Teema: puuküürniku väljaviskamine

#4280788:

Kui sa pole talle veel öelnudki, et ta peaks välja kolima, siis ta ju ei ole veel puuküürnik. Kui ta seal võlgu on, siis on lihtsalt võlglane.

Korteriühistul on pika võla puhul õigus algatada ka sundvõõrandamine, aga sel juhul tuleb seda teha üldkoosolekul ja kõik peavad nõus olema ja põhjus peab olema mõjuv. Mu mäletamist mööda saab seda algatada siis kui võlg on vähemalt neli kuud. Oli veel mingeid asju, mille puhul saab algatada sundvõõrandamist, uurisin seda paar aastat tagasi, meie majas õnneks lahenes asi sellega, et probleemne omanik müüs ise korteri maha ja kolis ära. Igal juhul ei ole asi päris nii, et KÜ mitte midagi teha ei saaks. Samas, kui sina oled nüüd uus omanik, siis sina vastutad nende võlgade tasumise eest. Kü võib hakata nõudma, et sa selle korteri maha müüksid kui võlg ei saa tasutud.

Teemaalgataja, sa esmalt mine vaata see olukord seal üle ja räägi üürnikuga. Siis alles hakka mingeid edasisi samme kaaluma. Kui pikalt tal need asjad maksmata on?

Kuidas ta need yle vaatab, kui uksest sisse ei saa?

#4282691:

Ei pea kuhugi vallavalitsusse kirjutama. Meil on e-riik. Seda saab ka ise kontrollida, kes sulle kuuluvas korteris elavad :

https://www.rahvastikuregister.ee/

Kuna ta seal siiski päriselt elab, ei saa teda välja registreerida, sest see ON tema elukoht hetkel.

Loomulikult saab omanik välja registreerida keda tahes! Olen isegi seda teinud. Kolm sekundit. Tagasi nad elukohta ei saa, sest neil pole paberkandjal kehtivat üürilepingut.

#4282947:

Omanik suri ära, tema kinnisvara pärandus edasi tema järglasele. Endine omanik ehk ema lubas sellel inimesel selles korteris elada. Üürileping või luba elamiseks olevat olemas, aga ei ole leitud, sellest on teemas ka kirjutatud. Päranduse pärimine ei muuda eelneva omaniku leppeid tühiseks. Miks peab alati maksma sõber või surnud inimese lähedane üüri? Ema võib-olla ise maksis selle korteri kommunaalmaksed, need maakohtades võivad olla päris pisikesed ja kui ära suri, hakkas korterile tekkima võlg. Kuskohast sa küll võtad oma lugu?

Üürilepingut ei ole, see on juba selge. Üüri pole ju makstud.

Ilmselt oli tegemist suulise leppega, et isik võib korteris elada. See ei ole üürileping, see on luba korteris elada ehk korteri kasutusluba. Isik ei ole üürnik ja talle ei laiene üürniku õigused.

Ka korteri kasutamise loa saab ära lõpetada, see ei kesta igavesti. Seda enam, et kirjalikku lepingut ei ole ja keegi ei tea, mis tingimused eelmine omanik seadis. Mida varem sellest elanikust lahti saab, seda parem.

#4283310:

Nüüd aga sain teada, et ta rikub korda ja on jäänud kommunaalmakseid võlgu, mistõttu lõpetan temaga lepingu.

loe enne võsist, mis tingimused peavad täidetud olema. päris nii ikkagi ei ole, et jäi võlgu ja kõik, leping lõppenud.

#4282947:

#4282942:

Ei registreerita. Elukoha teatises on vastav lahter nimega omaniku nõusolek. Kui omaniku nõusolekut ei ole, siis ei saa kedagi sellesse eluruumi sisse registreerida.

Käesolevas juhtumis ei saa seeselavat isikut ka üürilepingu alusel korterisse sisse registreerida, sest üürileping puudub.

Ja kui enne oli juttu komnunaalmaksetest, siis seeselav isik ei ole ju neid tasunud. Praegu on võlg ja eelnevalt tasus neid ilmselt TA ema, kes oli korteri omanik. Rääkimata veel üürist. Mis üürisuhe saab olla, kui üüri ei ole makstud ega isegi kokku lepitud? Ju see seeselav isik on ikka ema endine elukaaslane või mõni sugulane. Miks tal muidu seal elada lubati.

