Teema: Plaan osta tudengile kodu ja suur tüli

#3859912:

<p class=”MsoNormal”>Poeg (19) õpib ülikoolis ning elab koos tüdruksõbraga (20) üürikorteris. Kuna kodu üürimine on väga kallis ja meil abikaasaga on kontol seisvad säästud, tuli mõte osta ülikoolilinna pojale korter. Praegu tundub see veidi hullumeelne, sest hinnad on laes, samas <u>vist </u>ei ole langust ette näha. Poeg oli ettepanekust ärritunud, veelgi enam tema elukaaslasest tüdruksõber (ka tudeng). Tundub, et nad võtsid seda kui oma ellu sekkumist. Samas maksame nende kodu üürimise eest meie ja üüri maksmine on kallis meie jaoks (tundub, et mitte noortele). Asi läks koguni nii kaugele, et noored teatasid, et kannavad üürikodu kulud kasvõi ise, kuid meiepoolne mõte ei sobi mitte. Ja kui soovime korteri osta, siis on see meie oma ja nemad sinna elama asuda üldse ei kavatse. Mida teie soovitate ses olukorras teha või mida teeksite?</p>

<p class=”MsoNormal”></p>

No mis siis viga, pole ju probleemi!

Esiteks ei hoiaks oma sääste kontol, vaid investeeriksin. Kas aktsiatesse või kui see teema võõras, fondidesse või kasvõi üürikinnisvarasse.

Ja lõpetaksin nende üürikorteri eest maksmise, selle ülejääva igakuise summa saaksin veel täiendavalt investeerimisse suunata.

Mis sa rapsid! Las hakkavad iseseisvat elu elama ja näevad ise, kui raske on ise majandada.

Ausalt öeldes ei saa probleemist aru.

Probleem oleks vastupidisel juhul, kui sinult ja su mehelt nõutaks korteri üürimist või veel enam ostmist:)

No aga väga hea ju kui noored ise üüri maksta kavatsevad. ma ütleks, et las maksavad, aga siis minu käest ei ole vaja tulla lisaraha küsima. 🙂

Ehk on teil see arusaamatuse teema tulnud tõesti kuidagi valest suhtlusest ja valedest arusaamistest. Ehk oleks tulnudki alustada sellest, et sinule käib selline finantseerimine  (kesklinna üürikorter ja üksinda, mitte pooled) üle jõu või on väga vastumeelne raha osaliselt tuulde loopimine (maksta kallist üüri ja sisuliselt vara ei ole ikka või maksta odavamat laenumakset, aga kasvõi veidi kehvem korter on ühel hetkel nö varana olemas). Kui nad leiavad, et ilmtingimata tahavad elada kallimas kohas ja suudavad seda ka ise ülal pidada, andku minna. Sina siis kogud (kasvõi  tulevikus noortele nende valitud korteri sissemaksuks, kui soovid neid ikkagi elukoha soetusel aidata) või investeerid (mingisse korterisse, mujale) vms oma äranägemise järgi.

Seda mõistan suurepäraselt, et noorena tahaks ka oma kodu (kui juba osta) kriteerimite valikul osaleda, mitte kellegi teise ettepandud  nõuete järgi soetatud korteris.  Ja loomulikult on noortel kesklinnas elamine huvipakkuvam, kui kuskil mujal, sest kokkusaamistele, sõprade juurde (kui sõbrad samas piirkonnas) ning pidudele minek ja seaöt ärasaamine on kaugemale lihtsalt kulukam ja ebamugavam. Lihtsalt soove tuleb vahest ka nihutada vähemaks, kui ise neid ei finantseeri ja elad teiste kinni maksmisest.

#3859912:

Asi läks koguni nii kaugele, et noored teatasid, et kannavad üürikodu kulud kasvõi ise, kuid meiepoolne mõte ei sobi mitte.

Ah? Mismõttes kasvõi ise? Täiskasvanud inimesed kannavadki oma kulusid ise, mitte ei ripu emme tissi otsas.

