Esileht Tööelu, raha ja seadused. Millises teise riigis on sünnitoetus, lapsetoetus, elatis, üksikvanema toetus

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 78 )

Teema: Millises teise riigis on sünnitoetus, lapsetoetus, elatis, üksikvanema toetus

Postitas:
Kägu

Sellisel kõrgtasemel nagu seda on Eestis? Millises teises riigis makstakse lapsetoetus 19 eluaastani. Millises teises riigis elatise maksmine lõpeb 24 eluaastal. Ulme riik Eesti riik.

+18
-15
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga millises teises riigis on e-valimised?

Nii võib küsima jäädagi. Kas meil ei või midagi olla teistmoodi kui teistel?
Mujal lääneriikides ei ole sellist kommet, et lahku minnes ei hoolita enam oma lapsest. Ikka toetatakse ja rongavanemaid on palju vähem. Mitmesuguseid lapse- ja peretoetusi on väga paljudes riikides. Ja väga võimalik, et meie praegune toetuste süsteem lähitulevikus muutub.

ps. lapsetoetusi makstakse mujalgi kuni lapse täiskasvanuks saamiseni ja elatist ei maksta meilgi 24. eluaastani.

+10
-14
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

lapsetoetusi makstakse mujalgi kuni lapse täiskasvanuks saamiseni

Vale, mitmes naaberriigis lõpeb lapsetoetus 17 a.

+9
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mitte üheski teises riigis pole nii ulmelisi emapalkasid, lapsetoetuseid, peretoetuseid.

Vanemad saavad lapsi, kasvatades nad ise üles.

Samal ajal on nendes teistes riikides palju suuremad pensionid, puudega inimeste toetused.

Ja müstilisel kombel pole kuskil mujal nii palju lahutusi, kärgperesid ja üksikemasid kui Eestis. Inimesed abielluvad, loovad pere ja püsivadki koos.

Mõttekoht.

+23
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mitte üheski teises riigis pole nii ulmelisi emapalkasid, lapsetoetuseid, peretoetuseid.

Vanemad saavad lapsi, kasvatades nad ise üles.

Samal ajal on nendes teistes riikides palju suuremad pensionid, puudega inimeste toetused.

Ja müstilisel kombel pole kuskil mujal nii palju lahutusi, kärgperesid ja üksikemasid kui Eestis. Inimesed abielluvad, loovad pere ja püsivadki koos.

Mõttekoht.

Täiesti normaalne. Mina pean vajalikuks ainult emapalka lapse 1,5 aastaseks saamiseni. Kôik muud toetused peavad olema vajaduspôhised.

+18
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga meie väikse rahvaarvuga peabki ju inimesi hoidma ja toetama.
Või tahame ka ehk arstiabi süsteemi nagu usas, kus näiteks kindlustuseta sünnitamine viib hoopiski pankrotini?

Või tahame ka, et emad 2-kuuste laste kõrvalt juba tööle naaseks?

 

Või, mis teemaalgatuse mõte on? Ükski riik ei peaks kohustust panema oma laste eest hoolitsemisele ehk elatisele, aga kui vanemad ise ei tule selle peale, et vahet pole kui kaaslasest lahku minnakse, laste eest tuleb ikka hoolitseda siis tulebki elatist maksta. Või pigem eelistame, et peale põhikooli toetus lõppeb ja ongi normaalne, et kui peres raha pole siis las laps läheb õppimise asemel tööle?

+20
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Või, mis teemaalgatuse mõte on?

Mõistmine, arusaamine, kui hästi ja turvaliseks on  Eestis riigis laste saamine tehtud.

+17
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Elatis kuni 24a? Mis ajast küll?

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

lapsetoetusi makstakse mujalgi kuni lapse täiskasvanuks saamiseni

Vale, mitmes naaberriigis lõpeb lapsetoetus 17 a.

Kuidas see väide vale on? Kas see, kui mitmes Naaber riigis lõpeb 17a,tähendab,et mitte kuskil pole kauem?

