Teema: Teie suhe nõudepesumasinasse

#3296303:

#3296191:

#3296167:

Ma kirjeldasin lihtsalt ühte elukorraldust, mille puhul ei ole nõudepesumasinat vaja. Punkt.

Ja möödaminnes nimetasid normaalset kultuurselt söömist põlastavalt “muljetavaldavaks” ning päris harilikku kasutatavat nõudehulka “kaadervärgiks”.

Päris huvitav, mis eriline elukorraldus see on, mis sunnib üht perekonda sööma nagu asotsiaalid? Ma pakun, et selle elukorralduse nimi on “naine, kes süüa teha ei oska”.

Vabandust, kui see solvas. Olin enne kommenteerimist siit teemast teada saanud, et köögi ilma masinata jätmine on kuritegu, et naljatilgad pesevad ka pesu käsitsi, et ilma nõudepesumasinata on mõeldamatu elada jne.

Ja siis tulid andsid teada, et need kõige õigemad lasevad hoopis panni ümber kahvlil käest kätte käia – ei ole midagi pesta vaja.
Pann tõmba ka paberiga puhtaks ja kahvel suust läbi, mis sa neistki pesed.

#3296248:

No kui sa võileiba normaalselt pudistamata või lödistamata süüa ei oska, siis on jah taldrikut vaja.

Tänan muret tundmast. Ma oskan süüa ka ilma pudistamata, aga mulle on juba lapsepõlvekodust jäänud sisse harjumus, et toitu toetatakse taldrikule vajadusel, mitte ei panda lihtsalt laua peale. Sellel ei ole mingit seost pudistamise või lödistamisega. Muidugi kui kodus ühtegi tooli ei ole ja peab sööma töötasapinna kõrval seistes otse lõikelaualt, siis ma mõistan, et taldrikut ehk jah pole tarvis. Aga ma tahan söömise ajal ikka istuda ning söögilauale või diivanilauale ilma taldrikuta oma võileibu tõesti ritta ei lao.

keegi siin kirjutas, et nõusid ei kulu, kuna tellib toidu koju/kaasa. minu jaoks oli seda täpselt sama võõrastav lugeda. ma ei kujuta ette, et tellin toidu koju ja siis sööngi sealtsamast karbist, millega see toodi. kuigi tegelikult võiks tõesti nt sushi karpidega lauale panna, aga millegipärast me paneme vaagnale ja igaühel on nagunii oma taldrik ka. karbist sööksin ma siis, kui peaksin seda tegema nt autos või suvel kuskil murul istudes. kodus? mitte mingil juhul.

aga võibolla me olemegi äärmusesse läinud, meil on igapäevaselt kartulid/pasta/liha ka kausiga/vaagnaga laual, mitte igaüks ei käi köögist potist võtmas. muidugi leiab sellise elustiili juures kasutust ka nõudepesumasin.

🙂 mina olen nii Mõhk kui Tölpa kui totaalne maakas ja meil on kiiksuga pere.
Nõudepesumasinat pole ja ei taha ka, tööl oli ning kogu see sisse-väljapanek mulle kuidagi ei meeldi, pesen kohe ära. Sõbranna on selline, et ta võib elada tühjas elamises, aga nõudepesumasin olgu olla. Meil peseb iga tegelane oma nõud ise, laps juba suur ja varsti kolib välja. Mees ei armasta musti nõusid, minul võib olla küll kraanikausis mitu musta taldrikut. Poeg hommikust ei söö, mees sööb putru aeg-ajalt potist. Kuna elame linnas eramajas siis nt pannide pealt õhtuti kaussi ei tõsta, et külmkappi panna. Suuur sahver on pottide-pannide, hoidiste hoidmiseks. Siis veel kiiksusid. Meil on linnas kaev ja vesi tuleb sealt. Kraanikausis on kauss ja kui vett jääb üle, kallan selle vetsu pärast teadagi mida. Suvisel perioodil tihtipeale loputan suure sodi pottidest-pannidest õues vihmaveega, see koguneb suurde tünni.
Aga ühe hirmkalli kodumasina ma ostsin endale küll, nimelt köögikombaini. Ma ei taha enam köögiviljade käsistsi hakkmisest/riivimisest/ribastamisest mitte midagi teada.
Vuih, ma ütlen

