Teema: puuküürniku väljaviskamine

#4281410:

#4281307:

Kui inimene joob alkoholi, ei anna see sulle mingit õigust sildistada teda joodikuks, sellega võid kohtus maksta tuhandeid eurosid valurahaks. Lihtsalt remargi korras.

On siin siis nimesid nimetatud, et on põhjust kohtusse pöördumiseks?!

Aga ka see inimene võib lugeda perekooli ja tunda end ära, oled mõelnud sellele?

#4281486:

Aga ka see inimene võib lugeda perekooli ja tunda end ära, oled mõelnud sellele?

Teema ongi sinust, perekooli naistevihkajast? Äge!

#4281660:

Edasi pead ilmselt nagunii kohtusse pöörduma või Tallinnas on ka üürivaidluskomisjon.

Tegevus võib toimuda ka mingis endises kolhoosiasulas 4 korteriga telliskivimajas.

#4281735:

#4280659:

Niisama lukke ära vahetada ei tohi ju, ma ei tohi teise inimese koju ju niisama sisenedagi.

Kas sa teed nalja??? See on sinu korter ja sinu kodu. Sina vastutad selle eest, mis selles korteris toimub ja maksad selle eest. Ja sa tõesti arvad, et sa ei tohi omaenda korterisse siseneda???

Jumal küll, kui abituid inimesi on olemas.

Mina ei hakkaks kirjalikke teateid saatma, kohtusse pöörduma ega kedagi sotsiaalametniku juurde tirima. See on sinu kinnisvara ja sul on kohustus selle eest hoolt kanda.

Mine sinna, ütle, et sul on vaja korter üle vaadata ja teegi seda. Kui kokkulepe korteri kasutamiseks oli suuline, siis võid ka suuliselt teada anda, et see on nüüd läbi ja tal on kuu aega välja kolida. Kui sa hakkad talle kirju saatma, siis nende kirjade abil ta hakkabki väitma, et temal on õigus seal elada. Tegelikult pole tal mingit õigust. Ja sa tead väga hästi, et joodik ei pöördu sinu vastu kohtusse ja ei aja asja ametlikuks.

Kui sa hakkad kaasama politseid, kohust ja sotsiaalametnikke, võib kujuneda olukord, kus ebaseaduslik elanik istub seal korteris aastaid ja sina maksad kogu selle aja kommunaalkulusid ja elektrit. Lõpuks saad tagasi kahjustatud ja lõhutud vara.

Mine sinna, vaata korter üle ja tee talle suuliselt sõbralik korraldus kuu aja jooksul minema kolida. Läbirääkimisi ära alusta. Küll aga teata, et sa tahad korteri varuvõtmeid ja tee need endale. Sul on õigus omada omaenda korteri võtmeid. Ja kuna pole üürilepingut, on sul õigus omaenda korterisse igal ajal siseneda.

Kui ta pole kuu aja pärast välja kolinud, võib olla kõige odavam ja kiirem lahendus pakkuda, et aitad tal üürida odava eluaseme ja maksad selle üürimisega seotud kulud ning kolid ta välja. Kui ta hakkab vastu, siis muidugi tuleb passida hetke, kus ta pole kodus ja lukud ära vahetada. Sa tead ju, et joodik ei kutsu politseid ja ei pöördu kohtusse. Kui ta peakski politsei kutsuma, siis ütle, et sina ei tunne teda ja kõik. Sul on õigus oma korteris olla. Politsei ei saa sind omaenda korterist ära ajada. No vaat ja siis oledki seal korteris nii, et tema ei saa seal olla.

Üürnik kutsub sulle politsei ja siis mõistetakse sind süüdi sissemurdmises. Jeerum, mis ajas sa inimene küll elad, kuumad kauboi 90ndad on siiski ammu läbi. Mingite lukkude vahetamine????

Pärandustega käivadki tavaliselt mingid üllatused kaasas. Kas üürivõlad, või üürilepingud, või isegi päritud kinnisvaras võib olla kellegi kolmanda isiklikke asju. Neid ei tohi ära visata. Pärandi vastuvõtja vastutab lahkunud inimese võlgade või laenude eest, mida lahkunule andis kasvõi tema sõber.

Teadjamatele küsimus: siin on korduvalt juttu “suulisest lepingust”. Kuidas sellist asja üldse arvesse saab võtta? Korteriomanik on ju surnud ning ainus tõestus sellise lepingu olemasolust on tema kinnisvaras elava alkohooliku sõnad. Kus on tõestus, et suuline leping polnud omaniku poolt klausliga “kuni minu surmani” või “aasta 2023 lõpuni” või “seni, kuni suudad korrektselt arveid maksta”? Samas võib võõras korteris elutseja väita, et tal on suuline leping, mis lubab seal korteris elada “aegade lõpuni” või elada nii, et “pärija kannab (poole)korteri kuludest”. Mis juriidiline alus on mingi udune “suuline leping”?

