Esileht Ilu ja tervis Stress, laiskus või vanus

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 65 )

Teema: Stress, laiskus või vanus

Postitas:
Kägu

Olen 55-aastane. Tunnen, et ei viitsi kohe midagi teha, hommikuti vedelen pikalt voodis, surfan telefonis.  Vanasti st- näiteks veel  eelmine kevad-suvi, tõusin kell 7, siis juba toimetasin aias  ja kui teised ärkasid olin juba aias tööd tehtud. Täna olen vaid pesu masinasse pannud ja molun toast-tuppa, mees (5 a vanem) tegi hommikul söögi ja nüüd koristab garaazi – kohe piinlik nii laisk olla.

Süüa ka ei viitsi teha, tellin sööki või siis grillime, salati keeran kokku ja kõik. Varem küpsetasin ja tegi magustoite. No ei viitsi.

+23
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

No kui on võimalik niisama molutada, siis tee seda, milles probleem.

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kas peabki kogu aeg “tõmblema” nii, et tuli takus on? Tulebki nautida, kuni asjad, mis päriselt tehtud peavad saama saavad tehtud ongi kõik hästi. Täiesti okei on end lõdvemaks lasta, ise kokkamise asemel nautida teiste tehtud sööke jne.

+29
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui tavalisel tööpäeval ärkad varakult (6-7 paiku), siis ongi täiesti normaalne end puhkepäeva hommikul veidi vabamalt tunda, ei peagi iga minut oma vabast päevast end lolliks rapsima… et siis kurnatuna esmaspäeval uut töönädalat alustada. Võta elu vabalt!

 

+22
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Imelik, et 55-aastane veel oma eluviisile õigustust ja heakskiitu otsib. Vanuse eelis ongi ju see, et eiste arvamusest on jumala ükskõik.

+29
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen terve elu selline olnud, õnneks mul ka amet selline, et saab niisama vedeleda hommikuti, kuskile kiirustama ei pea ka tööpäevadel.

Kõige rohkem vihkan hommikuti kella peale ärkamist.

Kõige mõnusam on niisama vedeleda ja teha asju siis, kui tuleb tuju. Aeg-ajalt ma ikka teen ka, aga mingit sellist ärkan kell 7 ja lähen kohe aeda rassima, ei ole iial olnudki.

+18
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen 55-aastane. Tunnen, et ei viitsi kohe midagi teha, hommikuti vedelen pikalt voodis, surfan telefonis. Vanasti st- näiteks veel eelmine kevad-suvi, tõusin kell 7, siis juba toimetasin aias ja kui teised ärkasid olin juba aias tööd tehtud. Täna olen vaid pesu masinasse pannud ja molun toast-tuppa, mees (5 a vanem) tegi hommikul söögi ja nüüd koristab garaazi – kohe piinlik nii laisk olla.

Süüa ka ei viitsi teha, tellin sööki või siis grillime, salati keeran kokku ja kõik. Varem küpsetasin ja tegi magustoite. No ei viitsi.

Muide väga agar toimetamine on üks deprekas tunnuseid.

Ma olen sinust noorem aga ma, absoluutselt ei viitsi oma mini aias toimetada. Kodu koristan ka äärmisel vajadusel.

+13
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arvad et kui rajakaameraga pervert oma plogisse ühtegi liigugust kirja ei pane siis ei ole ma midagi kasulikku teind? Oled kindel selles ikka?

0
-16
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

näiteks veel  eelmine kevad-suvi, tõusin kell 7, siis juba toimetasin aias  ja kui teised ärkasid olin juba aias tööd tehtud.

Appi. Ma olen 49 ja olen terve elu võimalusel lõunani maganud ega kavatse end sellepärast küll kuidagi imelikult tunda. Ma võiks peale maksta, et ei peaks suvel kell 7 ärkama ja midagi toimetama hakkama. Suvel ärkan tavaliselt kella 12 ajal nagu ka ülejäänud pere. 😀

+15
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul käibki nii, et esialgu mõtlen, mida ma tahaks. Siis panen rahulikult vaimu valmis ja siis tegutsen.

Üldse ei meeldi aga kodus mingi töö tegemine selleks, et “mitte mitte istuda ja mitte olla laisk”.