Eks see ole nooruslik plärtsumine. Üksjagu õigust on mõlemal poolel. Tüdruk, kui ta oma osa üürist ei tasu, peaks küll suu kinni hoidma. Aga ma saan ka noortest aru. Muidugi on nende praeguses eluetapis mugavam elada keskuses.

Ma ei seostaks kinnisvarasse investeerimist üldse poja toetamisega ülikooliõpingutes. Ostaksin selle korteri hoopis näiteks Tallinna (sain aru, et ise te elate Tallinnas?), kus oleks endal mugav sel silma peal hoida ja üürilistega suhelda. Aga muidugi võib osta ka Tartusse, kuidas just ise soovite. Sellega oleks vaba raha paigutatud. Üürimaksetest osa annaks pojale. See poleks ju ka hea, kui poiss peaks tööle minema ja seepärast jääks ehk ülikool pooleli. Aga teiselt poolt võiks noored ka mingi väikese koormusega töö otsida ja osagi oma kuludest ise kanda. Minul on tuttavad, kel rahapuudust pole. Nende tütar hakkas juba pärast 10.klassi suvevaheaegadel tööl käima, 12.klassis tegi seda juba ka nädalavahetustel. Nüüd õpib ülikoolis vägagi nõudlikku eriala, aga töötab endiselt osalise koormusega. Peamiselt on ta töötanud teeninduses. Ühes catering-firmas, kus üritused peamiselt nädalavahetustel. Smuutibaaris. Raha poolest võiks vanemad talle kõike lubada, aga noor ise on soovinud tööl käia ja vanemad ka pooldavad tööharjumuse tekkimist juba maast-madalast.

#3860470:

Nüüd õpib ülikoolis vägagi nõudlikku eriala, aga töötab endiselt osalise koormusega. Peamiselt on ta töötanud teeninduses. Ühes catering-firmas, kus üritused peamiselt nädalavahetustel. Smuutibaaris. Raha poolest võiks vanemad talle kõike lubada, aga noor ise on soovinud tööl käia ja vanemad ka pooldavad tööharjumuse tekkimist juba maast-madalast.

Vabandust, aga eriti rumal variant on nõudliku eriala kõrvalt töötada sellisel töökohal, mis hiljem erialasel tööl mingit eelist ei anna. Loogiline oleks juuratudengil töötada õigusbüroos assistendina, majandustudengil tellerina vms. Sellisel juhul hakkavad kohe ka uued uksed avanema kasvõi ettevõttesiseselt ja ka väljaspoole kandideerides on mingi erialaga seotud kogemus olemas. Smuutide tegemine on tore, aga üsna mōttetu energiakulu tuleviku seisukohast.

P. S. Olen ise esimesest kursusest saadik tööl käinud, nii et lumehelbekluses pole mõtet süüdistada.

#3860478:

Vabandust, aga eriti rumal variant on nõudliku eriala kõrvalt töötada sellisel töökohal, mis hiljem erialasel tööl mingit eelist ei anna. Loogiline oleks juuratudengil töötada õigusbüroos assistendina, majandustudengil tellerina vms. Sellisel juhul hakkavad kohe ka uued uksed avanema kasvõi ettevõttesiseselt ja ka väljaspoole kandideerides on mingi erialaga seotud kogemus olemas. Smuutide tegemine on tore, aga üsna mōttetu energiakulu tuleviku seisukohast.

P. S. Olen ise esimesest kursusest saadik tööl käinud, nii et lumehelbekluses pole mõtet süüdistada.

Täiesti vale. Ka mitte erialane töökogemus – tööharjumus, meeskkonnatöö, konfliktide lahendamise oskus – klienditeenindus, annab väga suure eelise. Paljudel pole sedagi. Tavaline klienditeenindus võib anda samuti väga suure oskuse ja eelise, tark inimene oskab ka neid enda kasuks pöörata.

