Teema: mehe (nais)sõbrad

#3022067:

oleks veidigi piire kehtestav

Niisiis, kas ennast kehtestav naine tagab selle, et mees teda ei peta? Paneb kanna tugevasti maha ja ütleb, et ei, sa ei suhtle enam nende naisterahvastega.

Kumb käitumisjoon tagab sinu meelest pigem truuduse:

a) enesekehtestamine, mees ei sõbrusta vastassooga ja kogu lugu
b) enesekehtestamine, ma austan su valikut sõprade suhtes

#3022146:

#3022116:

#3022067:

oleks veidigi piire kehtestav

Niisiis, kas ennast kehtestav naine tagab selle, et mees teda ei peta? Paneb kanna tugevasti maha ja ütleb, et ei, sa ei suhtle enam nende naisterahvastega.

Kumb käitumisjoon tagab sinu meelest pigem truuduse:

a) enesekehtestamine, mees ei sõbrusta vastassooga ja kogu lugu

b) enesekehtestamine, ma austan su valikut sõprade suhtes

Olgem ausad, tegelikkuses ju kindlat mustrit ei olegi. Ühtedele meestele sobib üks variant, teistele meestele teine variant. Päris aus olles, siis spgaval sisemuses ei meeldi enamusele, kui abikaasa vastassoost sõpradega lävib. Loomulikult on häid tuttavaid vastassoost jne, aga sellised, kellega oma isiklikke asju arutatakse, see tegelikult teeb haiget. Miks ei võiks see kodus olev kaasa see hea sõber olla, kellega oma sisemisi mõtteid arutada. No ei ole ju aus. Sellisel juhul, tulekski kohe see sõber/sõbranna valida, kui nii hästi sobitakse ja suurt hingesugulust tuntakse.

Oot-oot isiklikke asju? Mina ei pea kuidgi sõpruse all silmas seda, et kaks inimest saavad kokku ja arutavad oma seksuaalelu või partneri hingeõhku. Ma ei räägi kummastki soost sõpradega neid asju. Me räägime mingeid vanu mälestusi, mingeid juhtumisi elus, jagame praktilisi nõuandeid alates autoteenindusest kuni hambaarstini, räägime tööst, puhkusest, koduloomadest, soovitame filme-raamatuid, arutleme poliitika üle jms jne.

Kõiki neid asju räägin lisaks muidugi ka abikaasaga.

Kas mul on valus ja tegelikult ebameeldiv, kui ma tean, et mu abikaasa räägib oma naistöökaaslasega sellest, kuidas selle töökaaslase mees neile Kredexi toetuse maakodu renoveerimiseks välja ajas või kellega ja kas üldse paaritada oma tõukoera- no ei ole. Kui sul on, tõsiselt imestan. Miks, jumalime?

#3022316:

#3022146:

#3022116:

#3022067:

oleks veidigi piire kehtestav

Niisiis, kas ennast kehtestav naine tagab selle, et mees teda ei peta? Paneb kanna tugevasti maha ja ütleb, et ei, sa ei suhtle enam nende naisterahvastega.

Kumb käitumisjoon tagab sinu meelest pigem truuduse:

a) enesekehtestamine, mees ei sõbrusta vastassooga ja kogu lugu

b) enesekehtestamine, ma austan su valikut sõprade suhtes

Olgem ausad, tegelikkuses ju kindlat mustrit ei olegi. Ühtedele meestele sobib üks variant, teistele meestele teine variant. Päris aus olles, siis spgaval sisemuses ei meeldi enamusele, kui abikaasa vastassoost sõpradega lävib. Loomulikult on häid tuttavaid vastassoost jne, aga sellised, kellega oma isiklikke asju arutatakse, see tegelikult teeb haiget. Miks ei võiks see kodus olev kaasa see hea sõber olla, kellega oma sisemisi mõtteid arutada. No ei ole ju aus. Sellisel juhul, tulekski kohe see sõber/sõbranna valida, kui nii hästi sobitakse ja suurt hingesugulust tuntakse.

Oot-oot isiklikke asju? Mina ei pea kuidgi sõpruse all silmas seda, et kaks inimest saavad kokku ja arutavad oma seksuaalelu või partneri hingeõhku. Ma ei räägi kummastki soost sõpradega neid asju. Me räägime mingeid vanu mälestusi, mingeid juhtumisi elus, jagame praktilisi nõuandeid alates autoteenindusest kuni hambaarstini, räägime tööst, puhkusest, koduloomadest, soovitame filme-raamatuid, arutleme poliitika üle jms jne.

Kõiki neid asju räägin lisaks muidugi ka abikaasaga.