Mind lapsepõlves õudselt häiris, kui ema siis, kui midagi vältimatut parasjagu teha ei olnud, tuli torkima, et no mis sa istud siin keset ilusat päeva. Täiskasvanuna olen sellist enda torkimist “mis sa istud”, “mis sa vahid” teadlikult vältinud. Vahingi ja teen rahulikult plaane, et seda võiks teha ja toda. Ja siis kunagi teen. Ja siis olen tavaliselt ka rahul, et tegin. Mitte ei torgi ennast, et “mis sa” ja “kas sa”.

Mis mind teemaalgatuses häiris, et seal olnud sellist plaani või unistust: “Olen mõelnud, et kodus võiks ära teha selle/ümber teha selle. sest…”, vaid ainult mingi “piinlik on istuda”. See on see, mis mulle just ei meeldi.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda teemat lugedes meenus mulle üks lugu kolleegiga, kes kirud, et peab pühapäeva hommikul kell 8 koos perega emale appi minema kasvuhoone kilet panema. Et siis ei olevat tuult.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui tavalisel tööpäeval ärkad varakult (6-7 paiku), siis ongi täiesti normaalne end puhkepäeva hommikul veidi vabamalt tunda, ei peagi iga minut oma vabast päevast end lolliks rapsima… et siis kurnatuna esmaspäeval uut töönädalat alustada. Võta elu vabalt!

Mis tavalised tööpäevad? Juba 10 aastat pole olnud vajadust tööl käia.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Imelik, et 55-aastane veel oma eluviisile õigustust ja heakskiitu otsib. Vanuse eelis ongi ju see, et eiste arvamusest on jumala ükskõik.

Just. Ma 49. Magan kuni 16.00. Majanduslikult elu lõpuni kindlustatud. Arved makstud, lastel praed ees. Mees õnnelik. Mitte keegi kurat ei saa mu elu kritiseerida.

+8
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul sama asi. Mõnd aega tagasi olin veel virk. Laste pärast. Nüüd on lapsed suured ja ma olen laisaks muutunud. Muidu olen ma ise rahul. Peas küll on mõtteid mida võiks teha. Aga küll ma teen, kui viitsin. Mul poleks probleemi endal. Ei arvaks et see on stress või vanus. Peamiselt on see laiskus. On päevi mil ma võtan end kokku ja teen igasugu koduseid töid. Aga probleem on mu laste poolt, et mis elu see on-ema passib kodus, vaatab telekat ja passib telefonis. Kõik see, millest sai  neid eemal hoitud, lahinguid peetud ja nendega pragatud.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ta – ma ei otsigi õigustust. Oli age, kus magasin kella 12ni olenemata, mis kell magama läksin. Kusjuures mäletan, et vanaema ärkas alati kell 6, minu jaoks täielik õudus. Aga siis hakkasin ise ka tasapisi varem ärkama, kuni siis kell 7 olin täiesti virge ja teotahteline. Käisin maal 7 paiku juba metsas pika ringi ära + kargasin ujuma. Nüüd tunnen, et ei viitsi, molun viimase hetkeni voodis. Varem just meeldis omaette aias nokitseda, kohvi juua.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen 55-aastane. Tunnen, et ei viitsi kohe midagi teha, hommikuti vedelen pikalt voodis, surfan telefonis. Vanasti st- näiteks veel eelmine kevad-suvi, tõusin kell 7, siis juba toimetasin aias ja kui teised ärkasid olin juba aias tööd tehtud. Täna olen vaid pesu masinasse pannud ja molun toast-tuppa, mees (5 a vanem) tegi hommikul söögi ja nüüd koristab garaazi – kohe piinlik nii laisk olla.

Süüa ka ei viitsi teha, tellin sööki või siis grillime, salati keeran kokku ja kõik. Varem küpsetasin ja tegi magustoite. No ei viitsi.

Tee test, ega koroonat pole. Koroona tekitab kirjeldatud väsimust, laiskust, ei taha midagi teha

+1
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tee test, ega koroonat pole. Koroona tekitab kirjeldatud väsimust, laiskust, ei taha midagi teha

OMG lõpeta ära see koroonajutt.

