Teema: Töökuulutustes ei mainita palka, ammugi mitte suurusjärke

#2962251:

Aga siin kisabki enamasti see asjatundmatu kontingent, kes ei taipa ettevõtlusest suurt midagi, mistõttu nende arusaamad tööandjate otsustest on vildakad. See, kes suudab omale garanteerida hea palgaga töö, ei tule ju siia tööandjaid siunama. See on just see seltskond, kes pole võimelised üle katseja üheski kohas töötama.

Siin on tüüpiline näide sellest, kuidas tööandja kujutab endale ette, et katseajal katsetab vaid tööandja töötajat. Kui uus töötaja katseajal sinu juures töötamast loobub ja kui neid katseajal loobujaid on palju, siis ei ole viga mitte “asjatundmatus kontingendis töövõtjate näol”, vaid hoopis sina oled see asjatundmatu kontingent, kes peaks peeglisse vaatama ja mõtlema, mis on sinu ettevõttes valesti, et inimesed seal püsima jääda ei taha. Nii nagu tööandja testib töötajat testib ka töötaja sind.

See, kui inimene tahab enne tööle kandideerimist teada palka või umbkaudsetki palgaskaalat, mis oleks ka realistlik, mitte stiilis 700-2000, ei kuulu küll sinna kategooriasse, et töötajal on millestki vildakas arusaam. Tööle tuleku puhul on üks põhilisi asju, mille pealt otsustatakse, just see palgasumma. Kõik ei pürgigi mingiteks 5000-10 000-eurose palgaga spetsialistideks, kuid just see madalama palgaklassi töötajate kottimine on Eestis üle mõistuse masendav. Kui sul on konkreetne töö ja palka maksad 700 bruto, siis nii kirjutagi, mitte ära hakka neid inimesi veel kottima, et kui rootsi keelt ka räägib, siis äkki saab tingida 800 peale. Üldiselt sellised töökoha täitjat, kellega palgaläbirääkimisi pidada, ei otsita mingi CV online tööportaali kaudu juhusliku valimi seast. Tavatööde juures portaalikuulutustel võiks ikka palganumber juures olla.

#2962281:

palju sõltub ka sellest, kui palju selle “palga” eest tööd peab tegema ja mis tasemel.

nt valdkonnas, kus ise töötan, peetakse riigiasutustes nn normaalseks brutopalgaks vahemikku 1000-1800€, ehk siis tunnipalk natuke alla 7€/h. Aga arvestades kui tohutult palju eeldatakse sellel alal lisaks missioonitundest lisatööd vabal ajal, siis tegelikult tuleb aega arvestades tunnitasu kuskil 5€/h kanti.

samas ostetakse paljude erafirmade poolt sama teenust sisse mitte töölepingu, vaid muude lepingute alusel. ja siis on tasustamine tunnitasu alusel ja hind jääb 20-100€/h. oluline vahe.

Üheski töökuulutuses sellist summat silmaga iial ei näe, sest pakkumisi tehakse individuaalselt või kuskil hangete keskkondades või nt kuskil eriala-listis hoopis.

kui töökuulutus pandaks üles nt CV-keskusse, siis selle tavakasutaja hakkab kohe korrutama: 100x40x4 = 16 tuh €/kuus ja vaene tööandja upub sooviavalduste laviini alla, aga tegelikult on reaalset tööaega max 10h kuus ja nõudmised kandidaadile vägagi spetsiifilised, mis eeldavad vastavat haridust ja pikaajalisi kogemusi antud alal.

(üks näide aastate tagant: üks riigiasutus otsis arvutivõrgu administraatorit, palk ka kenasti kuulutuses kirjas (mitu tollast keskmist) ja pikk nimekiri nõutud IT-oskustest. tegelikult kandideeris vaid 2-3 it-meest ja ülejäänud punt olid hoopis sellised, kes lähtusid vaid palgast ja sõnast “administraator”, mõni oli töötanud varem ilusalongi, mõni veekeskuse administraatorina jne, ITst ei teadnud enamik kandideerijaist muhvigi.)

