Teema: Pärandatud KV müümine, kui üks pole nõus

#4017447:

#4017432:

Aga kui su lähisugulane sinuga meelsasti kinnisvara pärast tülli läheb? Minu vend nt tegi mulle ja emale väga üheselt selgeks, et kui tema mu ema sünnikodu ainult endale ei saa, siis me kahetseme seda väga. Mingist jagamisest või ühisest kasutamisest polnud juttugi.

Siis ma oleksin selle talle andnud ja jumal temaga.

Mulle on see, et ma saan õhtul rahulikult magama minna ega pea oma pead varavaidlustega ja tüliküsimustega vaevama, tunduvalt enam väärt kui see kinnisvara või sellest saadav raha.

Aga mina ei saanud just oma laste pärast, kellele see koht on ka väga kallis, loobuda. Enda pärast oleksin saanud, aga laste eest ei ole mul õigust sellist otsust teha.

#4017449:

Mul on lapsed. Ja piisavalt suured, et sellest teemast aru saada. Ja nad on minuga sama meelt. Head suhted on palju enam väärt kui ükskõik milline vara.

Lapsed on juba suured ja elad ikka veel üürikorteris, et suguvõsale meele järgi olla ning oma osa neile kinkida? Vabandust, sa oled lihtsalt rumal inimene. Arusaadav, et oma vanemate kodust osa ei võeta, aga muud lehma lellepojad küll ei huvita.

#4017266:

#4017250:

Oled tõesti imelik. Miks need teised lapsed siis kannatama peavad?

Mille all nad kannatavad? Selle all, et nende ühine lapsepõlvekodu jääb endiselt perekonda? Et nende õde või vend ei pea kodutuks jääma?

Miks nad siis ei kannata, kannatavad ju.
Vabalt võibolla, et vanemad kaks last on aastaid pidanud oma elamisi üurima ja pole olnud võimalust laenugi võtta, et oma korter osta.

Noorim on eluaeg elanud nö oma korteris tasuta, saanud selle lihtsalt niisama. Tal on niigi juba olnud kova eelis.

Korteri myymisel või vanematele lastele noorima poolt nende osa väljamaksmine on absoluutselt õiglane ju. Kui sinul on pappi uksest ja aknast välja loopida ja suures paatoses rinnale taguda endale, kuidas sina loobuks naeratusega korteris elava õe/venna kasuks, siis kõik ei ole nii rikkad ja õiglus ja seadus on siin siiski vanemate laste poolel.

Seda enam, et lahkunud vanema soov oli võrdselt kolmele pärandada, mitte ainult noorimale.

#4017490:

#4017449:

Mul on lapsed. Ja piisavalt suured, et sellest teemast aru saada. Ja nad on minuga sama meelt. Head suhted on palju enam väärt kui ükskõik milline vara.

Head suhted ???? Ärakasutajatega või? Huvitavaid väärtusi pärandad lastele. Ei imesta, kui neid koolis ka kiusatakse.

Puust ja punaseks: sugulastega ei pea suhtlema. Mina näiteks suhtlen oma sugulastega väga minimaalselt. Aga keeldun nendega põhimõtteliselt tüli kiskumast selliste asjade pärast nagu 1/3 korterist, kus keegi sees elab. Mulle ei ole vaja selliseid jahumisi ja tülisid.

Lastes sel 1/3 vennal sees elada ei tohi unustada, et ka omades ise seda 1/3 kaasnevad ka kohustused. Seetõttu kui suhted väga head ei ole (pärand ajab tihti tülli) peab arvestama ka ohtudega kui vend nt otsustab “puukima” hakata.

Pärandiga on selline loll lugu, et tore muidugi kui “raha” sülle kukub, aga seda oodata või arvestada sellega kui enda omaga ei peaks. Ideaalis peaks muidugi suutma oma elu ilma pärandita elada, kuid praeguste kinnisvara hinnatõusude juures saan aru, miks järsku rahanumbrid silme ees hakkavad jooksma ja oleks soov oma 1/3 endale saada rahas. Inimeste peresuhted on nii keerulised ja erinevad. Mõnes peres kingitaksegi see osa siis seal elavale inimesele ära kelle kodu see on olnud ja on.

#4017787:

Lapsed on piisavalt suured, et selgitavast jutust aru saada. Üürikorteris elamine ei tähenda, et mul mujal kinnisvara poleks. Jah, mingit 1/3 kellegi korterist ma saada ei soovi.

Jajah. Sinusugused rotivadki elu lõpuni. Vaesed lapsed, ema lihtsalt sigitab neid võõra pinna peale.

#4017804:

#4017798:

Lastes sel 1/3 vennal sees elada ei tohi unustada, et ka omades ise seda 1/3 kaasnevad ka kohustused. Seetõttu kui suhted väga head ei ole (pärand ajab tihti tülli) peab arvestama ka ohtudega kui vend nt otsustab “puukima” hakata.

Just nii on. Kui korter on 3 inimese oma, siis maksete õigeaegse tasumise eest vastutavad seaduse järgi ka kõik 3.

Vastutab ikka see kes sees elab ja tarbib.

#4017871:

#4017849:

#4017804:

#4017798:

Lastes sel 1/3 vennal sees elada ei tohi unustada, et ka omades ise seda 1/3 kaasnevad ka kohustused. Seetõttu kui suhted väga head ei ole (pärand ajab tihti tülli) peab arvestama ka ohtudega kui vend nt otsustab “puukima” hakata.