Omanik suri ära, tema kinnisvara pärandus edasi tema järglasele. Endine omanik ehk ema lubas sellel inimesel selles korteris elada. Üürileping või luba elamiseks olevat olemas, aga ei ole leitud, sellest on teemas ka kirjutatud. Päranduse pärimine ei muuda eelneva omaniku leppeid tühiseks. Miks peab alati maksma sõber või surnud inimese lähedane üüri? Ema võib-olla ise maksis selle korteri kommunaalmaksed, need maakohtades võivad olla päris pisikesed ja kui ära suri, hakkas korterile tekkima võlg. Kuskohast sa küll võtad oma lugu?

Kust kohast sina võtad oma lugu?

Maakohtades vastupidi on kommunaalid oluliselt kõrgemad kui suurtes linnades.

Teiseks, kust sa võtad, et tegu oli surnud omaniku lähedase v sugulasega ja miks nemad ei peaks maksma üüri?

Kuna kirjalikku lepingut pole ja on kolm rumalat osapoolt – ema, kes ei räägi pärijale oma segase peaga tehtud kokkulepetest (kahtlustan, et temagi suri viinasurma), bomš, kes ei jaga asjast ööd ega mütsi, vaid selmet ei maksa sentigi ja kuseb ühistu koridori, ja pärija, kes ilma pärandvara inventuurita soostus selle pommiaugu pärandina vastu võtma ja nüüd ei suuda platsi puhtaks lüüa…

Ega siis nii ongi, et inimesed jäävad eluga jänni. Kes kodutuks, kes maksab elu lõpuni võõra inimese võlgu, kes kuidas. Teemaalgatajale on mitu korda radikaalset nõu antud, aga ta ei võta seda kuulda.

Ja kui ongi, ss võlgnevus üle 3 kuu on alus välja viskamiseks.

#4283589:

Ma ei kaota enam suurt midagi, kui veel natuke ootan, ja mingi aeg tuleb ju inimesele siiski anda uue elukoha otsimiseks.

Ei kaota midagi? Kes praegu joodiku eest kommunaale maksab? Mitte keegi? Väike mõttevälgatus. Korteri kommunaalide võlg ühistu ees kasvab kogu aeg, joodik elab korteris. Ühistu algatab korteri sundmüügi võlgade katteks. Korter müüaks näiteks maha 5000 euroga, ühistu võtab sellest võlgade katteks näiteks 4000, sulle kui korteri omanikule jääb ka natuke näppude vahele, kui see ülejäänud raha mingite asjaajamiskulude katteks ei lähe. Kes sellisel juhul on kaotaja?

#4283310:

#4283285:

Üsna rumal lähenemine asjale, aga eks ise tead. Kui sul endal seadustest aimu pole, võta jurist.

Sellise kirjaga tõmbad endale vee peale, kuna tunnistad kokkuleppe olemasolul.

Tunnistangi, ma ju teadsin, et ta seal elab, ja ei tõtanud teda kohe välja viskama – järelikult olin selle kokkuleppe jätkumisega nõus. Nüüd aga sain teada, et ta rikub korda ja on jäänud kommunaalmakseid võlgu, mistõttu lõpetan temaga lepingu. Ainus probleem, mis võib teoreetiliselt tekkida, on see, kui tal siiski on kuskil olemas see leping kirjalikul kujul ja seal on pikem etteteatamistähtaeg, aga lepingu rikkumise korral see ei kehti, vähemalt üürilepingute korral on see nii. Ja ma kuidagi ei usu, et ta läheks kohtusse väitma, et tal oli emaga selline kokkulepe, et ta ei peagi kommunaalmakseid maksma.

Vaatasin, et ta on ka elanikeregistris sellel aadressil, see kinnitab ka seda, et ema on olnud nõus sellega, et ta seal elab, ehk siis mingi kokkulepe (ehk leping) on olemas olnud.

Miks v kuidas see tõestab, et leping oli olemas? Tatsati koos mutikesega (omanikuga) linnaosa valitsusse ja tehti ära, mutt noogutas kaasa. Kas su ema oli ise ka joodik või dementne?

Adekvaatse inimese käitumine see pole.