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina jälle rumaluke mõtlesin, et arvestan vanemate inimeste jutuga, sest nood teadsid kõnelda, mida vanem inimene seda vähem magab, ja kõik on unetud seega ka kohvikeetjad kella 5 ao ajal. Minu vanavanemad olid kõik enne kukke ja koitu juba toimetamas, lehmad lüpstud, kohvikann tulele aetud,  piimasupp keedetud, pannkoogid virnasse laotud, kui siis lõpuks 12 paiku tõusin. Aga lõpuks sain aru, kui mitte miski ei sunni inimest varem tõusma ja toimetama, siis nii laisaks ta ka jääb

 

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul käibki nii, et esialgu mõtlen, mida ma tahaks. Siis panen rahulikult vaimu valmis ja siis tegutsen.

Üldse ei meeldi aga kodus mingi töö tegemine selleks, et “mitte mitte istuda ja mitte olla laisk”.

Mind lapsepõlves õudselt häiris, kui ema siis, kui midagi vältimatut parasjagu teha ei olnud, tuli torkima, et no mis sa istud siin keset ilusat päeva. Täiskasvanuna olen sellist enda torkimist “mis sa istud”, “mis sa vahid” teadlikult vältinud. Vahingi ja teen rahulikult plaane, et seda võiks teha ja toda. Ja siis kunagi teen. Ja siis olen tavaliselt ka rahul, et tegin. Mitte ei torgi ennast, et “mis sa” ja “kas sa”.

Mis mind teemaalgatuses häiris, et seal olnud sellist plaani või unistust: “Olen mõelnud, et kodus võiks ära teha selle/ümber teha selle. sest…”, vaid ainult mingi “piinlik on istuda”. See on see, mis mulle just ei meeldi.

Ei peagi ju olema mingit plaani. Milleks? Kõik on niigi hästi.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina jälle rumaluke mõtlesin, et arvestan vanemate inimeste jutuga, sest nood teadsid kõnelda, mida vanem inimene seda vähem magab, ja kõik on unetud seega ka kohvikeetjad kella 5 ao ajal. Minu vanavanemad olid kõik enne kukke ja koitu juba toimetamas, lehmad lüpstud, kohvikann tulele aetud, piimasupp keedetud, pannkoogid virnasse laotud, kui siis lõpuks 12 paiku tõusin. Aga lõpuks sain aru, kui mitte miski ei sunni inimest varem tõusma ja toimetama, siis nii laisaks ta ka jääb

Kohutav elu su vanavanematel.

+2
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina jälle rumaluke mõtlesin, et arvestan vanemate inimeste jutuga, sest nood teadsid kõnelda, mida vanem inimene seda vähem magab, ja kõik on unetud seega ka kohvikeetjad kella 5 ao ajal. Minu vanavanemad olid kõik enne kukke ja koitu juba toimetamas, lehmad lüpstud, kohvikann tulele aetud, piimasupp keedetud, pannkoogid virnasse laotud, kui siis lõpuks 12 paiku tõusin. Aga lõpuks sain aru, kui mitte miski ei sunni inimest varem tõusma ja toimetama, siis nii laisaks ta ka jääb

Kohutav elu su vanavanematel.

Jaa, see tundubki natuke hirmutav, kui vanana nii veel elu on. Kuid seda näinuna tahaks lohutuseks öelda neile, kes arvavad roosa mulli põhjal, et see ongi kogu tõde. Et on ühed, kes teiste heaolu nimel ka vanuigi sedasi rügavad ja teised, kes seda kunagi et tee, kuna “need rügajad” ju ise tahtsid seda…Minu ämm ja äi ja vanaema olid sellised rügajad, kuna nemad olid omal ajal nii kasvanud ja elanud rasket elu, ja kui on loomad, siis neid toimatataksegi varakult ja kui oled harjunud ärkama, siis kipudki (ka kohusteundest/ ärkama varakult jne.
Kuid nüüd sellest teisest poolest. Need inimesed, kes nii elasid ja toimetasid, tegid seda jah tõesti, aga nad olid ka peale tööinimeste hommikuinimesed, eriti vanana. Minu äi, kes oli enne kukke ja koitu üleval, tegi ka kõik asjad ära. Ka seakartulid olid saunas õhtuke keedetud, et siis saaks ämm neid loomadele söögiks teha ja isegi süüa. Ja keetis see äi ka pudru hommikul valmis või praadis neidsamu seakartuleid munaga ja pann seisis pliidiservas. Kuid peale lõunat tema enam tööd ei teinud ega jaksanudki teha. Ta andis esimese päeva poolega kõik ära. Ja selle eest läks varakult õhtule. Kell 8 õhtul ta juba magas ja viiest luges lehte või raamatut. Ja hea, et nii oli, sest inimene peab ise oma piire tundma, kuna teised näeksid vaba käega, kuidas inimene ainult rügaks, kuni kokku kukub. Ämm oli sama toimekas, kui äi, kuid tema toimetas siis õhtul ja hiljemgi. Talitas õhtul loomad ja tegi söögi.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis tavalised tööpäevad? Juba 10 aastat pole olnud vajadust tööl käia.

