Teema: Samade vanemate lastel erinev perekonnanimi

Kõige jaburam põhjendus perekoolis oli see, et üks perekonnanimi peab perel olema sel põhjusel, et kui satuvad katastroofi nagu Estonia hukk siis oleksid mälestuskivi üksteise järgi. Kui sa sedasi hukkus, siis on sul jumala ükskõik mis mälestuskivile raiutakse

#4300755:

#4299301:

#4299172:

Nimi on ikka oluline osa inimese identiteedist ja selle andmine lapsele tuleks korralikult läbi mõelda.

Üks kõige jaburam nimelugu pärineb mu enda tutvusringkonnast. Naine abiellus, võttis mehe perekonnanime, varsti lahutasid, naine jättis pärast lahutust mehe perekonnanime alles. Sellest suhtest last ei sündinud. Mitu aastat hiljem sai naine teise mehega lapse. Selle mehega nad ei abiellunud ega koos ei elanud. Ühine sündinud laps sai aga ema perekonnanime, mis tähendab seda, et laps kannab oma ema eksmehe perekonnanime, millega tal ei ole absoluutselt mingit seost.

ikka üliväga veider, kuidas mõnele meeldib probleeme tekitada.

nimi ei ole eksmehe omand. üsna kindlasti on peale selle eksmehe veel mitmeid ja mitmeid sama perenimega inimesi, kel ei ole selle konkreetse lapsega mingit seost.

So what? Kus see loogika su jutus on? Seda ma ju silmas peangi, et nimi võiks kanda ikka mingit perekondlikku tähendust, jätkata pereliini, mitte olla mingi suvaliselt inimeselt saadud tähekombinatsioon. Antud lapse puhul ongi ju selline olukord, nagu ta oleks saanud nime mingilt täiesti võõralt Endlilt või Heinolt, keda ta kunagi kohanud ei ole.

mis siin arusaamatut on? laps sai nime oma emalt. see, et ema selle nimega ei sündinud, pole üldse oluline.

#4302699:

umbes 90 aastat tagasi muudeti suurem osa eesti perenimedest eestipärasteks. ei ole suuremal osal meie perenimedel mingit pikka ajaloolist traditsiooni.

No ikka kolm-neli põlve tuleb ju selle uue nimega ikka ära. Päris pikk aeg ikkagi. Minu arust on ka nimi tähtis ja mingi suvalise mehe nime kanda on üpris nõme. Need, kes seda kogenud pole, neil pole mõtet rääkida, et see on tühiasi.

#4303511:

kui siis sai nimesid vabalt valida, miks see täna peaks siis mingi pühaduseteotus olema.

Ei olegi mingi pühaduseteotus. Lihtsalt, kui oma nime uurima hakata, siis mingi suvanimi tundub väga vale. Milleks mingi suvalise võõrasisa nimi? Siis juba tõest on parem ema neiupõlvenimi.

#4305210:

ema endine mees on hiljem sündinud lapse võõrasisa.

Oot, mida? Kui ema abiellub uuesti ja laps lapsendatakse uue mehe poolt, siis saab ju laps võõra mehe perenime. Kui siis ema sellest mehest jälle lahku läheb, jääbki laps mingi suva mehe nimega, kellega tal tegelt ju mingit seost pole. Parem oleks ema siis lapse juba oma neiupõlve perenimega jätnud, millega on mingigi seos lapsel.

Need, kellel on õige nimi ei juurdle. Aga need, kes on saanud mingi suvanime, need ikka juurdlevad.

#4299172:

Nimi on ikka oluline osa inimese identiteedist ja selle andmine lapsele tuleks korralikult läbi mõelda.

Üks kõige jaburam nimelugu pärineb mu enda tutvusringkonnast. Naine abiellus, võttis mehe perekonnanime, varsti lahutasid, naine jättis pärast lahutust mehe perekonnanime alles. Sellest suhtest last ei sündinud. Mitu aastat hiljem sai naine teise mehega lapse. Selle mehega nad ei abiellunud ega koos ei elanud. Ühine sündinud laps sai aga ema perekonnanime, mis tähendab seda, et laps kannab oma ema eksmehe perekonnanime, millega tal ei ole absoluutselt mingit seost.

Seda nime ja identiteedi teemat saab ju lahendada. Enda tuttav sündis kui tema vanemad omavahel abielus ei olnud. Aga kuna tema ema oli eelnevalt abielus olnud siis saigi tuttav sündides ema eksmehe perekonnanime. Kuna millalgi peale tema sündi ta vanemad abiellusid ja ema võttis isa perekonnanime siis jäigi tema teise nimega. Millegipärast tema perekonnanime ei vahetatud. Täiskasvanuks saades oli tal kindel otsus, et ei taha olla ema eksmehe nimega. Aga vanemate nime ka ei tahtnud kuna isa perekonnanimi oli samuti tolle kasuisalt saadud. Vaatas tuttav siis ajalukku ning valis endale vanaema neiupõlvenime, mis teda kõnetas. Vahetaski perekonnanime selle vastu ja on juba mitukümmend aastat rahul.

Mul kahel tuttaval on sama pere lastel erinevad perekonnanimed.

1) tuttavad abielus, aga mõlemad jäid erineva nimega. naine ei võtnud sel põhjusel mehe nime, et see oli üldise arvamuse järgi pigem noh… kole. ei too täpseid näiteid, aga lähtugem sellisest analoogist: naise enda perekonnanimi oli Tamm ja mehel Till. Naine ei tahtnud, et ka tütre nimeks saaks Till ja seetõttu said mehega enne laste sündi juba kokkuleppe, et pojad on Tillid ja tütred Tammed. Paraku said naid ainult tüdrukuid, seega Tille rohkem sellesse perre ei tulnudki.

2) noored tuttavad, 20ndates alles, kes pole abielus. naine on väikestviisi feminist ega taha minna selle loogikaga kaasa, et just isa nimi peaks olema. mõlemad on ka abielu kui arhailise ja aegunud institutsiooni vastased. mees mu meelest suss ka pole, kui see mõnele käole oluline info peaks olema. üksmeeles valisid kahele lapsele, mittekaksikutele, erinevad perenimed seetõttu, et kumbki perenimi kõlas selle konkreetselt valitud eesnimega nende meelest ilusamini kokku.

#4309852:

#4309608:

noored tuttavad, 20ndates alles, kes pole abielus. naine on väikestviisi feminist ega taha minna selle loogikaga kaasa, et just isa nimi peaks olema. mõlemad on ka abielu kui arhailise ja aegunud institutsiooni vastased. mees mu meelest suss ka pole, kui see mõnele käole oluline info peaks olema. üksmeeles valisid kahele lapsele, mittekaksikutele, erinevad perenimed seetõttu, et kumbki perenimi kõlas selle konkreetselt valitud eesnimega nende meelest ilusamini kokku.

Igale ühele oma. Mulle selline segasumma värk ei sobi. Kui normaalne abielus pere, siis üks.

Minu arust ka. Kui juba on pere ja vanemad abielus,  siis ühe nimega ja kui on niisama kooselu, siis vahet pole.