Teema: Riidekapi kord

#4192470:

Ja miks ise neid kanda ei kõlba? inimene ostab nii kallid jalatsid ja ei vaevu isegi parajaid- mugavaid valida. Müstika.

Sest ma ostan 90% asjadest netist  ning 10% reisidelt. See, et jalga ei sobi, selgub alles kandmisel ning kantud asju tagasi ei saa teadupärast saata.

#4192558:

#4192470:

Ja miks ise neid kanda ei kõlba? inimene ostab nii kallid jalatsid ja ei vaevu isegi parajaid- mugavaid valida. Müstika.

Sest ma ostan 90% asjadest netist ning 10% reisidelt. See, et jalga ei sobi, selgub alles kandmisel ning kantud asju tagasi ei saa teadupärast saata.

Peab ikka raha peale vihane olema, et netist tellida 800€ jalatsid! Püha taevas!

#4192811:

Peab ikka raha peale vihane olema, et netist tellida 800€ jalatsid! Püha taevas!

What? Ega ma hommikust õhtuni telli, vaid paar korda kuus!

#4194154:

#4192558:

Sest ma ostan 90% asjadest netist ning 10% reisidelt. See, et jalga ei sobi, selgub alles kandmisel ning kantud asju tagasi ei saa teadupärast saata.

Ja edasi müümisega sa ei viitsi tegeleda? Parem viid teise ringi poodi? Mis poodi sa neid viid, ma hüppaks ka sealt heameelega läbi ????

Keegi lihtsalt trollib siin

#4194191:

#4194188:

Keegi lihtsalt trollib siin

Ei trolli ma midagi.

Jah, enamik asjadest müün edasi, annan koti sõbrannale, tema jändab, maksan talle 10% müügikäibest. Kõike alati ei osteta, kahjuks sõbrannade jalanõude nr algab 39,5. Mul on 39, seega jalanõude müümisega on probleem. Kord aastas teen kapi suurpuhastuse ning kõik, mida ära ei müüdud, läheb heategevusse. Enne kammib minia naispere ka veel kotid läbi ning midagi head saavad nemadki. Ausalt öeldes sõbrannadele ma asju tasuta ei jaga, parema meelega viin inimestele, kes seda endale lubada ei saa.

Aga teema on, mis nippidega sügavaid kappe korras hoida, mitte kuidas sa 2x kuus 800-euroseid saapaid ostad.

#4192524:

Sama mure, suur ja avar garderoobikapp, aga segi läheb ikkagi. Millegi pärast meeldib kõiki asju panna kapi ühte otsa stangele, teisel pool on samal ajal hõredus. On ka korvsüsteemid sokkide, pesu jms jaoks. Ikka tekib sinna mingi bardakk. Samas sõbrannal on kapid kogu aeg n korras, ta ongi puhtuse ja korra friik nagu Monk. Aegajalt haaran härjalt sarvist, aga umbes neljanda riiuli juures hoog raugeb.

Kui asi panna alati oma kohale, ei lähe midagi sassi. Kuidas see üldse võimalik on?

#4199478:

Aga perfektsionistidel ja korraarmastajatel ongi sellest väga raske aru saada, et on ininesi, kellel on prioriteedid teises kohas. Hea oleks, kui keegi sarnane  inimene oma nippe jagaks, kes ise ka nii süsteemne pole ja ei tuleks tänitama, manitsema, hukka mõistma.

Kel on prioriteedid teises kohas, sellel on ju savi, milline tema riidekapp seest on ja ta ei tule teematama. Keda aga häirib segamini kapp, see peaks endale tunnistama, et prioriteet on ses osas küll paigas, kuid vajalik on tahtejõudu kasutada laiskusest ja lohakusest lahtisaamiseks. Ongi kõik. Igasuguseid süsteemlahendusi mööbli osas on siin teemas pakutud piisavalt, nüüd tuleb lihtsalt enda kallal ka veidi tööd teha, nii lihtne ongi. Nüüd nimetad sa minu juttu kindlasti tänitamiseks.

#4199478:

No kui on selline sügav riidekapp, kus asjad on mitnes reas ja kõrges tornis, siis näiteks kiirema otsimise käigus õnnestub ikka üsna kiirelt see segi keerata ja kui ongi kiire hetk ja tagasi panna ei jõua perfektselt, siis nii ta tasapisi segi läheb.

Minul tekkis nüüd küll blond hetk. Arusaadav, et inimesel on mõnikord kiire ja ajab virna riideid sassi ja ei jõua neid tagasi panna (perfektselt). Blond olemine seisneb mul aga selles, et ma ei saa aru, kas sellel samal inimesel kukuvad siis käed küljest ära, kui kiire hetk mööda läheb, et ta siis ka ei saa seda virna uuesti perfektselt tagasi panna (no näiteks sama päeva õhtul või järgmisel päeval või kasvõi ülejärgmisel? Või milles peale lohakuse ja  laiskuse veel selle tasapisi segaminiminemise nipp on?

