Teema: Mees tahab last

väga mõistlik jutt. koolid on läbi, tööl käite? sääste on? kui korter on väike – tee ettepanek osta suurem kaasomandisse, siis on pool vähemalt sinu oma.

Aga tee mehele ettepanek kirjutada korter kaasomandisse ehk siis kinkida pool korterit sulle. Kui ta ei ole sellega nõus, siis tule välja sama jutuga, et mitte midagi ei juhtu ju ja tal pole midagi karta. Kui ta ikka keeldub, siis saad öelda, et järelikult peab ka sind mõistma – samad hirmud mõlemal.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mehel võib olla sama hirm, et kirjutab korteri kaasomandisse ja siis naine last ei tee, aga naha tõmbab üle kõrvade.
Abielu oleks siin parem lahendus, või siis otsi uus kaaslane, kellega selliseid muresid ei ole.[/tsitaat]
Abielu iseenest pole ju lahendus. Mehe korter on soetatud enne abielu ja seega jääks ikka mehe lahusvaraks.

Mina mõtleksin sellest seisukohast, kas ma ise last tahaksin ja pigem prooviks ennast ise, mitte mehe varaga kindlustada. Kui on piisav palk, et endale ja lapsele korter üürida, kui see ühel hetkel peaks vajalikuks osutuma, siis pole ju probleemi. Ka võiks olla natuke sääste, et peale vanemahüvitise lõppu kodus olla. Kui need asjad olemas ja eelkõige endal soov last saada, siis annaks tuld. Kui majanduslikult iseseisev ei oleks, hakkaks sinna suunda tööd tegema. Korter ei ole mingi tagatis, mis lapse suureks kasvatab.

Enne pangu sulle sõrmus sõrme ja alles siis titt kõhtu.

Ei, mind ei pea kuulama. Lihtsalt mina olen selline vanamoodsa mõtlemisega fossiil, kes soovib lapsi sünnitada ainult sellele mehele, kellega olen abielus. Majanduslik pool ei puutu asjasse minu jaoks, kuna mul juba on isiklik kinnisvara olemas.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Hetkel elame koos elukaaslasega talle kuuluvas korteris. Minul kinnisvara pole ja abielus me ei ole. Elukaaslane tahab last, aga ma lihtsalt tunnen, et kui suhe rappa kiskuma peaks, oleksin oma lapsega tänaval. Ei ole ka abistavaid vanemaid mul.Tema aga räägib et midagi ei juhtu jne, aga ma ei saa kindel selles olla.Ühest küljest tahaks ma isegi last, aga kuna ei ole materiaalselt kindlustatud, siis ei saa seda endale lubada.[/tsitaat]

Hea on kui oled lapsega tänaval. Tänapäeval üha enam kasutavad mehed seda taktikat, et nõuavad lapse endale, kuna neil on paremad võimalused lapse kasvatamiseks. Ning emale jääb ainult igakuine elatis maksta.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Abielu iseenest pole ju lahendus. Mehe korter on soetatud enne abielu ja seega jääks ikka mehe lahusvaraks.
[/tsitaat]
Jah aga abikaasat oma korterist nii kergesti välja visata ei saa, kui suvalist elukaaslast. Ja abikaasale tuleb maksta ka ülalpidamist, kui ta on väikese lapse hooldamise tõttu kodune, mitte ainult lapsele elatist.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teoorias on teemaalgajal omajagu õiguski, aga kuidas see praktiliselt välja peaks nägema? Otsid nii kaua meest, kuni leiad sellise, kes on nõus oma vara sinu nimele kirjutama? Või otsid meest, kes oleks ilma kinnisvarata, et te saaks koos elamise osta? Mis sa teed, kui leiad mehe, kellel on päritud korter või maja? Jätad maha? [/tsitaat]

Kallis inimene- see pole isegi sinu variantides, et äkki võiks teemaalgataja ise majanduslikult ennast kindlustada? Ennast harida, karjääri teha, olla iseseisev naine.
Et tema elukvaliteeti ei mõjutaks see, kas parasjagu on meest või pole.

See peaks olema ainuõige suhtumine igal naisel.

Tänapäeva pereelu kipubki olema ajutine. Ühel päeval ollakse, teisel enam mitte. Väga normaalne on põhjalikult läbi mõelda, enne kui hakatakse lapsi saama- et kas suudetakse ka ilma partnerita normaalselt elada ja lastele parimat pakkuda.
Vastutustundlik mõtlemine on see.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
See ei olnud mu variantides sellepärast, et teemaalgataja suhe on juba seal maal, et ta võiks oma partneriga lapsi saama hakata. Kui ta praegu alustab enda majanduslikku kindlustamist, harimist, karjääri ja iseseisvumist, siis kui kaua läheb, enne kui ta endale kinnisvara muretsetud saaks? 10 aastat? 20 aastat? Usud, et teemaalgataja mees ootaks nii kaua?[/tsitaat]

Hehh, mis siis? Parem oleks ikkagi lapsed saada sellises olukorras või?
Ei lähe see midagi 10-20 aastat.

22. eluaastaks oli mul ülikool lõpetatud, aasta aega töötatud ja ka kinnisvara laenu abil ostetud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Hehh, mis siis? Parem oleks ikkagi lapsed saada sellises olukorras või?
Ei lähe see midagi 10-20 aastat.

22. eluaastaks oli mul ülikool lõpetatud, aasta aega töötatud ja ka kinnisvara laenu abil ostetud.

[/tsitaat] Kas teema oli sinust? Või kust sa teemaalgataja vanust või haridustaset tead?
Teemaalgataja ei taha ju olla iseseisev ja haritud, muidu oleks ta sellele juba enne mõelnud. Mis teda senini on takistanud endale kinnisvara muretsemast? Tema mõte on selline, et tema sünnitab mõnele mehele lapse ja mees kingib talle selle eest kinnisvara.
Imelik, et nii paljud sellist teemaalgatust kiidavad. Kas ongi valdav mõtteviis, et mees peaks oma korteri naisele kinkima kui naine lapse saab?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Väga õige suhtumine. Kui mees tahab last, siis peab ka omalt pool midagi andma. Mees otsib kodu ehk siis kindlustab naise ja lapse elamispinnaga. Seda ikka ametlikult, et ka notari paberites on naine kaasomanik. Naine ei pea ennast lõhki rebima lapsi sünnitades, töötades ja kinnisvara hankides. See ikka meeste kohustus. [/tsitaat]
Arvan sama. Mees peab ka omalt poolt millegegi panustama, mitta naine üksi. Niikaua, kuni mehed, kes lapsi tahavad, ise neid ei sünnita, tehku seda, mida nad saavad teha: kindlustagu oma lapse ema majanduslikult.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Abielu iseenest pole ju lahendus. Mehe korter on soetatud enne abielu ja seega jääks ikka mehe lahusvaraks.
[/tsitaat]

Abielu näitab siiski, kas mees võtab suhet tõsiselt.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Abielu näitab siiski, kas mees võtab suhet tõsiselt. [/tsitaat]

Abielu ei ole garantii, et oled tolle partneriga elu lõpuni koos. Väga paljud abielud lahutatakse.

Mõelge nüüd vastupidisele juhtumile – majaomanikust naine soovib last, mees seab aga tingimuseks, et enne kirjutagu naine pool elamist tema nimele, samas pakkudes, et on lapsega ise kodus. Kas leiate samuti, et see oleks õiglane 😀

Teemast saan aru, aga vat sellest ei saa aru, kus on paljude noorte vanemad, kes on toeks?