#3295966:

sisuliselt tekib ainult pisut õhtusööginõusid (üks pann, kartulikeedupott, üks taldrik, üks kauss, mõned kahvlid). 3 inimest peres

Seleta palun mulle ka, kuidas te ühe taldriku ja kolme inimesega õhtust sõite? Nagu vanad eestlased, et kauss keset lauda ja igaüks võtab kahvliga?

Kõik söövad pisut erineval ajal, ei pea midagi keset lauda panema. Kes tahab, tõstab taldrikule.

Sa ei saa küsimusestki aru. Kui peres on kolm inimest ja õhtusöögist jäi pesta ÜKS taldrik nagu kirjutad, kuidas te sellelt taldrikult kolmekesi sõite? Kordamööda siis? Või söötegi otse potist ja pannilt. Kuidas te suppi sööte, kordamööda potist, kui isu tuleb, seisad pliidi ääres ja luristad üle potiääre?
Einoh, nii annab ka elada… vist.

Kui kaua sa seda ühte võileiba sööd, et vahepeal peab kuhugi panema?

Mul ei ole sellist eridieeti, et ma alati ainult ühe võileiva tohin süüa. Ma mõnikord söön kaks ka. Ja asi ei olegi selles, et võileiba kuhugi vahepeal peab panema, vaid ma serveerin selle endale taldrikul. Nii nagu ka restoranis tuuakse võileib taldrikul kohale, mitte ei tõsteta lauale või ei serveerita šnitslit otse pannilt.
Aga mis siin ikka vaielda. Osad inimesed lihtsalt ongi kehvemate lauakommetega, seda näen iga päev lastega töötades, et kelle kodus lauakommetele pööratakse tähelepanu ja kelle kodus mitte. Mõni ei oska nugagi kasutada, ju nendes peredes on ka lauanõude kokkuhoiud au sees.

#3297084:

Kui kaua sa seda ühte võileiba sööd, et vahepeal peab kuhugi panema?

Mul ei ole sellist eridieeti, et ma alati ainult ühe võileiva tohin süüa. Ma mõnikord söön kaks ka. Ja asi ei olegi selles, et võileiba kuhugi vahepeal peab panema, vaid ma serveerin selle endale taldrikul. Nii nagu ka restoranis tuuakse võileib taldrikul kohale, mitte ei tõsteta lauale või ei serveerita šnitslit otse pannilt.

Aga mis siin ikka vaielda. Osad inimesed lihtsalt ongi kehvemate lauakommetega, seda näen iga päev lastega töötades, et kelle kodus lauakommetele pööratakse tähelepanu ja kelle kodus mitte. Mõni ei oska nugagi kasutada, ju nendes peredes on ka lauanõude kokkuhoiud au sees.

Õige!!! Piknikule tuleb ka kõik lauahõbe kaasa võtta ja murule laotada. Ja nui neljaks võileiba noa ja kahvliga süüa.
Ega ininesed ei oska ju erinevates kohtades kohaneda.

#3297133:

Kas see on mingi nipiga küsimus?
Minul on 2 kätt ja 10 sõrme. Ühes käes hoian leivaviilu, teisega panen viilu peale salatilehe ja juustuviilu. Pole vist nii raske.

Näen, et sinu menüü koosnebki kuivadest komponentidest kokku pandud võileibadest. Good for you! Leidub ka sinust erinevaid inimesi, kes pärsielt ise VALMISTAVAD toitu. Päris toorest toorainest, tead. Ja SERVEERIVAD seda KAUNILT ja ISUÄRATAVALT (googelda plating).

Käige kukele, ma läksin teie jutu peale nüüd külmkapist juustu otsima.

