Teema: suudaksite võtta oma koju ämma, kes aastaid sulle kaikaid kodarasse visanud?

Muidugi mitte. Vorst vorsti vastu. Kuidas külvad, nõnda lõikad jne Ise ka ei arva, et need, kelle vastu ma siga olen olnud, peaksid mind kätel kandma.

Oma endist ämma poleks eladeski hooldada võtnud. Oli temagi selja tagas susija ja mõnikord viinaviduse peaga ütles näkku ka igasugu väljamõeldud saasta. Ma olen iseloomult muidu päris kõva kivi, aga ämmale jäin alla. See ämm suutis ikka korralikult meie pereellu trügida ja seda hoolimata sellestki, et ta poeg oli veel eriti ta vastu. Mina pigem üritasin suhteid normaalsena hoida, aga sain omad vitsad. Õppisin täielikult kõrvale tõmbuma, siis läks ema ja poja vahel asi nii inetuks, et aastaks-paariks suhtlus katkes. See oli puhkus. Aga siis nad jälle leppisid kuidagimoodi ja kuu aja pärast oli jälle sõda lahti. Kui poeg oleks vastu minu tahtmist oma ema koju hooldada võtnud, siis ma oleks otsekohe välja kolinud või palunud neil kahel lahkuda (tegu oli ühisvaraga, mille laenu olin tasunud mina). Tundes poega – kogu hoolitsuskoormus oleks minu kanda jäänud nagunii.

Oma praegust ämma hooldaksin küll. Päris kõrvaltuppa vast ei tooks, sest sellist ruumi meil pole, aga eraldi majaossa saaks küll. Mähkmeid vahetaksin ka, vajadusel (abikaasa seda tõenäoliselt ei suudaks). Sama oma vanematega, aga nende puhul tean, et nad eelistaksid hooldekodu. Ja päris voodihaigeid või muidu ööpäevaringset valvet vajavat inimest ma ei saakski hetkel põetada. Mul on suurem kohustus oma väikelaste ees ja kui mul nende jaoks poleks ei aega ega raha, siis oleks kuri karjas.

Vanadekodusse läheb see tõbras, kui vaid raha mul jätkub. Ta tõbras on mind 25 aastat laimanud, ei lase mina seda mutti üle oma lävepaku. Lapsed olevat ma ka naabrimehega teinud…otse näkku ütles! DNA testi soovitasin teha siis irises nii sama. Isegi poeg vihkab oma ema tema sigaduste eest.

kindlasti ei võtaks ämma oma koju. elu on liiga lühike sellisteks ohverdusteks. mina käin tööl selleks, et oma lapsi kasvatada, mitte mingit võõrast inimest hooldekodust päästa. erinevalt eelpool vastanust, ei ole mina nõus isegi lisaportsu süüa ega lihtsamaid koristustöid tegema, rääkimata mähkmetest ja arvete maksmisest. olen seda tööd teinud mõne aja, see ei ole noorele naisterahvale üldse jõukohane töö. mulle on miljon korda olulisemad mu enda lapsed ja nende huvid kui vananeva ämma erisoovid ja mugavus. meie kahjuks on meil majas ruumi piisavalt, seega ilmselt tuleb ka aeg, mil suguvõsa hakkab seda mutti mulle koju suruma. selles osas on juba vihjeidki tehtud. k o h u t a v. ämm on käitunud minu ja mu lastega õelalt, mul pole mingit kohustust tema ees lipitseda, ammugi märtrit mängida. kui peakski minema nii, et mees nn suruks oma ema meile koju, siis ma tõsimeeli koliksin välja. las hooldab, teeb süüa ja kuulab seda hala. pakun, et paar nädalat, ja mehel on emale vaadatud välja juba mõni hooldekodu. iseasi muidugi, kas ma siis olen nõus tagasi koju kolima, siis juba võtaks pigem lahutusega poole varast ja kõnniks minema.

