Teema: Distantsõpe ja lõunasöök Tallinnas

#3608391:

Meie lapsed toidupakke ei saanud, kuna Pirita LOV oli selle jagamise korraldanud endale iseloomulikult väga veidralt: pärast lapse nime kirjapanemist toimus siis ühel päeval nädalas suur ülimalt rahvarohke aktsioon, kus Pirita LOV ukse taha maandusid kogu linnaosa lapsed kõikidest kohalikest koolidest: kohal olid nii Pirita kui ka Merivälja mammutkoolide lapsed, ja siis sealt ukse juurest jagati neile pakke. Kusjuures, mu mäletamist mööda alguses oli veel nii hull, et iga päev ulatati sealt üle ukse toidukarp – mis paraku tähendas, et kõik lapsed üle terve Pirita pidid sõitma iga jumala päev kohale (enamasti ühistranspordiga) ning kogunema suurde puntrasse sinna ukse taha. Ja seda padukarantiini ajal, mil kogu Eesti oli lukus!? Kui need Pirita teistmoodi ametnikud asjast niigipalju sotti said, siis korraldati pakkide jagamine ümber – ühel päeval nädalas.

See ei olnud ühe linnaosa teema. Algul jagatigi kord päevas toidukarpe. Paar esimest nädalat kindlasti.  Kuigi minu lastele anti neid koolist, siis tundus ka mulle jabur, et peaks sellele iga päev järele minema ja siis seda kuskil õues sööma, sest muidu ju oleks toit külm. Ega ma muidugi ei tea ka, mis toit seal oli, äkki oligi mingi võileib või muu külmroog.

Laps õpib Tallinna kesklinna kooli 6. klassis. Oktoobrist alates 2 nädalat koolis, 1 nädal kodus üksinda õppel  – ei ühtegi veebitundi ega muud suhtlust kooliga. Distantsõpe seisneb siis selles, et koolist antakse nädala ülesanded ja laps jagab ise päevade peale ära ja teeb üksi nagu oskab, tagasiside õpetajalt tuleb alles järgmisel koolinädalal.

Mingit koolilõuna ega toidupaki varianti nn distantsõppe nädalal nüüd sügisel ei ole.

Tallinn on suur ja lai. Juhised on kõikidele küll ühed, aga millegipärast on eri koolides praegune sügisene koolist eemaldamise nädal väga erinevalt korraldatud.

#3611940:

Laps õpib Tallinna kesklinna kooli 6. klassis. Oktoobrist alates 2 nädalat koolis, 1 nädal kodus üksinda õppel  – ei ühtegi veebitundi ega muud suhtlust kooliga. Distantsõpe seisneb siis selles, et koolist antakse nädala ülesanded ja laps jagab ise päevade peale ära ja teeb üksi nagu oskab, tagasiside õpetajalt tuleb alles järgmisel koolinädalal.

See ei ole mitte distantsõpe, vaid autodidaktina õpe. Autodidaktid on iseõppijad.

Milleks kooli üldse vaja on? Kaotame koolid ära, trükime vaid õpikuid ja töövihikuid ning jagame sobivas vanuses lastele, kes istuvad kodus ja loevad õpikut ise.

Loen siit neid toidupaki sisu kirjeldusi ja natuke jabur tundub kogu see asi. Kui koolis saab õpilane sooja toitu vmt, ehk siis midagi, mida kohe süüa. Siis võiks distantsõppe ajal jagatavad pakid sisaldada pigem ka midagi, mida õpilane üksi kodus olles ilma vanemata saaks süüa. Näiteks müsli, jogurt, puuviljad jmt. Ilmselt ei ole just palju lapsi, kes keset päeva endale üksi kodus olles tatart keetma hakkavad. Kui pakkide komplekteerimisel arvestatakse teatud summaga, mis muidu õpilase toidule kuluks, siis võiks selle summa eest leiva-saia-tatra-makaronid jmt asemel teha väiksem, aga kohe ära tarbimist võimaldav pakk.