Tõsi. Minu kodus võib iga inimene süüa sel kellaajal, kui tal on nälg ja seal, kus talle sobib. Sest see on lihtsalt toitumine. Ei pea ootama näljas paar tundi, et siis laua taha kohustuslikus korras koguneda selleks, et lauakombeid praktiseerida.
Tead, kui inimene pole just lausa idioot, saab need lauakombed üsna kiirelt selgeks. Ja koolisöökla…no minu ajal oli söömiseks aega 15 min, ega siis just jah lauakommetega hiilga, aega pole.

#3297505:

Kas sa palun paneksid kirja ka, mida te sööte, et niimoodi igaüks omale sobival ajal toitu võtab? Supi soojendamist portsu kaupa ma kujutan ette, aga muude toitude puhul läheb tüütuks. Samas pole nt. külm pasta või puder ka kõige parem (minu arvates). Ehk mind väga huvitab kuidas selline söömine reaalselt korraldatud on.

Meil on see pea terve elu niimoodi toiminud, et igaüks sööb siis, kui ta parasjagu tahab. Lapsed tulid koolist ja läksid trennidesse eri aegadel, mida vanemaks said, seda rohkem ajad erinesid, tekkisid ka päris õhtused tegevused. Mees töötas (töötab siiani) niisuguse graafiku alusel, et iial polnud teada, mis kell koju jõuab või millal uuesti välja peab minema. Praegugi, kui lastel juba oma elamine, astuvad suvalisel ajal sisse ja saavad ikka süüa.
Toidu soojendamises pole küll midagi keerulist kunagi olnud.
Kui teeme multikeetjas, siis see toimib termosena ja toit püsib kuum paar-kolm tundi, siis on enamasti ka otsas. Kui lõunapaiku tehtud toit on õhtuks külmkappi kolinud, soojendab igaüks nagu tahab, kes pannil, kes potis, kes mikrokas. Nt mu mehele meeldib väga võiga läbi praetud kartuli- või kruubipuder, lapsed on alati armastanud kergelt pruunistatud kartuleid ja makarone, sellised toidud nad praevad soojaks. Liha või kala soojeneb ka pannil kaane all kiirelt üles, pajaroad potis, kaste pannakse vahel mikrosse, mõnikord laotakse praad taldrikule kokku ja soojendatakse korraga mikros, vahel tehakse kuumi võileibu. Kindlasti süüakse osa asju ka jahtunult, nt üks tütardest armastab külma šnitslit rohkem kui kuuma.
Multikeetjas soojendamine pole ka kunst, lihtsalt tõsta toit külmikust aparaati ja vajuta nuppu.

#3297617:

Selline 4x eraldi soojendamine tekitab ju eriti suure vajaduse nõudepesumasina järele!

Või toimub see nii: ema teeb toidu ja sööb otse suurtest pottidest, isa tuleb ja praeb pannil (kustpealt ta ka sööb), poeg viskab oma mikrosse (hurraa, taldrikul!), tütar paneb oma ahju ja sööb ka ahjupotist?

Eeeee…ei tekita. Igaüks peseb oma taldriku ja riistad enda järel kohe ära ja kõik. 30 sekundit.

#3297729:

No on sul ikka fantaasia ????
Sa tõesti tead mõnda peret, kes niimoodi sööks või? Mina ei tea ühtegi ja ei mäleta isegi oma vanavanemate lihtsast talumajapidamisest, et keegi oleks kunagi pannilt või potist söönud, kuigi neil oli vesi väljas ja solk sees ning nõude pesemine suht suur ettevõtmine.

arvasin ka, et fantaasia, aga reaalselt selgub, et ongi selliseid peresid… PK üllatab alati.

#3297505:

#3297393:

Tõsi. Minu kodus võib iga inimene süüa sel kellaajal, kui tal on nälg ja seal, kus talle sobib. Sest see on lihtsalt toitumine. Ei pea ootama näljas paar tundi, et siis laua taha kohustuslikus korras koguneda selleks, et lauakombeid praktiseerida.

