Teema: Miks Te olete õelust täis?

Selle õeluse taga on enamasti tõde, tõde aga ei ole peaaegu kunagi meeldiv.

#4139418:

Selle õeluse taga on enamasti tõde, tõde aga ei ole peaaegu kunagi meeldiv.

Ühte ja ainsat tõde pole olemas. Igaühel meist on oma tõde. Selle pisku peale, mida siin teemades enda või olukorra kohta avaldatakse, ei saa ükski kommentaator väita, et ta teab tõde ja ütleb selle välja.

#4139426:

Kui ma inimesest, kes mulle seda kurdab ja nõu küsib ning kellest hoolin, siis ütle nii kaua, kuni aru saab. Ka ise sooviksin, kui peaksin pimeduses siplema ja süstemaatiliselt oma laste elu rikkuma, et keegi, kes minust hoolib, mu silmad avaks. Tõde võib olla valus, aga veel valusam on, kui inimesel lasevad sõbrad ja lähedased iseenda ja oma laste elu ja psüühika tuksi keerata. Väheke austust teise inimese vastu oleks kena. Ja kui me teist austame, siis me ütleme talle, kui ta on sooritamaas oma elu suurimat viga. Kui aru ei saa, ütleme veel graafilisemalt ja selgemalt. Kui siis ka aru ei saa, siis raputame ta oma unest välja. Kaasasoigumine on inetu ja isekas.

Otsusta ära, kumba sa teed, kas ütled, et ta viga sooritamas, või ütled halvasti. Eelnev jutt käis halvasti ütlemise kohta. Veale osutamisest on kasu ainult niikaua, kuni seda tehakse teist austaval viisil. Solvates ja halvustades süüdista iseennast, kui teine sind ei kuula.

#4139432:

Ma ju ütlesin, et alguses ütlen viisakalt ja selgelt. Kui tuleb jälle sama jutuga kurtma või nõu küsima, ütlen veel selgemalt ja rohkem otsa. Kui see aga jätkub, siis ütlen nii, et see raputab. Kui ema laseb mehel lapse kallal vägivallatseda või enda kallal lapse juuresolekul vägivallatseda, vaimselt või füüsiliselt, siis see naine on kaasosaline kuriteos. Kui ta sellest heaga aru ei saa ja mingi hämara põhjendusega a la “kuidas ma siis ilma meheta” või “muidu on hea mees ja isa, aga sõimab ja alandab” lagedale tuleb, siis tuleb talle aru pähe panna ja öelda nii, et ka kõige pimedusega löödum inimene aru saab. Muidugi, kui sellest inimesest hoolida. Kui ei hooli, no las keerab omaenda ja laste elu pepusse, naeratan viisakalt ja noogutan kaasa.

Seda kõike saad sa teha silmast-silma suhtluses. Kuid meie teemas on jutt anonüümsest foorumist. Siin nii ei saa. Pealegi vastasin ma inimesele, kes väitis, et “sellised paremat ei väärigi”. Mingit juttu polnud, et alguses heaga vms. Ikka kohe kirvega.

#4139422:

#4139418:

Selle õeluse taga on enamasti tõde, tõde aga ei ole peaaegu kunagi meeldiv.

Ühte ja ainsat tõde pole olemas. Igaühel meist on oma tõde. Selle pisku peale, mida siin teemades enda või olukorra kohta avaldatakse, ei saa ükski kommentaator väita, et ta teab tõde ja ütleb selle välja.

On ikka.

#4139502:

Muidugi on olemas üldised tõed. Lapsi lüüa ei ole kunagi okei, ka mitte raamatuga. Ka mitte siis, kui laps karjub või vastu hakkab. Kuklalaks pole kunagi okei. Naise alandamine pole kunagi okei.

Rate this item:Submit Rating00

Kahjuks ei saa muuta täiendan seda oma postitust lausega:

Kusjuures ma ei arva kaugeltki, et lapsi ei tohi üldse kuidagi karistada või naistel oleks alati õigus.