+7
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Elatis kuni 24a? Mis ajast küll?

Siiski kuni 21-aastaseks saamiseni (mitte 24)
§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud
Ülalpidamist on õigustatud saama:
1) alaealine laps;
2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
[jõust 01.10.2015]
3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Perekonnaseadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/111012023011

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mitte üheski teises riigis pole nii ulmelisi emapalkasid, lapsetoetuseid, peretoetuseid.

Vanemad saavad lapsi, kasvatades nad ise üles.

Samal ajal on nendes teistes riikides palju suuremad pensionid, puudega inimeste toetused.

Ja müstilisel kombel pole kuskil mujal nii palju lahutusi, kärgperesid ja üksikemasid kui Eestis. Inimesed abielluvad, loovad pere ja püsivadki koos.

Mõttekoht.

Mitmetes riikides on siiski teistsugune tulumaksusüsteem. On näiteks astmeline tulumaks, aga astmete arvutamisel võetakse arvesse ka ülalpeetavaid ja/või on ülalpeetavate eest normaalne tulumaksuvaba osa, st lastega pered maksavad vähem tulumaksu kui sama sissetulekuga lastetu pere. Meil on tulumaksuvaba osa alates 2. lapsest ja see ka üsna tilluke.
Mitmetes riikides on ka toidule madalam käibemaksumäär, mis samuti aitab suuremate perede maksukoormust vähendada. jpm.

Mitmetes riikides on ka väga palju lastetuid, sest laste saamine on kulukas. St loobutakse lastest, mitte ei kasvatata neid ise üles.

+13
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah osades riikides maksude puhul võetakse arvasse, et sul on lapsed. Kuna palgad on paremad, siis lihtalt polegi vaja nii palju toetusi. Meil nagu ei saa isegi üksi oma palgast ära elatud ja lapse saamise puhul on riiklik tugi paljudele ülioluline. Abielu lahutamine pole paljudes riikides teps mitte nii lihtne nagu meil. Selleks peab enne kõvasti “võimlema. Enne peab mitu aastat tõendatult lahus elama ja ülalpidamise kohutus jääb ka peale lahutust jne. Ameerika süsteem on jah kõige armutum. Foorumitest olen lugenud, et naised naasevad tööle ka järgmisel päeval peale sünnitust ja arsti juurde minemiseks peab võtma tasustamata vaba päeva, sest lihtsalt niisama keset päeva kuhugi ära käia paljud tööandjad ei luba.

+13
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellisel kõrgtasemel nagu seda on Eestis? Millises teises riigis makstakse lapsetoetus 19 eluaastani. Millises teises riigis elatise maksmine lõpeb 24 eluaastal. Ulme riik Eesti riik.

Millises teises riigis on kõrgeim mägi ainult 318 meetrit?

+11
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

lapsetoetusi makstakse mujalgi kuni lapse täiskasvanuks saamiseni

Vale, mitmes naaberriigis lõpeb lapsetoetus 17 a.

😀

loogika perekooli moodi: “Nägin punase peaga naist. – Vale, mitu inimest on musta peaga!”

+7
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellisel kõrgtasemel nagu seda on Eestis? Millises teises riigis makstakse lapsetoetus 19 eluaastani. Millises teises riigis elatise maksmine lõpeb 24 eluaastal. Ulme riik Eesti riik.

Millises teises riigis on nii madalate palkade juures nii kõrged hinnad kõigel? Alustades toidust ja elektrist ja lõpetades kinnisvara ning tasulise parkimise hinnaga?

Mujal riikides võib mitte olla igasuguseid toetusi, aga makstakse lihtsalt palju kõrgemat palka kui meil siin. Ja inimesed elavad ilma igasuguste toetusteta palju paremini ja saavad endale rohkem lubada kui meie siin Eestis.

+13
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellisel kõrgtasemel nagu seda on Eestis? Millises teises riigis makstakse lapsetoetus 19 eluaastani. Millises teises riigis elatise maksmine lõpeb 24 eluaastal. Ulme riik Eesti riik.

