Teema: Mees tahab last

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Lugedes neid kommentaare siin, olin üllatunud, et suur osa naisi kiidab heaks, et mees ei peaks panustama justkui ühisesse koosellu (või abiellu) midagi. Naine siis rabagu mitmel rindel: sünnitagu lapsed, maksku kodulaenu, tööl tehku karjääri ja kodus kodutöid. Sellise suhtumise puhul ei olegi ime, et meil sellised mehed on Eestis, kes ei suuda vastutust võtta oma pere ees. See ei ole mehelik.
Lugesin just hiljuti ühte artiklit, kus oligi märgitud, et tendents on selles suunas, et mehed muutuvad järjest naiselikemaks. Seda on juba ühiskonnas näha. Ja naiste puhul vastupidi, nemad lähevad järjest mehelikumaks. Nende õlule on laotud kogu koorem ehk siis pead olema nii mehe kui naise eest justkui. Tänapäeva naised ei oska olla enam naised ja mehed ei oska olla enam mehed. Seda imelikum oli vaadata siinseid kommentaare, kuidas seda õhinal takka kiideti. Mina küll tahan olla naine, mitte mingi kesksootu elukas.
Meeldivalt üllatunud olin kommentaarist Kägu 12.48, mis näitas, et inimesel on väärtushinnangud paigas.

[/tsitaat]
Arvan sama.
Ideaalne korraldus oleks see, et nii mees kui naine loovad endale kõigepealt majandusliku kindlustunde, st enne kokku kolimist ja abiellumist on mõlemad iseseisvad ja sõltumatud. Sealt edasi, kui otsustatakse pere luua ja naine sünnitab lapsed, peab mees kogu peret ülal üksinda, hoolitsedes nii enda, kui naise varade kasvu eest, nagu naine hoolitseb nende mõlemi järelkasvu eest. Kui lapsed suuremad ja naine saab karjääri jätkata, siis panustavad mõlemad perre nii rahaliselt, kui ajaliselt laste ja kodu eest hoolitsedes.

Väga oluline on see, et naisel oleks tagala, sest see annab turvatunde, et kui mees osutub petjaks või muidu naist halvasti kohtlema hakkab, saab naine ilma elukvaliteedis kaotamata rahulikult mehe maha jätta, elatise ja lastega kohtumise graafiku paika panna, eluga edasi minna ja uue suhte leida (kui soovib).

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Lugedes neid kommentaare siin, olin üllatunud, et suur osa naisi kiidab heaks, et mees ei peaks panustama justkui ühisesse koosellu (või abiellu) midagi. Naine siis rabagu mitmel rindel: sünnitagu lapsed, maksku kodulaenu, tööl tehku karjääri ja kodus kodutöid. Sellise suhtumise puhul ei olegi ime, et meil sellised mehed on Eestis, kes ei suuda vastutust võtta oma pere ees. See ei ole mehelik.
Lugesin just hiljuti ühte artiklit, kus oligi märgitud, et tendents on selles suunas, et mehed muutuvad järjest naiselikemaks. Seda on juba ühiskonnas näha. Ja naiste puhul vastupidi, nemad lähevad järjest mehelikumaks. Nende õlule on laotud kogu koorem ehk siis pead olema nii mehe kui naise eest justkui. Tänapäeva naised ei oska olla enam naised ja mehed ei oska olla enam mehed. Seda imelikum oli vaadata siinseid kommentaare, kuidas seda õhinal takka kiideti. Mina küll tahan olla naine, mitte mingi kesksootu elukas.
Meeldivalt üllatunud olin kommentaarist Kägu 12.48, mis näitas, et inimesel on väärtushinnangud paigas.

[/tsitaat]

Mina kirjutasin 12.48 kommentaari. Pean lisama, et mul poega veel pole, on tütar. Kuid arvestades oma negatiivset kogemust meestega, siis teen endast kõik oleneva, et tal oleks olemas tagala, st kinnisvara, sissetulek ja oskused, mille järgi meest valida.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Usu mind, kinnisvara omamine ei tee naiselikku naist mitte kuidagi vähem naiselikuks. Proovi ja sa näed ise. Võib-olla isegi teeb enesekindlamaks ja muudab meestele atraktiivsemaks. Ega nemadki taha ju sõltuvaid puuke, eriti ajudega mehed.[/tsitaat]

Ei teegi ju, naisel peakski olema kinnisvara tagalana. Küsimus on selles, et mees peaks siis suutma midagi enamat luua, nt ostma perele kinnisvara, mis kuuluks nii naisele kui mehele ühiselt ja naine ei peaks siis seda laenu tasuma. Mees peaks ikka naise ehk pere rahaliselt kindlustama küll. Ja miks on lapsi sünnitanud ja kasvatanud ning töötanud naine puuk. Tal ongi õigus selle eest saada mehelt kinnisvara ja jutul lõpp. Naised ei tohiks teisi naisi puugiks nimetada. Kui mees peret ja lapsi ei taha, siis elagugi üksinda oma kinnisvaras. Kui tahab, tuleb riskida ja jagada.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Good luck siis sulle:) Ei, kingitused võtame me kõik heal meelel vastu. Nii naised kui mehed rõõmustavad kui keegi kinnisvara kingib, miks mitte.[/tsitaat]

