Küllap paljudel, kes sadu aastaid vanades majades elanud neid jutte jätkub, aga sellest on siin teemasid olnud, otsi!
Kas sa segane, et midagi taolist soovitad? Vanade teemade üles kaevamine on perekoolis ka täiega surmapatt.
Sõbrannal kunagi läks telekas ise tööle
Telia puhul vahel pärast uuendusi või võrgutöid lähebki, olen samas olukorras olnud.
Sõbrannal kunagi läks telekas ise tööle
Telia puhul vahel pärast uuendusi või võrgutöid lähebki, olen samas olukorras olnud.
Starmanil ka, ja mitu korda just keset ööd on seda juhtunud. Ütleme nii, et pole just väga meeldiv öösel selle peale üles ärgata, et elutoas telekas lõugab ja vaatama minnes kedagi pole, algul arvasin, et laps (2a) on unesegasena üles tõusnud ja teleka tööle pannud lootes multikaid näha vms.
Küllap paljudel, kes sadu aastaid vanades majades elanud neid jutte jätkub, aga sellest on siin teemasid olnud, otsi! Võiks taas kirjutada, aga täna ei viitsi. Arvatavasti oled mingi lehe suvepraktikant.
Kas tõesti need mitmesaja-aastased muldvanad inimesed veel reaalselt eksiteerivad ja Perekoolis kirjutavad?????
Selline “tellimus” aga tekitas minus kohe mõtte ajakirjandusest.
Mul tekitas see mõtte Tellija-Käost.
Üks selline jõlgub siin pidevalt oma väljamõeldistega; endal tal kunagi midagi suurt öelda pole, aga naudib, kui teised kirjutavad.
Ilmselt seekord seesama.
Kui ta alles alustas, siis küsis, et mitu patja teil on vms lollust, nüüd pisut arenenud.
Olen vahest ka perekoolis just selliste teemadel all jama ajanud ja pärast, ehee, õhtulehest lugesin oma lugu. Teine kord komenteerisin ühte teemat delfis ja kasutasin suht tabavat võrdlust selle inimese kohta – üllatuseks lugesin temast tehtud persooniloost samat võrdlust – ajakirjanik oli seda ärakasutanud.
Aga kõige imelikum juhtum seni vist on olnud ühe seinalambiga,
Lambi põlemasüttimine võis olla lüliti viga, need vajuvad vahel teise asendisse tagasi.
Loomulikult. Ma ei hakanud seda isegi kommenteerima, see nii selge põhjus. Viga oli lülitis, aga neil suguselts ja sõpruskond luuletasid kokku mingeid müstilisi skeeme, naljatilgad.
Loomulikult karpi pandud lamp enam põlema ei lähe…
Mul oleks rääkida päris palju, aga kipun ka kahtlustama, et tegu on ajakirjanikuga, et äkki ajakirja “Saladused” müstikanurka midagi vaja. Mäletan päris hästi, kui siit perekoolist oli võetud mu tekst “Saladused” ajakirja. Päris kindlalt tean ,et minu ja siit võetud, sest see oli nii spetsiifiline juhtum. Teemaks oli vägivaldsed mehed. Kunagi mul selline peletis kahjuks oli.
Min räägin oma müstilise loo:
Läksin suveõhtul mingi 9 ajal surnuaeda – ilm oli ilus. Varesed karjaga kraaksusid nii koledasti, et ma vaikselt endamisi pobisesin, et misasja te kraaksute, olge ometi vait.
Ja nad jäid vait!!!? Olin täiesti üllatunud, et mis see siis oli?! Jalutasin veel pikalt surnuaial oma lähedaste hauad läbi ja täielik vaikus – ei ühtki varese kraaksu kogu selle aja jooksul.
Siiamaani mõtlen ja imestan, et mis värk sellega küll oli.
Hakkasin surnuaialt ära tulema, vaatasin korraks haua poole tagasi ja hostade lehed lehvitasid. Täiesti tuuletu kuum suveilm oli.
Min räägin oma müstilise loo:
Läksin suveõhtul mingi 9 ajal surnuaeda – ilm oli ilus. Varesed karjaga kraaksusid nii koledasti, et ma vaikselt endamisi pobisesin, et misasja te kraaksute, olge ometi vait.
Ja nad jäid vait!!!? Olin täiesti üllatunud, et mis see siis oli?! Jalutasin veel pikalt surnuaial oma lähedaste hauad läbi ja täielik vaikus – ei ühtki varese kraaksu kogu selle aja jooksul.
Siiamaani mõtlen ja imestan, et mis värk sellega küll oli.
Varesed läksid minema. Kokkusattumus.