Igatahes: https://www.juristaitab.ee/et/kas-suuline-kokkulepe-leping.   “Seadus pole sätestanud suulist vormi kohustuslikuna ühegi tehingu puhul”

#4281735:

See on sinu korter ja sinu kodu

Ei, praegu on see selle isiku kodu, kellel teemaalgataja ema seal elada lubas. Ja inimese väljatõstmine tema kodust on natuke keerulisem teema.

#4281737:

Üürnik kutsub sulle politsei ja siis mõistetakse sind süüdi sissemurdmises.

Inimest ei saa süüdi mõista omaenese korterisse sisenemise eest. Oma korterisse sisenemine ei ole mingi sissemurdmine.

#4281307:

#4280591:

#4280586:

Tegu ju pole otseselt üürnikuga. Elab ju tasuta võõras kinnisvaras.

No me ju ei tea, miks ema selle joodikuga antud kokkuleppe tegi. Selleks pidi ometi mingi põhjus olema, kui see joodik just mõni lähedane sugulane pole.

Kui inimene joob alkoholi, ei anna see sulle mingit õigust sildistada teda joodikuks, sellega võid kohtus maksta tuhandeid eurosid valurahaks. Lihtsalt remargi korras.

Palun panen viide ka kohtuotsusele, kus sellisel põhjusel oleks tuhandeid eurosid välja mõistetud.

Kas nii ei saa, annad 500 eurot ja võtab oma asjad ja kolib ise välja, polegi vaja kohtuga mässata. Kui nagunii on tal ühistuga probleemid, siis lähebki ära. Kohtus käigule tuleb maksta palju rohkem raha.

#4282216:

#4282175:

#4281737:

Üürnik kutsub sulle politsei ja siis mõistetakse sind süüdi sissemurdmises.

Inimest ei saa süüdi mõista omaenese korterisse sisenemise eest. Oma korterisse sisenemine ei ole mingi sissemurdmine.

Selgita seda politseile, see on kriminaalkuritegu, sest üürikorteri valdajaks ongi üürnik ise ja omanik on lihtsalt tasusaaja. Kui omanik üürib korteri välja, annab ta korteri üürniku käsutusse ja loobub ise õigustest kuni üürilepingu lõppemiseni. Kuidas sulle see pähe ei mahu? Kui sa lähed sisse üürniku korterisse ilma tema loata, siis on see kriminaalkuritegu ja selle eest pannakse ka vangi, nii on eestis juhtunud.

Kuna käesolevas juhtumis üürilepingut ei ole, siis ei ole tegu üürnikuga. Üürileping eeldab muuhulgas ka seda, et korteri kasutamise eest makstakse üüri. Käesoleval juhul korteris viibiv isik lepingut ei oma ja üüri ei maksa.

Korteri kasutusleping ei ole sama, mis üürileping. Kasutusleping annab loa korterit kasutada. Millistel tingimustel, see sõltub juba poolte kokkuleppest. Üldjuhul on tingimuseks kommunaalkulude tasumine.

Käesoleval juhul ei ole kumbagi, ei üüri- ega kasutuslepingut. Suulist lepingut ei saa tõestada. Seega ei saa ka lepingut lõpetada ega seda rikkuda. Omanikul on õigus teha oma korteriga, mida tahab.

Mina soovitaksin uuel omanikul üle kontrollida, kes sellesse korterisse sisse kirjutatud on. Selleks võid saata näiteks e-kirja sellesse vallavalitsusse, kus korter asub. Ja kui seal on sissekirjutusega isikuid, siis registreeri nad kohe välja. Igal KOVil on kodulehel selleks elektrooniline elukohateate vorm olemas. Täidad internetis ära ja kohale ei pea minema.

#4282691:

Ei pea kuhugi vallavalitsusse kirjutama. Meil on e-riik. Seda saab ka ise kontrollida, kes sulle kuuluvas korteris elavad :

https://www.rahvastikuregister.ee/

Kuna ta seal siiski päriselt elab, ei saa teda välja registreerida, sest see ON tema elukoht hetkel.

Seda rahvastikuregistri võimalust ei osanud ma korrapealt välja tuua. Aga välja kirjutada saab soovimatut elanikku kindlasti. Mitte keegi ei saa olla eluruumi sisse kirjutatud omaniku tahte vastaselt. See on ju üsna tavaline asi , et üürileandjad keelduvad üürilist sisse kirjutamast ja keegi ei saa midagi teha, elagu see üüriline üütikorteris kasvõi 10 aastat. Registreeri ta aga rahumeeli välja. Peale seda jääb soovimatu elaniku elukohaks rahvastikuregistris kohalik omavalitsus ilma täpsustava aadressita.