Seda numbrit, mis on ettevõttega sõlmitud lepingus, ei saagi ju ükski töötaja näha, selles sisalduvad maksud, kulud jne, lisaks sellele, et tööd ei ole 40 tundi nädalas.

#2962277:

#2962251:

Aga siin kisabki enamasti see asjatundmatu kontingent, kes ei taipa ettevõtlusest suurt midagi, mistõttu nende arusaamad tööandjate otsustest on vildakad. See, kes suudab omale garanteerida hea palgaga töö, ei tule ju siia tööandjaid siunama. See on just see seltskond, kes pole võimelised üle katseja üheski kohas töötama.

Siin on tüüpiline näide sellest, kuidas tööandja kujutab endale ette, et katseajal katsetab vaid tööandja töötajat. Kui uus töötaja katseajal sinu juures töötamast loobub ja kui neid katseajal loobujaid on palju, siis ei ole viga mitte “asjatundmatus kontingendis töövõtjate näol”, vaid hoopis sina oled see asjatundmatu kontingent, kes peaks peeglisse vaatama ja mõtlema, mis on sinu ettevõttes valesti, et inimesed seal püsima jääda ei taha. Nii nagu tööandja testib töötajat testib ka töötaja sind.

See, kui inimene tahab enne tööle kandideerimist teada palka või umbkaudsetki palgaskaalat, mis oleks ka realistlik, mitte stiilis 700-2000, ei kuulu küll sinna kategooriasse, et töötajal on millestki vildakas arusaam. Tööle tuleku puhul on üks põhilisi asju, mille pealt otsustatakse, just see palgasumma. Kõik ei pürgigi mingiteks 5000-10 000-eurose palgaga spetsialistideks, kuid just see madalama palgaklassi töötajate kottimine on Eestis üle mõistuse masendav. Kui sul on konkreetne töö ja palka maksad 700 bruto, siis nii kirjutagi, mitte ära hakka neid inimesi veel kottima, et kui rootsi keelt ka räägib, siis äkki saab tingida 800 peale. Üldiselt sellised töökoha täitjat, kellega palgaläbirääkimisi pidada, ei otsita mingi CV online tööportaali kaudu juhusliku valimi seast. Tavatööde juures portaalikuulutustel võiks ikka palganumber juures olla.

Kui ma olen pikalt olnud tööandja, siis ma tean väga hästi, mida katseaeg tähendab. Aga see, et sinul puudub loogiline mõtlemisvõime, on selgelt näha. Vähemalt tuli praegu kommentaarist välja, et sina oled see madalapalgaline.
Ja et sa teaksid, siis vähemalt riigiametites otsitakse tippjuhte läbipaistvuse tagamiseks just läbi portaalide ja erinevate kuulutuste ning igaühel on võimalik kandideerida. Et selle valiku hulgast pädevamad välja selekteerida, moodustati lausa tippjuhtide kompetentsikeskus: https://www.riigikantselei.ee/et/tippjuhtide-kompetentsikeskus

#2962277:

#2962251:

Aga siin kisabki enamasti see asjatundmatu kontingent, kes ei taipa ettevõtlusest suurt midagi, mistõttu nende arusaamad tööandjate otsustest on vildakad. See, kes suudab omale garanteerida hea palgaga töö, ei tule ju siia tööandjaid siunama. See on just see seltskond, kes pole võimelised üle katseja üheski kohas töötama.

Siin on tüüpiline näide sellest, kuidas tööandja kujutab endale ette, et katseajal katsetab vaid tööandja töötajat. Kui uus töötaja katseajal sinu juures töötamast loobub ja kui neid katseajal loobujaid on palju, siis ei ole viga mitte “asjatundmatus kontingendis töövõtjate näol”, vaid hoopis sina oled see asjatundmatu kontingent, kes peaks peeglisse vaatama ja mõtlema, mis on sinu ettevõttes valesti, et inimesed seal püsima jääda ei taha. Nii nagu tööandja testib töötajat testib ka töötaja sind.