Vaatasin täna Investigation Discovery pealt mingit dokki, kus oli abielupaar 27 aastat abielus, kui naine jättis mehe lambist mingi treeneri pärast maha aastal 2000. Poeg rääkis dokis sellest. 12.07.2010 lasi ta emaga abiellunud mees naise maha, kui too teda maha jätta tahtis. 10.07.2012 lasi isa uue pruudi eks ta isa maha, kuna naine tema maha jättis. Mees ütles ise ka, et enam sürrimat asja ei saa olla.
Hakkasin surnuaialt ära tulema, vaatasin korraks haua poole tagasi ja hostade lehed lehvitasid. Täiesti tuuletu kuum suveilm oli.
Mõni loomake jooksis hostade alt läbi või riivas mõni lind putukat jahtides.
“Objektiiv”,
Objektiiv kirjutab sinu arust paranähtustest või?
Võin kirjutada küll oma seletamatust juhtumist, kuid täpselt sama on sees ka minu esimeses raamatus ning siis oleks tegemist plagiaadiga.
Ma korra segan teemat, et ükskord ometi ära küsida, mis raamatud need on, mis Piibuga Naine on kirjutanud? Loeks kah.
Hakkasin surnuaialt ära tulema, vaatasin korraks haua poole tagasi ja hostade lehed lehvitasid. Täiesti tuuletu kuum suveilm oli.
Mõni loomake jooksis hostade alt läbi või riivas mõni lind putukat jahtides.
Oli kaks põõsast, suht kaugel üksteisest (platsi nurkades) ja lehed kõikusid üles-alla. Noored põõsad, üksikud lehed, sees sabistaja oleks näha olnud.
Hakkasin surnuaialt ära tulema, vaatasin korraks haua poole tagasi ja hostade lehed lehvitasid. Täiesti tuuletu kuum suveilm oli.
Mõni loomake jooksis hostade alt läbi või riivas mõni lind putukat jahtides.
Oli kaks põõsast, suht kaugel üksteisest (platsi nurkades) ja lehed kõikusid üles-alla. Noored põõsad, üksikud lehed, sees sabistaja oleks näha olnud.
No siis on kindel, et hostad ise lehvitasid sulle. Ütlesid: “Tule varsti tagasi, me ootame!”
Ei tea, igatahes kõhe hakkas ja üksi ei ole ma tahtnud sinna enam kordagi minna.
Ei tea, igatahes kõhe hakkas ja üksi ei ole ma tahtnud sinna enam kordagi minna.
Ma saaks aru kui kägistajataim oleks oma väädid sulle ümber kerinud, et enam üksi väga tagasi ei kisu, või pirakas lihasööjataim oma “lõugu” lõksutanud aga hostalehed lehvitasid…
Ei tea, igatahes kõhe hakkas ja üksi ei ole ma tahtnud sinna enam kordagi minna.
Kadunukese kondine sõrm oli mullast välja sirutunud ja kõigutas lehevart. Raudpolt kindel. Mul ka ükskord oli nii.
A muidugi, kui sinna oli urn maetud, siis ma mõtlen midagi ümber.
Õmblesin käsitöötunnis nõelaga. Niit oli kahekordselt. Järsku tuli nõel niidi tagant ära. Niit oli terve ja nõel ka.
No jama on nende kaduma minevate asjadega. A la kaob mingi asi ära, otsid kõik kohad süsteemselt läbi ja mitu korda. Kuid ei miskit. Ja siis mõne aja pärast ilmub see asi lihtsalt välja. Ja sa ei saa aru, kuidas sa seda varem seda seal ei näinud.
Nt mitu kuud tagasi koristasin kirjutuslaua kõik sahtlid paaripäevase vahega 2x ära, et leida kadunud asja, mida teadsin kindlalt ühes sahtlis olevat. Ei leidnud.
Nüüd nädal tagasi läksin ühte teist asja võtma ja loomulikult oli sahtlis ka see kadunud asi.
Minuga juhtub seda üsna tihti. Võtangi nüüd asja rahulikult – kui midagi on totaalselt ära kadunud, siis võtan aja maha – tean, kui see asi tahab välja ilmuda, siis ükskord ta ka ilmub.
Ja mu emaga oli ka alles hea juhtum (tema näeb mul unenägudega aeg-ajalt isiklikke ja pereliikmetega seotud asju ette). Tal olid juba mitu aastat kadunud ühed vanaaegsed kurekujulised broderiipitsi käärid. Otsis kõik kohad oma kodus läbi. Korduvalt. Mina otsisin ka. Korduvalt.
Eelmisel nädalal nägi ta unes, kus käärid on.
Seekord läks aga unenägu veidi mööda – käärid ei olnud selle kapiukse taga, mida ta unes nägi, vaid kõrvalukse taga. Riiul ja asukoht läksid siiski täppi.