Millises teises riigis on kõrgeim mägi ainult 318 meetrit?

Mis see Munamägi siia puutub? Muud argumendid said otsa, siis lajatad tunne-Eestimaad-stiilis faktidega?

+6
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mulle meeldivad Tšehhis kehtivad toetused lastega peredele.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellisel kõrgtasemel nagu seda on Eestis? Millises teises riigis makstakse lapsetoetus 19 eluaastani. Millises teises riigis elatise maksmine lõpeb 24 eluaastal. Ulme riik Eesti riik.

Millises teises riigis on nii madalate palkade juures nii kõrged hinnad kõigel? Alustades toidust ja elektrist ja lõpetades kinnisvara ning tasulise parkimise hinnaga?

Mujal riikides võib mitte olla igasuguseid toetusi, aga makstakse lihtsalt palju kõrgemat palka kui meil siin. Ja inimesed elavad ilma igasuguste toetusteta palju paremini ja saavad endale rohkem lubada kui meie siin Eestis.

Tead minu Lääne-Euroopas elavad tuttavad on küll kadedusest rohelised, sest mul on oma kodu siin Eestis, mitte üürikas. Neil on kinnisvara ostmine rikaste lõbu ja isegi täitsa kobeda töökohaga ei anna pank sulle laenu või ei suuda sa sissemaksed kokku ajada. Neil on ka üürimine üksi liiga kallis, 30+ vanuses vallalised elavad ühiskorterites. Minu tutvusringkonnas ei ela keegi üürikas. Tavalised lihtsad inimesed.

+11
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellisel kõrgtasemel nagu seda on Eestis? Millises teises riigis makstakse lapsetoetus 19 eluaastani. Millises teises riigis elatise maksmine lõpeb 24 eluaastal. Ulme riik Eesti riik.

Millises teises riigis on nii madalate palkade juures nii kõrged hinnad kõigel? Alustades toidust ja elektrist ja lõpetades kinnisvara ning tasulise parkimise hinnaga?

Mujal riikides võib mitte olla igasuguseid toetusi, aga makstakse lihtsalt palju kõrgemat palka kui meil siin. Ja inimesed elavad ilma igasuguste toetusteta palju paremini ja saavad endale rohkem lubada kui meie siin Eestis.

Neid on ikka päris pikk joru. Mis sa arvad, miks meil näeb üha rohkem võõrtöölisi ja tulevad just neist odavatest riikidest. Hirmsasti tahavad tulla. Kvoodi peab riik lausa kehtestama. Kas neis odavates riikides ringi liikudes on üldine pilt seda nägu, et elatakse hästi? Majad on korras, head teed, renoveeritud koolid-lasteaiad jne?

Meenub mingi video, kus venemaalane tutvustab oma tavalist paneelika korterit kusagil Mega-Lasnakorskis. Ja oi-oi kommenteerijate hulgas jätkus ahhetajaid Norrast Ameerikani – ohh ja ahh nii odavalt niiiii mugav korteri sul seal, aga meil siin niiii kallid hinnad.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Elan Lääne-Euroopas. Kui ütlen sugulastele palganumbri, siis kukub neil lõug maani – nii palju, päriselt ka või. Kui ma ütlen, et teate ma maksan sellest palgast peaaegu tonni maksudeks ja teise tonni möbleerimata toa üürimise peale, siis kukub lõug teist korda maani ja kratsivad veidi aega kukalt – vist ei olegi Eestis kõige hullem.

+13
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellisel kõrgtasemel nagu seda on Eestis? Millises teises riigis makstakse lapsetoetus 19 eluaastani. Millises teises riigis elatise maksmine lõpeb 24 eluaastal. Ulme riik Eesti riik.

Millises teises riigis on nii madalate palkade juures nii kõrged hinnad kõigel? Alustades toidust ja elektrist ja lõpetades kinnisvara ning tasulise parkimise hinnaga?