#3613538:

#3613379:

Loen siit neid toidupaki sisu kirjeldusi ja natuke jabur tundub kogu see asi. Kui koolis saab õpilane sooja toitu vmt, ehk siis midagi, mida kohe süüa. Siis võiks distantsõppe ajal jagatavad pakid sisaldada pigem ka midagi, mida õpilane üksi kodus olles ilma vanemata saaks süüa. Näiteks müsli, jogurt, puuviljad jmt. Ilmselt ei ole just palju lapsi, kes keset päeva endale üksi kodus olles tatart keetma hakkavad. Kui pakkide komplekteerimisel arvestatakse teatud summaga, mis muidu õpilase toidule kuluks, siis võiks selle summa eest leiva-saia-tatra-makaronid jmt asemel teha väiksem, aga kohe ära tarbimist võimaldav pakk.

Selle tatra saab vanem õhtul valmis keeta – jätkub perele õhtusöögiks ja lapsele järgmise päeva lõunaks ka.

Jah, muidugi saab, ma isegi aeg-ajalt teen eelmisel õhtul lastele lõunaks midagi valmis. Aga see toiduvaru, millest lapsele midagi järgmiseks päevaks midagi keeta (makaronid, tatar jmt), on peredel enamasti ikkagi kodus olemas. See tatrapakk ei anna igapäevast lisamugavust. Selle pärast arvangi, et koolilõuna pakk võiks sisaldada midagi, mida õpilane saab päeva jooksul “ampsata”, jogurt, puuviljad, siis ei peaks seda ka iga päev üle kooliukse jagama, vaid oleks nt 2 x nädalas pakkidel järel käimine. Oleks tunduvalt kiirem ja lihtsam ka komplekteerimine ja välja jagamine.

Huvitav tõesti kuhu see raha siis kaob Tallinnas praegu?

Kokku tuleb see ju kõigi koolilaste kohta päris korralik summa. Väidetavalt komplekteeris meil toidupakid sügisese distantsõppe ajal kooli söökla. Korra said isegi gümnasistid mingi paki koju, aga hiljem on vaikus olnud.

Asi polegi selles pakis tatras, lihtsalt põhimõtteliselt oleks huvitav teada.

Kas ei oleks lihtsam ja OLULISELT odavam see 6.70 nädalas lapsevanema kontole kanda? Kuna jääks ära kaupade transport ja komplekteerimine, siis võibolla saaks see summa isegi suurem olla?

#3616448:

#3616265:

Huvitav tõesti kuhu see raha siis kaob Tallinnas praegu? Kokku tuleb see ju kõigi koolilaste kohta päris korralik summa. Väidetavalt komplekteeris meil toidupakid sügisese distantsõppe ajal kooli söökla.

loomulikult komplekteerib pakid söökla ehk siis kooli toitlustaja, haridusamet või linnapea ei hakka ju toidupakke kokku panema. raha sellest tuleb aga iseenesestmõistetavalt linnalt ehk siis sinna see raha kaobki – toidupakkidele.

Kas võiks paluda, et  kasutaks suuri algustähti? See tundub muidugi nii iseenesestmõistetav.

Kas tõesti linnapea ei komplekteerigi toidupakke???

Raha koolilaste lõunaks eraldab muide riik. Kas ja kui palju omavalitsus juurde paneb on omaette teema.

Kolm last kahes koolis ja toidupakke pakutakse kõigile. Väikseima lapse koolist pole veel pakki saanud, aga kaks suuremat on olnud koduõppel paar nädalat ja nii õppele endale kui ka pakkide sisule pole midagi ette heita. Boršisupp liigitub ”söödava” alla, kevadel jagatud kapsasupi andsin edasi. Munad, juust ja viinerid, piim, sepik. Täna oli ka kaks õuna… makaron on ka makaron, kuigi pheenemalt vóib teda ju pastaks nimetada. Me vist ei ole nii pirtsakad, et nuriseda. Muidugi saaks alati paremini, saaks nõuda pannkooke ja kalamarja, aga nagu keegi eespool ütles, koolipoolne toitlustus on üks tore erand. Lisan juurde, et paljudes maailma riikides söövad nii lapsed kui ka täiskasvanud lõunaks kolmnurkvõileibasid…

Paki võtan. Arvan, et nende jagamine annab nö ”põhjuse” sööklatädidele palka maksta, sest lepinguline töö, toitlustamine, ju toimub.

