Teema: Töökuulutustes ei mainita palka, ammugi mitte suurusjärke

#2959736:

Seepärast, et palk on alati läbirääkimiste küsimus, eriti erasektoris, seega muutuv suurus. Mina küsin vastu, et mis see teadmine sulle annab, kui panen kuulutusse nt palgavahemiku 700 – 2000 brutos.

Kui ma näeks kuskil kuulutuses palk 700-2000 eurot, siis see näitab ilmekalt et ettevõttel pole endalgi päris selge, keda ta üldse palgata soovib ja mille jaoks. Näitab, et seal ettevõttes ei ole asjad päris korras. Kindlasti ei kandideeriks.

Nii võiks tegelikult ju poes ka kõik asjad hindadeta olla, et mingi vidin maksab näiteks 5 eurot aga noh hinda ju juures pole ja äkki mõni on nõus 10 selle eest maksma:) Et selle valguses ärme poodides hindu ka avalda..

#2959849:

#2959787:

Ei ole nõme. Sulle juba vastati, miks ei öelda palka – sest ei soovita üle maksta, st. kui sa tuled tööle 1000 eest, siis ma ei maksa sulle 1500. Kui aga pole kedagi, kes 1000 eest tööle tuleks, siis okei, maksan sulle 1500, sest töö vajab tegemist.

See on põhimõtteliselt vähempakkumine. Kui omale ehitusmehi või puulõikajat otsid, siis ka ju sa ei tea, palju talle maksta kavatsed, mõtled just samamoodi, et võimalikult vähe, aga piisavalt palju, et töö hea saaks. Ja nii maksadki. Kui aga kuulutusse panen, et “maksan 1500”, siis ei tule keegi mulle ütlema, et tegelikult piisanuks ka 1200-st, aga okei, kui just pakud …

Töö ei ole teenuse pakkumine..

Töö on justnimelt teenuse pakkumine. Sina müüd oma oskusi ja aega, ettevõtja maksab selle eest. Maksab vastavalt kvaliteedile.
Ja ikka võib tasu sõltuda sellest, kui hästi töötaja nö ideaalile vastab – kui tuleb teha kompromisse, anda telle täiendavaid koolitusi, väljaõpet, siis makstaksegi vähem kui kogemustega ja mingit lisahüve pakkuvale töötajale. Täiesti loogiline.

#2959864:

Töö on justnimelt teenuse pakkumine.

Keegi kes ei saa aru, mis vahe on töölepingul ja töövõtulepingul, keegi kelle jaoks töö tegemine see võrdubki töövõtuga. Siinses teemas muide käibki jutt töösuhtest ehk töölepingu alusel töötajast, mitte töövõtust.

#2959870:

Keegi kes ei saa aru, mis vahe on töölepingul ja töövõtulepingul, keegi kelle jaoks töö tegemine see võrdubki töövõtuga. Siinses teemas muide käibki jutt töösuhtest ehk töölepingu alusel töötajast, mitte töövõtust.

Töötaja jaoks on töö- ja töövõtulepingu peamine vahe selles, et tööleping on stabiilne, sellega kaasnevad niisugused hüved nagu haigekassa ja tasustatud puhkusepäevad, maksma peab vähemalt miinimumpalka, kui on täiskohaga töö. Töövõtulepingul niisuguseid asju ei ole – töötad küll, aga haigekassat ei pruugi sul ollagi, sest palk jääb alla selle miinimumsumma, millega haigekassa tekib. Mingit puhkust sul töövõtulepinguga ei ole. jms. Töövõtuleping tehakse enamasti mingite lisatööde puhul, mis on ntx tähtajalised või osaajalised, neid tehakse enamasti mingite ühekordsete projektide teostamise puhul. Sageli teevad selliseid töid hoopis FIEd või minifirmad, kes esitavad töö eest arve ja vaatavad siis ise edasi, kuidas sotsmaksud jms makstud saab.

Kui sa lähed põhikohaga täistööajaga tööle, siis on igal juhul töötaja jaoks parem sõlmida tööleping ja mitte mõni muu lepingu liik. (on veel ntx käsundusleping, litsentsileping. Käsunduslepingu puhul sa ei pea seda tööd ise ära tegema, võib teha ka keegi kolmas, aga sina vastutad. Litsentsileping tuleb mängu loomingulise töö puhul, tõlked, pressitekstid, raamatu koostamine, kõned jne.)