#3023912:

#3022870:

Karm on see lähedaste (vanemate) vananemine ja hooldamine. Ilmselt paratamatus. Minul on emaga suhted kehvad, aga tulevik on kindlasti selline, et ema tuleb meile elama kui enam üksi hakkama ei saa. Kujutan ette neid pingeid ja hõõrumisi, mida vanemaks ta jääb, seda raskem on temaga suhelda, psühholoogiliselt (nutab ja halab, ei talu isegi tühist eriarvamust nt ilma üle, siis süüdistab ennast, et kõik teeb valesti. Iga päev kujutab ette et on mingi uue surmahaiguse saanud ja kuna arvutit ise ei kasuta, siis palub et mina arsti aegasid paneks ja haiguse kohta uuriks, kui ma seda ei tee, siis jälle nutab ja halab, et keegi tast ei hooli, tuleks juba surm kiiremini jne…). Seega meil ei ole mingit tagakirumist ega kaigaste kodarasse viskamist, lihtsalt puhas vanadus teeb oma töö. See olukord on keeruline igal juhul, vaatamata sellele milline läbisaamine on varem olnud.

Aga sinu olukorras ma imestan, et sina seda küsid siin. Kas see pole asi, mida su mees peab otsustama ja taaka kandma?

Mismõttes mehe otsustada? Kui inimesed on paar, siis nad otsustavad sellised asjad küll kindlasti koos ja mõlemad ikka hooldavad voodihaiget vanainimest. Samas on minu meelest loomulik, et kui parasjagu on pesemise või mähkmevahetuse teema, siis pigem naine hooldab voodihaiget ema ja mees voodihaiget isa, olgu see ükskõik kumma ema või isa. Ehk siis ämma puhul on suurem koormus naisel.

Kokkulepped ikkagi . naine ei ole kohustatud ämma hooldama, kui mees toob oma ema ikka pere juurde siis kohustus on otseselt ikka mehel oma ema hooldada kui naine on nõus siis on hästi ja kui ei ole nõus siis ei ole midagi halvasti

#3023577:

Väga tüüpiline on, et naine hoolitseb mehe vanemate eest ja vahetab neil mähkmeid, sest “mees ju ei suudaks”. Mis tähendab, et ei suuda??? Naisel ei ole grammigi meeldivam seda teha. Mina oma mehel ei laseks väita, et tema ei suuda.

Ma ei elaks mehega, kes ” ei suuda” oma emal mähkmeid vahetada ja ei suuda ka palgata head hooldajat, vaid arvab, et seda peaksin tegema mina tema abikaasana.

Kui ma abiellun mehega, siis loomulikult mehega, kes on võimeline ka MINU mähkmeid vahetama, kui vaja. Kes jookseb oksekausiga, kui olen haige ja suudab poest ka vajadusel hügieenisidemeid osta. Kindla peale ma ei abiellu ju mehega, kellest ma ei tea, millised on tema tunded selles suhtes, et inimesed jäävad vanaks. Loomulikult ei abiellu ma ka kunagi mehega, kelle tagumikku pole mina hädaolukorras suuteline pesema, kelle varbaküüsi vanaduses lõikama või kelle puudutamine ja tema eest hoolitsemine on mulle öeldamatult jälk.

Ja veelkord. Kui ei suuda/taha/pea vajalikuks ise teha – minu meelest täiesti aktsepteeritav mõte – siis mees lihtsalt PEAB suutma palgata kellegi usaldusväärse, kes seda teeb, mitte viskama seda omaenda ema tagumiku pesemist oma naise kaela. Ja naiste suhtes sama.

Kui ei suuda maksta, siis võtab aga sooja vee ja lapi ja seebikese ja laseb aga käia. Kui ei tee ja ei maksa ja viskab abikaasa kaela – mille taeva pärast olete sellise alaarenenud jobuga üldse elanud.