#3860485:

#3860478:

Vabandust, aga eriti rumal variant on nõudliku eriala kõrvalt töötada sellisel töökohal, mis hiljem erialasel tööl mingit eelist ei anna. Loogiline oleks juuratudengil töötada õigusbüroos assistendina, majandustudengil tellerina vms. Sellisel juhul hakkavad kohe ka uued uksed avanema kasvõi ettevõttesiseselt ja ka väljaspoole kandideerides on mingi erialaga seotud kogemus olemas. Smuutide tegemine on tore, aga üsna mōttetu energiakulu tuleviku seisukohast.

P. S. Olen ise esimesest kursusest saadik tööl käinud, nii et lumehelbekluses pole mõtet süüdistada.

Täiesti vale. Ka mitte erialane töökogemus – tööharjumus, meeskkonnatöö, konfliktide lahendamise oskus – klienditeenindus, annab väga suure eelise. Paljudel pole sedagi. Tavaline klienditeenindus võib anda samuti väga suure oskuse ja eelise, tark inimene oskab ka neid enda kasuks pöörata.

Ja nõudlikust erialast peab ka puhkama ning teistsugune tegevus ongi seda. Olen ise oma nõudliku töö kõrvalt õppinud 2x. Ükskord hoopis teist ala ja polnud mingit probleem töö ja kooli ja väsimusega (seda polnud). Teine kord aga tegin oma erialal magistrit ning see kurnas täiega läbi: teed 8h oma tööd ning siis veel 8h sedasama tööd kooli jaoks.

#3860266:

Kas sa ise aru saad, et su poeg ja tema flamme käituvad teiega tänamatult ja ebaviisakalt?… Kas maksavad poole tüdruku vanemad või tüdruk ise või kui pojake tahab ise oma flammet ülal pidada, maksab tüdruku poole ise. J

Vabandust, et teemast välja, aga kes on flamme? Ma saan aru, et tüdruksõpra on mõeldud, aga kust see sõna tuleb? Guugel ka ühtegi vastet ei anna.

#3860515:

#3860478:

Vabandust, aga eriti rumal variant on nõudliku eriala kõrvalt töötada sellisel töökohal, mis hiljem erialasel tööl mingit eelist ei anna. Loogiline oleks juuratudengil töötada õigusbüroos assistendina, majandustudengil tellerina vms. Sellisel juhul hakkavad kohe ka uued uksed avanema kasvõi ettevõttesiseselt ja ka väljaspoole kandideerides on mingi erialaga seotud kogemus olemas. Smuutide tegemine on tore, aga üsna mōttetu energiakulu tuleviku seisukohast.

No ei ole päris nii. Ei avane sul sel midagi need uksed, kui oled verisulis tudeng, kes isegi lähiajal lõpetama ei hakka. Mina olen arst ja kogu ülikooli aja töötasin haiglas – esimestel kursustel sanitarina, siis õena. Oli lisaraha + kogemused, seda muidugi. Vale oleks aga arvata, et tudengist õde hakkab keegi selles osakonnas tulevase arstina ette kujutama, arstikoha saamine käib ikka teistmoodi. Ei avane sul seal mingid uksed ja arstina töötades ei ole ka sanitari või õe töökogemus just kõige olulisem asjaolu.

Smuutit teha, ole sa ükskõik mis eriala tudeng, on igati ok.

Kliinikumi lähevad tulevased õed abiõeks ja eelistatud on sealsamas töötavad abiõded, kes lõpetades saavad tõenäoliselt õena tööle asuda. Arstidel on see jah teistmoodi. Ning paljudel tehnikaerialadel on parem saada praktikandina jalg ukse vahelt sisse kasvõi tutvuste loomiseks.

#3860083:

Kas ma saan nüüd õigesti aru, et sa ostaksid kahele noorele täiskasvanule (ok, kasvõi ühele) 9,9 m2 pindalaga korteri? Ja et 3736 eurot ühe m2 kohta on ODAV korter? Sa nagu päriselt ostaksid selle oma pereliikmele elamiseks (sest jutt käib ju sellest, mitte airbnb-st?)