Selline mõte, et kui see korter asub tõesti kusagil ääremaal ja on väga halvas korras, siis võibolla oleks TA-l targem välja viskanise asemel pakkuda joodikule võimalus see ära osta.

Sellises asukohas ( näiteks Viljandi- või Virumaal) asuvate korterite müügihinnad jäävad 5000 -10 000 euro kanti. Kui TA saabki selle korteri tühjaks, teeb seal näiteks 5000 euro eest remonti ja müüb lõpuks 10 000 euro eest maha ning kogu selle aja maksab kommunaalteenuseid ja kommunaalteenuste võlga ka veel, siis see ei ole vaeva väärt. Parem pakkuda joodikule võimalust korter näiteks 5000 euro eest ära osta. Selle raha ta kraabib äkki kuskilt kokku ja las tegeleb ise oma laga ja kommunaalteenuste võlgadega.

Ei registreerita. Elukoha teatises on vastav lahter nimega omaniku nõusolek. Kui omaniku nõusolekut ei ole, siis ei saa kedagi sellesse eluruumi sisse registreerida.

Käesolevas juhtumis ei saa seeselavat isikut ka üürilepingu alusel korterisse sisse registreerida, sest üürileping puudub.

Ja kui enne oli juttu komnunaalmaksetest, siis  seeselav isik ei ole ju neid tasunud. Praegu on võlg ja eelnevalt tasus neid ilmselt TA ema, kes oli korteri omanik. Rääkimata veel üürist. Mis üürisuhe saab olla, kui üüri ei ole makstud ega isegi kokku lepitud? Ju see seeselav isik on ikka ema endine elukaaslane või mõni sugulane. Miks tal muidu seal elada lubati.

#4282942:

Ei registreerita. Elukoha teatises on vastav lahter nimega omaniku nõusolek. Kui omaniku nõusolekut ei ole, siis ei saa kedagi sellesse eluruumi sisse registreerida.

Antud juhul, kuna kirjalik korrektne üürileping pole leitud, pole see oluline
aga
muul juhul on, seega lükkan ümber levinud väärarvamuse, et üürileandja saab kuidagi takistada selle koha elukohana registreerimist, kui on sõlmitud üürileping. Ei, ei saa. Ja kui üürnikul on ette näidata korrektne mõlema poole poolt allkirjastatud üürileping, siis see on piisav alus elukohta registreerida ja eraldi omaniku nõusolek pole vajalik.
eesti.ee annab selge juhise:
Kui te ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb elukohateatele lisada ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (näiteks üürileping) VÕI ruumi omaniku luba (vabas vormis kirjutatud ja allkirjastatud dokument või allkiri elukohateatel).

#4282751:

#4282691:

Ei pea kuhugi vallavalitsusse kirjutama. Meil on e-riik. Seda saab ka ise kontrollida, kes sulle kuuluvas korteris elavad :

https://www.rahvastikuregister.ee/

Kuna ta seal siiski päriselt elab, ei saa teda välja registreerida, sest see ON tema elukoht hetkel.

Seda rahvastikuregistri võimalust ei osanud ma korrapealt välja tuua. Aga välja kirjutada saab soovimatut elanikku kindlasti. Mitte keegi ei saa olla eluruumi sisse kirjutatud omaniku tahte vastaselt. See on ju üsna tavaline asi , et üürileandjad keelduvad üürilist sisse kirjutamast ja keegi ei saa midagi teha, elagu see üüriline üütikorteris kasvõi 10 aastat. Registreeri ta aga rahumeeli välja. Peale seda jääb soovimatu elaniku elukohaks rahvastikuregistris kohalik omavalitsus ilma täpsustava aadressita.

Ei ole vaja nõusolekut, kui on sõlmitud üürileping. Siis näitadki seda üürilepingut ja mingit eraldi luba juurde ei küsita. Kuna meil on nii palju musta turgu, kus üüritulu varjamiseks üürlepinguid ei sõlmita, siis paraku sellised üürnikud ei saa jah oma elukohta registreerida.

Ei saa ka nii lihtsalt välja registreerida, kui inimene päriselt elab seal. Riigi huvides ju ei ole tekitada ilma elukohata või vale elukohaga isikuid, keda pole võimalik üles leida. Välja registreeritavale isikule antakse sellest teada ja tal on võimalik ühe kuu jooksul ühendust võtta ja tõestada, et ta päriselt elab seal. Miks riik siis peaks eemaldama tema andmetest elukoha, kus ta päriselt elab? Riigil endal võib seda vaja minna. Toimub seal mingi põleng, plahvatus jne, siis on vägagi hea teada, kes korteris potentsiaalselt sees võib olla. Riik ei ole mingil juhul huvitatud, et elukohti  dikteerivad oma soovide järgi ainult eluaseme omanikud. Riik tahab inimeste tegelikku elukohta teada.