Mis teie arvate, kas õpetajate 10%-line palgatõus on ok või peaks see olema suurem/väiksem?
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Palgatõus
Teema: Palgatõus
Mis sa ise arvad? Kas iga õpetaja, kes on piisavalt haritud, et leida endale parema palgaga töökoht kuskil erasektoris, keda on riigi kulul õpetatud, aga ta ei suuda oma peret selle palgaga ülal pidada – kas ta teeb riigile kahju, kui lahkub õpetajaametist nt pärast 5 tööaastat? Või toob hoopis kasu, kui tema pealt hakatakse rohkem makse maksma, aga me lapsed jäävad harimata, sest tunde annavad suvalised. Ja just nimelt tunnid lihtasalt “antakse” ära, mitte lapsi tegelikult ja sisuliselt ei õpetata. Sa ju tead õpetajate põhipalka. Kuidas see 10 % tõusu sulle tundub?
Mis teie arvate, kas õpetajate 10%-line palgatõus on ok või peaks see olema suurem/väiksem?
Äkki sinu palgatõus peaks väiksem olema?
Mis sa ise arvad? Kas iga õpetaja, kes on piisavalt haritud, et leida endale parema palgaga töökoht kuskil erasektoris, keda on riigi kulul õpetatud, aga ta ei suuda oma peret selle palgaga ülal pidada – kas ta teeb riigile kahju, kui lahkub õpetajaametist nt pärast 5 tööaastat? Või toob hoopis kasu, kui tema pealt hakatakse rohkem makse maksma, aga me lapsed jäävad harimata, sest tunde annavad suvalised. Ja just nimelt tunnid lihtasalt “antakse” ära, mitte lapsi tegelikult ja sisuliselt ei õpetata. Sa ju tead õpetajate põhipalka. Kuidas see 10 % tõusu sulle tundub?
Kui seda makstakse tõesti õpetajaharidusega inimesele, siis võib see tõus olla suurem. Praegu töötavad koolis kõik, keda tänavalt on õnnestunud üles korjata, kes ei tea õpetamisest midagi ja teevad seda just praeguse palga pärast.
Mis teie arvate, kas õpetajate 10%-line palgatõus on ok või peaks see olema suurem/väiksem?
10% on väga tühine tõus aga parem kui mitte midagi.
Mis teie arvate, kas õpetajate 10%-line palgatõus on ok või peaks see olema suurem/väiksem?
Parem kui mitte midagi, aga ilmselgelt mitte piisav. Olen ka pedagoogilise haridusega, aga koolis ei tööta, sest olen teinud karjääri hoopis teises valdkonnas, kus olen võimeline teenima vähemalt 2x kõrgemat palka. Töötan seal, kus rohkem pakutakse, nii lihtne see ongi.
Mulle käib küll närvidele see suvaliste jutt. See nn suvaline võib olla suurepärane õpetaja ja ametliku õpetajakutsega õpetaja võib olla tõeline õnnetus klassi ees. Või arvab keegi tõesti, et igaüks, kes on viis aastat ülikoolis käinud ja pedagoogilisi aineid ka võtnud, oskab hästi õpetada? Mõni aeg tagasi tuli õpetajate seltskonnas juttu, et kui varem ei olnud vahet, kas olid pedagoogilised ained läbinud ülikooliõpingute ajal või täiendõppe ajal, siis nüüd annab õiguse täieõigusliku õpetajana töötada see, kui ülikoolis õpid, samas mahus täiendõpe enam mitte. Minu lapse koolist lahkus tänavu suurepärane õpetaja, kellel on koguni kaks bakat, aga magistrit pole. Temaga tohib sõlmida vaid aastast lepingut ja tal sai sellest ebakindlusest villand.
10% on üsna keskmise palgakasvu ligidane. Ei näe põhjust, miks õpetajate palgakasv peaks ülejäänutest oluliselt kiirem või aeglasem olema.
10% on üsna keskmise palgakasvu ligidane. Ei näe põhjust, miks õpetajate palgakasv peaks ülejäänutest oluliselt kiirem või aeglasem olema.
Äkki sellepärast, et õpetajad on olnud pidevalt alamakstud ja nad ei saa isegi keskmist palka, milleks muide on hetkel 1633€. Õpetaja palk on 1412€, kes saab rohkem, see töötab suurema koormusega või on lisaks klassjuhataja.