#3028620:

#3028588:

Kui ei suuda maksta, siis võtab aga sooja vee ja lapi ja seebikese ja laseb aga käia. Kui ei tee ja ei maksa ja viskab abikaasa kaela – mille taeva pärast olete sellise alaarenenud jobuga üldse elanud.

Alati ei ole ette teada, milleks inimene on kriisiolukorras võimeline ja milleks mitte.

Enne seda, kui tuleb ema hooldamise aeg, on meesterahval ja naisterahval ilmselt olnud mitu “kriisiolukorda”. On vaja olnud sind haigena aidata, sulle voodisse taskurätikuid ja vett tuua, on vaja olnud joosta apteeki ja tuua peavalutablett, on vaja olnud kassipoja okset koristada, haigele naisele poest tampoone osta, isegi lapse mähkmeid vahetada teinekord (mitte et ma pooldaks laste saamist, kui mees ei soovi lapse emaga isegi mitte abielluda).

Kui mees enne pulmi väljendab fuuuuuih nende mõtete vastu, siis ma ju ei seksi temaga, eks. Nii palju ju ometi enne pereelu loomist räägite, et aru saada, mida mees arvab vananemisest ja kas on nõus aitama. Mida ta arvab väikelastest ja oma vanaisast, kuidas ta meenutab oma vanu tuttavaid. Mis näoilme ta teeb, kui tuleb juttu mähkmevahetusest.

Te ju ei loo perekonda lihtsalt seepärast, et suva mees käepärast, võtan ära. Sina ju ka mitte.

Alati ei ole ette teada, milleks inimene on kriisiolukorras võimeline ja milleks mitte.

kriisiolukorras, kui selgub, et inimene tõesti ei suuda seepi ja lappi kätte võtta, peaks ikka suutma ema kinnisvara maha müüa, et saada raha hooldaja palkamiseks. kõik alati räägivad hooldekodu ja abiliste arvete kallidusest, aga miks keegi ei räägi, et alati annab vanainimese vara tema enda hüvanguks rahaks teha. ei pea ootama vanainimese surma, hambad ristis, iga kuu senti veeretades, suguvõsa peal halades, et hiljem täismahus vanainimese kinnisvara endale krabada. mida normaalsema kinnisvara peal vanainimene elab, seda parema hooldekodu ja hooldusteenuse saab ju lubada talle. täiskasvanud lapsed, kes on ise end vanainimese kinnisvara peale mugavalt elama sättinud, ja siis halavad, et hoolduse arved on kallid, no ei suuda neile kaasa tunda. teised maksavad pangalaene samal ajal kui nemad hooldusarveid.

#3028626:

Enne seda, kui tuleb ema hooldamise aeg, on meesterahval ja naisterahval ilmselt olnud mitu “kriisiolukorda”. On vaja olnud sind haigena aidata, sulle voodisse taskurätikuid ja vett tuua, on vaja olnud joosta apteeki ja tuua peavalutablett, on vaja olnud kassipoja okset koristada, haigele naisele poest tampoone osta, isegi lapse mähkmeid vahetada teinekord (mitte et ma pooldaks laste saamist, kui mees ei soovi lapse emaga isegi mitte abielluda).

Kui mees enne pulmi väljendab fuuuuuih nende mõtete vastu, siis ma ju ei seksi temaga, eks. Nii palju ju ometi enne pereelu loomist räägite, et aru saada, mida mees arvab vananemisest ja kas on nõus aitama. Mida ta arvab väikelastest ja oma vanaisast, kuidas ta meenutab oma vanu tuttavaid. Mis näoilme ta teeb, kui tuleb juttu mähkmevahetusest.

