selge see, et abielu on meestele sügavalt kahjulik. Mees ei võida abieluga mitte ühtegi asja, aga saab juurde hulga kohustusi.
Kui tohib huvi tunda, kuidas sul läinud on? Kas oled leidnud uue ja rahuldustpakkuva suhte, oled abiellunud? Abiellumist ei saa enam ammu minu meelest \”iseendastmóistetavaks\” pidada.
Teemaalgatajale – me vóime siin ju targutada ja nóu anda, aga mis see enam aitab. Fakt on see, et kui móni inimene arvab kindlalt, et \”lapsed peavad sündima abiellu\” – siis nii olgugi. Sa ei saa enam kuidagi tóestada, et sa selles nii veendunud olid. Sel juhul enne abielu, siis rasestumine. Sinul on kóik siiski vastupidises järjekorras käinud ja sa ei seisa oma sónade taga.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Jah, kahjuks selliseid mehi leidub. Kogesin seda isegi endise mehega. Koos ehitasime omale kodu, sündis laps ja ma ise pidasin seda iseenesest mõistetavana, et tuleb ka abielu, aga kui laps oli sündinud, siis tuli välja, et see mees ei kavatsegi kunagi kellegiga abielluda. Lapse aga tema nimele peab panema. Mina soovin siiski kunagi abielluda ka ja otsustasin lahku minna. Mitte vaid sel põhjusel muidugi, oli ka muid põhjusi, mis kuhjusid ajapikku. Okas jäi mul hinge ka nagunii, kuna ei tundnud, et oleks ühtne pere ilma abieluta.[/tsitaat]
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Et ei lähe lahku. Kas see pole vastutulek?[/tsitaat]
Loomulikult ei ole see mingi vastutulek. Kui teema-algataja oleks algusest peale teadnud, millise tõpraga tegemist, oleks ta juba ise ammu selle mehikese maha jätnud. Õige tal sellist jobu vaja. Ise mees muidugi arvab, et on taeva kingitus… unistagu edasi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