#4200573:

See pole laiskus ega lohakus vaid mõistmine, et kõik see on mõttetu tegevus, võidki tegema jääda ja ikkagi on nii nagu alati.

Otse loomulikult on see laiskus. Kui viitsiksid oma virna mittekiirel hetkel tagasi laduda, siis ei ole ‘nii nagu alati’. Saad ju ise ka aru. Kodu ei saa iseenesest korras olla, kodu korrashoidmiseks on vaja teha kodutöid, nii vastikud kui nad ka ei ole. Kapi korrashoidmine kuulub nende vastikute kodutööde hulka lihtsalt. Ja nii lihtne ongi, see ongi ainus nipp, kui sa ei loobu oma sügavatest sahtlitest.

Otse loomulikult võidki põrandaid pesema jääda, sest kui ei pese, siis läheb mustaks. Elementaarne. Seda sa ju loodetavasti teed ikka? Vetsupotti küürid, kuigi võidki seda tegema jääda (ja jäädki)?

#4200573:

See on tülpimus mis ei lase hiljem virna tagasi panna, lihtsalt kõrini on neist virnadest kapis. Mul näiteks on aega küll ja võin võtta väga aeglaselt ja korralikult virna keskelt, aga ikkagi kukub see virn ümber

Mul küll ei kuku. Kui midagi virnast soovin, tõstan käeseljaga soovitud asjast ülalpoolsed selleks hetkeks üles või tõstan virna kapist välja voodile ja võtan vajaliku asja ning ülejäänu tagasi. Mul on 4m lai ja 2,8m kõrge riidekapp ning seal ei ole mitte kunagi segadust. Topid on näiteks pooleks volditud kolmel riiulil: koduomad, viisakad igapäevased ning trenniomad, kõik eraldi riiulitel. Teksad omas vahes, pusad teises, dzemprid kolmandas, kudumid neljandas jne.

#4200639:

Minul läheb kapp segamini sellepärast, et kass käib seal magamas. Olen küll pleedi karvade eest kaitseks riidevirnale peale pannud aga sirutades ta suudab ikka need ka pleedi alt välja lükata. Nii ma siis surungi need niisama hunnikus tagasi. Kusagil kord kuus korrastan riiulid ilusti(kui viitsin, vahel harvemini) ära. Võtan kõik välja, pühin tolmu(pole aimugi miks seda nii palju seda sinna tekib) + kassikarvad.

Sinu case on igati mõistetav, eriti kassiomanike poolt. Ses suhtes üldse vastu ei vaidle. Minu kassile näiteks on lubatud pmst kõik. Tagajärgedega tegelemine on minu, mitte tema probleem. Ma usun, et sa armastad oma karvavabrikut.

#4200680:

#4200667:

#4200659:

Mul küll ei kuku. Kui midagi virnast soovin, tõstan käeseljaga soovitud asjast ülalpoolsed selleks hetkeks üles või tõstan virna kapist välja voodile ja võtan vajaliku asja ning ülejäänu tagasi.

Need on need ühekäelised, kes kuskilt keskelt asju sikutavad ja oma virnasid ümber ajavad.

Tundub küll. Ma ka suudan vabalt virna keskelt asja võtta nii, et virn jääb ilusti.

No kes küll teid ikka kiidab kui mitte ise. Ma olen nii kaua juba ilmas elanud, et mingi segamini virn kapis kohe üldse ei vii mind endast välja. Selliseid töid, mis on põhimõtteliselt mõttetud räpasuse, hügieeni või muu taolise ohu mõistes ehk ei ohusta mind ja mu lähedasi, teen vaid siis kui tuju tuleb.

Teise inimese laisaks ja lohakaks sõimamine peegeldab sõimaja enda soovi tunda end kõrgemal ja paremana. Selline käitumine on sageli seotud madala enesehinnanguga, mida üritatakse kompenseerida teiste alavääristamise kaudu. Sõimaja võib tunda ebakindlust oma võimete suhtes ning seetõttu püüab ta tõsta oma enesekindlust teisi halvustades. Sõimamine võimaldab luua illusiooni enda ülimuslikkusest ja end paremini tunda võrreldes teistega. Sellised käitumismustrid võivad olla väljend sügavamatest psühholoogilistest probleemidest. Inimesed, kes pidevalt teisi halvustavad, võiksid kaaluda eneseanalüüsi ja abi otsimist, et uurida oma enesehinnangu sügavamat olemust ja töötada selle kallal, et arendada tervislikumat suhtumist teistesse inimestesse ja endasse.