Mujal riikides võib mitte olla igasuguseid toetusi, aga makstakse lihtsalt palju kõrgemat palka kui meil siin. Ja inimesed elavad ilma igasuguste toetusteta palju paremini ja saavad endale rohkem lubada kui meie siin Eestis.

Tead minu Lääne-Euroopas elavad tuttavad on küll kadedusest rohelised, sest mul on oma kodu siin Eestis, mitte üürikas. Neil on kinnisvara ostmine rikaste lõbu ja isegi täitsa kobeda töökohaga ei anna pank sulle laenu või ei suuda sa sissemaksed kokku ajada. Neil on ka üürimine üksi liiga kallis, 30+ vanuses vallalised elavad ühiskorterites. Minu tutvusringkonnas ei ela keegi üürikas. Tavalised lihtsad inimesed.

Vanem kolleeg Poolas rääkis uhkusega, et jõudis isikliku 2-toalise ostmiseni juba kõigest pisut üle 40. aasta vanusena. Sedagi mitte pealinnas. Ta on teadur ning palk ei ole sugugi niru. Lihtsalt laenu saamise tingimused on seal teistsugused kui siin.

Teine kolleeg Taanis, noor ema, rääkis, et palk on neil hea ja lasteaed/lastehoid suurepärane. Aga see asutus pannakse juba kell 15 kinni ja siis palkad kas lapsehoidja või oled ise kodus. Paljud väiksemate laste emad pididki seetõttu vaid osalise töökoormusega toime tulema.

+13
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Prantsusmaa. Lastetoetus on sissetulekupõhine, st kõrgema palgaga inimesed ei saa tihti mitte midagi (toetust saab üldse alates kahest lapsest, ühe lapsega ei saa midagi). Koolitoidu maksumus oleneb samuti sissetulekust – on neid, kes maksavad 8 eurot päev ja neid, kes ei maksa mitte midagi. Kui otsustad, et laps koolis ei söö, pead tööpäeval endale kahetunnise lõunapausi tegema, sest lõunapaus on koolis kell 12-14. Algklassilapsi (kuni 10-aastaseid) üksi koolist koju ei lubata. Koolipäev lõpeb 16.30, peale selle on pikapäevarühm kella 18-ni, see on tasuline.

Kinnisvara ostmine on paljudes hinnatud piirkondades privileeg, peale selle on kinnisvaramaks päris kõrge. Nt. 3-toalise korteri eest umbes 1000 eurot aastas (see muidugi oleneb piirkonnast).

Lisaks haigekassale on vaja ka tervisekindlustust. Vahel maksab kindlustuse eest tööandja, vahel mitte, vahel maksad tööandjaga pooleks. Ilma tervisekindlustuseta ei kata riiklik haigekassa paljusid teenuseid või katab ainult osa. Näiteks eriarsti külastus maksab 75 eurot, haigekassa tasub sellest mingi 25-30 ja ilma kindlustuseta maksab inimene ülejäänu ise kinni.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mitte üheski teises riigis pole nii ulmelisi emapalkasid, lapsetoetuseid, peretoetuseid.

Vanemad saavad lapsi, kasvatades nad ise üles.

Samal ajal on nendes teistes riikides palju suuremad pensionid, puudega inimeste toetused.

Ja müstilisel kombel pole kuskil mujal nii palju lahutusi, kärgperesid ja üksikemasid kui Eestis. Inimesed abielluvad, loovad pere ja püsivadki koos.

Mõttekoht.

Mitmetes riikides on siiski teistsugune tulumaksusüsteem. On näiteks astmeline tulumaks, aga astmete arvutamisel võetakse arvesse ka ülalpeetavaid ja/või on ülalpeetavate eest normaalne tulumaksuvaba osa, st lastega pered maksavad vähem tulumaksu kui sama sissetulekuga lastetu pere. Meil on tulumaksuvaba osa alates 2. lapsest ja see ka üsna tilluke.

Mitmetes riikides on ka toidule madalam käibemaksumäär, mis samuti aitab suuremate perede maksukoormust vähendada. jpm.