Vaata, esiteks on väikelapse mähkmete vahetamine ja täiskasvanud vanuri mähkmete vahetamine oluliselt erinevad asjad. Hais juba on erinev. Kombed, jõudlus, mass on erinevad. Teiseks, tampoonide ostmine on tühiasi – võtad riiulist hügieenilise karbikese, paned korvi, piiksutad iseteeninduskassas läbi – seal pole ei haisu ega löga. Taskuräti ja vee voodisse toomisega sama lugu. See on oluliselt lihtsam ja puhtam tegevus, kui täiskasvanud inimese tagumiku kasimine.
Kolmandaks ei pruugi enamikel paaridel enne abiellumist ette tulla olukordi, kus peaks teise okset koristama. Tervel täiskasvanud inimesel ei juhtu seda nii sageli.

Ja neljandaks ja põhiliseks – see, mida inimene RÄÄGIB enda võimete ja valmisoleku kohta kedagi aidata, ei maksa midagi, sest RÄÄKIDA saab kõike. Ma ei tea endagi kohta, kas ma oleksin võimeline oma emal tagumikku pühkima. Küll aga tean ma, et ükskõik kelle okse koristamine ajab mul minestuseni südame pahaks. Isegi kassi. Iseasi, et kassi okse on nii väike, et seda on põhimõtteliselt võimalik kiiresti ja mujale vaadates ära teha.

Niisiis, alati ei ole teise inimese võimekus ette teada ja kui võimekus tegelikule olukorrale alla jääb, siis on ka motivatsioon kerge kaduma. Ja ka seda ei tea alati ette.

Muidugi, kui üldised tendentsid on juba ette teada negatiivsed igasuguste hoolduskohustuste suhtes, siis jah, selle inimese saab oma elust välistada, aga pelgalt ilusa jutu peale lootma jääda… nunuh.

#3028778:

#3028626:

Enne seda, kui tuleb ema hooldamise aeg, on meesterahval ja naisterahval ilmselt olnud mitu “kriisiolukorda”. On vaja olnud sind haigena aidata, sulle voodisse taskurätikuid ja vett tuua, on vaja olnud joosta apteeki ja tuua peavalutablett, on vaja olnud kassipoja okset koristada, haigele naisele poest tampoone osta, isegi lapse mähkmeid vahetada teinekord (mitte et ma pooldaks laste saamist, kui mees ei soovi lapse emaga isegi mitte abielluda).

Kui mees enne pulmi väljendab fuuuuuih nende mõtete vastu, siis ma ju ei seksi temaga, eks. Nii palju ju ometi enne pereelu loomist räägite, et aru saada, mida mees arvab vananemisest ja kas on nõus aitama. Mida ta arvab väikelastest ja oma vanaisast, kuidas ta meenutab oma vanu tuttavaid. Mis näoilme ta teeb, kui tuleb juttu mähkmevahetusest.

Vaata, esiteks on väikelapse mähkmete vahetamine ja täiskasvanud vanuri mähkmete vahetamine oluliselt erinevad asjad. Hais juba on erinev. Kombed, jõudlus, mass on erinevad. Teiseks, tampoonide ostmine on tühiasi – võtad riiulist hügieenilise karbikese, paned korvi, piiksutad iseteeninduskassas läbi – seal pole ei haisu ega löga. Taskuräti ja vee voodisse toomisega sama lugu. See on oluliselt lihtsam ja puhtam tegevus, kui täiskasvanud inimese tagumiku kasimine.

Kolmandaks ei pruugi enamikel paaridel enne abiellumist ette tulla olukordi, kus peaks teise okset koristama. Tervel täiskasvanud inimesel ei juhtu seda nii sageli.

Ja neljandaks ja põhiliseks – see, mida inimene RÄÄGIB enda võimete ja valmisoleku kohta kedagi aidata, ei maksa midagi, sest RÄÄKIDA saab kõike. Ma ei tea endagi kohta, kas ma oleksin võimeline oma emal tagumikku pühkima. Küll aga tean ma, et ükskõik kelle okse koristamine ajab mul minestuseni südame pahaks. Isegi kassi. Iseasi, et kassi okse on nii väike, et seda on põhimõtteliselt võimalik kiiresti ja mujale vaadates ära teha.