See, kui inimene tahab enne tööle kandideerimist teada palka või umbkaudsetki palgaskaalat, mis oleks ka realistlik, mitte stiilis 700-2000, ei kuulu küll sinna kategooriasse, et töötajal on millestki vildakas arusaam. Tööle tuleku puhul on üks põhilisi asju, mille pealt otsustatakse, just see palgasumma. Kõik ei pürgigi mingiteks 5000-10 000-eurose palgaga spetsialistideks, kuid just see madalama palgaklassi töötajate kottimine on Eestis üle mõistuse masendav. Kui sul on konkreetne töö ja palka maksad 700 bruto, siis nii kirjutagi, mitte ära hakka neid inimesi veel kottima, et kui rootsi keelt ka räägib, siis äkki saab tingida 800 peale. Üldiselt sellised töökoha täitjat, kellega palgaläbirääkimisi pidada, ei otsita mingi CV online tööportaali kaudu juhusliku valimi seast. Tavatööde juures portaalikuulutustel võiks ikka palganumber juures olla.

No just! Isegi selverid ja sirklid suudavad palgamäära tööpakkumiskuulutustes välja tuua, aga ülitähtsad hiina nodi müüvad putiigid või muud mittemidagiütlevad miniettevõtted salatsevad nagu tegu olekd FBI peakontori saladustega.

#2964986:

Ei ole tüüpiline roosamanna. Täiesti õige jutt. Ei kehti ilmselt kassapidajate puhul, aga spetsialistide puhul küll.

Eks see oleneb..kas töö on konkreetne (mingit isetegevust olla ei saa) või on töö loominguline, piire ees pole, annadki endast selle, mida oskad.

#2964353:

#2962277:

#2962251:

Aga siin kisabki enamasti see asjatundmatu kontingent, kes ei taipa ettevõtlusest suurt midagi, mistõttu nende arusaamad tööandjate otsustest on vildakad. See, kes suudab omale garanteerida hea palgaga töö, ei tule ju siia tööandjaid siunama. See on just see seltskond, kes pole võimelised üle katseja üheski kohas töötama.

Siin on tüüpiline näide sellest, kuidas tööandja kujutab endale ette, et katseajal katsetab vaid tööandja töötajat. Kui uus töötaja katseajal sinu juures töötamast loobub ja kui neid katseajal loobujaid on palju, siis ei ole viga mitte “asjatundmatus kontingendis töövõtjate näol”, vaid hoopis sina oled see asjatundmatu kontingent, kes peaks peeglisse vaatama ja mõtlema, mis on sinu ettevõttes valesti, et inimesed seal püsima jääda ei taha. Nii nagu tööandja testib töötajat testib ka töötaja sind.

See, kui inimene tahab enne tööle kandideerimist teada palka või umbkaudsetki palgaskaalat, mis oleks ka realistlik, mitte stiilis 700-2000, ei kuulu küll sinna kategooriasse, et töötajal on millestki vildakas arusaam. Tööle tuleku puhul on üks põhilisi asju, mille pealt otsustatakse, just see palgasumma. Kõik ei pürgigi mingiteks 5000-10 000-eurose palgaga spetsialistideks, kuid just see madalama palgaklassi töötajate kottimine on Eestis üle mõistuse masendav. Kui sul on konkreetne töö ja palka maksad 700 bruto, siis nii kirjutagi, mitte ära hakka neid inimesi veel kottima, et kui rootsi keelt ka räägib, siis äkki saab tingida 800 peale. Üldiselt sellised töökoha täitjat, kellega palgaläbirääkimisi pidada, ei otsita mingi CV online tööportaali kaudu juhusliku valimi seast. Tavatööde juures portaalikuulutustel võiks ikka palganumber juures olla.

No just! Isegi selverid ja sirklid suudavad palgamäära tööpakkumiskuulutustes välja tuua, aga ülitähtsad hiina nodi müüvad putiigid või muud mittemidagiütlevad miniettevõtted salatsevad nagu tegu olekd FBI peakontori saladustega.

