Olen õpetaja Eestis. Palk peale palgatõusu kätte 1350 eurot, lisaks mõned lisaotsad. Kaks alaealist last, keda kasvatan üksinda, isa maksab miinimumelatist. Väike kolmetoaline korter, kus erisoost lastel on oma toad. Kulud korterile, laenule, kindlustustele, internetiühendusele, telefonidele, huviringidele jms natuke üle 1000 euro – need on igakuised kulud. Lisanduvad riided, jalanõud kasvavatele lastele, kulud autole jne. Priisata pole midagi, poes valin reeglina soodsamaid kaupu. Näiteks reisil käisin viimati 10 aastat tagasi.
Tean, et võiks ka hullem olla. Aga ega see närutamine ka just elule värvi lisa, stabiilselt on ärevus sees, et kuidas edasi. Värske nõue korterelamud restaureerida tõstab pinget veelgi, mul pole kusagilt seda raha võtta. Ja euribor… Ohjah. Peretoetus (160 eurot) on igati abiks. Ootan samuti, et see maksuküür kaoks. Aga õudne on siiski, tunnen, et kõik variseb kokku. Sain nüüd südamelt ära. Tänan!