Edu sulle! Ei ole vaja lurusid mehi juurde, neid juba niigi palju. Seevastu ma ei tea ühtegi laiska ega puuknaist.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Pigem tõmbab see ligi selliseid mehi, kes hea meelega naise pinnale trügiks:)Ja siis võidki uhke olla, et oled sellistele atraktiivne. Mina kui peaksin lapsed sünnitama, kinnisvara laenuga soetama, tööl käima ja kodu eest veel hoolitsema, siis milleks mulle enam meest vaja peaks olema kui tema panus on null? Kooselu (abielu) mõte on ikkagi selles, et jagatakse kõik, nii kinnisvara, kodutöid kui ka laste kasvatamist.Nii kasvataksegi ühtseks pereks. Mitte nii, et sul koguaeg mingi “tagauks” suhtes avatud, et juhul kui kõik ei lähe nii nagu peaks.Sellisel juhul on tagatiseks abielu lahutuse korral vara jagamine.[/tsitaat]

Ja iga sellise naise kohta tuleb k u I palju mehi, kelle najal ikka mòni naine liugu tahab lasta? Palju. Nagu ka antud teemast näha.

Mul on 2 mõtet, mida tahtsin jagada. Esimene on rohem nagu küsimus – kuidas soetada enne laste saamist kinnisvara, nagu siin eelpool soovitatakse. Äkki need soovitajad ei arvesta seda, et ajad on muutunud – meie põlvkond (st lastesaamiseas noored naised) enam ei saa lihtsalt kinnisvara soetada. Elamisväärsete (!) Tallinn-Tartu korterite hindu olete ikka vaadanud? Kui ma panen nt iga aasta 10 000 EUR kõrvale, läheb mul ikka 10 aastat, et korterit omada ja 10 aasta pärast ma enam lapsi ei saa. Teine mõte oli see, mida siin eelpool öeldi – kui ma pean ise töötama, laenu võtma, kodu korras hoidma jne jne (ärge saage valesti aru – seda ma teen), siis miks mul veel meest vaja on? Kõige selle juures ei ole mul aega olla kogu aeg heas tujus muretu naine, kellele mehed tahaksid kortereid kinkida lihtsalt suurte siniste silmade eest. Mina olen tõsimeelne haritud noor naine, kes ei taha ‘mehi ära kasutada’ (loe: töötan/õpin ise), aga kes on seejuures jõudnud arusaamisele, et ma ei saa ju meestelt, kes minu ellu mahuvad (st kes tahavad lihtsalt koos olla ja vaadata, mis meist saab jne aga abielluda ei taha), mitte midagi vastu. Õhtune kallistus ja mingi mööduv sentimentaalsus aeg-ajalt ei kaalu üles seda, et minu maailmas on kõik vastutus minu kaelas. Noore naisena paneb mind laste sünnitamisest hoiduma mitte see, et Eesti riigis on palgad väikesed, et lasteaiakohti olevat vähe või mingid muud jaburad põhjused vaid hoopis ja ainult see, et meie mehed on Euroopa suurimad feministid, kellega – sorry – mina tehinguid ei tee. Kurb aga nii on.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teine mõte oli see, mida siin eelpool öeldi – kui ma pean ise töötama, laenu võtma, kodu korras hoidma jne jne (ärge saage valesti aru – seda ma teen), siis miks mul veel meest vaja on? Kõige selle juures ei ole mul aega olla kogu aeg heas tujus muretu naine, kellele mehed tahaksid kortereid kinkida lihtsalt suurte siniste silmade eest. Mina olen tõsimeelne haritud noor naine, kes ei taha ‘mehi ära kasutada’ (loe: töötan/õpin ise), aga kes on seejuures jõudnud arusaamisele, et ma ei saa ju meestelt, kes minu ellu mahuvad (st kes tahavad lihtsalt koos olla ja vaadata, mis meist saab jne aga abielluda ei taha), mitte midagi vastu. Õhtune kallistus ja mingi mööduv sentimentaalsus aeg-ajalt ei kaalu üles seda, et minu maailmas on kõik vastutus minu kaelas. Noore naisena paneb mind laste sünnitamisest hoiduma mitte see, et Eesti riigis on palgad väikesed, et lasteaiakohti olevat vähe või mingid muud jaburad põhjused vaid hoopis ja ainult see, et meie mehed on Euroopa suurimad feministid, kellega – sorry – mina tehinguid ei tee. Kurb aga nii on.[/tsitaat]Päris karm ja kurb steitment. Aga nii see vist tõesti ongi.

