Teema: suudaksite võtta oma koju ämma, kes aastaid sulle kaikaid kodarasse visanud?

Ei võtaks! Sest tean et siis peaksin mina ämma eest ka hoolitsema. Tema pojal oleks savi.
Samas see ämm õigustab oma vägivaldsele kalduva poja vägitykke ja lapselaste kaitseks iial välja ei astu. Lisaks suitsetab ja kalduvus alkoholismile.
Okse tuleb peale ainult sellest mõttest juba.
Ps! Tegemist on kõrgharidusega naisega. Ei ole eluheidik. Aga Mats on kyll!

Muidugi mitte. Vorst vorsti vastu. Kuidas külvad, nõnda lõikad jne Ise ka ei arva, et need, kelle vastu ma siga olen olnud, peaksid mind kätel kandma.

#3023124:

Ma võin ise küll vaid mõelda sellest, aga mina ei sooviks, et mu lastele jääks viimane mälestus minu mähkmeid vahetades või lamatisi ravides. Ma ei soovi, et lapsel jääks oma elu stopile kuni ma ära suren. Oma vanematega oleme sellest ka rääkinud, nemad mõtlevad ka nii. Samas tundes ennast ma muidugi maksimaalselt üritaks ise ja mu vanemad üritaksid ka viimase hetkeni ise hakkama saada.

Mu ämm ei lasknudki ei oma pojal ega mul oma mähkmeid vahetada, vahetas ise. Kui sellega enam hakkama ei saanud, läks omavalitud hooldekodusse.

#3022818:

Kui kodu on naise oma, siis ma kuidagi veel saan aru, et on võimalik dikteerida, kes seal elab ja kes mitte – ehkki ka siis jääb küsimus, et kuidas see mees siis, kelle emale sedasi ust näidatakse, saaks ennast hästi tunda. Aga lähiringkonnast on ka selline juhtum, kus naine kolis mehe majja oma lapsega ja on seal mõne aastaga nii hästi kohanenud, et ka toob juba kuuldavale mõtteid: iialgi ei võtaks ämma oma majja elama. Oma majja??? Mees esialgu keerab naljaks asja, et kus see sinu maja siis ka on, kutsu külla jne, aga näha on, et tunneb ennast ebamugavalt.

Mehe ema näib küll hea tervise juures olevat, loodetavasti saab ikka veel kaua omadega hakkama, aga selline suhtumine küll pähe ei mahu: see, et mees võõrast last on toitnud-katnud-kasvatanud, on nagu enesestmõistetav, aga et peaks omalt poolt siis mehe ema aitama, kui see vajadus peaks tekkima, siis ei, seda juba ei juhtu. Imelik.

Kõik on kokkulepete küsimus. Naise laps, aga kui mees võttis omale naise siis ta ju teadis et naisel on ka laps ja ju naine ikka toidab ise oma last.
Kui naine on nõus hakkama hooldama mehe ema, see ikka oleneb ämma suhtumisest sellesse naisesse ja tema lapsesse, aga kui naine nõus hooldama ei ole hakkama, siis saab ju hooldamist vajav ämm tulla ainult siis oma poja majja elama kui poeg ise on nõus hooldama hakkama.

Paha minia

Vanadekodusse läheb see tõbras, kui vaid raha mul jätkub. Ta tõbras on mind 25 aastat laimanud, ei lase mina seda mutti üle oma lävepaku. Lapsed olevat ma ka naabrimehega teinud…otse näkku ütles! DNA testi soovitasin teha siis irises nii sama. Isegi poeg vihkab oma ema tema sigaduste eest.

