Teema: Mees tahab last

On ilmselge, et siin võtavad sõna 2 gruppi naisi : majanduslikult kindlustatud ja kinnisvara omavad ning siis need teised…

Siit loeb tõesti ulmelisi asju. Mees on võib-olla kunagi noorena sente kokku kraapides ja paljust loobudes oma eluaseme soetanud ja siis tuleb keegi naine, kes leiab, et pool sellest võiks talle kuuluda. Sellised naised, kes ise mitte midagi ei oma ja vaeva näinud pole, ei suudagi teistmoodi mõelda. Nagu soovitati, proovige kujutleda, et teie olete kinnisvara omanik. Kui paljud naised kingiksid poole mehele?

Paljuneda võib igaüks, aga kapitali kokkuajamiseks on ka ajusid vaja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jah aga, kas te meie soolisest palgalõhest olete kuulnud? Meeste ja naistetööde palgad. Vaadake töövahendusportaalidesse, rekkameestele pakutakse vähemalt 1500, lasteaja õpetajatele healjuhul 800. Tihti on ikkagi naine see kes on pikka aega tööst eemal, et lapse eest hoolitseda. Ning kui lahku minnakse jäävad enamuses naised last üksi kasvatama ja üksikvanemad ei kuulu asjata igasugustesse riskirühmadesse. Selline on reaalsus ning teemaalgataja arvestab selle reaalsusega, mitte ideaalidega, et kõik naised peaks end enne kindlustama. Mis kinnisvara sa ostad, kui saad palgapäeval 500 kätte? Kõik ei mahu ka tasuvatesse sektoritesse.[/tsitaat]

See kõik on õige, see ongi reaalsus.

Ja siis teadudvustadki endale, et oled vaesusriskis, kui saad sellises olukorras lapse(d), sest pärast lahutust võivad muidu normaalsed mehed osutuda kättemaksuhimulisteks egomaniakkideks (korduvalt nähtud, olen tegelenud lahutusasjadega).

Teemaalgataja küsis, kuidas seda riski vältida.

Me vastame.

Sellest on teema.

Tõesti soovitad ühele perekooli erandlikule nähtusele (naine, kes mõtleb enne laste saamist ka majandusliku poole peale), et lepi olukorraga nagu on ja ikka sünnita?
Enamik tõesti teevad nii, aga kui teemaalgataja seda ei soovi, siis minu toetus, lugupidamine ja edu edaspidiseks. Ainult sellise suhtumisega jõuadki elus edasi.
Edu konkreetsete sammude astumiseks. Ära jää halama ja ära tagane ka põhimõtetest.

Kõige rumalam samm oleks aktsepteerida praegust olukorda ja saada lapsi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Arvan sama. Mees peab ka omalt poolt millegegi panustama, mitta naine üksi. Niikaua, kuni mehed, kes lapsi tahavad, ise neid ei sünnita, tehku seda, mida nad saavad teha: kindlustagu oma lapse ema majanduslikult.[/tsitaat]

Selle järgi oleks õige ja hea ka see, et sina oma töökohal saad palka 600, ja mees, kes töötab samal kohal, tehes sama tööd, saab 1200, sest tema on mees, kellel on kohustused. Lõpuks ei olegi naistel iseseisvumise võimalust (“sest see on mehe kohustus naist kindlustada”) ja kohtud hakkavad määrama lahkumineku korral lapsi meestele, kuna kõik naised on de jure äbarikud. Palju edu.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Futura kirjutas:[/small]

Et siis rase olemine-sünnitamine-imetamine-karjääripausist tulenev konkurentsivõime langus pole üldse mingi vaev? Targad ja edukad naised peavad raha teenimist tunduvalt lihtsamaks, kui titendusega kaasnevat vaeva. Mina (kinnisvara omaniku ja eduka ärinaisena) kingiksin heameelega pool maja mehele, kui ta oleks nõus meile lapsed sünnitama, neid toitma, unetuid öid ja jonne taluma kodus lapsehooldus”puhkusel”. Ausõna, mul on tõsiselt kahju, et mehed ei suuda sünnitada. Siis poleks üldse probleeme. Igaüks saaks endale lapse ja/või teeks karjääri. [/tsitaat]

Jäägu sulle sinu arvamus. Samas on meil palju lastetuid naisi, kes sama äpud ja pole ka neil midagi. Kindlasti on võimalik ka neile mingi vabandus välja mõelda (palgalõhe jm).

[small]Futura kirjutas:[/small]
[tsitaat]

Paljuneda võib igaüks, aga kapitali kokkuajamiseks on ka ajusid vaja.[/tsitaat]
Oi, täpselt vastupidi on ju! Paljuneda suudab elanikkonnast ainult pool: naised. Ka naistel on ajud olemas (tõestatud!), et endale ise kapitali kokku ajada ja neil pole enda ära elatamiseks meest tarvis. Lisaks on naistel võime sünnitada lapsi. Meestel on ka ajud olemas, et kapitali kokku ajada, aga puudub värgendus, et ise endale laps sünnitada, seega on mehel lapse saamiseks naist tarvis. Mis on siis mehe panus, kui naine ajab nii kapitali kokku kui ka sünnitab? Ma pakuks, et mehe panus sellisel juhul võiks olla 2-kordne kapitali kokkuajamine, et naise vääriline olla.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mõelge nüüd vastupidisele juhtumile – majaomanikust naine soovib last, mees seab aga tingimuseks, et enne kirjutagu naine pool elamist tema nimele, samas pakkudes, et on lapsega ise kodus. Kas leiate samuti, et see oleks õiglane :D[/tsitaat]

Asi ei saa olla kunagi vastupidine, sest mehed ei sünnita lapsi. Leian, et peres võiks ühine eluase olla igal juhul mõlema nimel. Vahet pole, kas siis pärandueks (või ostnud) on kinnisvara saanud mees või naine. Nagunii panustavad sellesse mõlemad ja ebaaus oleks, kui ühel ikkagi tagalat pole. Jääb ära võimalus kellelegi käru keerata.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

See juhtum pole üldse võrreldav. Nimelt naisel on võime sünnitada ja kui naine tahab last, siis ta selle ka saab, kas siis olemasoleva mehega või mõne muu mehega või spermadoonoriga.

