Kuulsin, et ühes Lasnamäe koolis 7 last ei saanud matemaatika eksami lävendit ületatud. Kas tõesti teistes koolides sama lugu, et kolmandik või neljandik ei saa sp gümnassiumis jätkata, et ei õnnestunud min 51% saada?
Teema: Põhikooli lõpueksamid 2023, palju läbikukkujaid olnud ja mis koolides?
Nad teevad ju järeleksami.
Nad teevad ju järeleksami.
Järeleksami teevad jah aga gümnaasiumi uksed jäävad sellega suletuks, vähemalt nii palju kui olen lugenud sisseastumis tingimusi (riigigümnaasiumid jpt gümnaasiumid Tlns).
Pigem neid läbikukkujaid on üldiselt ikka vähe. Vähemasti Tartus pole kuulnud, et mõni laps läbi oleks kukkunud.
Nad teevad ju järeleksami.
Järeleksami teevad jah aga gümnaasiumi uksed jäävad sellega suletuks, vähemalt nii palju kui olen lugenud sisseastumis tingimusi (riigigümnaasiumid jpt gümnaasiumid Tlns).
Ma jäin ise ka selle üle mõtlema. Mu endisest õpetajast ema väitis, et sellisel juhul jääb esimene eksamitulemus ainult protokolli kirja ja tunnistusele läheb järeleksami tulemus, st riigigümnaasiumid näevad ainult järeleksami tulemust. Aga sel juhul poleks sellisel klauslil ju mõtet, kui lõpuks saavad ikka kõik läbi.
Nad vist ikkagi näevad. Minu laps on ootejärjekorras ühes Tartu gümnaasiumis, helistasin sinna, et uurida sissesaamise tõenäosust. Ja lapse andmed võeti kohe lahti ja vaadati muuhulgas, kuidas eksamid läinud on. Praegu ju link e-tunnistusele neil olemas. Kui oleks läbi kukkunud, oleks seda ka näha siis, sest järeleksamit pole olnud veel. Peale järeleksamit võibolla tõesti tunnistusel hoopis see. Ma mõtlesin veel seda, et kas nad lappavad uuesti kõik paarsada kutse saanud õpilase avaldust läbi ja vaatavad tunnistust? Vaevalt et need nimed automaatselt andmebaasis punaseks lähevad, kes läbi kukkusid.
Minu laps ei tea, et nende klassis keegi läbi oleks kukkunud.
Lõputunnistusel on koolieksami hindel tärn. Kohe on võimalik aru saada, milline eksam on tehtud.
Käesoleval aastal tuleb tunnistuse lisale (hinneteleht) märkida mõlemad eksamitulemused – kui riiklik eksam ebaõnnestub ja sooritatakse ka koolieksam, siis on seal kahed punktid.
Koolisekretär.
Kuulsin, et ühes Lasnamäe koolis 7 last ei saanud matemaatika eksami lävendit ületatud. Kas tõesti teistes koolides sama lugu, et kolmandik või neljandik ei saa sp gümnassiumis jätkata, et ei õnnestunud min 51% saada?
Kas selles Lasnamäe koolis on siis ainult üks 9. klass, et 7 last on kolmandik?
Minu lapse koolis u. 120 üheksandikku. Eesti keeles olevat 2 last alla 51% tulemusega, matemaatikas olevat natuke rohkem olnud.
Kuulsin, et ühes Lasnamäe koolis 7 last ei saanud matemaatika eksami lävendit ületatud. Kas tõesti teistes koolides sama lugu, et kolmandik või neljandik ei saa sp gümnassiumis jätkata, et ei õnnestunud min 51% saada?
Kas selles Lasnamäe koolis on siis ainult üks 9. klass, et 7 last on kolmandik?
Minu lapse koolis u. 120 üheksandikku. Eesti keeles olevat 2 last alla 51% tulemusega, matemaatikas olevat natuke rohkem olnud.
Jah, vabandust, jätsin mainimata, et ühe konkreetse klassi 7 last kukkus läbi seal matemaatikast. Teiste klasside kohta ei tea.
Kas see Tartus mitte 50% ei olnud?
Miks Te 51% arvestate?
Tartu kooli vastuvõtu eeskirjas:
Kool ei võta õpilast vastu, kui
1.7.1. õpilaskandidaadi põhikooli lõputunnistusel on õppeaine hinnatud hindega „nõrk” või „puudulik“ või
1.7.2. põhikooli ühtne lõpueksam hinnatud hindega „nõrk” või „puudulik“ või
1.7.3. põhikooli lõpueksami tulemus on alla 50% võimalikust või
1.7.4. õpilaskandidaat on rikkunud üldtunnustatud käitumisnorme
Miks Te 51% arvestate?
