Huvitav, kas nendes klassides oli suurem läbikukkujate protsent, kus matemaatikat õpetas keegi, kes õpetajaks tegelikult ei kvalifitseeru ja/või ei olegi iial matemaatikat kõrgkoolis õppinud?
Kui te kooli kodulehe lahti võtate ja sealt õpetajate nimesid loete, kas te siis mõtlete, et võibolla veerand kuni kolmandik neist tegelikult ei kvalifitseerugi õpetajaks? Õpetajal peaks olema magistrikraad ja õpetajakutse (ja eesti keele oskus). Kummalisel kombel ei nõuta, et õpetajal oleks kõrgharidus õpetatavas valdkonnas. Aga reaalselt töötab koolides hulk õpetajaid, kellel pole õpetajakutset ega magistrikraadi, mõnel pole isegi kõrgharidust. Töökuulutusi sirvides on pilt selline, et koolid ei nõuagi kandidaadilt eriti midagi, peaasi, et mõni tuleks. Kui kandidaate tuleb rohkem, siis võetakse muidugi kompetentseim (vähemalt loodan), aga kui ei tule? Siis õpetabki 9. klassile matemaatikat võibolla mõni küünetehnik või näiteks riigiteaduste lõpetaja. Nad võivad olla väga kenad inimesed, aga kas nad suudavad matemaatikat õpetada?
Kuna mu oma laps ei lõpetanud praegu 9. kl ning paar 9 kl lõpetajat pigem suhtlusringkonnas, siis praeguste lõpetajate õpetajate tausta ei tea. Alati ei ole asi ka paberis (või selle puudumises) kinni.
Mul on endal kogemus, mida võib ehk koroonaajastu ajaga natuke võrrelda. Erinevate asjaolude kokkusattumisel oli minu klass ühe uue aine alguses iseõppel või sisuliselt puudus õpe terve õppeaasta. 2. õppeaastaks leiti küll õpetaja, kes oma ainet ülihästi jagas. Meie jaoks ehk liiga hästi ning ta ei olnud päris kindlasti kunagi õpetanud seda ainet algstaadiumist. Ta ilmselt ei teadvustanud ka , et me polegi mingit õpet saanud ning kohe minna edasi 2 õppeaasta programmiga oli liig ka neile, kes midagigi jagasid, rääkimata neile, kes tõesti olid ülinõrgad. Eks see aine jäigi meile kõigile suhteliselt “võõrkeeleks”, kuigi tuubiti asju pähe ja aine sai “läbitud”, siis edasiõppimima selle aineteadmisi vajavatesse kohtadesse ei olnud mõtet plaani võtta.
Lisaks oli mul lapsel põhikoolis üks keeleõpetaja, kes tegelikult eelnevalt pigem gümnaasiumi õpetaja (ja koolitatud ja vastavate paberitega) ning lisaks väga keeruline inimene üldse. Nõrgemad ei saanudki hakkama ja tema tunnis pigem isegi taandareng (stess). Samas tugevamad said temalt väga head teadmised. Lisaks muidugi suurepärase koolituse tulevikus väga nõudlike ning keerulisemate/raskemate inimestega tööl või elus hakkama saamiseks . Teise õpetajaga said ka nõrgemad nö vajalikku keeleõppe ning läbisid edukalt eksamid. Mõlemad olid siiski õpetaja paberitega.
Ka matemaatika õpetajatest oli üks nö tempokama õpetamisega, teine suutis rahulikuma tempoga ka vaevalisemale õpilasele siiski asjad selgeks teha ning oma lapse 9 kl lõpetamise aastal ei olnud seal koolis ühetegi eksamitel läbikukkujat.