Kas mul on valus ja tegelikult ebameeldiv, kui ma tean, et mu abikaasa räägib oma naistöökaaslasega sellest, kuidas selle töökaaslase mees neile Kredexi toetuse maakodu renoveerimiseks välja ajas või kellega ja kas üldse paaritada oma tõukoera- no ei ole. Kui sul on, tõsiselt imestan. Miks, jumalime?

Sa aina korrutad oma situatsiooni, minu postitust ei vaevunud isegi lugema. Vastasel juhul ei küsiks sa neid viimaseid kahte küsimust. Hea küll, vastan sulle veelkord. Sellepärast nüüd häiribki, et mul on kogemus, kus vastassoost sõbranna siiski mingi hetk ei olnud enam sõbranna, vaid voodkaaslane. Minu usaldust kuritarvitati. Mina ei tea ja ei huvitagi, millest nad konkreetselt rääkisid. Edaspidises elus ma enam meeste sõprust vastassugupoolega nii tolerantselt ei võta, kui siiani. Suures seltskonnas on see igsti okey, aga kui kahekesi käiakse kohvikus lobisemas või väljasõitudel, siis see ei ole enam minu jaoks normaalne. Igaühel ongi omad tõekspidamised.

#3022518:

#3022503:

Edaspidises elus ma enam meeste sõprust vastassugupoolega nii tolerantselt ei võta, kui siiani.

Jah, ja see ei saa olema sulle abistav. Või arvad siiralt, et mida kauem meest lühikese jalutusrihma otsas pead, seda truumaks ta jääb? Selles suhtes on sul muidugi õigus, et kui sa ise vananed, vananevad ka su mehed. Vanad mehed ei viitsigi mingeid seelikuid taga ajada.

Olen piisavalt iseseisev, et ilma meheta elada. Kui minu soovi ei aktsepteerita, siis ei ole mul probleemi ka lõbusasti ilma meheta olla. Ei pea istuma suhtes, kus on häirivaid tegureid. Rumal arvamus, et ma üldse kedagi mingi rihma otsas kavatsen hoida.

Oot-oot isiklikke asju? Mina ei pea kuidgi sõpruse all silmas seda, et kaks inimest saavad kokku ja arutavad oma seksuaalelu või partneri hingeõhku. Ma ei räägi kummastki soost sõpradega neid asju.

Tõesti, mina-mina-mina… Ei mäletagi, millal siin foorumis viimati oli näha, keegi nii tungivalt omaenda väikse kogemuse põhjal inimsuhteid niivõrd põhjapanevalt hinnata võtab.

#3022424:

Mu süda ütleb üht ja mõistus teist. Jah,ma olen nõrk ja rumal kes ei oska öelda EI…olen suhtes olles üksik,aga samas ei soovi ka,et mees täitsa ära läheks. Meil pole kunagi olnud eraldi rahakotte. Rahaliselt arutleme kõik läbi ja maksab see kellel parasjagu on. Jah,hetkel maksan mina tema “meelelahutuse” kinni,aga samas tean,et kui ükskord taas tööle läheb,ei pea mina temalt raha “kerjama” ja hätta ta mind ei jäta.

Mul on tunne,et mu mehel on keskeakriis. Ta naudib noorte tähelepanu ja käitub nagu vaba olev. Jah,see teeb kurvaks ja hing karjub sees,kuid usun,et olles rahulik ja mõistev on see mööduv nähtus ja üks päev tuleb ta niiöelda tagasi.

Tean,et üks 22-aastane on mu mehesse armunud,ta ise rääkis. Kuid ütles,et meeldigu mulle see või mitte,aga ta suhtleb temaga edasi ja Eestis käies saavad kokku. Tal olevat sellest neiust kahju,et ta on toreda iseloomuga ja hea on temaga rääkida,et oma vanuse kohta on ta arukas ja elab liiga suurte kohustustega elu. Mees väitis,et ta on talle kui sõber,kellele neiu saab kurta ja mees aitab ja toetab kui vajadust peaks olema. Ütlesin,et niikaua kui mehel piirid paigas,pole probleemi.

Võibolla olen tõesti rumal ja lepin sellega,et enda kooselu kannatab,kui mees oma “meelelahutustele” rohkem pühendub,aga loodan,et see keskeakriis on mööduv ja naiivselt loodan,et “mustad pilved” kaovad peagi me suhte kohalt.

Esiteks arvan ma, et see on pigem julm, kui keegi suhtleb edasi inimesega, kelle kohta ta kindlalt teab, et on temasse armunud, aga endapoolsed tunded puuduvad. Julm. Ta mängib selle naisega. Ta annab naisele lootust. Või siis – räägib sulle ainult osalist tõde.