Tartu kooli vastuvõtu eeskirjas:
Kool ei võta õpilast vastu, kui
1.7.1. õpilaskandidaadi põhikooli lõputunnistusel on õppeaine hinnatud hindega „nõrk” või „puudulik“ või
1.7.2. põhikooli ühtne lõpueksam hinnatud hindega „nõrk” või „puudulik“ või
1.7.3. põhikooli lõpueksami tulemus on alla 50% võimalikust või
1.7.4. õpilaskandidaat on rikkunud üldtunnustatud käitumisnorme
Tallinna omades on 51%.
Täitsa huvitav on lugeda, et osad pidasid mate eksamit väga lihtsaks ja teised siis hoopis väga raskeks. Mu oma laps tugev 3, nõrk 4 ja tegi eksami 96% peale. Ühe ümardamise pani veits valesti, ei lugenud ülesannet korralikult lõpuni. Järeldasin siis, et ju oli väga lihtne eksam… ja minu teada nende koolis pole keegi kumbagi eksamit läbi kukkunud.
Pigem neid läbikukkujaid on üldiselt ikka vähe. Vähemasti Tartus pole kuulnud, et mõni laps läbi oleks kukkunud.
Ma küll olen mitmest koolist neid läbipõrumisi kuulnud. Aga nende laste puhul on olnud ka ootus, et just väga edukad ei ole ja mõned neist ei osalenud ka ühiskatsetel ja olid juba ammu valmis kutsekasse minema.
Täna kuulsin mitmest koolist, et läbikukkujaid ikka oli. Üks õpetaja hindas eksamit kergeks, teine tavaliseks.
Minu laps Reaalkoolis, eksam oli solvavalt lihtne. Arvestades, kui palju lisatööd ettevalmistuseks tehti. Seal nagu päriselt ei saanud saada alla 98 punkti…
Minu laps Reaalkoolis, eksam oli solvavalt lihtne. Arvestades, kui palju lisatööd ettevalmistuseks tehti. Seal nagu päriselt ei saanud saada alla 98 punkti…
Vabandust, aga selle eksami maksimumpunktisumma oli siiski oluliselt väiksem.
Ma arvan, et sa räägid hoopis 98%-st.
Minu laps Reaalkoolis, eksam oli solvavalt lihtne. Arvestades, kui palju lisatööd ettevalmistuseks tehti. Seal nagu päriselt ei saanud saada alla 98 punkti…
Pean tunnistama, et sellise taustajutu peale oleks pidanud minimaalselt maksimum tulema.
Minu tavalise naakooli laps sai 49 punkti või 98%.
No vaata Reaalkooli lapsele tulebki õpetada, et maailm on mitmekesine- mis ühele kerge, see teisele raske. Ja ega ettevalmistust ei tehta ainult eksami pärast, see aitab ju õpitut kinnistada ja nii on järgmises astmes lihtsam. Kõik koolid ei õpeta süvendatult matemaatikat, seda tehakse üksikutes koolides. Näiteks kui oleks olnud solfedžo eksam, siis oleks see MUBA jt muusikakallakuga õppivatele lastele ‘solvavalt’ lihtne, aga vbl mõni reaalikas oleks selle isegi läbi kukkunud…
Imelik ka kui reaalkooli õpilased ütleks riikliku mataeksami kohta, et raske oli. Sel juhul tuleks “reaal” selle kooli nime eest ära võtta.
No vaata Reaalkooli lapsele tulebki õpetada, et maailm on mitmekesine- mis ühele kerge, see teisele raske. Ja ega ettevalmistust ei tehta ainult eksami pärast, see aitab ju õpitut kinnistada ja nii on järgmises astmes lihtsam. Kõik koolid ei õpeta süvendatult matemaatikat, seda tehakse üksikutes koolides. Näiteks kui oleks olnud solfedžo eksam, siis oleks see MUBA jt muusikakallakuga õppivatele lastele ‘solvavalt’ lihtne, aga vbl mõni reaalikas oleks selle isegi läbi kukkunud…
Solfedzo on täiesti vale näide. Seda ei õpetata kohustuslikus korras kõigile. Matemaatika eksam põhineb riiklikul õppekaval ja eeldus on, et kõik saavad sellega hakkama. Olümpiaadid on taibudele, aga eksamid kõigile. Ja kui eksamitega hakkama ei saada, siis on probleem kas õppijas või õpetajas või mõlemas.