kindlasti ei võtaks ämma oma koju. elu on liiga lühike sellisteks ohverdusteks. mina käin tööl selleks, et oma lapsi kasvatada, mitte mingit võõrast inimest hooldekodust päästa. erinevalt eelpool vastanust, ei ole mina nõus isegi lisaportsu süüa ega lihtsamaid koristustöid tegema, rääkimata mähkmetest ja arvete maksmisest. olen seda tööd teinud mõne aja, see ei ole noorele naisterahvale üldse jõukohane töö. mulle on miljon korda olulisemad mu enda lapsed ja nende huvid kui vananeva ämma erisoovid ja mugavus. meie kahjuks on meil majas ruumi piisavalt, seega ilmselt tuleb ka aeg, mil suguvõsa hakkab seda mutti mulle koju suruma. selles osas on juba vihjeidki tehtud. k o h u t a v. ämm on käitunud minu ja mu lastega õelalt, mul pole mingit kohustust tema ees lipitseda, ammugi märtrit mängida. kui peakski minema nii, et mees nn suruks oma ema meile koju, siis ma tõsimeeli koliksin välja. las hooldab, teeb süüa ja kuulab seda hala. pakun, et paar nädalat, ja mehel on emale vaadatud välja juba mõni hooldekodu. iseasi muidugi, kas ma siis olen nõus tagasi koju kolima, siis juba võtaks pigem lahutusega poole varast ja kõnniks minema.

#3023912:

#3022870:

Karm on see lähedaste (vanemate) vananemine ja hooldamine. Ilmselt paratamatus. Minul on emaga suhted kehvad, aga tulevik on kindlasti selline, et ema tuleb meile elama kui enam üksi hakkama ei saa. Kujutan ette neid pingeid ja hõõrumisi, mida vanemaks ta jääb, seda raskem on temaga suhelda, psühholoogiliselt (nutab ja halab, ei talu isegi tühist eriarvamust nt ilma üle, siis süüdistab ennast, et kõik teeb valesti. Iga päev kujutab ette et on mingi uue surmahaiguse saanud ja kuna arvutit ise ei kasuta, siis palub et mina arsti aegasid paneks ja haiguse kohta uuriks, kui ma seda ei tee, siis jälle nutab ja halab, et keegi tast ei hooli, tuleks juba surm kiiremini jne…). Seega meil ei ole mingit tagakirumist ega kaigaste kodarasse viskamist, lihtsalt puhas vanadus teeb oma töö. See olukord on keeruline igal juhul, vaatamata sellele milline läbisaamine on varem olnud.

Aga sinu olukorras ma imestan, et sina seda küsid siin. Kas see pole asi, mida su mees peab otsustama ja taaka kandma?

Mismõttes mehe otsustada? Kui inimesed on paar, siis nad otsustavad sellised asjad küll kindlasti koos ja mõlemad ikka hooldavad voodihaiget vanainimest. Samas on minu meelest loomulik, et kui parasjagu on pesemise või mähkmevahetuse teema, siis pigem naine hooldab voodihaiget ema ja mees voodihaiget isa, olgu see ükskõik kumma ema või isa. Ehk siis ämma puhul on suurem koormus naisel.

Kokkulepped ikkagi . naine ei ole kohustatud ämma hooldama, kui mees toob oma ema ikka pere juurde siis kohustus on otseselt ikka mehel oma ema hooldada kui naine on nõus siis on hästi ja kui ei ole nõus siis ei ole midagi halvasti

#3023577:

Väga tüüpiline on, et naine hoolitseb mehe vanemate eest ja vahetab neil mähkmeid, sest “mees ju ei suudaks”. Mis tähendab, et ei suuda??? Naisel ei ole grammigi meeldivam seda teha. Mina oma mehel ei laseks väita, et tema ei suuda.

Ma ei elaks mehega, kes ” ei suuda” oma emal mähkmeid vahetada ja ei suuda ka palgata head hooldajat, vaid arvab, et seda peaksin tegema mina tema abikaasana.

Kui ma abiellun mehega, siis loomulikult mehega, kes on võimeline ka MINU mähkmeid vahetama, kui vaja. Kes jookseb oksekausiga, kui olen haige ja suudab poest ka vajadusel hügieenisidemeid osta. Kindla peale ma ei abiellu ju mehega, kellest ma ei tea, millised on tema tunded selles suhtes, et inimesed jäävad vanaks. Loomulikult ei abiellu ma ka kunagi mehega, kelle tagumikku pole mina hädaolukorras suuteline pesema, kelle varbaküüsi vanaduses lõikama või kelle puudutamine ja tema eest hoolitsemine on mulle öeldamatult jälk.

Ja veelkord. Kui ei suuda/taha/pea vajalikuks ise teha – minu meelest täiesti aktsepteeritav mõte – siis mees lihtsalt PEAB suutma palgata kellegi usaldusväärse, kes seda teeb, mitte viskama seda omaenda ema tagumiku pesemist oma naise kaela. Ja naiste suhtes sama.