Käisin nädalavahetusel seal ja tavaliselt ma ema asjades niisama sobramas ei käi. Miskipärast läksin ja tõmbasin sektsioonis ühe kapiukse lahti ja nägin kääre. Küsisin, et kust paganat ta need siis üles leidis?!
Sealtsamast ta need leidiski 🙂
Meil oli juukselõikusmasina üks otsik alati ühes kindlas kapis kõigi teiste asjade peal kuni see sealt mingi hetk lihtsalt haihtus. Otsisime korduvalt kõik kohad läbi ja sinnasamasse kappi vaatasime ka korduvalt, aga ei midagi. Olime ammu juba otsimisest loobunud, kui ühel päeval tahtsin sealt kapist midagi muud võtta ja mis ma näen – kõigi teiste asjade peal oma vanas kohas on kadunud otsik! Laps oli meil siis veel nii väike, et kappide kallal ei käinud.
See vareste kisa tuli ehk kõlaritest? Tänapäeval kasutatakse päris palju seda moodust, et vareseid peletada. Kindlate intervallide tagant lastakse nende hädakisa. Siis ei tiku linnud sinna kanti pesasid tegema, parkidesse ja surnuaedadesse.
Pesin hakklihamasina osad ära, kõik oli terve/korras, panin kapi peale kuivama. Kui võtma läksin, et paneks kokku, siis oli see laua külge keeramise paks/tugev kruvi katki (pooleks). Kuidas?? Maha ei olnud midagi kunagi kukkunud? Elan üksi, isegi külalisi ei käinud.
Kunagi 90ndatel juhtus üks imelik asi. Elasime maal. Oli selge, karge sügisõhtu, õues kottpime. Ema tuli töölt ja kutsus meid välja. Pimedas taevas, meie maja kohal, oli näha ümmargune valguskeha, mida kattis osaliselt mingi pilvelaadne asi. Selline tunne, nagu kohe-koha hakkaks päike välja tulema. Kuu see polnud, oli väiksem, eredam ja väga lähedal.
Sellest pilvest väljus ämblikuvõrgutaoline kiirtesüsteem, mis kattis osa lõunataevast. Need kiired “jooksid” keskpunktist eemale. Me kolmekesi vaatasime seda trepil. Ema jooksis naabermajja ja kutsus naabrimehe ka vaatama.
Mõne aja pärast oli see kadunud. Siiani mõtleme, et mis asi see oli. Oleme inimestel küsinud, aga keegi ei näinud midagi. Fotokaid, mis käepärast, tookord kahjuks polnud.
Õmblesin käsitöötunnis nõelaga. Niit oli kahekordselt. Järsku tuli nõel niidi tagant ära. Niit oli terve ja nõel ka.
Mul on ka selline asi juhtunud. Istusin ja vaatasin ja mõtlesin
Õmblesin käsitöötunnis nõelaga. Niit oli kahekordselt. Järsku tuli nõel niidi tagant ära. Niit oli terve ja nõel ka.
Mul on ka selline asi juhtunud. Istusin ja vaatasin ja mõtlesin
Nõel ei ole tegelikult terve, lihtsalt silma ääred hoiduvad koos ja näib, et on terve. Kui pigistada, siis eralduvad.
Neid lugusid on ikka kogunenud ja mõnda neist olen ka siin sarnastes teemades jaganud.
Siiski paar lugu veel. Ei midagi kõhedat.Istusime klassiõega minu köögis 7. korrusel aasta pärast kooli lõppu. Mina olin kolinud teise linna ja tema oli sinna mulle külla tulnud. Äkki ma tundsin oma lapsepõlvesõbra Toomase lõhna. Toomas oli ka meie klassivend, kuni ta pärast 8. klassi läks teise kooli. Mina käisin tal sageli lapsena külas ja tema kodul oli spetsiifiline lõhn, kuna ta ema armastas väga lavendlit ja terve nende kodu ja poisi mänguriided olid alati kerge lavendlilõhnaga. Istume siis köögis, mulle tuleb ninna Toomase lõhn mingi 10 aasta tagant ja ma ütlen klassiõele: näe, mälestused ronivad välja, ma tundsin just praegu… Ja tema katkestas: …Toomase lõhna. Vaatasime pikalt teineteisele otsa. Mõni aeg hiljem, no tundi poolteist, helises uksekell ja muidugi seisis mu ukse taga Toomas, kes oli tulnud just vaatama meie majja esimesele korrusele korterit, nähes all elanike nimekirjas või postkastil minu perenime ja eesnime esitähte, tuli vaatama, ega see mina pole. Mul oli siis väga haruldane perenimi.