Kui mees tahab last, peab ta leidma mingi naise kes selle lapse oleks nõus sünnitama, seega naisel on võimalik tingimusi esitada mehele, kes last tahab. Mehel aga pole võimalik mingeid tingimusi esitada, sest temal puudub võime sünnitada ise endale laps.[/tsitaat]

Nii et naine müüb mehele lapse? Päris huvitav mõtteviis 😀

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Nii et naine müüb mehele lapse? Päris huvitav mõtteviis :D[/tsitaat]
Kui naine loob lapse(d), kes kuulub juriidiliselt nii naisele kui mehele, siis mees loogu näiteks elamispind, mis kuulub juriidiliselt mõlemile.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Hetkel elame koos elukaaslasega talle kuuluvas korteris. Minul kinnisvara pole ja abielus me ei ole. Elukaaslane tahab last, aga ma lihtsalt tunnen, et kui suhe rappa kiskuma peaks, oleksin oma lapsega tänaval. Ei ole ka abistavaid vanemaid mul.Tema aga räägib et midagi ei juhtu jne, aga ma ei saa kindel selles olla.Ühest küljest tahaks ma isegi last, aga kuna ei ole materiaalselt kindlustatud, siis ei saa seda endale lubada.[/tsitaat]

Kas mees, kes sinuga last soovib on ise abielus?
Kas sul on endal veel lapsi?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Saab küll. Naisel ei pea olema konkreetset meest, kes talle lapse teeks. Iseseisev naine, kes soovib endale last, aga meest mitte, võib vabalt seksida ükskõik millise mehega, jääda rasedaks ja ta ei pea seda juhusuhte-meest isegi isadusest teavitama, et viimane tema ellu sekkuma ei hakkaks. Või saab naine lapse spermapanga abil. Kui naine tahab last, siis ta selle ka saab, sest naine on see, kes sünnitab. Meestel sellised võimalused lapse saamiseks puuduvad, seetõttu tuleb meestel omalt poolt ka midagi pakkuda, et mõni naine oleks nõus temaga last saama.

[/tsitaat]

idioodid on alati meelelahutust ilmarahvale pakkunud.

Mõned ei mõtle üldse, mida nad räägivad. Ärakasutamine? Tundub inetu, et ka mees peab oma panuse andma? Peabki ju! Ka seaduse järgi, kuigi siinset arutelu lugedes jääb mulje, et osad naised pooldavad seda, et mehed ei peagi alimente maksma. Mida muud see tähendab, et mehed ei pea perekonda millegagi panustama? Muutke oma mõtlemist! Õigemini – kasutage oma aju, et et osata näha põhjuste ja tagajärgede vahelist seost. Mees peab suutma peret elamisväärselt üleval pidama, kuni naine kasvatab lapse emast mitte sõltuvaks. Ideaalis on siis olemas lasteaiakoht ja naisel samaväärne töö, kui mehel. Ajumaht sünnitusjärgselt ei vähene, mees ju ei kurna naist ära 24/7 väärtusetuks ema-naine-koristaja-teenindajaks pidamisega. Hästi hoitud asjad on rohkem väärt!

Ei, ma ei ole tibi, kelle mees on lapsega kuuse alla jätnud. Elame minu majas ja vähe sellest, et ma ei ähvarda meest tänavale visata, ma ei tule selle pealegi, et ebakõlade või raskuste peale uut ja paremat otsima tormata.
Probleemide põhjus tänapäeval: mõtlemata suhtesse ja proovimata välja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma ei tea, mida te siin räägite. Igatahes oma pojast kavatsen kasvatada mehe, kes suudab peret üleval pidada ja kes naist sellega ei alaväärista, et pole nõus oma varagi temaga jagama. See ei tähenda, et naine peaks olema tööta ja sissetulekuta. Aga õiglane oleks, et mees teeb ettepaneku abiellumiseks ja kodu jagamiseks ning alles siis lapse saamiseks. Loomulikult tuleb siis valida selline inimene, keda läbi ja lõhki usaldad. Teistega polegi vaja kodu mängida ja proovielusid elada. Meil on kõigil üks elu ja olgu üksteise suhtes lugupidavad nii mehed kui naised. Kahjuks palju poiste emad niiviisi ei arva ja lausa terroriseerivad oma poegade naisi. [/tsitaat]
Õige suhtumine. Poisid muideks võtavad eeskuju isast (olgu siis head või halba eeskuju), seega oluline on et su poja isa oleks selline, nagu kirjeldad.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

väheneb küll. ja mitte vähe.

mingi aja pärast siiski taastub.[/tsitaat]
? segi oled v?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

21a ülikool lõpetatud?[/tsitaat]
mina lõpetasin 17selt keskkooli ja 21selt ülikooli, mis seal imelikku?