Seejuures ei ole siiski mingit vahet, töötamise osas. Töötaja teeb tööd täpselt samamoodi, kui on tööleping võikui on töövõtuleping, minu jaoks jääb arusaamatuks, miks siinne ettevõtjast guru kujutab endale ette, et töölepingu ja töövõtulepingu alusel töötamises on vahe sees. Vastutus töötaja poolt on täpselt samasugune, ei muuds see töövõtuleping tööd vähemväärtuslikuks või töötajat alaväärseks võrreldes nendega, kes on “päris” töölepinguga tööl.

#2959885:

oehhh… Sa ei saa pointile pihta – töötamine, ükskõik mis lepingu alusel, on oma OLEMUSELT ikkagi enda (teenuse) müümine. See, mis hinnaga sul õnnestub ennast müüa – see saabki olema sinu palk.

oehhh… Sa ei saa pointile pihta! Ettevõtjana sa ei osta teenust (vastava töö tegemist) sisse, vaid PALKAD INIMESE. See inimene ei ole teenuse osutaja, sellest inimesest saab osa ettevõttest, see inimene jääb aastateks, sellest inimesest saab sinu ettevõtte raudvara, sinu firma visiitkaart..Suhe on isiklik. Hoopis teine asi on kui ostetakse teenust sisse, siis isklik suhe puudub, siis tõesti vahet pole kas osutab teenust tundmatu Mati või tundmatu Kati. Kuna ühed tundmatud mõlemad, siis ongi hind see, mille põhjal otsustatakse.

#2959911:

#2959866:

Sinu eelmine võrdlus poega on ka kohatu, jaekauplusele kehtivad ka tarbijamüügi seadused.

No seda kuidas see reguleeritud juba on ei mängi suurt rolli. Eks kõiksugu tarbijaorganisatsioonid, Euroopa Liidu direktiivid jne..on oma mõju avaldanud. Pigem võiks küsida kelle lobitöö see on, et jumala eest palkade avalikkustamist nõuda ei saaks. Ülejäänud maailm (vähemalt arenenumad riigid) ju avalikustab oma palgad töökuulutustes, huvitav miks nemad siis läbirääkida ei taha:)

Korrektne käitumine ühe tööandja poolt oleks järgmine: tööandja räägib konkreetsetest tööülesannetest, räägib konkreetselt mida kandideerijalt nõutakse, mis on need tingimused või omadused/oskused, mida töökoht nõuab. Räägib mis oleks vastava ametikoha palk ja küsib, kas teile sobiks nii? Siis teeb tööotsija alles oma suu lahti ja ütleb, et päris sellist palka ma ette ei kujutanud, see on liiga väike minu jaoks vms..Aga selline “mis teie palgasooviks on?” küsimus on kohatu!

Kõiki ameteid ja valdkondi ei saa ühte patta päris panna. See lähenemine oleks õige lihttöö või siis standardsemate ametikohtade puhul. Ja seal tõepoolest oleks mõistlik.
On aga valdkondi, kus see küsimus on täiesti kohane, tavapärane ja keegi seda pahaks ei pane.

#2959925:

#2959920:

Kõiki ameteid ja valdkondi ei saa ühte patta päris panna. See lähenemine oleks õige lihttöö või siis standardsemate ametikohtade puhul. Ja seal tõepoolest oleks mõistlik.

No lihttöö puhul polegi mingeid läbirääkimisi, miinimumpalk – ja võta või jäta. Pannakse inimene lihtsalt fakti ette.. Et järjekord ju ukse taga:))

Loe lause lõpuni, on ka muid ametikohti, kus palgatase tõepoolest enamasti ees ja ei sõltu liiga palju inimesest.

#2959935:

#2959931:

Loe lause lõpuni, on ka muid ametikohti, kus palgatase tõepoolest enamasti ees ja ei sõltu liiga palju inimesest.