Mitmetes riikides on ka väga palju lastetuid, sest laste saamine on kulukas. St loobutakse lastest, mitte ei kasvatata neid ise üles.

Mu meelest on küll täiesti korralik summa tulumaksuvaba Eestis alates teisest lapsest. Sa tahaks nagu kahe inimese eest saada seda tagastust ühe lapse eest või mis?

Ka Eestis on astmeline tulumaks, muide.

Kui sul pole kogemusi muude riikidega, siis hala edasi. Tegelikult on Eestis väga helde sotsiaalsüsteem, mis puudutab lapsi.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellisel kõrgtasemel nagu seda on Eestis? Millises teises riigis makstakse lapsetoetus 19 eluaastani. Millises teises riigis elatise maksmine lõpeb 24 eluaastal. Ulme riik Eesti riik.

Otsid riiki, mis oleks parem kui Eesti, et sinna emigreeruda? Või vastupidi, otsid kinnitust, et Eesti on tõepoolest parim riik maailmas?

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellisel kõrgtasemel nagu seda on Eestis? Millises teises riigis makstakse lapsetoetus 19 eluaastani. Millises teises riigis elatise maksmine lõpeb 24 eluaastal. Ulme riik Eesti riik.

Otsid riiki, mis oleks parem kui Eesti, et sinna emigreeruda? Või vastupidi, otsid kinnitust, et Eesti on tõepoolest parim riik maailmas?

Ütleb ju et Eesti on ulme riik oma toetustega

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Elan Lääne-Euroopas. Kui ütlen sugulastele palganumbri, siis kukub neil lõug maani – nii palju, päriselt ka või. Kui ma ütlen, et teate ma maksan sellest palgast peaaegu tonni maksudeks ja teise tonni möbleerimata toa üürimise peale, siis kukub lõug teist korda maani ja kratsivad veidi aega kukalt – vist ei olegi Eestis kõige hullem.

Ja palju sul siis pärast neid makse raha järele jääb? Kindlasti rohkem, kui Eestis elades jääks. Keskmine netopalk oli eelmisel aastal 1300 eurot. Kommunaalid ca 150, eurot, üürikorter 550 eurot. Järele jääb 600 eurot. Riided ja toit maksavad siin sama palju, kui Lääne-Euroopas, kohati on seal isegi odavam, sest tehakse suuremaid allahindlusi ja kaupluste valik on ka suurem. See ongi see vahe Lääne-Euroopal ja Eestil, et eestlane saab enamasti hakkama vähesega pärast seda, kui elamise eest on makstud ja sellest vähesest suudab veel käia reisimas ja tarbida meelelahutust. Lääne-Eurooplane kulutab juba toidule ulmelisi summasid, sest käiakse üsna palju väljas söömas, ostetakse valmistoite jne.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Elan Lääne-Euroopas. Kui ütlen sugulastele palganumbri, siis kukub neil lõug maani – nii palju, päriselt ka või. Kui ma ütlen, et teate ma maksan sellest palgast peaaegu tonni maksudeks ja teise tonni möbleerimata toa üürimise peale, siis kukub lõug teist korda maani ja kratsivad veidi aega kukalt – vist ei olegi Eestis kõige hullem.

Ja palju sul siis pärast neid makse raha järele jääb? Kindlasti rohkem, kui Eestis elades jääks. Keskmine netopalk oli eelmisel aastal 1300 eurot. Kommunaalid ca 150, eurot, üürikorter 550 eurot. Järele jääb 600 eurot. Riided ja toit maksavad siin sama palju, kui Lääne-Euroopas, kohati on seal isegi odavam, sest tehakse suuremaid allahindlusi ja kaupluste valik on ka suurem. See ongi see vahe Lääne-Euroopal ja Eestil, et eestlane saab enamasti hakkama vähesega pärast seda, kui elamise eest on makstud ja sellest vähesest suudab veel käia reisimas ja tarbida meelelahutust. Lääne-Eurooplane kulutab juba toidule ulmelisi summasid, sest käiakse üsna palju väljas söömas, ostetakse valmistoite jne.