No aga milles küsimus, kandideeri siis selverisse või sirklisse.

#2964986:

See on tüüpiline roosamanna, mida kõik tööandjad agaralt leierdavad, et palk sõltub töötaja oskustest. Tegelikkuses ju ei sõltu. Tegelikkuses on olemas konkreetne töökoht konkreetsete tööülesannetega ja et selle tööga hakkama saada peavad olema inimesel konkreetsed oskused/omadused jne. No näiteks ei maksta doktorikraadiga, hiina, pärsia ja araabia keele valdajale kassapidajale teistest kassapidajatest rohkem palka. Oskused, teadmised võivad ju suured olla, aga kui tööl neid ei kasuta ehk siis vaja neid pole, töökoht seda iseenesest ei nõua, siis võivad olla teab mis oskused, palk jääb ikka samaks.

Vaata, see asi on nii: kui sul on tööl vaja hiina, pärsia ja araabia keelt ja sulle saabub tööotsija, kes oskab kõiki kolme, siis sa võtad tema, mitte need teised, kes oskavad ainult ühte. Sest nii tuleb odavam.
Kui sul neid aga tööks vaja pole, siis ei maksa sa hiina keele eest ühelegi tegijale sentigi rohkem.
Kassapidaja, nii kurb kui see ka pole, peaks oskama kolme kohalikku keelt, aga saab läbi ka ilma. Kassapidaja keeleoskusest ei sõltu suurt midagi (loe: ettevõtte kasum ei kannata kuigivõrd), nagu tema doktorikraadistki, sellepärast nende puhul ka rohkem palka ei maksta.

#2967726:

Aga kui vajadus on ainult tööandjal, miks siis tööotsija sinna üldse vestlusele läheb?

No ühele on see vajadus, teisele “noh võib kah” variant, initsiatiiv tuleb ikkagi ühe osapoole poolt ju. Tööandja laob ette, mis tal pakkuda on ja tööotsija siis ütleb, et käib küll, olen nõus. Tolmuimejamüüja räägib mis tal pakkuda on ja inimene siis ütleb, et natuke küll kallivõitu see teie tolmuimeja on, aga okei, ma ostan. Kui tööotsijal tööd vaja, siis ta räägibki mis temal pakkuda on ja siis tööandja ütleb, et heakene küll, praegu me kedagi ei vaja aga nii kui koht vabaneb, võtame ühendust vms..Pakkumuse teeb ikkagi vaid üks osapool, teine annab ainult aktsepti.

#2968915:

Ma ei võtaks iialgi tööle inimest, kes ainult ajaviiteks käib kuulamas, mida tööandjal talle pakkuda on. Võtaksin vaid selle, kes ise väga tahab tulla. Õnneks viimaseid on ka väga palju ja ei peagi neid niisamuti ajakulutajaid kuulama. Täiesti reaalne on, et saavadki kokku kaks osapoolt, kel on vastastikku võrdne huvi, mitte ainult ühepoolne.

Ja mina ei lähe eales tööle kuhugi, kus tööandja kogu või siis enamuse enda ülesannetest töötaja õlule veeretab. Ei puukidest tööandjatele!