No sellisel juhul ei oleks probleemi ka palga avaldamisega, kui tead, et 2000 eurot ja ei vähem ega rohkem.

Ei peaks olema tõesti.
Mina juhtisin varem lihtsalt tähelepanu, et paljudes valdkondades ja ametites ei ole sellist “2000 eurot ja ei vähem ega rohkem”.

#2959847:

#2959698:

Kulla inimene, me oleme ettevõtjad, sest me tahame ajada oma asja omal viisil. Me ei ole ettevõtjad selleks, et keegi saaks meile ette kirjutada mida ja kuidas me tegema peaks. Kasumis ettevõtja ei tee niikuinii otsuseid, mis talle kahjulikud on – see kehtib ka personalivaliku ja värbamise kohta.

Kust need pankrotid, firmade likvideerimised siis tulevad ei tea kui ettevõte kunagi ühtegi kahjulikku otsust ei tee?

Ja, rida ettevõtteid teeb kahjulikke otsuseid. Need ettevõtted ei toimi kasumlikult. Funktsionaalne lugemisoskus tuleb kasuks. Igaks juhuks mainin, et pankrott ja likvideerimine ei pruugi iseenesest olla kahjumlik otsus. Et sulle asi segasem oleks 😉

Üldiselt tahavad firmad sageli saada nö turu keskmise hinnaga inimest kätte.
Kui aga selgub, et turg on tühi ja ainuke viis kedagi leida on teistelt üle osta, siis hakatakse kauplema.
Kuulutusse esialgse, madala numbri, panekul aga ei tuleks ju ühtegi inimest kandideerima ja küsida ka ei saaks miks…

#2959298:

Eks tahavad teada, kui väikse palga eest on võimalik tööle palgata. Minu jaoks näitab see tööandja nõmedust ning sinna ei kandideeriks. Tore lugeda, et pakutakse toredaid töökaaslasi ning loetletakse pikalt laialt, millistele nõuetele sa pead vastama – samas aga palk koha pealt tühi koht.

Ajukam on “palk kokkuleppel”, aga kui endapoolse variandi välja käid, tõmmatakse sellele suht kolinal vesi peale ja ilma igasuguse kokkuleppeta käiakse välja oma. Kui proovid veel rääkida, on enamasti vastus ei, ning see “põhjendatakse” ka ära (muidugi enda mätta otsast).

On viimase paari aasta jooksul kogemusi: küsid 1300, raputatakse päid – ei, teie eelkäija sai 1050 + boonus, kokku max 1200, ütled uuesti, et sinu tugevus on väga head oskused/ teadmised + kogemused sel alal ning teiepoolne hea variant palgas kokkuleppele jõuda meelitaski teid kandideerima/ oli üks põhjusteks seda teha, siis öeldakse resoluutselt, et meie piirmäär on koos boonussüsteemiga on 1200 (kusjuures see ei ole mitte igakuine, vaid lagi, parim kuu!) ning et sel alal ongi niisugune palgaskaala.
Kõik.
Läbirääkimised on lõppenud.
Tuttaval oli analoogse situatsiooni juures veel eriti äge vastus: “läbirääkija” küsis, et “kas te üldse tahate meile tööle tulla või huvitab teid ainult palk?”????
Kusjuures olgu öeldud, et töö ja ala pole tõesti midagi nii vaimustavat, et paljast missioonitundest tahaks käia.

Aga mina olen väga aru saanud, et PK on “oma eriala spetsialiste” ja kõiksuguseud edukaid ja veel edukamaid ettevõtjaid täis. Äkki siis seletate, mida teie meelest “palk kokkuleppel” tähendab? Jah, ma tean, et kuskil saab tõesti kokku leppida, aga ikka üsna paljud ettevõtted on täiesti jäiga suhtumisega.

Veel võiksite lisaks teemaalgataja küsimusele vastata ka sellele, et mitte pelgalt palk pole salastatud, vaid mingi kasvava tendentsi põhjal ka töökoha asukoht!?
No sirvin mina näiteks CV Keskust: firma Õun pakub tööd, palka pole, tööaegu pole (jah, mulle ON oluline, kas mu tööpäev algab kell 7 või 8 või 9 või…, ning lõpeb samamoodi) – ja asukohta ka pole! Pean selle Õuna koduka lahti harutama ja kontaktidest otsima. No mida ja miks?