Kui ei suuda maksta, siis võtab aga sooja vee ja lapi ja seebikese ja laseb aga käia. Kui ei tee ja ei maksa ja viskab abikaasa kaela – mille taeva pärast olete sellise alaarenenud jobuga üldse elanud.

#3028620:

#3028588:

Kui ei suuda maksta, siis võtab aga sooja vee ja lapi ja seebikese ja laseb aga käia. Kui ei tee ja ei maksa ja viskab abikaasa kaela – mille taeva pärast olete sellise alaarenenud jobuga üldse elanud.

Alati ei ole ette teada, milleks inimene on kriisiolukorras võimeline ja milleks mitte.

Enne seda, kui tuleb ema hooldamise aeg, on meesterahval ja naisterahval ilmselt olnud mitu “kriisiolukorda”. On vaja olnud sind haigena aidata, sulle voodisse taskurätikuid ja vett tuua, on vaja olnud joosta apteeki ja tuua peavalutablett, on vaja olnud kassipoja okset koristada, haigele naisele poest tampoone osta, isegi lapse mähkmeid vahetada teinekord (mitte et ma pooldaks laste saamist, kui mees ei soovi lapse emaga isegi mitte abielluda).

Kui mees enne pulmi väljendab fuuuuuih nende mõtete vastu, siis ma ju ei seksi temaga, eks. Nii palju ju ometi enne pereelu loomist räägite, et aru saada, mida mees arvab vananemisest ja kas on nõus aitama. Mida ta arvab väikelastest ja oma vanaisast, kuidas ta meenutab oma vanu tuttavaid. Mis näoilme ta teeb, kui tuleb juttu mähkmevahetusest.

Te ju ei loo perekonda lihtsalt seepärast, et suva mees käepärast, võtan ära. Sina ju ka mitte.

Alati ei ole ette teada, milleks inimene on kriisiolukorras võimeline ja milleks mitte.

kriisiolukorras, kui selgub, et inimene tõesti ei suuda seepi ja lappi kätte võtta, peaks ikka suutma ema kinnisvara maha müüa, et saada raha hooldaja palkamiseks. kõik alati räägivad hooldekodu ja abiliste arvete kallidusest, aga miks keegi ei räägi, et alati annab vanainimese vara tema enda hüvanguks rahaks teha. ei pea ootama vanainimese surma, hambad ristis, iga kuu senti veeretades, suguvõsa peal halades, et hiljem täismahus vanainimese kinnisvara endale krabada. mida normaalsema kinnisvara peal vanainimene elab, seda parema hooldekodu ja hooldusteenuse saab ju lubada talle. täiskasvanud lapsed, kes on ise end vanainimese kinnisvara peale mugavalt elama sättinud, ja siis halavad, et hoolduse arved on kallid, no ei suuda neile kaasa tunda. teised maksavad pangalaene samal ajal kui nemad hooldusarveid.

#3028626:

Enne seda, kui tuleb ema hooldamise aeg, on meesterahval ja naisterahval ilmselt olnud mitu “kriisiolukorda”. On vaja olnud sind haigena aidata, sulle voodisse taskurätikuid ja vett tuua, on vaja olnud joosta apteeki ja tuua peavalutablett, on vaja olnud kassipoja okset koristada, haigele naisele poest tampoone osta, isegi lapse mähkmeid vahetada teinekord (mitte et ma pooldaks laste saamist, kui mees ei soovi lapse emaga isegi mitte abielluda).

Kui mees enne pulmi väljendab fuuuuuih nende mõtete vastu, siis ma ju ei seksi temaga, eks. Nii palju ju ometi enne pereelu loomist räägite, et aru saada, mida mees arvab vananemisest ja kas on nõus aitama. Mida ta arvab väikelastest ja oma vanaisast, kuidas ta meenutab oma vanu tuttavaid. Mis näoilme ta teeb, kui tuleb juttu mähkmevahetusest.