#4283842:

See kommunaalide võlg on mul kavas võimalikult kiiresti ära maksta, sundmüük kohe veel ei ähvarda. Kaotan niipalju, kui elanik selle kuu-pooleteise jooksul vett ja elektrit kasutab

Mina nii sinisilmne ei oleks. Sa loodad selle peale, et saatsid joodikule tähitud kirja ja 1,5 kuu pärast on plats puhas. Aga kui ei ole, siis tuleb sul ikka lõpuks sinna kohale minna. Aga eks sa ise tead. Hoia siis meid kursis teemaga:)

#4284010:

Minu jaoks piisab tõestuseks mu ema enda sõnadest, et ta lubas sellel inimesel seal elada. Juriidiliselt piisab sellest, et ta on registris sellel aadressil, järelikult pidi ema nõus olema. Ma ei arva, et ema ebaadekvaatne oli, kui lubas tuttaval oma üsna halvas seisus tühjalt seisvas korteris vaid kommunaalmaksete eest elada. Kui vaid majanduslik kasu seada adekvaatsuse tingimuseks, siis oleksid ju kõik inimesed, kes kuhugi annetavad või heategevusega tegelevad, ebaadekvaatsed.

Ema siis ei elanud temaga samas kohas? Ema elas kusagil mujal?

#4284010:

#4283997:

Mina nii sinisilmne ei oleks. Sa loodad selle peale, et saatsid joodikule tähitud kirja ja 1,5 kuu pärast on plats puhas. Aga kui ei ole, siis tuleb sul ikka lõpuks sinna kohale minna.

Ega tegelikult väga ei looda, st arvan, et suurema tõenäosusega ei ole puhas. Ma siis mõtlen edasi, mida edasi teha. Lihtsalt kohale minemine ilmselt ei anna ka erilist tulemust, sest mina üksi ei mõju kuigi veenvalt.

#4283506:

Milline on see praktiline tegevus, mis viib selleni, et joodik ise sealt korterist lahkuks, vaat selles on küsimus?

Täpselt nii. Vastajad on mulle siin eespool erinevaid häid soovitusi andnud, eks ma pean siis oma sisetundest lähtuvalt valima, milline mulle kõige väiksema aja- ja rahakuluga tulemuse annaks.

#4283927:

Nojah, kui aega ei ole ja oled sama lahke ja finantskauge kui su ema oli, siis maksagi surnud hobust nii mitu kuud või aastat kui iganes tahad. Mis nõu sa siis siit soovisid?

Soovisingi saada erinevaid praktilisi kogemusi, kuidas inimesed selliseid olukordi lahendanud on, sellepärast panin ka pealkirja sõna “puuküürnik” – ehkki antud juhul pole tegu juriidiliselt üürnikuga, on lähenemisviis üldplaanis minu arusaama kohaselt sama. Nagu vastustest näha, on erinevaid võimalusi, kõigil oma plussid ja miinused:

1) Elanik “ära osta” (+: kiire, seaduslik; -: kulukas, ei pruugi toimida).

2) Pöörduda kohtusse ja vajadusel politsei abiga välja tõsta (+: seaduslik; -: aeglane, kulukas)

3) Leida kuskilt mingid hirmuäratavad tüübid ja ta nende abiga välja tõsta (+: kiire; -: ma ei tunne ühtki hirmuäratavat tüüpi, kust neid saab üldse? Kulukas ka tõenäoliselt? Võib inetuks minna.)

Elanikuga ilusasti rääkimise ja talle korteri müümise jätaksin esialgu kõrvale, sest minu hinnangul need ei toimiks. St, kui ilusasti rääkimine toimiks, siis peaks juba ka minu saadetud lepingu lõpetamise teatest piisama. Aga ehk sünnib ime ja piisabki, elame-näeme.

#4283924:

Miks v kuidas see tõestab, et leping oli olemas? Tatsati koos mutikesega (omanikuga) linnaosa valitsusse ja tehti ära, mutt noogutas kaasa. Kas su ema oli ise ka joodik või dementne?

Adekvaatse inimese käitumine see pole.

Minu jaoks piisab tõestuseks mu ema enda sõnadest, et ta lubas sellel inimesel seal elada. Juriidiliselt piisab sellest, et ta on registris sellel aadressil, järelikult pidi ema nõus olema. Ma ei arva, et ema ebaadekvaatne oli, kui lubas tuttaval oma üsna halvas seisus tühjalt seisvas korteris vaid kommunaalmaksete eest elada. Kui vaid majanduslik kasu seada adekvaatsuse tingimuseks, siis oleksid ju kõik inimesed, kes kuhugi annetavad või heategevusega tegelevad, ebaadekvaatsed.