Laisaks ja lohakaks sõimamine on tulutu ja ei kanna mitte mingit konstruktiivset eesmärki – see  ei mõju motiveerivalt, sest see tekitab negatiivseid emotsioone, alaväärsustunnet ja enesehinnangu langust. Selline kriitika ei paku konstruktiivset tagasisidet ega innusta positiivset muutust. Pigem võib see põhjustada vastupanu, trotsi või enesehaletsust ning vähendada motivatsiooni ja soovi teha paremini. Inimene küsis nõu – järelikult on ta juba püüdlik ja tema valmisolek paremasse korrasolekusse on täiesti olemas – selle asemel, et sildistada ja mõnitada võiks pakkuda praktilisi näpunäiteid, õpetada organiseerimist ja aidata leida lahendusi, samal ajal säilitades austuse ja positiivse suhtumise teise inimesesse.

#4201142:

Teise inimese laisaks ja lohakaks sõimamine peegeldab sõimaja enda soovi tunda end kõrgemal ja paremana. Selline käitumine on sageli seotud madala enesehinnanguga, mida üritatakse kompenseerida teiste alavääristamise kaudu. Sõimaja võib tunda ebakindlust oma võimete suhtes ning seetõttu püüab ta tõsta oma enesekindlust teisi halvustades. Sõimamine võimaldab luua illusiooni enda ülimuslikkusest ja end paremini tunda võrreldes teistega. Sellised käitumismustrid võivad olla väljend sügavamatest psühholoogilistest probleemidest. Inimesed, kes pidevalt teisi halvustavad, võiksid kaaluda eneseanalüüsi ja abi otsimist, et uurida oma enesehinnangu sügavamat olemust ja töötada selle kallal, et arendada tervislikumat suhtumist teistesse inimestesse ja endasse.

Laisaks ja lohakaks sõimamine on tulutu ja ei kanna mitte mingit konstruktiivset eesmärki – see ei mõju motiveerivalt, sest see tekitab negatiivseid emotsioone, alaväärsustunnet ja enesehinnangu langust. Selline kriitika ei paku konstruktiivset tagasisidet ega innusta positiivset muutust. Pigem võib see põhjustada vastupanu, trotsi või enesehaletsust ning vähendada motivatsiooni ja soovi teha paremini. Inimene küsis nõu – järelikult on ta juba püüdlik ja tema valmisolek paremasse korrasolekusse on täiesti olemas – selle asemel, et sildistada ja mõnitada võiks pakkuda praktilisi näpunäiteid, õpetada organiseerimist ja aidata leida lahendusi, samal ajal säilitades austuse ja positiivse suhtumise teise inimesesse.

Sa juudas, mis tekst. Mingist artiklist kopitud või õppejõu poolt antud konspektist?

#4201151:

#4201142:

Teise inimese laisaks ja lohakaks sõimamine peegeldab sõimaja enda soovi tunda end kõrgemal ja paremana. Selline käitumine on sageli seotud madala enesehinnanguga, mida üritatakse kompenseerida teiste alavääristamise kaudu. Sõimaja võib tunda ebakindlust oma võimete suhtes ning seetõttu püüab ta tõsta oma enesekindlust teisi halvustades. Sõimamine võimaldab luua illusiooni enda ülimuslikkusest ja end paremini tunda võrreldes teistega. Sellised käitumismustrid võivad olla väljend sügavamatest psühholoogilistest probleemidest. Inimesed, kes pidevalt teisi halvustavad, võiksid kaaluda eneseanalüüsi ja abi otsimist, et uurida oma enesehinnangu sügavamat olemust ja töötada selle kallal, et arendada tervislikumat suhtumist teistesse inimestesse ja endasse.

Laisaks ja lohakaks sõimamine on tulutu ja ei kanna mitte mingit konstruktiivset eesmärki – see ei mõju motiveerivalt, sest see tekitab negatiivseid emotsioone, alaväärsustunnet ja enesehinnangu langust. Selline kriitika ei paku konstruktiivset tagasisidet ega innusta positiivset muutust. Pigem võib see põhjustada vastupanu, trotsi või enesehaletsust ning vähendada motivatsiooni ja soovi teha paremini. Inimene küsis nõu – järelikult on ta juba püüdlik ja tema valmisolek paremasse korrasolekusse on täiesti olemas – selle asemel, et sildistada ja mõnitada võiks pakkuda praktilisi näpunäiteid, õpetada organiseerimist ja aidata leida lahendusi, samal ajal säilitades austuse ja positiivse suhtumise teise inimesesse.

Sa juudas, mis tekst. Mingist artiklist kopitud või õppejõu poolt antud konspektist?

jah, vormilt väga kantseliitlik, aga sisuliselt ju õige.