#4139395:

#4139372:

Mõni teema või vastus ajab õelalt vastama. Kui naine kirjutab, et mees karjub ja sakutab nii teda kui last ja laps juba kardab ja pissib alla, aga muidu on hea isa, siis ajab lihtsalt nii närvi, et vastus tuleb õel.

Ehk milline see õel vastus siis sinu poolt oleks?

Ma vastaks: kas sa saad aru, et selline inimene ei ole mingit moodi hea isa ega hea mees. Sest mees ei saa kunagi olla vaid hea isa. Kui ta ei ole hea mees, siis ei ole ta ka hea isa. Kunagi.

On oluline erinevus, kas vastatakse nii, nagu sina kirjutasid, või vastatakse midagi laadis, et ise oled süüdi, nüüd kannata ja nagunii sa midagi muuta ei taha, sest sa oled niisugune, naasugune ja seesugune.

Esimesel juhul on tegu kasuliku infoga, mille peale inimene võibolla pole ise tulnud, teisel juhul on tegu õelusega ja mõnitamisega, mis ainult vajutab teist inimest veel sügavamale mutta.

Seda teist vastamisviisi olen kahjuks näinud siin ka juhtudel, kui teemaalgataja päriselt küsibki: mida teha, kuidas ma saan sellest suhtest lahkuda? St ta juba teab, et asi on halb ega saa jätkuda, aga ikka vastatakse: Ise oled süüdi, nüüd kannata, jne.

#4139521:

#4139419:

Need inimesed ongi väärt, et kõik ja pidevalt neile halvasti ütleks.

Ikka tuleb maaslamajat peksta, ja mõnuga! Sest ta ongi seda väärt, eksole. Mille poolest sa sellest kolkivast mehest parem oled…

Sa ei saa aru.

Kui mulle olulist inimest tema abikaasa sõimab ja last väärkohtleb, siis ma kõigepealt ütlen sellele sõbrale, et kas ehk ta saaks mehega tõsiselt rääkida, sest see käitumine pole temast kena. Ta ütleb, et mees ei saa aru sest mees on alfa! Kui sõber tuleb kahe kuu pärast jutuga, et asjad ainult hullemad, ma küsin, kas ta on mõelnud ära kolimisele ning kas ta vajaks abi. Ta ütleb, et “aga kuidas ma äkki niimoodi, ta muidu hea mees”. Kui seesama sõber tuleb neljandat korda sama jutuga, et mees sõimab laste nähes ja lööb üha sagedamini lapsi, ma ütlen talle, et miks sa senini temaga oled, ära lase oma lapsi ja iseennast alandada. Ta vastab, et lapsed vajavad isa ja ta ei saa välja kolida ja muidu on hea mees (või midagi sama lolli). Ma pakun abi ja küsin, kas lapsed vajavad neid alandavat isa tõesti iga päev käeulatuses. Kui sõbranna veelkord tuleb nutulauluga, et nüüd tõukas isa last nii, et aps kukkus peaga vastu lauda ja sõimas siis naist laste kuuldeks tainapeaks, siis ma küsin, kas ta on enda meelest kalts ja kui tema tahab kalts olla, siis oleks aeg pea tagumikust välja tõmmata ja lastele ka mõelda.

Tahaks, et sõber ka mulle ütleks “Kägu, sa oled sitt ema ja praktiliselt kuriteokaaslane, kui sa veelkord lased oma mehel lapsi lüüa ja sind nende nähes alandada”, kui ma normaalsest viisakast jutust ei peaks aru saama ja taluma seda vähegi kauem kui kuu-paar.

#4139536:

Tahaks, et sõber ka mulle ütleks “Kägu, sa oled sitt ema ja praktiliselt kuriteokaaslane, kui sa veelkord lased oma mehel lapsi lüüa ja sind nende nähes alandada”, kui ma normaalsest viisakast jutust ei peaks aru saama ja taluma seda vähegi kauem kui kuu-paar.

Jah. Kui ikka korduvalt on enne nämmutatud ja abipakkumine on jõus. Suur osa inimesi ei saagi aru, kuni neile puust ja punaseks ei tehta. Omad huvid on olulisemad kui laste heaolu.