Müü korter maha koos üürniku/elanikuga, nt enampakkumisel. Kindlasti tuleks müügilepingus välistada klausel varjatud puuduste põhjal hinnavähendus või müügitehingust taganemine. See info peab olema ka müügikuulutusel.

#4284010:

#4283997:

Mina nii sinisilmne ei oleks. Sa loodad selle peale, et saatsid joodikule tähitud kirja ja 1,5 kuu pärast on plats puhas. Aga kui ei ole, siis tuleb sul ikka lõpuks sinna kohale minna.

Ega tegelikult väga ei looda, st arvan, et suurema tõenäosusega ei ole puhas. Ma siis mõtlen edasi, mida edasi teha. Lihtsalt kohale minemine ilmselt ei anna ka erilist tulemust, sest mina üksi ei mõju kuigi veenvalt.

#4283506:

Milline on see praktiline tegevus, mis viib selleni, et joodik ise sealt korterist lahkuks, vaat selles on küsimus?

Täpselt nii. Vastajad on mulle siin eespool erinevaid häid soovitusi andnud, eks ma pean siis oma sisetundest lähtuvalt valima, milline mulle kõige väiksema aja- ja rahakuluga tulemuse annaks.

#4283927:

Nojah, kui aega ei ole ja oled sama lahke ja finantskauge kui su ema oli, siis maksagi surnud hobust nii mitu kuud või aastat kui iganes tahad. Mis nõu sa siis siit soovisid?

Soovisingi saada erinevaid praktilisi kogemusi, kuidas inimesed selliseid olukordi lahendanud on, sellepärast panin ka pealkirja sõna “puuküürnik” – ehkki antud juhul pole tegu juriidiliselt üürnikuga, on lähenemisviis üldplaanis minu arusaama kohaselt sama. Nagu vastustest näha, on erinevaid võimalusi, kõigil oma plussid ja miinused:

1) Elanik “ära osta” (+: kiire, seaduslik; -: kulukas, ei pruugi toimida).

2) Pöörduda kohtusse ja vajadusel politsei abiga välja tõsta (+: seaduslik; -: aeglane, kulukas)

3) Leida kuskilt mingid hirmuäratavad tüübid ja ta nende abiga välja tõsta (+: kiire; -: ma ei tunne ühtki hirmuäratavat tüüpi, kust neid saab üldse? Kulukas ka tõenäoliselt? Võib inetuks minna.)

Elanikuga ilusasti rääkimise ja talle korteri müümise jätaksin esialgu kõrvale, sest minu hinnangul need ei toimiks. St, kui ilusasti rääkimine toimiks, siis peaks juba ka minu saadetud lepingu lõpetamise teatest piisama. Aga ehk sünnib ime ja piisabki, elame-näeme.

#4283924:

Miks v kuidas see tõestab, et leping oli olemas? Tatsati koos mutikesega (omanikuga) linnaosa valitsusse ja tehti ära, mutt noogutas kaasa. Kas su ema oli ise ka joodik või dementne?

Adekvaatse inimese käitumine see pole.

Minu jaoks piisab tõestuseks mu ema enda sõnadest, et ta lubas sellel inimesel seal elada. Juriidiliselt piisab sellest, et ta on registris sellel aadressil, järelikult pidi ema nõus olema. Ma ei arva, et ema ebaadekvaatne oli, kui lubas tuttaval oma üsna halvas seisus tühjalt seisvas korteris vaid kommunaalmaksete eest elada. Kui vaid majanduslik kasu seada adekvaatsuse tingimuseks, siis oleksid ju kõik inimesed, kes kuhugi annetavad või heategevusega tegelevad, ebaadekvaatsed.

Mina oma korteritesse alkašši elama ei lubaks, juba see on tõend sinu ema ebaadekvaatsusest. Ta teadis, et tegu on bomšiga ja lubas siiski. Jättis kogu pasa sinu klattida, sest ei vaevunud isegi lepingut tegema. No pole ju adekvaatne käitumine.

Inimesed, kes ise on kannatanud joodikute, ebaadekvaatsete sugulaste, puuküürnikute ja muu taolise pärast, loomulikult käivituvad sellise teema peale. Need, kes on elanud väga kaitstud elu ja pole pidanud selliseid asju lahendama, ei saa sellest aru ja kalduvad joodikut kaitsma ja toetama. Kui nad ise oleksid samasuguses olukorras olnud, siis nad muidugi nii naiivselt heatahtlikud ei oleks.