#2959911:

Aga selline “mis teie palgasooviks on?” küsimus on kohatu!

Mis ta ikka nii kohatu on. Nagu keegi juba mainis, on uuele tööle kandideerimine “enese müümine”. Töö pakkujal on ilmselt mõttes mingi palgavahemik ja sinul tööotsijana on mõttes mingi palgavahemik. Minu kogemus kandideerides müügijuhuks (7 aastat tagasi). Tööandja rääkis, milline töö saab olema. Mina rääkisin, milline on minu kogemus antud valdkonnas ehk millega saan mina firmale kasu tuua. Umbes tund aega. Siis küsiti minult palgasoovi. Ütlesin 1500 kätte. Tööandja mõtles kolm päeva ja siis helistas mulle, tule tööle. Kui ma oleks vastu küsinud, palju siis pakute ja oleks näiteks pakutud 1300, selle peale oleks ma ikka öelnud, et soovin 1500 kätte.
Seega suurt vahet pole, kes esimese numbri ütleb, tähtis on see, et jõutakse läbirääkimiste käigus mõlemaid pooli rahuldava palganumbrini. Või siis ei jõuta kokkuleppele.

#2961180:

Mis ta ikka nii kohatu on. Nagu keegi juba mainis, on uuele tööle kandideerimine “enese müümine”. Töö pakkujal on ilmselt mõttes mingi palgavahemik ja sinul tööotsijana on mõttes mingi palgavahemik. Minu kogemus kandideerides müügijuhuks (7 aastat tagasi). Tööandja rääkis, milline töö saab olema. Mina rääkisin, milline on minu kogemus antud valdkonnas ehk millega saan mina firmale kasu tuua. Umbes tund aega. Siis küsiti minult palgasoovi. Ütlesin 1500 kätte. Tööandja mõtles kolm päeva ja siis helistas mulle, tule tööle. Kui ma oleks vastu küsinud, palju siis pakute ja oleks näiteks pakutud 1300, selle peale oleks ma ikka öelnud, et soovin 1500 kätte.
Seega suurt vahet pole, kes esimese numbri ütleb, tähtis on see, et jõutakse läbirääkimiste käigus mõlemaid pooli rahuldava palganumbrini. Või siis ei jõuta kokkuleppele.

Ongi kohatu. Müüb ikka see, kel on vastav vajadus, antud juhul selleks on ju TÖÖANDJA, tema selle kuulutuse on üles pannud, tema ju neid töötajaid vajab. Lükates enda kohustuse (enda müümise) tööotsija kaela, ongi kohatu. Eestis ongi nagu mingi orjaturg välja kujunenud, et tööotsijalt nõutakse ei tea mida, aga tööandja puhul peetakse erakorraliseks saavutuseks seda kui on suutnud eitava vastuse pärast saata.

#2959855:

#2959736:

Seepärast, et palk on alati läbirääkimiste küsimus, eriti erasektoris, seega muutuv suurus. Mina küsin vastu, et mis see teadmine sulle annab, kui panen kuulutusse nt palgavahemiku 700 – 2000 brutos.

Kui ma näeks kuskil kuulutuses palk 700-2000 eurot, siis see näitab ilmekalt et ettevõttel pole endalgi päris selge, keda ta üldse palgata soovib ja mille jaoks. Näitab, et seal ettevõttes ei ole asjad päris korras. Kindlasti ei kandideeriks.

Su silmaring on päris kitsas, kui pole kunagi kuulnud, et paljudes ettevõtetes nt alustava müügimehe palk (katseajal) ongi algul väike ja olenevalt suutlikkusest võib see tõusta isegi veel kõrgemaks kui 2000. Ma ei näe mingit loogilist põhjendust, miks ma peaksin kohe alguses katseajal maksma kellelegi, kelle puhul ma ei tea, kui võimekas ta on, 2000 € palka. Ja kandideerimise valik on otse loomulikult sinu, targemad kandideerivad ning tulevad intervjuule ja kuulavad ära, millest selline suur palgavahe tingitud on.