Nüüd siis nooremal oli ka koolis toidupakk, seekord jagati kõigile. Kevadisega võrreldes ikka väga suur muutus: mandariinid (6tk oli õhtul veel alles), mesi (eestimaine 0,5kg), maasikamoos väike purk, rebitavad juustupulgad, rakvere kabanoosisnäkk, Vilma pannkoogijahu, mingid makaronid (võib-olla midagi oli veel). Purgisuppi ja leiba-saia polnud. Kõik täiesti söödavad asjad.

#3607520:

Täitsa huvitav kohe, millises Tln koolis info liikumine nii puudulik on … e-kooli oled ikka vaadanud?

Ilmselt see Kurustiku Gümnaasiumi ahastaja ????
On üks sort inimesi, kel kohe mitte ei vea, sest neid kogu aeg kiusatakse ja ainult neile antakse segast infot.

#3607873:

#3607560:

Mul üks laps kevadel võttis toidupakke, teine mitte (õnneks). Minu küsimise peale väitis, et meil pole kodus piisavalt süüa (no võis küll olla, et piim sai poole päeva pealt otsa kui 2 last hommikust saati ainult krõbinaid sõid, või polnud parasjagu bataati või banaani smuuti jaoks vms). Toidupakist sõi maitsvama osa ära (kohukesed, puuviljad), ülejäänu jäi siis perele tarbimiseks. Purgisupp siiani alles, ühe purgi tegi mees ära ja pärast nurises, et ilma lihata supp oli. Osa jämedaid kaerahelbeid siiani alles. Tatra oleme vist ära teinud ja makaronid. Kilepakis 2,5% piima kasutasime ka ära. Ja leiva-saia-sepiku. Viimane oli toidupaki kõige halvem osa, leib oli nii pude, et sinna võid määrida ei õnnestunud, viilud lagunesid mitmeks tükiks. Sai ja sepik olid veidi paremad, aga kõik suhteliselt saepurumaitselised, ise selliseid iialgi ei ostaks.

Mulle ei meeldi toitu raisata, aga selliseid toite, mis kellelegi ei maitse ka süüa ei taha.

Seega toidupakid võiksid ikka jääda nendele, kes neid tõesti vajavad ja kui soovijaid on vähem, siis saab selle raha eest ka võib-olla kvaliteetsema sisu mitte kõige odavama.

Purgisuppi saab ju kasutada supipõhjana, kuhu saab lisada kõike, mida ise supis näha tahad, ka liha. Kaerahelbest saab teha ise batoonikesi, jahvatades seda saab kasutada jahu asemel pannkookides, keeta putru või teha suhkruga panni peal. Leivast saab teha kas võileivatorti või leivasuppi või küüslauguleiba ja saiast saab teha saiavormi või “vaeseid rüütleid”.

Ära näe vaeva, ta tahtis ainult hädaldada.

#3616959:

Pole kunagi uurinud, kui palju täpselt maksab koolilõuna Tallinnas või mujal, aga kui see on algselt mõeldud kõigi laste jaoks, siis oleks õige toitlustamist ka distantsõppe puhul samamoodi toetada. Mina ei ole ametnik ja ei oska vastata küsimusele, millele kasutatakse koolilõunateks mõeldud summad, kui omavalitsustel puudub kohustus õpilasitele toidupakke jagada.

see, et kov-l pole kohustust pakke jagada, ei tähenda ju ometi, et seda raha võiks millegi muu kui laste toitlustamise peale kulutada. loomulikult ei või, see on sihtotstarbeline raha ja kokkuhoitud summade arvelt võib hiljem paremat toiduvalikut pakkuda või köögis mingeid parendusi teha, kuid mitte midagi suvalist.

#3617751:

Kui sihtotstarve on laste toiduportsjonid, siis seda ei saa küll toitlustaja (OÜ või kes iganes) kasutada köögi parendamiseks.

ma sisseseade kohta ei oska 100% öelda, aga selle 1,34 eest tuleb katta ka muid kulusid peale tooraine, laps ei saa seda raha taldrikule.