Niisiis, alati ei ole teise inimese võimekus ette teada ja kui võimekus tegelikule olukorrale alla jääb, siis on ka motivatsioon kerge kaduma. Ja ka seda ei tea alati ette.

Muidugi, kui üldised tendentsid on juba ette teada negatiivsed igasuguste hoolduskohustuste suhtes, siis jah, selle inimese saab oma elust välistada, aga pelgalt ilusa jutu peale lootma jääda… nunuh.

Pikk jutt sul, vähe maailmatunnetust. Sinu meestevalik aga on selge.

Kunagi oli mul peika, kes muu jutu seas rääkis, kui halvasti haises ta vanavanemate maja ja et ta ei käinud neid viimased 5 aastat vaatamas, sest tema oleks pidanud kuivkäimla tühjaks tõstma. Vanema nõud ka polnud puhtad.

Ja siis ma abiellusin mehega, kes lükkas meie kohtumise edasi kaks-kolm tundi, et minna appi 60 km kaugusele vanaemale otsima hambaproteese, mis olid maha kukkunud, voodi alla veerenud ja käigu pealt tõmbas ka põranda üle, viskas kuivkempsust paar kärutäit ära ja vahetas memmel tekikoti, sest vanainimesele on see raske. Ja siis pesi nõud ära.

#3028886:

#3028796:

Pikk jutt sul, vähe maailmatunnetust. Sinu meestevalik aga on selge.

Kunagi oli mul peika, kes muu jutu seas rääkis, kui halvasti haises ta vanavanemate maja ja et ta ei käinud neid viimased 5 aastat vaatamas, sest tema oleks pidanud kuivkäimla tühjaks tõstma. Vanema nõud ka polnud puhtad.

Ja siis ma abiellusin mehega, kes lükkas meie kohtumise edasi kaks-kolm tundi, et minna appi 60 km kaugusele vanaemale otsima hambaproteese, mis olid maha kukkunud, voodi alla veerenud ja käigu pealt tõmbas ka põranda üle, viskas kuivkempsust paar kärutäit ära ja vahetas memmel tekikoti, sest vanainimesele on see raske. Ja siis pesi nõud ära.

Mitte midagi pole sul selge ja su enda maailmatunnetust on lihtsalt säästnud need ülimalt lihtsad ja mustvalged juhused ja inimesed, kellega sa ainsana oled kokku puutunud.

Naiivne inimene.

Pigem olen muidugi naiivne, kes valib endale meest tema inimlike väärtuste järgi, kui ebanaiivne, kes on lihtsalt loll.

#3029274:

#3028796:

Ja siis ma abiellusin mehega, kes lükkas meie kohtumise edasi kaks-kolm tundi, et minna appi 60 km kaugusele vanaemale otsima hambaproteese, mis olid maha kukkunud, voodi alla veerenud ja käigu pealt tõmbas ka põranda üle, viskas kuivkempsust paar kärutäit ära ja vahetas memmel tekikoti, sest vanainimesele on see raske. Ja siis pesi nõud ära.

huvitav, kuhu ta need paar kärutäit s*tta siis viskas?

Tavaliselt kaevatakse eemale oma metsa serva auk ja visatakse sinna auku ning aetakse pealt kinni. Lihtsalt informeerin, kuidas see enamasti käib.

#3028791:

#3028778:

Enne seda, kui tuleb ema hooldamise aeg, on meesterahval ja naisterahval ilmselt olnud mitu “kriisiolukorda”. On vaja olnud sind haigena aidata, sulle voodisse taskurätikuid ja vett tuua, on vaja olnud joosta apteeki ja tuua peavalutablett, on vaja olnud kassipoja okset koristada, haigele naisele poest tampoone osta, isegi lapse mähkmeid vahetada teinekord (mitte et ma pooldaks laste saamist, kui mees ei soovi lapse emaga isegi mitte abielluda).