Lisaks sellele, et palka ei mainita, ei mainita ka väga palju muid asju.
Otsisin vahepeal tööd ja lugedes läbi tohutu hulga kuulutusi, on väga palju asju, mida
unustatakse mainida. Manpower salastab nii firma, asukoha, kui ka ei tea üldse mida antud ametikohad eeldavad. Väga sageli on värbajateks personalisepetsialistid, kellele antakse ette mingid juhtnöörid ja tegelikult ei tea samuti, mida antud erialadel osata vaja on.
Väga harva on töökuulutused hästi kirjutatud. Vahest on kirjas firma askukoht, aga unustatakse mainida kus on antud ametikoha töötamise koht. Tallinnas oleks hea kui oleks vähemalt linnajagu mainitud. Tööülesanded ei vasta reaalsusele. Ametikohad ei vasta tegelikkusele. Näiteks kirjutatakse madalam ametinimetus, aga kõrgema positsiooni tööülesanded, eeldan, et tegu on sooviga madalamat palka maksta. Tööaeg on sageli umbmäärane. Ka enda ettevõtte ja osakonna kuulutustes on olnud tekst nii arusaamatu, et ilmselt enamus inimesi ei saa aru, mis see töö endast kujutab. Mõnikord on ainult nõudmised kirjas, pole isegi toredat või nooruslikku kollektiivi pakkuda. Ise kui kandideerisin huvitas mind – hea mainega edukas ettevõte, kõrgem palk senisest, sobiv asukoht, paindlikud töötingimused, meeldivad kaastöötajad, tööülesanded, mis vastaks minu võimetele. Näiteks kui lisaks soovitakse mingit keeleoskust, mida mul pole, siis ma ei kandideerikski, kuigi muud asjad nagu ideaalselt sobiks ja keelt natuke nagu oskaks. Käsisin vestlusel umbes kaheksas kohas ja sain mitu tööpakkumist. Paar kohta ei vastanud üldse. Värbamisprotsessid kestavad arutult kaua. Ilmselge, et inimesed saavad vahepeal juba mõne teise pakkumise. Palga koha pealt sai selgeks, et enamasti valitakse inimene, kes küsib vähem raha, seega ei julgeks küsida maksimumi sama positsiooni eest, vaid sellist keskmist.

#2969818:

Kulla inimene, tööandjatel on vahel sada soovijat ühele kohale. Need “noh võib kah” ei pääse teisest voorust edasigi. ????

No eks Eestis ongi palju selliseid töötajaid/tööotsijaid, kes absoluutselt kõigega nõus (nn orjanduslik suhe). Kas selline kõigega nõus olev töötaja see kõige parem on, ma küll ei ütleks, pigem ikka selline kehvemapoolne, kes iseennast ei väärtusta. Mõni selline on valmis isegi tööl käimisele peale maksma. Aga palju õnne tööandjatele, kes sellised järgmisesse vooru valivad:)

#2969920:

ja siis käib meedias tohutu hala selle kohta, kuidas on tööjõupuudus

See tööjõupuuduse jutt on valesti sõnastatud. Eestis pole mitte tööjõupuudus, vaid kompetentsete tööandjate puudus. Ja mitte lihtsalt puudus, vaid lausa põud.

#2970088:

Esialgu panin lihtsalt CV üles. Kutsuti vestlustele. Vestlusel küsiti palga kohta ja ma ütlesin oma soovi. Jaa, okei, sobib. Ja siis saadetakse email, et palju õnne, osutusite väljavalituks ja pakkumine, mis ei vasta kuidagi sellele, milles sai esialgu kokku lepitud. Et meil puudub ettekujutus, mida te päriselt oskate ja kuidas te tööd teete.

Üks konkreetne ettevõte käitus nii? Ei maksa selle põhjal üldistusi teha; ka IT firmasid on seinast seina ning kindlasti leiab ka teistsugust lähenemist.

Minu enda väga põgusad kokkupuuted programmeerijana töö otsimise osas on piirdunud sellega, et minult on palgasoov välja pinnitud ning selle ma olen saanud (ja palgasoov on mul pigem keskmine ja mõistlik olnud). Olen küll alati ise soovinud, et ettevõte mingi numbri ütleks, kuid ei, teisel pool lauda istuvad reeglina vanad kogenud rebased, kes on minupoolse soovi välja pinninud.

#2972851:

Selle tööjõupuudusega ongi see teema, et neid “võib kah” töötajaid on jalaga segada, spetsialiste otsi tikutulega taga ja osta üle.

Need “võib kah” tegelased ongi ju spetsialistid. Nemad ongi ju need, kes iga suvalise pakkumisega nõus ei ole, ikka mõtlevad enne kui nõusoleku annavad jne. Eks neid mõtlejaid ole ka tavatöötajate seas..kes end väärtustavad.