Olin 20, just mehele läinud, püüdsin paremat ja kraamisin hoolega tube. Tõstsin vaibaserva üles, hoplaaaa…kolm kümnerublast, mis oli siis tohutu raha. Oli paar päeva enne palgapäeva ja meil oli rahaga eriti kitsas. Mees tuli koju, rääkisin selle loo talle ära, mees võttis vaiba õlale ja läksime kahekesi seda õue kloppima. Udjasime kahe klopitsaga kahelt poolt. Siis läksime tuppa, tõmbasin põranda üle ja panin vaiba maha.
Õhtul tulid tuttavad külla. Tuli siis jutuks, et näe, ma leidsin vaiba alt korterist, kus peale meie ei elanud kedagi ja kus kord kuus vaipu kloppisime, 30 rubla! Hakkasin siis käega näitama, et näe, keerasin siin seda vaipa ja….keeran ja….seal on JÄLLE 30 rubla. Vaatame rahakotti – esimesed leitud rahatähed on seal…ja vaiba all on uued. Külalised muidugi arvavad, et me teeme mingit nalja. Korjasime siis need 3 raha ka üles, panime rahakotti. Kui külalised hakkasid lahkuma, siis küsisid naljaga, et kas võivad meie vaiba alla piiluda. Meie siis naerame vastu, et aga palun, kui midagi leiate, on teie oma. Hakkab siis külaline vaipa keerama, ei tule üles, nagu kleepunud oleks põrandale. “Mine per**e, kuradi kalts, kui sa nüüd mulle raha ei anna, siis pine ikka sügavalt p**se” käratas umes nii see natuke svipisis ja muidu ka lärmakas meeskülaline ja vaip tuligi vaikselt põranda küljest lahti. Seal all oli..1 kopikaline.
Millest see algas, sest varem ju seal all raha polnud (olin selle korteri perenaine juba 2 aastat) ja mis oleks edasi saanud, kui külaline poleks vaipa solvanud, ma ei tea. Mu ema arvas, et mu mees peitis sinna raha, aga see polnud võimalik – tal ei olnud seda ja ta poleks peitnud seda sinna siis, kui teadis, et mul on koristuspäev. Ka mitte mulle head meelt tegemiseks. Lõpuks teist korda ei saanud ta seda raha sinna kindlasti panna, sest vaiba panin maha mina ja ei lahkunud sealt ruumist nii, et mees oleks jäänud sinna üksinda.
Sa oled täpselt nagu minu vanaema. Armas ja hea fantaasiaga, aga ei oska vinti üle keeramata jätta 🙂
Sa oled täpselt nagu minu vanaema. Armas ja hea fantaasiaga, aga ei oska vinti üle keeramata jätta ????
Heheee ???? Lihtsalt pikk elu ja oskus asju ja inimesi märgata. Sa võid nii arvata, kui see sind kuidagi elus edasi aitab või enesetunnet parandab. Mina võin sulle ka lisada (ja mul on tunnistajaid), et olen oma kodust piskesest kapist leidnud võõra kägaras mehe. Ma olen võõras suurlinnas kohtunud metroos eskalaatoril oma emaga, kusjuures olime 4-5 päeva tagasi kohtunud ja polnud jutuks, et kumbki kavatseks sinna kaugele sõita. Olen leidnud võõras linnas oma teises kohas kadunud salli (seda ma olen siin foorumis kirjeldanud).
Mina olen täiesti ratsionaalne. Mul on kõigele olemas mingi enam või vähem loogiline põhjendus. Kindlasti ei arva ma, et saatuse soe käsi mulle vaiba alla raha poetas. Või et seal mingi maagia oli. Lõpuks oli see ammu, olin väga noor ja kindlasti polnud see vaip uus. Neil aastatel poleks mul ka raha olnud uut vaipa osta. Ju seal vaiba sees oli mingi salatasku eelmiselt omanikult. Siis ma muidugi selle peale ei tulnud ja võibolla sai see vaip veel paljude kümnekatega hiljem ära visatud.
Toomase lõhnast ma ei tea. Ma arvan, et võisin sõbrannaga vestlemise ajal minna akna juurde ja näha aknast all Toomast, teda ära tundmata, aga midagi kõnnakus või liigutustes ehk ta mulle alateadvusesse tõi ja temaga seotud aistungud äratas. Muud põhjendust mul pole, aga see on täiesti võimalik. Ja sõbranna ilmselt lihtsalt oli minu suust kuulnud “Toomase lõhnast” koos oldud 12 aasta jooksul piisavalt, et tabada lausele täpne lõpp.
Ilmselt tuleb sul õnnelik olla, et sinuga neid asju ei juhtu või sa ei märka neid. Või otsid üleloomulikku.
See Toomase lõhn on tühi-tähi, ikka sest kägaras mehest tahaks kuulda!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