Sa loodad, et mehel möödub see ja ta “tuleb tagasi”, aga pead arvestama ka sellega, et sina oled see, kes tal möödub. Sina võid ikkagi olla lõpuks see, kes maha jäetakse. Kõik see seetõttu, et teil ei ole varsti enam mitte midagi ühist (peale rahakoti). Ta ei veeda ju sinuga peaaegu üldse aega. Lastega tal ka mingit head sidet ei ole. Ta on lihtsalt teist välja kasvamas…

Kui sa tõesti tahad, et ta tuleks tagasi, siis ma arvan, et ei piisa ainult ootamisest. Sa pead muutuma tema jaoks uuesti huvitavaks. Tal peab meelde tulema, miks ta kunagi just sinuga kokku sai ja jäi… Võibolla see tõesti tuleb ise-enesest, aga mina küll naisena sellele lootma ei jääks.
Ma hakkaks ausalt öedes oma elu elama. Lööks ennast lille. Tegeleks enda leidmise ja endaks olemisega. Siis mees ehk taipab, et ta positsioon teie peres ehk polegi nii iseenesestmõistetav ja ka seda peab hoidma. Või siis… kui läheb nii, et kasvate lahku, siis oled endasse vähemalt enesekindluse kasvatanud ja saad hakkama.

Mul on olnud elus vaid üks meesoost sõber, ja tema on selline, kellel puudub pere ja naised. Ta on selle ne no omamoodi, liigitamata, kuid ilmselt aseksuaslsem inimene. Rohkem pole kohanud vastaspoolel neutraalseid mehi.

Ah et mees ei anna neiule lootust, kuna ta on nii palju noorem ja veidi paks? Kas sa ise ka aru saad, kui käest ära see asi on juba? Ainus võimalus on tagasi teha talle niiöelda, siis ehk mees saab aru, et nii need asjad päris ei käi suhtes olles. Ja võid ka sina tal käest libiseda. Ja kui siis ka on suva, siis ongi suhe otsakorrale jõudmas.

#3022608:

Ma hakkaks ausalt öedes oma elu elama. Lööks ennast lille. Tegeleks enda leidmise ja endaks olemisega. Siis mees ehk taipab, et ta positsioon teie peres ehk polegi nii iseenesestmõistetav ja ka seda peab hoidma. Või siis… kui läheb nii, et kasvate lahku, siis oled endasse vähemalt enesekindluse kasvatanud ja saad hakkama.

Imelik ongi see,et ma ei ole end käest lasknud. Ma ei käi kodus dressides,sorakil juuksed,vahel vabadel päevadel värvin ripsmed vms.

Peale esimest last võtsin kaalus juurde ja siis ta vihjas,et kas ma jooksmas ei taha hakata käima ja isegi siis ei tekkinud tal “nais”tuttavaid. Võtsin end kätte,sest tean talle ei meeldi korpulentsed naised. Ja nüüd on see noor tütarlaps kogukam kui mina ja ometi on temas midagi mida minus ei ole. Mehe väitel ei anna ta talle lootust koos eluks,suhteks kuna vanusevahe on nii suur ja neiu on kogukam kui talle meeldiks.

Praegu ongi “takistus” lapsed,et me ei saa kuskil käia. Enne lapsi me ju käisime koos,meie meelelahutus oli koos. Nüüd on lapsed,keda mehe arvates kellegi teise hoolde ei saa jätta,sest nad on emmes kinni ja liiga väiksed ja seega,ei saagi koos minuga käia. Ta pole kunagi väga kodus istuja tüüpi. Talle meeldibki ringi käia,olla siin seal igalpool ja kuna mina olen lastega hetkel “kinni” ongi tal vaja inimest,kellega koos aega veeta.

No ja siis ma naiivselt loodangi,et keskeakriis on mööduv[/quote]

Kuule naine, sul pole ju endal mingit selgroogu vaid teed kõik mehele – käid trennis mehe jaoks, paned end riide mehe jaoks, teed end ilusaks mehe jaoks. Lõpeta see kohe! Tee asju, sest sulle ENDALE meeldib nii. Kas sa üldse tead, mis sulle endale su juures meeldib?

Mees tundub muidugi täiega tropp ja selle “paksukese” naise ärakasutaja. Läheks juba seetõttu temast lahku, et teisest inimesest nii räägib.

PS: võtku oma lapsed endale vabal perioodil kaasa aega veetma, ma ütlen küll! Miks see naine nendega “kinni” peab olema.. isa vastutab samaväärselt oma põnnide eest.

#3018957:

Asi on vist tõesti minu luulutamises…tal pole kunagi niiöelda sõpru olnud, siis ongi raske leppida tema (nais)sõpradega.