Milline neist kriisiolukord on? Vanemate hooldamist võrdlema mingi kassi okse koristamisega ja taskuräti ulatamisega.

#3028626:

Kui mees enne pulmi väljendab fuuuuuih nende mõtete vastu, siis ma ju ei seksi temaga, eks.

Sind ei ole just raske voodisse saada. ????

Sa ei lugenud vist korralikult. Ma pidasin silmas seda, et kui mees ei suuda naist, kassipoega ega oksendavat last haigena hooldada, siis vaevalt et temas toimub imeline muutumine ja ta äkki suudab ema tagumikku pesta.

Mis puudutab minu voodisse saamist, siis jah, tõesti, meestega, kes põlgavad vanu, haigeid, vaeseid, abivajajaid, ma tõesti ei maga. Sinu järeldus, et ma magan kõigiga peale nende on sinu enda kogemusel põhinev järeldus ilmselt, sest mina pole midagi sellist väitnud.

Ka ei ole ma kunagi öelnud, et sina ei peaks looma peret mehega, kes ei suuda mingeid haisvaid või okseseid, määrivaid hädavajalikke ebamugavusi taluda omaenda kõige kallimate – naise, ema ega lastega seoses. Sina ikka tee nagu ise tahad. Räägin, et mina ei valiks sellist meest, kes ise ei talu ega viitsi ka palgata, riputab lihtsalt need ebamugavused naise kaela. Sind pole ju keelanud suvalise jorsiga elada ja kuidas ma saaksingi 🙂

#3029608:

#3029585:

Enne seda, kui tuleb ema hooldamise aeg, on meesterahval ja naisterahval ilmselt olnud mitu “kriisiolukorda”. On vaja olnud sind haigena aidata, sulle voodisse taskurätikuid ja vett tuua, on vaja olnud joosta apteeki ja tuua peavalutablett, on vaja olnud kassipoja okset koristada, haigele naisele poest tampoone osta, isegi lapse mähkmeid vahetada teinekord (mitte et ma pooldaks laste saamist, kui mees ei soovi lapse emaga isegi mitte abielluda).

Milline neist kriisiolukord on? Vanemate hooldamist võrdlema mingi kassi okse koristamisega ja taskuräti ulatamisega.

#3028626:

Kui mees enne pulmi väljendab fuuuuuih nende mõtete vastu, siis ma ju ei seksi temaga, eks.

Sind ei ole just raske voodisse saada. ????

Sa ei lugenud vist korralikult. Ma pidasin silmas seda, et kui mees ei suuda naist, kassipoega ega oksendavat last haigena hooldada, siis vaevalt et temas toimub imeline muutumine ja ta äkki suudab ema tagumikku pesta.

Mis puudutab minu voodisse saamist, siis jah, tõesti, meestega, kes põlgavad vanu, haigeid, vaeseid, abivajajaid, ma tõesti ei maga. Sinu järeldus, et ma magan kõigiga peale nende on sinu enda kogemusel põhinev järeldus ilmselt, sest mina pole midagi sellist väitnud.

Ka ei ole ma kunagi öelnud, et sina ei peaks looma peret mehega, kes ei suuda mingeid haisvaid või okseseid, määrivaid hädavajalikke ebamugavusi taluda omaenda kõige kallimate – naise, ema ega lastega seoses. Sina ikka tee nagu ise tahad. Räägin, et mina ei valiks sellist meest, kes ise ei talu ega viitsi ka palgata, riputab lihtsalt need ebamugavused naise kaela. Sind pole ju keelanud suvalise jorsiga elada ja kuidas ma saaksingi ????