Vaata, esiteks on väikelapse mähkmete vahetamine ja täiskasvanud vanuri mähkmete vahetamine oluliselt erinevad asjad. Hais juba on erinev. Kombed, jõudlus, mass on erinevad. Teiseks, tampoonide ostmine on tühiasi – võtad riiulist hügieenilise karbikese, paned korvi, piiksutad iseteeninduskassas läbi – seal pole ei haisu ega löga. Taskuräti ja vee voodisse toomisega sama lugu. See on oluliselt lihtsam ja puhtam tegevus, kui täiskasvanud inimese tagumiku kasimine.
Kolmandaks ei pruugi enamikel paaridel enne abiellumist ette tulla olukordi, kus peaks teise okset koristama. Tervel täiskasvanud inimesel ei juhtu seda nii sageli.

Ja neljandaks ja põhiliseks – see, mida inimene RÄÄGIB enda võimete ja valmisoleku kohta kedagi aidata, ei maksa midagi, sest RÄÄKIDA saab kõike. Ma ei tea endagi kohta, kas ma oleksin võimeline oma emal tagumikku pühkima. Küll aga tean ma, et ükskõik kelle okse koristamine ajab mul minestuseni südame pahaks. Isegi kassi. Iseasi, et kassi okse on nii väike, et seda on põhimõtteliselt võimalik kiiresti ja mujale vaadates ära teha.

Niisiis, alati ei ole teise inimese võimekus ette teada ja kui võimekus tegelikule olukorrale alla jääb, siis on ka motivatsioon kerge kaduma. Ja ka seda ei tea alati ette.

Muidugi, kui üldised tendentsid on juba ette teada negatiivsed igasuguste hoolduskohustuste suhtes, siis jah, selle inimese saab oma elust välistada, aga pelgalt ilusa jutu peale lootma jääda… nunuh.

#3028778:

#3028626:

Enne seda, kui tuleb ema hooldamise aeg, on meesterahval ja naisterahval ilmselt olnud mitu “kriisiolukorda”. On vaja olnud sind haigena aidata, sulle voodisse taskurätikuid ja vett tuua, on vaja olnud joosta apteeki ja tuua peavalutablett, on vaja olnud kassipoja okset koristada, haigele naisele poest tampoone osta, isegi lapse mähkmeid vahetada teinekord (mitte et ma pooldaks laste saamist, kui mees ei soovi lapse emaga isegi mitte abielluda).

Kui mees enne pulmi väljendab fuuuuuih nende mõtete vastu, siis ma ju ei seksi temaga, eks. Nii palju ju ometi enne pereelu loomist räägite, et aru saada, mida mees arvab vananemisest ja kas on nõus aitama. Mida ta arvab väikelastest ja oma vanaisast, kuidas ta meenutab oma vanu tuttavaid. Mis näoilme ta teeb, kui tuleb juttu mähkmevahetusest.

Vaata, esiteks on väikelapse mähkmete vahetamine ja täiskasvanud vanuri mähkmete vahetamine oluliselt erinevad asjad. Hais juba on erinev. Kombed, jõudlus, mass on erinevad. Teiseks, tampoonide ostmine on tühiasi – võtad riiulist hügieenilise karbikese, paned korvi, piiksutad iseteeninduskassas läbi – seal pole ei haisu ega löga. Taskuräti ja vee voodisse toomisega sama lugu. See on oluliselt lihtsam ja puhtam tegevus, kui täiskasvanud inimese tagumiku kasimine.

Kolmandaks ei pruugi enamikel paaridel enne abiellumist ette tulla olukordi, kus peaks teise okset koristama. Tervel täiskasvanud inimesel ei juhtu seda nii sageli.

Ja neljandaks ja põhiliseks – see, mida inimene RÄÄGIB enda võimete ja valmisoleku kohta kedagi aidata, ei maksa midagi, sest RÄÄKIDA saab kõike. Ma ei tea endagi kohta, kas ma oleksin võimeline oma emal tagumikku pühkima. Küll aga tean ma, et ükskõik kelle okse koristamine ajab mul minestuseni südame pahaks. Isegi kassi. Iseasi, et kassi okse on nii väike, et seda on põhimõtteliselt võimalik kiiresti ja mujale vaadates ära teha.

Niisiis, alati ei ole teise inimese võimekus ette teada ja kui võimekus tegelikule olukorrale alla jääb, siis on ka motivatsioon kerge kaduma. Ja ka seda ei tea alati ette.

