Teema: Põhikooli lõpueksamid 2023, palju läbikukkujaid olnud ja mis koolides?

https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120201038/pooled-paaskula-kooli-uheksandikud-kukkusid-eksamil-labi-lapsevanemad-suudistavad-kooli-kool-lapsi?fbclid=IwAR01MTm_9zWZ8_ApeCnOtOtwocEhh2Lv-v4982vzyfTxJGn26Hgr0eeKXtc

#4196728:

#4196668:

#4196482:

Meie koolis Mustamäel tegi üks paralleel matemaatika eksami teises keeles, haridusametist saabusid tõlgitud ülesanded. Oli läbikukkujaid, võõrkeeles reaalainet õppida kolm aastat ei ole lihtne.

Minu arvates just reaalaineid peaks nagu muukeelsele lihtsam olema, sest seal ei ole sõnaosavust vaja ega põhjust kirjavigade pärast muretseda, vaid on valemid ja tekstülesandedki ju lihtsas keeles.

Tekstist aru tuleb ikka saada.

Jah, aga need on ju üsna lihtsad tekstid, mitte mingi filosofeerimine ja peenhuumor. Kuidas ühele noorele, kes on põhikooli läbinud eesti keeles, raske saab olla? Kuidas ta läbis kirjanduse, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tunnid? Kas ta nende aastat jooksul üldse millestki aru sai, või lohistati lõpuni?

#4196801:

#4196449:

Vaidlen vastu- noodiõpetus on ka kõigil muusikatundide riiklikus programmis, lihtsalt ühed õpivad seda solfedžo nime all süvendatult, teised muusikatundides vähem süvendatult. Eksam tuleks teha ikka selline, et jõukohane ka vähem süvendatult õppijatele…ja ka neile, kel muusikaga raskusi.

Lõpueksamid ongi ju tehtud keskmisest kooliõpilasest lähtuvalt. Ei pea maksimumtulemuse saamiseks sugugi just Reaalis või mõnes muus katsetega koolis õppima. Ja neis katsetega koolides ei tegeleta matemaatika süvaõppega. Nagu muusikakoolis tegeletakse muusikaga. Eks tulemus sõltub nii õpilastest kui ka õpetajatest. Katsetega koolid saavad ilmselt rohkem õpetajaid valida ning õpilased on sinna nagunii valitud. Ja kui klassi keskmine tase on kõrgem, siis õpivad ka klassi nõrgemad rohkem. Aga kui mõnes koolis pool klassi läbi kukkus, siis mina küll esmajärjekorras õpilasi ei süüdistaks.

Muidugi õpitakse seal süvendatult, ainetunde on rohkem, grupid eraldi tasemete järgi jne

#4196763:

#4196728:

#4196668:

#4196482:

Meie koolis Mustamäel tegi üks paralleel matemaatika eksami teises keeles, haridusametist saabusid tõlgitud ülesanded. Oli läbikukkujaid, võõrkeeles reaalainet õppida kolm aastat ei ole lihtne.

Minu arvates just reaalaineid peaks nagu muukeelsele lihtsam olema, sest seal ei ole sõnaosavust vaja ega põhjust kirjavigade pärast muretseda, vaid on valemid ja tekstülesandedki ju lihtsas keeles.

Tekstist aru tuleb ikka saada.

Jah, aga need on ju üsna lihtsad tekstid, mitte mingi filosofeerimine ja peenhuumor. Kuidas ühele noorele, kes on põhikooli läbinud eesti keeles, raske saab olla? Kuidas ta läbis kirjanduse, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tunnid? Kas ta nende aastat jooksul üldse millestki aru sai, või lohistati lõpuni?

Matemaatika ja veel aineid läbiti saksa keeles, eksamiülesanded olid ka saksa keeles. Ehk on nüüd selgem. Tegu ei ole muulastega. Aga ma leian, et neil lastel oli selle võrra raskem eksamil, sest emakeeles ei tekkinud neist teemadest erilist arusaamist. Ainult nii palju, kui nad ise gümnaasiumikatseteks eesti keele peale ümber õppisid.