Jah, seda küll, aga mõtlesin pigem seda, kuidas kinnisvara “soetada”. Need vanemad suguõed, kes siin kinnisvara 5-15 a tagasi “soetasid” ei pidanud vist silmas laenamist. Minu jaoks on laenamine laenamine ja kinnisvara soetamine selle väljaostmine.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Enamik ei lähe 5a kooli.[/tsitaat]
läksin kuueselt (aastal 1984), sain oktoobris 7. koolis käisin 11 aastat (üks klassinumber jäi tänu koolisüsteemi muutmisele vahele), kuid ülikoolis käisin 4 aastat. kokku 15 aastat.
noorem generatsioon käib 12 a tavakoolis ning 3 a ülikoolis, samamoodi kokku 15 a.
21selt lõpetavad järjest õppides tavakooli+ülikooli kõik need jaanipäevast kuni septembri lõpuni sündinud, kes läksid kooli õigel ajal ning need okt kuni märts sündinud, kes läksid aasta varem kui kohustus tekkis.
mis seal imestada, et 21ne kõrgkooli lõpetab?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jah aga, kas te meie soolisest palgalõhest olete kuulnud? Meeste ja naistetööde palgad. Vaadake töövahendusportaalidesse, rekkameestele pakutakse vähemalt 1500, lasteaja õpetajatele healjuhul 800. Tihti on ikkagi naine see kes on pikka aega tööst eemal, et lapse eest hoolitseda. Ning kui lahku minnakse jäävad enamuses naised last üksi kasvatama ja üksikvanemad ei kuulu asjata igasugustesse riskirühmadesse. Selline on reaalsus ning teemaalgataja arvestab selle reaalsusega, mitte ideaalidega, et kõik naised peaks end enne kindlustama. Mis kinnisvara sa ostad, kui saad palgapäeval 500 kätte? Kõik ei mahu ka tasuvatesse sektoritesse.[/tsitaat]
tead, rekkamehe töö on märksa raskem kui lasteaia õpetajal ning selline palgavahe ka täiesti õigustatud. tööpäeva pikkus on õpetajal max 7 tundi päevas, rekkamehel kuni 13 tundi. õpetaja on soojas toas, rekkamees iga ilmaga liikvel. jah, õpetaja vastutab 14-24 lapse elu eest, rekkamees aga 50tonnise tapamasina eest.
kui arvad, et rekkamehe elu on lill, siis tasub õpetajatöö rekkanaise töö vastu vahetada. kuna tegemist on väga ränga tööga (pikad tööpäevad, kodust ja lastest pidevalt eemal, elu nagu koeral, igapäevased riskid jne), siis selle tegijaid on järjest raskem leida ning paljud firmad on nõus isegi koolituskulud kinni maksma. eestiski keerab naisi rekkarooli, euroopas on neid märksa rohkem, seega on kõikidel õpetajatel võimalus uus amet õppida ning palka kahekordistada

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

tead, rekkamehe töö on märksa raskem kui lasteaia õpetajal ning selline palgavahe ka täiesti õigustatud. tööpäeva pikkus on õpetajal max 7 tundi päevas, rekkamehel kuni 13 tundi. õpetaja on soojas toas, rekkamees iga ilmaga liikvel. jah, õpetaja vastutab 14-24 lapse elu eest, rekkamees aga 50tonnise tapamasina eest.
kui arvad, et rekkamehe elu on lill, siis tasub õpetajatöö rekkanaise töö vastu vahetada. kuna tegemist on väga ränga tööga (pikad tööpäevad, kodust ja lastest pidevalt eemal, elu nagu koeral, igapäevased riskid jne), siis selle tegijaid on järjest raskem leida ning paljud firmad on nõus isegi koolituskulud kinni maksma. eestiski keerab naisi rekkarooli, euroopas on neid märksa rohkem, seega on kõikidel õpetajatel võimalus uus amet õppida ning palka kahekordistada[/tsitaat]

Huvitav – lasteaiaõpetajal on nii kerge töö ja ometi pole sellesse ametisse tormijooksu…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

3a ülikoolis pole ju ometi mingi kõrgharidus! See on vaid esimene aste.[/tsitaat]
Loomulikult on 3 aastat ülikoolis ning saadud bacalauruse kraad 3-taseme haridus, ehk kõrgharidus. Samuti on 3-nda taseme haridus ka magister.

Sina ei ole ilmselt sama inimene, aga arvutada ikka ei oska. Vaidlus sai alguse sellest, et keegi väitis end ülikooli lõpetanud oleva 21-aastaselt… Ju ta siis ei lõpetanud? Koolis käis (8+3)+4 aastat, kuidas sina 14 said? Tuletan meelde, et enne oli põhikool 8-klassiline.

Mis teil viga on?

Miks see nii suurt imestust tekitab, et 21. aastaselt kellelgi juba ülikool läbi? Ma lõpetasin 22 aastaselt juba magistrantuuri (läksin 6 aastaselt 1. klassi, keskkooli lõpetasin 17. aastaselt, bakalaureuse 20. aastaselt, magistri 22. aastaselt). Täitsa vabalt võib keegi olla 22 aastaselt jõudnud lõpetada bakalaureuse ja aasta veel ka tööl käinud.