Töötan nii õpetajana kui mujal, täiesti teises valdkonnas. Arvake ära, kus on parem palk ja kergem töö. Loomulikult mitte koolis. Ja ma töötan veel toredas väiksemas koolis, kus ei ole õnneks suurte käitumisraskustega õpilasi ja on vaid paar hariduslike erivajadustega õpilast, kes on seejuures püüdlikud ja kes saavad pidevalt eripedagoogilt lisatuge. Olen töötanud ka teistsuguses koolis ja näinud nii mõndagi. Praegu suudavad koolis olla vaid missioonitundega õpetajad või siis need, kel on täiesti ükskõik kõigest. Aga neid viimaseid te vist ei taha oma lapsi õpetama? Kaasav haridus on üks põhjus, mis koolis on nii raske töötada, aga kogu ühiskonna probleemid tulevad lastega kooli kaasa. Väga palju on vaimse tervise muresid, väga paljud noored on iseendaga väga hädas ja kodu tugi on tihti vähene, sest vanemadki on endaga hädas, tihti ka enam mitte omavahel koos. Ka see mõjub lastele. Õpetaja peab suutma nendele lastele nii aineteadmisi kui inimeseks olemist õpetada suutma ja tihti pakkuma psühholoogilist tuge, vahel ka lihtsalt väikse näksiga turgutada (jah, on õpilasi, kes vajavad vahepeal midagi süüa, et suudaks edasi õppida) jne.
Ja õpetajalt nõutakse magistrikraadi ning tervet hulka omadusi ja võimeid, et ta suudaks oma tööd teha. Õpetaja on kõrgelt haritud tippspetsialist, aga millegipärast on meil palk selle töö eest alla riigi keskmise ja kui suure hädaga saab natuke aega-ajalt tõstetud (inflatsioon on viimastel aastatel palju suurem olnud), siis arvatakse, et mis nad vinguvad, isegi ju tõsteti palka.
Kui õpetaja palk oleks tõesti 120% riigi keskmisest, siis kaaluksin õpetamist põhitööna. Praegu aga saan sissetuleku mujalt ja koolis olen vaid mõned tunnid nädalas, sest mind huvitab, mis neist lastest saab.
Mis magistrikraadi nõudest te räägite? Üks suunamudija- pedagoog on põhiharidusega. 1400 eurot pole just paha palk sellise haridustasemega inimesele.
Mis magistrikraadi nõudest te räägite? Üks suunamudija- pedagoog on põhiharidusega. 1400 eurot pole just paha palk sellise haridustasemega inimesele.
Ma ei tea, kellest jutt, aga küllap tal on vähemalt keskharidus, sest õpetajaks ei või kvalifikatsioonile vastavate õpetajate puudusel palgata kedagi, kel pole isegi keskharidust. Kui kool kuulutab välja konkursi vaba õpetajakoha täitmiseks, aga ühtki kvalifikatsioonile vastavat kandidaati pole, siis kool võib kuni üheks aastaks tööle võtta ka keskharidusega inimese põhikoolis õpetama või kõrgharidusega (bakalaureusest piisab) inimese gümnaasiumis õpetama.
Mis magistrikraadi nõudest te räägite? Üks suunamudija- pedagoog on põhiharidusega. 1400 eurot pole just paha palk sellise haridustasemega inimesele.
Kui see tõesti nii on, siis see on ikka vägagi erandlik juhtum. Enamus koolis töötavatest õpetajatest on siiski magistriharidusega ja ülejäänud bakalaureusega ning läbinud lisakoolitusi või õpivad hetkel kõrgkoolis. Et see ka nii jääks, siis peabki palk tõusma. Muidu ehk tõesti veelgi rohkemad magistriharidusega õpetajad leiavad endale muu ameti kus palk vastab nende haridustasemele. Koolis olen töötanud pikka aega, aga ühtegi lihtsalt põhi- või keskharidusega õpetajat pole meil olnud. On olnud küll neid, kellel on kõrgharidus omandamisel või bakalaureus.
…aga politseinike? …aga tuletorjujate? …aga ohvitseride?
Naistele kaivad ainult naiste palgad pinda, kuna umbes 80% opetajatest on naised, siis kaib naistefoorumis tihti saagimine opetajate lillede, kingituste ja palkade teemal. Aaaa…ja puhkus ka muidugi, kuidas ma selle olulise asja unustasin (naer saalis).
…ei ole ise opetaja, ega yldse kooliga seotud. Lihtsalt yhiskonna seiuskohast on selge, et opetajate palgad peaksid olema yle ametliku keskmise, sest see on nii oluline amet. Jah, nagu politseinik, paastja voi ohvitsergi.
Siis vorreldakse opetajat kassapidajaga jms. “lihtsa” naistetoo tegijaga, et neil on ka raske. Muidugi on, sellest saavad koik aru. Aga mis takistab kassapidajatel omavahel kokku leppida, et enne poode ei ava, kui tooandja on palka 10% juurde pannud. Ennekuulmatu, eks? Laanes tavaline asi. Enda eest seismine. Selle asemel, et enda eest seista, yritatakse teisi naisi maha tirida. Suht madal, ma arvan. Olgu, ei saa sundida hiirt tiigriks, aga ole siis vahemalt vait.
Olgu, ei saa sundida hiirt tiigriks, aga ole siis vahemalt vait.
Ole ise vait.