See teema ei saa olla tõsisest muret kirjutatud…
Naine on kas loll, enneaegne või midagi muud. Selge see, et mehel mingeid “naissõpru” pole olemas. On oma naine ja on ülejäänud inimesed. Mehed võivad sõbrad olla.
See mees ei taha sinuga enam koos elada, mida jahuda mingitest “sõpradest”, kuidas sa ise aru ei saa?

#3022559:

Oot-oot isiklikke asju? Mina ei pea kuidgi sõpruse all silmas seda, et kaks inimest saavad kokku ja arutavad oma seksuaalelu või partneri hingeõhku. Ma ei räägi kummastki soost sõpradega neid asju.

Tõesti, mina-mina-mina… Ei mäletagi, millal siin foorumis viimati oli näha, keegi nii tungivalt omaenda väikse kogemuse põhjal inimsuhteid niivõrd põhjapanevalt hinnata võtab.

Ja sinul on suurem kogemus, et võid mind paika panna? Hüva. Ma olen siis paigas, aga jään enda arvamusele – kui mind mees ahistaks, mu sõpru valiks, keelaks mul meeskolleegidega lobiseda, viriseks, kritiseeriks, ei lubaks suvepäevadele, ohkaks õnnetult – ma tahaksin ainult joosta, ära joosta. Vabaks saada.

Ja sama ju ka mees. Või on mehed su meelest teistmoodi inimesed? Nagu kohe alguses ütlesin, et loomulikult on olemas tõpraid mehi, kes on põhimõtteliselt jalgadega riistad. Sinul oli õnnetus valida endale just selline.

Kui aga kodus on kaaslane, kellega sul on hea olla, kes ei piira, kiunu ega ähvarda, siis on pereelus ka mugav. Ja saab endale ka sõpru lubada, sest seksuaalset huvi nende vastu ei ole. No lihtsalt ei näe seda Tiinat kui naist või Madist kui meest.

Ja mina lugesin su pika postituse läbi ja küsin. Palun konkreetset vastust. Kas abikaasa keelamine kellegagi sõbrustada või ka vaikne kannatamine nagu teemaalgataja puhul on abistav tegevus truuduse hoidmisel? Jah või ei?

#3023325:

Ja mina lugesin su pika postituse läbi ja küsin. Palun konkreetset vastust. Kas abikaasa keelamine kellegagi sõbrustada või ka vaikne kannatamine nagu teemaalgataja puhul on abistav tegevus truuduse hoidmisel? Jah või ei?

Teised võivad ka ju vastata sellele? Keelamine. Vaikne kannatamine. Ja veel kõik ülejäänud tunded ja reageerimised. “Näljamängud” kaasa arvataud, kus soovitatakse – mine trenni, löö üles, hakka salapäraseid ärakäimisi ja kõnesid tegema, mängi ja mängle. Inimene, kes ummikus võib kasutada mida tahes. Igaüks erinevaid asju, mõni kasutab mitut asja vahelduvad meeleheitega. Kindel on aga see, et ummikus inimene ei mõtle alati läbi. Ja jah, mitte ükski käitumine ei pruugi aidata. Aga.. kunagi ei tea, mis ju aitab. Ühele üks, teisele hoopis teine.
Tasuks aga kõige enne hakata kinni teadmisest, mis ongi üldteada. Et sõprusele mehe ja naise vahel toetuda ei saa ja seda ei maksa kunagi usaldada ega uskuda. Kõik need, kes kinnnitavad, et on jah see sõprus olemas ja meie oleme sõbrad jne ja siis tekib kunagi suhe – MIDA NEIL SIIS ÖELDA ON? Siis peavad vist jälle kõik vait olema ja nende laulu kaasa laulma, mida sellised ette kirjutavad, kuigi viisi nad ei pea. Sellised vastasoost sõbrapidajad on suured manipulaatorid koos oma sõpradega tegelikkuses.

#3023380:

üldteada. Et sõprusele mehe ja naise vahel toetuda ei saa ja seda ei maksa kunagi usaldada ega uskuda.

Rumalus. See on sinu kogemus ja paljude teiste naiste kogemus – mis aga siiski ei näita, et see poleks võimalik. Eks neid petetaksegi rohkem, kes kodust mehele vangla teevad, pereelu vms ilusa nimetuse sildi all. See on ka tõsi, kahtlemata ma usun seda. Ja nüüd vastame küsimusele: kas keelamine mehel omada vastassoost sõpru, käia omaette üritustel ja sellega kaasnev norutamine, kurvastamine ja kurtmine aitavad kaasa sellele, et mees jääb surmani truuks? Jah või ei?