Muidugi, kui üldised tendentsid on juba ette teada negatiivsed igasuguste hoolduskohustuste suhtes, siis jah, selle inimese saab oma elust välistada, aga pelgalt ilusa jutu peale lootma jääda… nunuh.

Pikk jutt sul, vähe maailmatunnetust. Sinu meestevalik aga on selge.

Kunagi oli mul peika, kes muu jutu seas rääkis, kui halvasti haises ta vanavanemate maja ja et ta ei käinud neid viimased 5 aastat vaatamas, sest tema oleks pidanud kuivkäimla tühjaks tõstma. Vanema nõud ka polnud puhtad.

Ja siis ma abiellusin mehega, kes lükkas meie kohtumise edasi kaks-kolm tundi, et minna appi 60 km kaugusele vanaemale otsima hambaproteese, mis olid maha kukkunud, voodi alla veerenud ja käigu pealt tõmbas ka põranda üle, viskas kuivkempsust paar kärutäit ära ja vahetas memmel tekikoti, sest vanainimesele on see raske. Ja siis pesi nõud ära.

#3028886:

#3028796:

Pikk jutt sul, vähe maailmatunnetust. Sinu meestevalik aga on selge.

Kunagi oli mul peika, kes muu jutu seas rääkis, kui halvasti haises ta vanavanemate maja ja et ta ei käinud neid viimased 5 aastat vaatamas, sest tema oleks pidanud kuivkäimla tühjaks tõstma. Vanema nõud ka polnud puhtad.

Ja siis ma abiellusin mehega, kes lükkas meie kohtumise edasi kaks-kolm tundi, et minna appi 60 km kaugusele vanaemale otsima hambaproteese, mis olid maha kukkunud, voodi alla veerenud ja käigu pealt tõmbas ka põranda üle, viskas kuivkempsust paar kärutäit ära ja vahetas memmel tekikoti, sest vanainimesele on see raske. Ja siis pesi nõud ära.

Mitte midagi pole sul selge ja su enda maailmatunnetust on lihtsalt säästnud need ülimalt lihtsad ja mustvalged juhused ja inimesed, kellega sa ainsana oled kokku puutunud.

Naiivne inimene.

Pigem olen muidugi naiivne, kes valib endale meest tema inimlike väärtuste järgi, kui ebanaiivne, kes on lihtsalt loll.

#3028796:

Ja siis ma abiellusin mehega, kes lükkas meie kohtumise edasi kaks-kolm tundi, et minna appi 60 km kaugusele vanaemale otsima hambaproteese, mis olid maha kukkunud, voodi alla veerenud ja käigu pealt tõmbas ka põranda üle, viskas kuivkempsust paar kärutäit ära ja vahetas memmel tekikoti, sest vanainimesele on see raske. Ja siis pesi nõud ära.

huvitav, kuhu ta need paar kärutäit s*tta siis viskas?

#3029274:

#3028796:

Ja siis ma abiellusin mehega, kes lükkas meie kohtumise edasi kaks-kolm tundi, et minna appi 60 km kaugusele vanaemale otsima hambaproteese, mis olid maha kukkunud, voodi alla veerenud ja käigu pealt tõmbas ka põranda üle, viskas kuivkempsust paar kärutäit ära ja vahetas memmel tekikoti, sest vanainimesele on see raske. Ja siis pesi nõud ära.

huvitav, kuhu ta need paar kärutäit s*tta siis viskas?

Kuhu sina selle viiks? 🙂 Kuhu inimesed oma kuivkäimla sisu panevad maal, taludes? Või…seavirtsa, kel siga veel laudas on 🙂

Kuivkäimla sisu käib üksikus talus meetrike maa sisse majast ja kaevust mõned sajad meetrid eemal. Siinkohal ma tahaksin meenutada vuihijatele ja oihijatele, et mets, maa ja põld on sitta laustäis. Hiirtest põtradeni, leevikestest kotkasteni, huntidest kitsedeni, metssigadest rebasteni. Pagan, nad kõik, iga eksemplar, kakavad iga päev ja see kaka (nüüd ma šokeerin sind) satub kunagi põhjavette!!! 🙂