Ei ole elatusstandard kuskil parem. Sina üürid 500 euroga oma perele korteri, aga palju maksab mujal Euroopas üürikas. See on näiline, et mujal on kôik parem. Kalevipojad elavad ju mitmekesi ühes korteris.
Loodetavasti reform täidab oma lubaduse ja kaotatakse maksuküür. Vôidavad kôik. Ootan seda

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Elan Lääne-Euroopas. Kui ütlen sugulastele palganumbri, siis kukub neil lõug maani – nii palju, päriselt ka või. Kui ma ütlen, et teate ma maksan sellest palgast peaaegu tonni maksudeks ja teise tonni möbleerimata toa üürimise peale, siis kukub lõug teist korda maani ja kratsivad veidi aega kukalt – vist ei olegi Eestis kõige hullem.

Ja palju sul siis pärast neid makse raha järele jääb? Kindlasti rohkem, kui Eestis elades jääks. Keskmine netopalk oli eelmisel aastal 1300 eurot. Kommunaalid ca 150, eurot, üürikorter 550 eurot. Järele jääb 600 eurot. Riided ja toit maksavad siin sama palju, kui Lääne-Euroopas, kohati on seal isegi odavam, sest tehakse suuremaid allahindlusi ja kaupluste valik on ka suurem. See ongi see vahe Lääne-Euroopal ja Eestil, et eestlane saab enamasti hakkama vähesega pärast seda, kui elamise eest on makstud ja sellest vähesest suudab veel käia reisimas ja tarbida meelelahutust. Lääne-Eurooplane kulutab juba toidule ulmelisi summasid, sest käiakse üsna palju väljas söömas, ostetakse valmistoite jne.

Ei ole elatusstandard kuskil parem. Sina üürid 500 euroga oma perele korteri, aga palju maksab mujal Euroopas üürikas. See on näiline, et mujal on kôik parem. Kalevipojad elavad ju mitmekesi ühes korteris.

Loodetavasti reform täidab oma lubaduse ja kaotatakse maksuküür. Vôidavad kôik. Ootan seda

Huvitav, kui see elustandard kuskil parem ei ole, siis miks elab/töötab juba ainuüksi Soomes 100000 eestlast? Mis neid sinna ajab, kui siin nii hea elu on?

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen õpetaja Eestis. Palk peale palgatõusu kätte 1350 eurot, lisaks mõned lisaotsad. Kaks alaealist last, keda kasvatan üksinda, isa maksab miinimumelatist. Väike kolmetoaline korter, kus erisoost lastel on oma toad. Kulud korterile, laenule, kindlustustele, internetiühendusele, telefonidele, huviringidele jms natuke üle 1000 euro – need on igakuised kulud. Lisanduvad riided, jalanõud kasvavatele lastele, kulud autole jne. Priisata pole midagi, poes valin reeglina soodsamaid kaupu. Näiteks reisil käisin viimati 10 aastat tagasi.

Tean, et võiks ka hullem olla. Aga ega see närutamine ka just elule värvi lisa, stabiilselt on ärevus sees, et kuidas edasi. Värske nõue korterelamud restaureerida tõstab pinget veelgi, mul pole kusagilt seda raha võtta. Ja euribor… Ohjah. Peretoetus (160 eurot) on igati abiks. Ootan samuti, et see maksuküür kaoks. Aga õudne on siiski, tunnen, et kõik variseb kokku. Sain nüüd südamelt ära. Tänan!

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mujal lääneriikides ei ole sellist kommet, et lahku minnes ei hoolita enam oma lapsest.

Ooot-oot, ära hakka parem. KÜLL on lääneriikides mehi, kes kaovad nelja tuule poole ja KÜLL on Eestis mehi, kes pärast lahutust tegelevad lapsega samapalju või isegi rohkem kui koos elades.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 78 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Millises teise riigis on sünnitoetus, lapsetoetus, elatis, üksikvanema toetus