Ma küll tähtkujude püha tõde ei usu, aga enda tähelepanekuid võin jagada küll.
Minu inimesed ei ole Lõvid, seda olen märganud mitmel korral. Klassis oli ainult üks kiusaja, kes kõiki süstemaatiliselt kiusas ja ta oli Lõvi. Esimeses töökohas ei klappinud ma ülemusega üldse, alles palju hiljem sain teada, et ta on Lõvi tähtkujust. Praeguses töökohas on üks töökaaslane Lõvi ja kuigi me suhtleme viisakalt, ei ole ma tahtnud temaga lähemalt suhelda, sest ta alustab alati vestlusi stiilis: tead, see ja see, tegi jälle seda ja too on ka jobu. Alati alustab small talki kedagi halvustades. Tegelt on veel üks töökaaslane, kes ainult klatšib, ta on Skorpion. Täpipealt samasuguse kõnepruugiga nagu mu alumine naaber, kelle kohta ma päris kaua juurdlesin, kas ta on äkki Skorpion. Ja ongi. Aga mu vend Skorpion on teistsugune.
Ise olen Sõnn. Abielus Kaksikutega. Klapib. Kuigi mu Kaksik on vahel flirtiv ja ei kõhkle hetkegi, kui on vaja hädas näitsikule appi tõtata, siis päris ära pole ta kuhugile tahtnud jääda ja on perekeskne. Kui meie laste sündimise ajal oleks saanud isa olla beebiga kodune, oleks ta seda kõhklemata olnud ja mina oleksin vabalt tööl käinud.
Parimad sõbrannad on kolm Sõnni, Vähk ja Kaksikud. Sõnnid on mulle öelnud, et ma küll pole tüüpiline Sõnn, sest ei ole armukade ega põikpäine ega põhimõttekindel. Kui ma ütlen, et kas tingimata peab siis Sõnn selline olema, siis nad ütlevad, et “ja sa ei usu tähemärkide pühasid tõdesid” 😀 Seega minu jaoks tundub kindel Sõnni tunnusmärk, et nad usuvad horoskoope. Kahel mu Sõnnitaridest sõbrannadel on palju naissoost Sõnne suguvõsas ja nad kõik usuvad jäägitult horoskoope ja tähemärke, mõni lausa elab selle järgi. Vähk-sõbranna on kõige rohkem minu sarnane. Aga mitte üldse selline Vähk, nagu mu poeg. Kaksik-sõbranna on aga täpselt nagu mu abikaasa – alati flirdib. Tema aga abielus pole ja seega on ta mehi korraga rohkem kui üks. Ta leiab, et kuni abielus pole, siis ei pea ühega piirduma. Temaga on alati huvitav – me küll tihti vaidleme, aga me lähe niimoodi tülli, et nüüd solvume ja ei räägi omavahel. Kui vaja vaidlus kähku lõpetada, siis lepime kokku, et mõlemal on õigus. Ta on meist viiest kõige vabameelsem.
Lapsed on Ambur ja Vähk. Meie Ambur on päikseline naljatilk, 90% ajast on rõõmsas tujus. Huumorisoon on hästi arenenud. Meie Vähil on aga üliarenenud õiglusetunne vist. Ta üritab tervet maailma päästa ja astub koolis nõrgemate eest välja.