Minu kommentaar põhines sellel, et sulle mõjub juba rääkimine. Kui ikka keegi ütleb fuih, siis kindlasti paha. Teine räägib pikalt-laialt oma vanaema juures käimisest ja sina sulad. Rääkida võib kõike, mina teen otsuseid ikka inimese tegude põhjal. Selle vanaema kuivkäimla tühjendamise koha pealt mõtlesin, et pidi ikka päris kaua tühjendamata olema juba. Miks su peika seal siis varem abiks ei käinud vaid just sinuga kohtumise päeval? Tegelikult ta oleks võinud sind ju kaasa võtta, siis oleksite saanud mõlemad oma hoolimisega hiilata. ????

Kui sa oskad kuulata, siis sa saad aru, mis on jutt jutuks, miks on jutt asjast. Kuidas ma seda sulle selgitan. Näiteks, kui mees peab pika pteetilise loengu sellest, kuidas ta oma vanaema aitab, siis loomulikult võib see olla osaliselt etendus. Kui aga mees kohtingult tulles teeb peatuse apteegi juures, käib seal ära ja siis hiljem muu jutu sees mainib, et läheb homme vanaemale rohtu viima ja puid tuppa tassima, on ehk teine asi. Ma ei tea, kas sa saad aru. Ehk ma ei oska selgitada. Kuulama peab.

Kuivkäimlatest või kärudest on sul kehvapoolne ettekujutus. Antud konkreetsel juhul oli asi lihtsalt selles, et paagiauto juht selles maapiirkonnas oli pea 3 kuud rivist väljas ja tüesti tuli pealt natuke ära viia. Tavaliselt teeb seda assinissaator 🙂

Miks ta oleks pidanud minu kaasa võtma, et vanaema aidata.
Mis mõttes, miks ta juba varem ei käinud. Muidugi käis :-), aga vat proteesid ei küsi, millal nad voodi alla veerevad, haigus ei saabu etteteatamisega ja paagiauto juht ei tea ette, mitmeks kuuks ta haigena voodisse jääb.

Sinu tigedus on täpsemalt millest? Mida püüad mulle selgitada? Et mehi, kes aitavad, hoolitsevad, teevad, ei ole? Et enne kolme last ja 25 aastat abielu pole võimalik aru saada, kas mees hoolib vanadest ja väetitest, loomadest ja lastest? Mille nimel sa siin täpsemalt võitled? 🙂

#3029637:

#3029617:

Sinu tigedus on täpsemalt millest? Mida püüad mulle selgitada? Et mehi, kes aitavad, hoolitsevad, teevad, ei ole? Et enne kolme last ja 25 aastat abielu pole võimalik aru saada, kas mees hoolib vanadest ja väetitest, loomadest ja lastest? Mille nimel sa siin täpsemalt võitled? ????

Ei ole tigedust ega ei võitle ka millegi nimel. Lihtsalt sinu jutt tundus nii naiivne, alustades sellest, et kriisiolukordade näiteks tõid kassi oksendamise, haigele apteegist rohu toomise jms. Päris kriisiolukorrad on ikka midagi muud. Aga saan tegelikult aru, mida sa öelda tahtsid omal moel. Kõikidele seda siiski ei soovitaks, et jutu järgi otsuseid teha – on palju häid jutuvestjaid ja kõik ei tee vahet. Minu pärast pole vaja muretseda, mina teen otsuseid tegude põhjal ja pole siiani mööda pannud. ????

Okei. Sa lihtsalt ei mõista vähimaidki näiteid ega allegooriaid ja vajad, et lood oleksid otse ja üldistusteta kirja pandud.
Mina jään oma arvamuse juurde, et kui mees ei ole surma ähvardusel suuteline koristama kassipoja oksetki ega kärutäit sitta vedama, siis päris kriiside lahendamiseks, kus asjasse tulevad haiged, lapsed, vanurid ja haisud-okse-veri jms, pole eriti lootustki. Mina selisega ei abielluks.

Sinu jaoks on see naiivsus, minu jaoks on see mu 58 eluaasta jooksul kogutud kogemus.