Minu laps kukkus läbi. Matemaatika olnud koguaeg 4, samas helistades peale eksamit ütles kohe, et kukkus läbi, sest närvitses ega suutnud ennast fokusseerida. Elu läheb edasi. Läheb kutsekeskkooli selleks aastaks ja pole katki midagi.

#4196396:

#4196371:

Minu laps Reaalkoolis, eksam oli solvavalt lihtne. Arvestades, kui palju lisatööd ettevalmistuseks tehti. Seal nagu päriselt ei saanud saada alla 98 punkti…

Pean tunnistama, et sellise taustajutu peale oleks pidanud minimaalselt maksimum tulema.

Minu tavalise naakooli laps sai 49 punkti või 98%.

Jap, mõlemad saidki maksimumi

Lihtsalt vormistusnõuete pealt vöib teoorias paar punkti maha minna.

#4196843:

#4196821:

#4196817:

Muidugi õpitakse seal süvendatult, ainetunde on rohkem, grupid eraldi tasemete järgi jne

Millises katsetega või mitte katsetega koolis on matemaatikas või eesti keeles eraldi tasemetele grupid? Esimest korda kuulen, et kuulen sellist asja. Kust võtab munitsipaalkool ressursse, et sellist õpet korraldada?

Tartus tavalises piirkonnakoolis on matemaatika tasemerühmades alates 6. või 7.klassist, ei mäletagi enam täpselt. Kuna paralleele on 4 (mõned aastakäigud lausa 5), siis läbi kogu lennu komplekteeritakse tasemerühmad, 4 erinevat.

See pole küll gruppideks jagamine, õpet antakse ikka tervele klassile korraga. Aga üldiselt tundub hea lähenemine. Kuidas seal koolis põhikooli lõpueksamid läinud on? Ja kas Tallinnas ka mõni kool sellist asja harrastab?

#4196939:

#4196843:

#4196821:

#4196817:

Muidugi õpitakse seal süvendatult, ainetunde on rohkem, grupid eraldi tasemete järgi jne

Millises katsetega või mitte katsetega koolis on matemaatikas või eesti keeles eraldi tasemetele grupid? Esimest korda kuulen, et kuulen sellist asja. Kust võtab munitsipaalkool ressursse, et sellist õpet korraldada?

Tartus tavalises piirkonnakoolis on matemaatika tasemerühmades alates 6. või 7.klassist, ei mäletagi enam täpselt. Kuna paralleele on 4 (mõned aastakäigud lausa 5), siis läbi kogu lennu komplekteeritakse tasemerühmad, 4 erinevat.

See pole küll gruppideks jagamine, õpet antakse ikka tervele klassile korraga. Aga üldiselt tundub hea lähenemine. Kuidas seal koolis põhikooli lõpueksamid läinud on? Ja kas Tallinnas ka mõni kool sellist asja harrastab?

Minu lapse klassis said vist kõik mata eksami tehtud, vähemalt laps ei tea, et keegi läbi kukkunud oleks.

Kõige “nõrgemas” matemaatika rühmas on meil minu meelest kõige vähem lapsi, meie klassist 2-3 last. Kokku lennu peale ilmselt kümmekond. Neile õpetab matemaatikat õpetaja, kes õpiabiga ka tegeleb ja kuna grupp väiksem, jõuab igaühega ilmselt personaalsemalt tegeleda. Teised rühmad jah tavapärase klassi suurusega, lihtsalt jagatud taseme järgi. Tugevad saavad õppida omas tempos ja süvendatult ning nõrgemad samuti omas tempos.

#4196996:

Kas see on sama kool, kus on ka väikestel kiirematel noppeõpe? Väga sümpaatne igatahes.