Minu üks lähedane naine talus aastaid mehe petmist, üle 10 aasta ja kogu aeg kurtis. Mees petab ja ei too üldse raha koju. Null eurot. Varastab naise ehteid ja müüb maha isegi lapse jalgratta, et juua. Oi kui palju kordi ma ütlesin, et kui tahad, ma eraldan sulle omaette kaks tuba oma vannitoa ja eraldi sissepääsuga, kuni saad jalule. Kümneid kordi, päriselt, sest ta nuttis mu õlal kümneid ja kümneid kordi. Andsin rahasüste ühe nädala toidukorvi jagu neli-viis korda. Kümne aasta pärast leidis ta uue mehe ja kolis välja. Laps käib seni psühholooge ja psühhiaatreid määda, sest maani täis 2-meetrine räuskav isa ei möödunud jälgi jätmata. Läks veel natuke aega ja ma sain tema käest ikka päris karmilt kurjustada, mis sõber ma olin, kui talle KÜMME AASTAT karmilt ei selgitanud, kuidas see lapsele mõjub ning otsustavamalt ei tegutsenud. Miks ma näiteks ei tulnud ja ei sundinud teda kotte pakkima. Olin jah liiga ninnunännu.

Oleksin juba palju vähema eest tänulik. Ma ei ole väga puhas inimene kodu koristamise mõttes. Tore, kui õde või sõbranna ütleb, et kas ma ei taha, et ta abistaks mul aknaid pesta või et ta teab soovitada uut teleskoopvarrega tolmumoppi. Kindlasti pean loomulikuks, et kui ma ikka aru ei saa, siis viiendal korral ütleb tõeline sõber, et tead, ma pean sulle otse ütlema, et, su kodu on nagu seapesa, see pole lastele enam ohutu. See oleks tõeline sõber.

#4139521:

Ikka tuleb maaslamajat peksta, ja mõnuga! Sest ta ongi seda väärt, eksole. Mille poolest sa sellest kolkivast mehest parem oled…

Ma ei tea, mis vestlus siin toimub, aga kui ema ei saa ise aru, mis on õige ja vale, siis ongi vaja teda kolkida (verbaalselt)… õigemini sarkasmiga, aga paljud ei saa läbi lillede ütlustest aru. On olemas ohvrid ja on olemas päris ohvrid. Kui jutt algab, et ma armastan oma meest vms, siis spasiba, vsjo.

#4139536:

Tahaks, et sõber ka mulle ütleks “Kägu, sa oled sitt ema ja praktiliselt kuriteokaaslane, kui sa veelkord lased oma mehel lapsi lüüa ja sind nende nähes alandada”, kui ma normaalsest viisakast jutust ei peaks aru saama ja taluma seda vähegi kauem kui kuu-paar.

Aamen. Mõtled nagu mina!

#4139556:

#4139536:

Tahaks, et sõber ka mulle ütleks “Kägu, sa oled sitt ema ja praktiliselt kuriteokaaslane, kui sa veelkord lased oma mehel lapsi lüüa ja sind nende nähes alandada”, kui ma normaalsest viisakast jutust ei peaks aru saama ja taluma seda vähegi kauem kui kuu-paar.

Aamen. Mõtled nagu mina!

See ütlemine ja see koristamise näude – pole üldse õelus ega solvang. See on hoolimine. Kui te selliselt näiteud toote, pole te aru saanud õeluse mõistest siin ega elus.

#4139571:

See ongi paras koht, kus öelda, et sa oled KA süüdi, kui su mees purjuspäi kellegi alla ajab. Nimetage seda siis õeluseks või kuidas tahate, aga see on tõde.

Just, ja mina mõtlen sama selle kohta, kus kaks meest vist surma sai? Et mehed ju ise ilmselt teadsid, etp ole luba ja pole kaine või ma eksin? Tagantjärgi muidugi ei saa küsida ka. Keegi kirjutas, et üks tahtis kunagi kedagi ka ahju lükata, aga ei mahtunud ära vms… et sellised inimesed siis vist? Toredad.

Tõejärgses ühiskonnas teisiti ei saagi olla.