Ka reaalis ei saa ud kõik 98%. Vaata ekooli statistikat.
No vaata Reaalkooli lapsele tulebki õpetada, et maailm on mitmekesine- mis ühele kerge, see teisele raske. Ja ega ettevalmistust ei tehta ainult eksami pärast, see aitab ju õpitut kinnistada ja nii on järgmises astmes lihtsam. Kõik koolid ei õpeta süvendatult matemaatikat, seda tehakse üksikutes koolides. Näiteks kui oleks olnud solfedžo eksam, siis oleks see MUBA jt muusikakallakuga õppivatele lastele ‘solvavalt’ lihtne, aga vbl mõni reaalikas oleks selle isegi läbi kukkunud…
Solfedzo on täiesti vale näide. Seda ei õpetata kohustuslikus korras kõigile. Matemaatika eksam põhineb riiklikul õppekaval ja eeldus on, et kõik saavad sellega hakkama. Olümpiaadid on taibudele, aga eksamid kõigile. Ja kui eksamitega hakkama ei saada, siis on probleem kas õppijas või õpetajas või mõlemas.
Vaidlen vastu- noodiõpetus on ka kõigil muusikatundide riiklikus programmis, lihtsalt ühed õpivad seda solfedžo nime all süvendatult, teised muusikatundides vähem süvendatult. Eksam tuleks teha ikka selline, et jõukohane ka vähem süvendatult õppijatele…ja ka neile, kel muusikaga raskusi.
Meie koolis Mustamäel tegi üks paralleel matemaatika eksami teises keeles, haridusametist saabusid tõlgitud ülesanded. Oli läbikukkujaid, võõrkeeles reaalainet õppida kolm aastat ei ole lihtne.
Pääskülas kukkusid pooled läbi https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120201038/pooled-paaskula-kooli-uheksandikud-kukkusid-eksamil-labi-lapsevanemad-suudistavad-kooli-kool-lapsi?fbclid=IwAR2xUTWrhhfo9XcMEwlddp9USTtR48veQZj2tf3wb23zqjoSLD0zq3FDQGg
Minu laps Reaalkoolis, eksam oli solvavalt lihtne. Arvestades, kui palju lisatööd ettevalmistuseks tehti. Seal nagu päriselt ei saanud saada alla 98 punkti…
See ettevalmistus jooksis su lapsel mööda külgi maha või? Sai siis ikka 100% ja kui ei saanud, ei ole ju põhjust solvunud olla. Ütle õpetajale aitäh, mitte ära ülbitse foorumis. Kõikidel koolidel pole võimalik ka õpetajale nii palju maksta kui Reaalkool seda teeb, see annab teatava valikuvabaduse.
Häbiväärne, et sealsetel lastel nii palju seesuguseid vanemaid on. Loodetavasti lapsed on intelligentsemad.
Häbiväärne, et sealsetel lastel nii palju seesuguseid vanemaid on. Loodetavasti lapsed on intelligentsemad.
Mulle on viimasel ajal jäänud mulje, et siin foorumis liigub viimasel ajal üks konkreetne reaalika vanem, kes materdab kõiki teisi koole … erilise põlgusega suhtudes sealjuures alles avatavatesse riigigümnaasiumitesse. Vägisi jääb mulje, et inimese elus on vaid üks huvi & saavutus – laps õpib Reaalis 🙂
Kõikidel koolidel pole võimalik ka õpetajale nii palju maksta kui Reaalkool seda teeb, see annab teatava valikuvabaduse.
kuidas saab üks munitsipaalkool õpetajale oluliselt rohkem töötasu maksta kui teised?
Kõikidel koolidel pole võimalik ka õpetajale nii palju maksta kui Reaalkool seda teeb, see annab teatava valikuvabaduse.
kuidas saab üks munitsipaalkool õpetajale oluliselt rohkem töötasu maksta kui teised?
lisatasuna
Meie koolis Mustamäel tegi üks paralleel matemaatika eksami teises keeles, haridusametist saabusid tõlgitud ülesanded. Oli läbikukkujaid, võõrkeeles reaalainet õppida kolm aastat ei ole lihtne.
Minu arvates just reaalaineid peaks nagu muukeelsele lihtsam olema, sest seal ei ole sõnaosavust vaja ega põhjust kirjavigade pärast muretseda, vaid on valemid ja tekstülesandedki ju lihtsas keeles.