Jah, seesama 🙂

#4197005:

#4196826:

#4196763:

#4196728:

#4196668:

#4196482:

Meie koolis Mustamäel tegi üks paralleel matemaatika eksami teises keeles, haridusametist saabusid tõlgitud ülesanded. Oli läbikukkujaid, võõrkeeles reaalainet õppida kolm aastat ei ole lihtne.

Minu arvates just reaalaineid peaks nagu muukeelsele lihtsam olema, sest seal ei ole sõnaosavust vaja ega põhjust kirjavigade pärast muretseda, vaid on valemid ja tekstülesandedki ju lihtsas keeles.

Tekstist aru tuleb ikka saada.

Jah, aga need on ju üsna lihtsad tekstid, mitte mingi filosofeerimine ja peenhuumor. Kuidas ühele noorele, kes on põhikooli läbinud eesti keeles, raske saab olla? Kuidas ta läbis kirjanduse, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tunnid? Kas ta nende aastat jooksul üldse millestki aru sai, või lohistati lõpuni?

Matemaatika ja veel aineid läbiti saksa keeles, eksamiülesanded olid ka saksa keeles. Ehk on nüüd selgem. Tegu ei ole muulastega. Aga ma leian, et neil lastel oli selle võrra raskem eksamil, sest emakeeles ei tekkinud neist teemadest erilist arusaamist. Ainult nii palju, kui nad ise gümnaasiumikatseteks eesti keele peale ümber õppisid.

Matemaatika riiklik eksam oli saksa keeles?

Jah. Nii on olnud aastakümneid seal.

#4196887:

#4196878:

#4196396:

#4196371:

Minu laps Reaalkoolis, eksam oli solvavalt lihtne. Arvestades, kui palju lisatööd ettevalmistuseks tehti. Seal nagu päriselt ei saanud saada alla 98 punkti…

Pean tunnistama, et sellise taustajutu peale oleks pidanud minimaalselt maksimum tulema.

Minu tavalise naakooli laps sai 49 punkti või 98%.

Jap, mõlemad saidki maksimumi

Lihtsalt vormistusnõuete pealt vöib teoorias paar punkti maha minna.

Siis ju ei olnud maksimum. Õige vormistus on eksami osa.

Millest sa aru ei saa? Minu omad saidki maksimumi.

Lihtsalt ma kirjutasin, et kuidas saab teoorias üldse alla 98% saada nii lihtsal eksamil, arvestades, et paar punkti kaotavad mingi vormistusliku küsimuse pärast, mis on okei ja inimlik.

Sul vist funktsionaalse lugemisega pole hästi, ei saa asjadest aru.

#4197300:

#4196826:

#4196763:

#4196728:

#4196668:

#4196482:

Meie koolis Mustamäel tegi üks paralleel matemaatika eksami teises keeles, haridusametist saabusid tõlgitud ülesanded. Oli läbikukkujaid, võõrkeeles reaalainet õppida kolm aastat ei ole lihtne.

Minu arvates just reaalaineid peaks nagu muukeelsele lihtsam olema, sest seal ei ole sõnaosavust vaja ega põhjust kirjavigade pärast muretseda, vaid on valemid ja tekstülesandedki ju lihtsas keeles.

Tekstist aru tuleb ikka saada.

Jah, aga need on ju üsna lihtsad tekstid, mitte mingi filosofeerimine ja peenhuumor. Kuidas ühele noorele, kes on põhikooli läbinud eesti keeles, raske saab olla? Kuidas ta läbis kirjanduse, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tunnid? Kas ta nende aastat jooksul üldse millestki aru sai, või lohistati lõpuni?

Matemaatika ja veel aineid läbiti saksa keeles, eksamiülesanded olid ka saksa keeles. Ehk on nüüd selgem. Tegu ei ole muulastega. Aga ma leian, et neil lastel oli selle võrra raskem eksamil, sest emakeeles ei tekkinud neist teemadest erilist arusaamist. Ainult nii palju, kui nad ise gümnaasiumikatseteks eesti keele peale ümber õppisid.