Kas tööl käiakse vajadusest või? Mul pole juba 18 aastat mingit vajadust, ikka käin, tore ju.

Nädalavahetustel magan 11-12-ni. Aia eest hoolitseb aednik, lehti riisub ja lund lükkab selleks palgatud inimene. Maja on suur ja seda sassi keegi ei aja-kord nädalas kastan lilled, tõmban põranda üle ning puhastan sanitaartehnika.

+1
-15
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen siis ilmselt ainus, kes siin mingit ohumärki näeb. Mitte sellepärast, et ei tohiks “laisk” olla, vaid sellepärast, et sa aasta tagasi olid veel täiesti teistsugune ja nagu ma aru saan, rõõmuga? St ei sundinud end varavalges toimetama, vaid sulle meeldiski nii. Kõige hullem on, kui inimene oma “laiskuse” vanuse kaela ajab, sest nooremaks ei lähe enam iial – ja sellest hetkest hakkabki mandumine (kuni lõpuks ei viitsi enam WC-sse ka minna ja hoiad ööpotti voodi all). Eks sa ise tead, kas ja kui palju sul stressi on. Aga minu arvates sellest sinu pakutud põhjuste valikust absoluutselt parim variant on laiskus, sest see pole vast meditsiiniline seisund ja võib ka üle minna.

+8
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis tavalised tööpäevad? Juba 10 aastat pole olnud vajadust tööl käia.

Kas tööl käiakse vajadusest või? Mul pole juba 18 aastat mingit vajadust, ikka käin, tore ju.

Nädalavahetustel magan 11-12-ni. Aia eest hoolitseb aednik, lehti riisub ja lund lükkab selleks palgatud inimene. Maja on suur ja seda sassi keegi ei aja-kord nädalas kastan lilled, tõmban põranda üle ning puhastan sanitaartehnika.

Mulle teeb siiralt rõõmu, et elu Eestis nii hea on 🙂

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ka siin teemas hakkab pihta oma varaga ärplemine.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen siis ilmselt ainus, kes siin mingit ohumärki näeb.

Ei ole ainus. Minu esimene mõte oli sama. Ja seda versiooni kinnitab ka teemaalgataja enda kahtlus, et millega ikka tegu on. Üks on selge, kui tegemist oleks nauditava laiskusega ehk elu viljade noppimisega ehk väljateenitud täieõigusliku puhkamisega, siis sellist küsimust “kas ma võin” või “mis see on” ei tekiks.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen siis ilmselt ainus, kes siin mingit ohumärki näeb.

Ei ole ainus. Minu esimene mõte oli sama. Ja seda versiooni kinnitab ka teemaalgataja enda kahtlus, et millega ikka tegu on. Üks on selge, kui tegemist oleks nauditava laiskusega ehk elu viljade noppimisega ehk väljateenitud täieõigusliku puhkamisega, siis sellist küsimust “kas ma võin” või “mis see on” ei tekiks.