Olgu, ei saa sundida hiirt tiigriks, aga ole siis vahemalt vait.
Ole ise vait.
Ega mina seda vinguteemat ei algatanud.
10% on üsna keskmise palgakasvu ligidane. Ei näe põhjust, miks õpetajate palgakasv peaks ülejäänutest oluliselt kiirem või aeglasem olema.
olen samal arvamusel.ning jätab kuidagi halva maigu see õpetajate pidev hala palga üle
Mulle käib küll närvidele see suvaliste jutt. See nn suvaline võib olla suurepärane õpetaja ja
Jah, muidugi võib. Aga 90% juhtudest on see suvaline tõepoolest esimene vastutulija, kes nõustub.
Ma arvan, et õpetaja palk peaks olema 120% Eesti keskmisest palgast.
Me eeldame õpetajatelt kvalifikatsioonitingimustele vastamist (magister + õpetajakutse) ja pidevat enesetäiendust. Vastu ei paku aga midagi.
Ma töötan õpetajana, sest mulle meeldib õpetada ja ma teen seda kirega. Aga elus püsin ainult seetõttu, et abikaasa saab oma kvalifikatsioonile vastavat palka.
Lahutuse või kaaslase surma korral olen sunnitud liikuma erasektorisse.
Või arvab keegi tõesti, et igaüks, kes on viis aastat ülikoolis käinud ja pedagoogilisi aineid ka võtnud, oskab hästi õpetada?
Igaüks mitte, aga tõenäosus on pedagoogikas magistrikraadi omandanu puhul ikka märkimisväärselt suurem kui suvalise baka (või veel hullem, keskhariduse) puhul.
10% on üsna keskmise palgakasvu ligidane. Ei näe põhjust, miks õpetajate palgakasv peaks ülejäänutest oluliselt kiirem või aeglasem olema.
olen samal arvamusel.ning jätab kuidagi halva maigu see õpetajate pidev hala palga üle
Sa tahad, et su lapsi õpetaksid vaid need, kel pole võimeid ega aju kuskil mujal rohkem raha teenida? Õpetajate amet on ülioluline ja nende palk peaks olema vähemalt 20% kõrgem keskmisest ja sellega ka seotud. Vanemad usaldavad oma lapsed 12 aastaks nende juhendamisele ja loodavad parimale tulemusele. Ka kõige tavalisemates piirkonnakoolides. Lastega töötamine on niigi raske amet, veel raskem nende kõigi võrdselt õpetamine. Miks meil siis õpetajatest nii suur puudus on? Sest noored peavad koolis sellise palgaga paar-kolm aastat vastu ja ei viitsi isegi halama hakata, otsivad kiirelt tulusama töö. Ja paljud noored, kes tegelikult võiksid olla head õpetajad ja tunnevad sellist kutsumust, isegi ei kaalu kooli tööle minekut, kuna pole väärilist tasu lootagi. Pensioniealised peavad vastu ilmselt surmani.
Inimesed, kes ei paista aru saavat kui oluline on haritud, pädev ja motiveeritud õpetaja klassi ees, ei ole lapsevanemad või ei tähtsusta haridust üleüldiselt.
on teisigi kes ei saa kvalifikatsioonile vastavat palka
on teisigi kes ei saa kvalifikatsioonile vastavat palka
Ainult et mitte mingi teise töö alarahastamisel ei ole nii pikaajalisi tagajärjgi. Kõik need järjest viletsama haridusega õpilased lähevad edasi tööturule. Sest kvalifitseeritud õpetajate puudus eskaleerub iga aastaga üha enam.
Mis magistrikraadi nõudest te räägite? Üks suunamudija- pedagoog on põhiharidusega. 1400 eurot pole just paha palk sellise haridustasemega inimesele.
Ära valeta.
on teisigi kes ei saa kvalifikatsioonile vastavat palka
Nagu näiteks?
Palun kahte näidet, millise ameti esindajatel on riiklikult kehtestatud magistrikraadi ja kutse nõue aga saavad vähem palka.
on teisigi kes ei saa kvalifikatsioonile vastavat palka
Nagu näiteks?
Palun kahte näidet, millise ameti esindajatel on riiklikult kehtestatud magistrikraadi ja kutse nõue aga saavad vähem palka.
Aga palun: koolipsühholoogid ja logopeedid näiteks. Miks nad muidu erapraksisesse liiguvad?
õpetajakutse kutsekojas tegemine on ka üks kaameliila. Ausalt.
on teisigi kes ei saa kvalifikatsioonile vastavat palka
Nagu näiteks?
Palun kahte näidet, millise ameti esindajatel on riiklikult kehtestatud magistrikraadi ja kutse nõue aga saavad vähem palka.
Aga palun: koolipsühholoogid ja logopeedid näiteks. Miks nad muidu erapraksisesse liiguvad?
Just-just! Jälle haridustöötajad 🙂
Tore see pedagoogi elu.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Palgatõus