Tead, kui inimene pole just lausa idioot, saab need lauakombed üsna kiirelt selgeks. Ja koolisöökla…no minu ajal oli söömiseks aega 15 min, ega siis just jah lauakommetega hiilga, aega pole.

Kas sa palun paneksid kirja ka, mida te sööte, et niimoodi igaüks omale sobival ajal toitu võtab? Supi soojendamist portsu kaupa ma kujutan ette, aga muude toitude puhul läheb tüütuks. Samas pole nt. külm pasta või puder ka kõige parem (minu arvates). Ehk mind väga huvitab kuidas selline söömine reaalselt korraldatud on.

Sellistes kodudes toitutakse võileibadest, kohukestest jms pooltoodetest, mida saab otse külmkapist suhu toppida.

#3297772:

#3297769:

#3297505:

#3297393:

Tõsi. Minu kodus võib iga inimene süüa sel kellaajal, kui tal on nälg ja seal, kus talle sobib. Sest see on lihtsalt toitumine. Ei pea ootama näljas paar tundi, et siis laua taha kohustuslikus korras koguneda selleks, et lauakombeid praktiseerida.

Tead, kui inimene pole just lausa idioot, saab need lauakombed üsna kiirelt selgeks. Ja koolisöökla…no minu ajal oli söömiseks aega 15 min, ega siis just jah lauakommetega hiilga, aega pole.

Kas sa palun paneksid kirja ka, mida te sööte, et niimoodi igaüks omale sobival ajal toitu võtab? Supi soojendamist portsu kaupa ma kujutan ette, aga muude toitude puhul läheb tüütuks. Samas pole nt. külm pasta või puder ka kõige parem (minu arvates). Ehk mind väga huvitab kuidas selline söömine reaalselt korraldatud on.

Sellistes kodudes toitutakse võileibadest, kohukestest jms pooltoodetest, mida saab otse külmkapist suhu toppida.

Sellises kodus toitutakse nt erinevatest salatitest, tomatid, kurgid, oliivid jne ja nt keedumuna. Toortoit. Mitte poolfabrikaat. See kontseptsioon on vist sulle tundmatu?

Hakklihakastet tõesti ei tee.

Hm, ma omaarust just kirjutasin, et igaüks soojendab täiesti tavalist toitu täpselt siis, kui tahab.
Aga kui ma nüüd mõtlen, siis jah, päris palju süüakse meil ka külma sööki – salateid, kodujuustu, jogurtit, puuvilju vms. Vahepeal oli vrappide periood, siis vietnami supi periood – neid tegi igaüks endale ise, täpselt oma portsu. Ja kui on ahjujuurvilju tehtud, siis mulle meeldivad need just külmalt, ootan, et jahtuksid täitsa ära ja kunagi ei soojenda. Vaat neid võin küll ahjupannilt süüa 🙂

#3297245:

#3297208:

#3297133:

Kas see on mingi nipiga küsimus?

Minul on 2 kätt ja 10 sõrme. Ühes käes hoian leivaviilu, teisega panen viilu peale salatilehe ja juustuviilu. Pole vist nii raske.

Näen, et sinu menüü koosnebki kuivadest komponentidest kokku pandud võileibadest. Good for you! Leidub ka sinust erinevaid inimesi, kes pärsielt ise VALMISTAVAD toitu. Päris toorest toorainest, tead. Ja SERVEERIVAD seda KAUNILT ja ISUÄRATAVALT (googelda plating).

Antud juhul me rääkisime võileiva tegemisest. Ma saan aru, et sa kasvatad rukki ise ja küpsetad leiva ise, pead lehma, kelle piimast ise juustu teed ja presenteerid neid võileibu eriti kaunilt.

Good for you.

Võileiva taldrikule panemine ei ole mingi “eriti kaunis presenteerimine”, vaid elementaarne.