Just nii on. Kui korter on 3 inimese oma, siis maksete õigeaegse tasumise eest vastutavad seaduse järgi ka kõik 3.

Vastutab ikka see kes sees elab ja tarbib.

Seaduse silmis on kolm omanikku. Ja küllalt on neid näiteid, kus sees elav tegelinski jätab kättemaksuks elektri ja vee eest tasumata ning pärast peavad teised vaeva nägema, et näit elekter taas sisse lülitada, võlgade maksmisest rääkimata.

Siis tuleb kas tema eest maksta või ära müüa. Pigem kui lapsik see siin on, selge ju see, et kes elab sees, peaks hoolitsema kõigi kulude eest, sest teised lubavad tal seal elada. Kui ta seda ei tee, siis kaotab elukoha.

#4017499:

Ok, praegult sa seda osa ta käest ei küsi, aga kui see sees elav inimene tahab selle korteri maha müüa või ka elust lahkub, siis sa saad ju oma osa ikkagi kätte? On ju.

See jutt oli mõeldud sellele kirjutajale, kes oma 1/3 korteri rahast loobub, et mitte sugulasega tülli minna, mitte teemaalgatajale, kellel õde korteris sees elab.

#4017453:

#4017447:

Siis ma oleksin selle talle andnud ja jumal temaga. Mulle on see, et ma saan õhtul rahulikult magama minna ega pea oma pead varavaidlustega ja tüliküsimustega vaevama, tunduvalt enam väärt kui see kinnisvara või sellest saadav raha.

Kuidas see enesehinnang ning enesekehtestusoskus nii madal on? Kohutav, kuidas mõni teeb seda, mida teised inimesed käsevad. Tüüpiline manipuleeritav käpiknukk.

Sellest on raske aru saada, et mõnel inimesel ongi asjadest ükskõik?

#4018320:

Sellest on raske aru saada, et mõnel inimesel ongi asjadest ükskõik?

Lasstel võiks ju kodu olla, mitte ei pea teiste laste kõrval piinlikkust tundma, et perel oma kodu pole.

Aga jah-sellised jäävadki vaeseks ja saamatuks. Ka lastel on raske kunagi oma elu alustada, kui mingit rahalist toetust pole.

#4018324:

#4017513:

Miks nad siis ei kannata, kannatavad ju. Vabalt võibolla, et vanemad kaks last on aastaid pidanud oma elamisi üurima ja pole olnud võimalust laenugi võtta, et oma korter osta.

Siis tuleb vaeva näha, mitte loota padja otsas istudes pärandusele.

Väga õige, aga vaeva peaks samaväärselt nägema siis ju ka see noorim laps, kes arvan, et korter peaks just temale tasuta sulle kukkuma. Ainult õiglusest tulenevalt ma ju rääkisingi.

Korter myyki ja igayks saab endale stardiraha, et oma elamine korraldada.

Ohjh, sellised asjad tuleks varem juba paika rääkida. Loogiline, kui korter kuulub kolmele, siis need, kes tahvad osa saada, siis neil on see õigus. Loobumisega on ka mingi teema, tavaliselt tehakse selle asemel kinkeleping, sest pärast loobujat võivad tulla veel loobuja alaealised vms . Ei tea täpselt.
seletada väga kindlameelselt välja noorimale kaks valikud. Kas ostab kahe käest korteri ära või te lähete kohtusse ning lõpuks sellega vähendate kättesaadavat raha kõigi suhtes-kohtu kulud. Noorimal ei ole mingit võimalust seda korterit ainuisikuliselt endale jätta ja keelduda müümast, kui just puudega või alaealine pole, siis vb tehaksd mingeid leevendusi, et võib elada sealt teatud ajad vms-see keerulisem.
Kui noorim on remonti teinud seal ja suudab tõestada, siis selle puhul teile ka kättesaadav raha väiksem. Logisema seda asja ei tohiks jätta, sest kui ta peaks näiteks uputuse vms korraldama, siis te kõik kannatate. Mõistan, et noorimal pole raha väljaostmiseks ning vb palk ei võimalda laenu saada. Võite teha pakkumise, et elab sees aasta, hangib parema töö, millega saab laenu ning müüte korteri aasta pärast maha ning tal on võimalik laenu saada ning korteri müügist ka sissemakse olemas. Kuid võibolla on ka see probleem, et tema hooldas seda vanemat ning sellepärast usub, et peaks selle saama- seda kuuleb palju. Vb sellega saab suurema raha kinnisvara müügist, kui suudab muidugi seda jällegi tõestada. Pekkis on teie peresuhted igaljuhul.

#4021431:

#4021297:

Kuid võibolla on ka see probleem, et tema hooldas seda vanemat ning sellepärast usub, et peaks selle saama- seda kuuleb palju.

Nu ma ei tea, meie suguvõsas nii ongi. Isegi mõte sellest, et ma peaksin oma õe kohtusse kaebama kinnisvara pärast, kui ta seal aastaid vanainimest hooldas ja põetas, on imelik minu jaoks.

Täiesti arusaadav, kui see on kokku lepitud nii. Aga kui teistele ei pakutud seda, et aitan ka hooldada, siis jagame võrdselt, on ka ebaaus.

#4022409:

Kui eelnevalt polnud sugulaste vahel vastavat kokkulepet, siis hooldajale on see väga kasulik diil. Aga see ei ole aus. Mõtle kui korteri väärtus on näiteks 200 000 ja inimene hooldas vanurit 2 aastat. Aastapalk hooldamise eest 100 000. Pole paha.

No ma ei tea, mul küll kahju ei ole olnud.