Oled alles häda! Keele erikooli lapsel on põhikooli lõpuks selline tase, et mõtleb ka võõrkeeles.

Minu oma alustas inglise keelset õpet 1.klassis, absoluutselt kõik ained. Mis probleem peaks tal olema selles keeles 9.klassi lõpueksameid sooritada???

Ma ilmselt ei oska selgitada, mida ma mõtlen.

#4196193:

Täitsa huvitav on lugeda, et osad pidasid mate eksamit väga lihtsaks ja teised siis hoopis väga raskeks. Mu oma laps tugev 3, nõrk 4 ja tegi eksami 96% peale. Ühe ümardamise pani veits valesti, ei lugenud ülesannet korralikult lõpuni. Järeldasin siis, et ju oli väga lihtne eksam… ja minu teada nende koolis pole keegi kumbagi eksamit läbi kukkunud.

Pigem olgu kooliajal ranemalt hinnatud, kui vastupidi – viieline läheb ja kukub läbi. Sinu lapse tegelik tase tuli lihtsalt välja 😉

#4209669:

Hiljem ju toodi välja, et mingi umb 14000 matemaatika eksami tegeijast kukkus läbi mingi 3200 ehk umb 21%.

Vabandust, pigem 23%.

#4209669:

Hiljem ju toodi välja, et mingi umb 14000 matemaatika eksami tegeijast kukkus läbi mingi 3200 ehk umb 21%. Palju nö eelnevatel, pole jäänud silma. Samas keskmine tuli 65%, mis jälle kõrgem kui viimased aastad.

Lihtsalt mõnedes koolides, klassides oli see läbikukkunute % pooled. Mis minu jaoks siiski näitab see ka kooli/õpetajate puudujääke (on see siis koroonaajastust teadmsite mahajäämus v või otseselt mitte) . Ei paneks selle “süü” ainult õpilaste (või nende lastevanemate) peale. Pääsküla kool oli vist üks esimesi, mis välja toodi ja mulle silma jäi. Samas tean kooli, kus vee ltalvel oli 9 kl matemaatika tase lastel nõrk, aga tänu (sai naru, et lastevanemate) leitud eraõpetaja (tudengi) tööle polnduki vist läbikukkujaid või 1-2 (paraleele ju mitu ehk % ei saanud olla kõrge). No ei usu, et “mitte õppida tahtvad” lapsed järku paari kuuga mitteõppivatest lastest üliagarad õppijad said. Midagi oli eelnvas õpetamistöös valesti või ammu “nugade peale” läinud, et suuremos klassist eelnevalt hädas oli.

Huvitav, kas nendes klassides oli suurem läbikukkujate protsent, kus matemaatikat õpetas keegi, kes õpetajaks tegelikult ei kvalifitseeru ja/või ei olegi iial matemaatikat kõrgkoolis õppinud?
Kui te kooli kodulehe lahti võtate ja sealt õpetajate nimesid loete, kas te siis mõtlete, et võibolla veerand kuni kolmandik neist tegelikult ei kvalifitseerugi õpetajaks? Õpetajal peaks olema magistrikraad ja õpetajakutse (ja eesti keele oskus). Kummalisel kombel ei nõuta, et õpetajal oleks kõrgharidus õpetatavas valdkonnas. Aga reaalselt töötab koolides hulk õpetajaid, kellel pole õpetajakutset ega magistrikraadi, mõnel pole isegi kõrgharidust. Töökuulutusi sirvides on pilt selline, et koolid ei nõuagi kandidaadilt eriti midagi, peaasi, et mõni tuleks. Kui kandidaate tuleb rohkem, siis võetakse muidugi kompetentseim (vähemalt loodan), aga kui ei tule? Siis õpetabki 9. klassile matemaatikat võibolla mõni küünetehnik või näiteks riigiteaduste lõpetaja. Nad võivad olla väga kenad inimesed, aga kas nad suudavad matemaatikat õpetada?