Kuid mingist ajast inimene, kes on üle keskea, lapsed suured ja tervis ei ole enam see, mis oli 25a tagasi – oma elu muutma ja olema nii, kuidas tahab, kui tema saab. Sama mahviga nagunii ei jaksa. Kui ise armu ei anna, siis ei tee seda mitte keegi teine. Kui teiste käest küsida nõu selle kohta, siis võid saada vastuseks midagi, mis pole õige. Kui inimene ei ole harjunud vabamalt olema ja elama, siis hakkab ka kahtlema, et kas on ikka õige. Kui on olemas lihtsalt ealised muutused, mis ei lase ennast enam oma laste vanusena tunda, siis on see normaalne. Kui ei tea, mis viga on, siis lasta ennast läbi vaadata ja uurida, kui kahtled.
Kuid nüüd on see aeg, kui kohustusi peaks olema vähem ja inimene võik muuta oma elu omasoovi järgi.
Minul on üks hea tuttav, sõbranna, kes mind selles õigustab ja ärgitab, nii oma eeskujuga, kui sõnadega. Minust 6 a vanem ja ta ei demagoogitse, et “ah mis hobi ja puhkus ja vedelemine, et ma palju rohkem rakkes, kui nooruses jne”

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen oma aia läbi aastate üha lihtsamaks ja lihtsamaks muutnud. Algul oli palju lille- ja maitsetaimede peenraid, kasvatasin maasikaid, vaarikaid ja kõikvõimalikke üheaastaseid vilju. Ja siis ühel kevadel tundsin kah, et enam ei taha ega viitsì. No milleks, kui see mulle nauditav pole? Ja lõpetasingi tasapisi ära. Praeguseks on püsikutest maitsetaimede peenar jäänud, mõned suvikud külvan ka kastidesse, aga ei mingeid maasikaid ega vaarikaid ega mustikaid enam. Ega  põlluvilju. Ei viitsi hooldada ei maad ega peenraid ega vagusid. Ei põe ka üldse.

Need tööd, mis on vältimatud, aga vastikud – annan endale igal hommikul tähtaja. Ülemise korruse vaipade imemist alustan just sel päeval kell 3. Valmistan meeleolu ette ja teengi ära. Või selle muruplatsi niidan ära homme kell 11. Tegelikult on võimalik ka päris suurt maja ja aeda hooldada vaid nii, et plaanid endale 30 minutit hommikul aiatöödeks ja 30 minutit õhtul tubasteks töödeks. Lihtsalt iga päev need pool tundi sellisteks asjadeks, mis eluks tegelikult olulised pole. Ei pea mõtlema, et kogu aeg peab rügama millegi nimel ja siis süümekaid tundma, kui tuju pole seda teha.

 

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina jälle rumaluke mõtlesin, et arvestan vanemate inimeste jutuga, sest nood teadsid kõnelda, mida vanem inimene seda vähem magab, ja kõik on unetud seega ka kohvikeetjad kella 5 ao ajal. Minu vanavanemad olid kõik enne kukke ja koitu juba toimetamas, lehmad lüpstud, kohvikann tulele aetud, piimasupp keedetud, pannkoogid virnasse laotud, kui siis lõpuks 12 paiku tõusin. Aga lõpuks sain aru, kui mitte miski ei sunni inimest varem tõusma ja toimetama, siis nii laisaks ta ka jääb

Las sinu vanevanemad siis ärkavad öösel ja toimetavad, mina ärkan siis kui tahan. Seepärast ei elagi vanemate põlvkondadega koos, need ei saa aru, et miks tööle ei minda. Kõik peavad hommikul alates 8.00 rapsima. Aga vot ei pea.

Ema kusjuures ei saa aru, miks teda meie majja ei kolita. Eks ta sooviks. Aga igal hetkel tuleb temalt kriitika, et miks sa tööl ei käi, raha vaja teenida. Ma ei taha sellist politseid oma elamisse. Minu maja, minu privaatsus. Aga tänapäeval saab raha teenida tööl käimata ja jääb ülegi.

Ja meelevaldne on eeldada, et ainuke õige elu on ärgata kell 6 ja hakata mingite müstiliste asjade kallal toimetama.

+10
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda teemat lugedes meenus mulle üks lugu kolleegiga, kes kirud, et peab pühapäeva hommikul kell 8 koos perega emale appi minema kasvuhoone kilet panema. Et siis ei olevat tuult.

Ja miks see inimene ei suuda emale öelda EI, magan sel ajal, tulen 16.00??? Mis juhtub? Em hakkab kriiskama, hüppab ojasse? Midagi ei juhtu. Kehtestage ennast.

 

+7
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 65 )


Esileht Ilu ja tervis Stress, laiskus või vanus