Veider jah. Mul on kodus vannituba 15 ruutu.

ostke korter endale rahapaigutuseks. tehke noortele ettepanek, et nad voivad seda kasutada.

kui te nende kesklinna yyri ei tasuks, votaks nad roomuga pakkumise vastu ja oleks tänulikud.

minu vanemad ei ole oma eluajal lastele selliseid kinke teinud. oleme koik ise omale kodud ostnud. elus pole mingit kindlust, seega ka mina ei anna oma eluajal oma varasid ametlikult laste nimele.  akki myyvad voi kingivad ara, jaavad varast ilma, lasevad kellelgi end tyssata  vms.  voibolla käituvad oma vanematega vääritult.

niisama saadud asjadesse suhtutakse kui odavatesse asjadesse. arusaadav et soovite rõõmu teha. noorte room on vanemaks saades, mil nad ise tööga raha koguma peavad,  hulga suurem kui praegu.  ostke see korter endale, votke kasvoi yyrilised, kes noorte yyri kinni maksavad, te ei kaota midagi, saate raha kuskile kindlalt ara paigutada

#3860202:

Investeerida saab ka fondidesse ja aktsiatesse, ei pea laskma sästudel lihtsalt pangaarvel ära sulada (loodan, et seda te ei teegi).

Ehk siis, tudengi korteri ostu puhul on investeeringu skeem ikka selline, et korteri saab paari aasta pärast juba kasumiga maha müüa (kui ülikool lastel läbi). Pole mõtet osta, kui tundub, et trend selles suunas ei liigu.

Kas oled kindel, et väärtpaberiturul on trend ikka tõusvas joones ja on mõtet osta?

Midagi on rääkimata. Ma ei kujuta ette, et oleksin omal ajal keeldunud, kui vanemad soovisid mulle korteri osta. Küll aga oleksin keeldunud, kui nad oleksid kaasa pannud miljon ja üks nõudmist ja tingimust. Näiteks, et ostame küll nö sulle, aga sinu nimele ei kirjuta. Ostame sinna linnaossa, kuhu meie tahame. Elada võid seal ainult nii ja naa ja sellega, mitte tollega. Remondi teeme sellise ja mitte sellise. MOma maitse kohaselt vahetada ei tohi. Käime kaks korda kuus vaatamas, kas WC poti tagant on pestud. Kardinad paned need ja esiku värvime selliseks. Jne jne jne.

Ig<suguse tingimuste hunnikuga korteri võinuks vanemad kinkimata jätta. See on kiusamine, aga mitte abistamine.
Teine asi on, kui vanemad ostavad endale veel kinnisvara ja pakuvad pojale seal õpingute ajaks elamisvõimalust. Aga kui ostame oma lapsele korteri, siis loomulikult tema nimele, temaga kooskõlastatud korteri, temale sobivasse kohta ja oleme ise vaid nõuandja rollis. Pärast ostu on see tema oma ja ise teab, mis sellega teeb. Tema vara. Tahab, jagab seda armastatuga, tahab, jagab kolme armastatuga, niikuinii on see tema lahusvara. Meie hoiame oma käed ja nuuskiva nina eemale. Külla läheme, kui kutsutakse.

#3861566:

Noored hetkel kesklinnas, ja teie tahate nad kuskile Annelinna kupatada? No arusaadav, et mingit hurraad sealt ei tule…

Teine asi on, et tüdruku osa maksku tema vanemad. Või nad ise.

Sa vist pole Tartuga kursis? Raekoja platsilt on süva-Annelinna, Kaunase puiesteele 3 km. Tudengina kulus sealt peahoone või keemiahooneni jalutamisele oma 25-26 minutit. Hiljem kulus kaks korda kauem aega kulgemiseks TPI erinevate õppehoonete vahel mitte jala, vaid transpordiga.