Esileht Tööelu, raha ja seadused. Töökuulutustes ei mainita palka, ammugi mitte suurusjärke

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 90 )

Teema: Töökuulutustes ei mainita palka, ammugi mitte suurusjärke

Postitas:
Kägu

Seepärast, et palk on alati läbirääkimiste küsimus, eriti erasektoris, seega muutuv suurus. Mina küsin vastu, et mis see teadmine sulle annab, kui panen kuulutusse nt palgavahemiku 700 – 2000 brutos.

katsu olla nüüd. Sellist palgavahemikku ei saa olla. Üks oleks nagu praktikandi tasu võrreldes ülemise numbriga. Vahemik on ikk 700-900 või 1300-1600 või midagi sarnast

Kuidas sa saad midagi üldse tööturu kohta teada, kui töökuulutustes pole palka märgitud? Oled töötanud sajal erinevalt kohal? irw

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Uskumatu, kui palju miinuseid saavad siin teemas arukad, asjatundlikud vastused – ja kui palju rumalat, emotsionaalset jura neile vastuseks tuleb ning plusse saab. Uus oktoobrirevolutsioon ei ole vist kaugel, vihast rumalust ja harimatust on NII palju õhus ja igas konnasilmas ning purunenud suhteski peetakse süüdlaseks kas a) valitsust või b) ettevõtjat. Kõike teevad nad valesti ja ainult see vihane ise teab paremini, kuidas asjad peaks olema. Aga ta lihtsalt teab, midagi ellu viia ta ei kavatsegi. Mitte et ma arvaks, et ta suudaks või oskakski.

Aga siin kisabki enamasti see asjatundmatu kontingent, kes ei taipa ettevõtlusest suurt midagi, mistõttu nende arusaamad tööandjate otsustest on vildakad. See, kes suudab omale garanteerida hea palgaga töö, ei tule ju siia tööandjaid siunama. See on just see seltskond, kes pole võimelised üle katseja üheski kohas töötama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga siin kisabki enamasti see asjatundmatu kontingent, kes ei taipa ettevõtlusest suurt midagi, mistõttu nende arusaamad tööandjate otsustest on vildakad. See, kes suudab omale garanteerida hea palgaga töö, ei tule ju siia tööandjaid siunama. See on just see seltskond, kes pole võimelised üle katseja üheski kohas töötama.

Siin on tüüpiline näide sellest, kuidas tööandja kujutab endale ette, et katseajal katsetab vaid tööandja töötajat. Kui uus töötaja katseajal sinu juures töötamast loobub ja kui neid katseajal loobujaid on palju, siis ei ole viga mitte “asjatundmatus kontingendis töövõtjate näol”, vaid hoopis sina oled see asjatundmatu kontingent, kes peaks peeglisse vaatama ja mõtlema, mis on sinu ettevõttes valesti, et inimesed seal püsima jääda ei taha. Nii nagu tööandja testib töötajat testib ka töötaja sind.

See, kui inimene tahab enne tööle kandideerimist teada palka või umbkaudsetki palgaskaalat, mis oleks ka realistlik, mitte stiilis 700-2000, ei kuulu küll sinna kategooriasse, et töötajal on millestki vildakas arusaam. Tööle tuleku puhul on üks põhilisi asju, mille pealt otsustatakse, just see palgasumma. Kõik ei pürgigi mingiteks 5000-10 000-eurose palgaga spetsialistideks, kuid just see madalama palgaklassi töötajate kottimine on Eestis üle mõistuse masendav. Kui sul on konkreetne töö ja palka maksad 700 bruto, siis nii kirjutagi, mitte ära hakka neid inimesi veel kottima, et kui rootsi keelt ka räägib, siis äkki saab tingida 800 peale. Üldiselt sellised töökoha täitjat, kellega palgaläbirääkimisi pidada, ei otsita mingi CV online tööportaali kaudu juhusliku valimi seast. Tavatööde juures portaalikuulutustel võiks ikka palganumber juures olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

palju sõltub ka sellest, kui palju selle “palga” eest tööd peab tegema ja mis tasemel.

nt valdkonnas, kus ise töötan, peetakse riigiasutustes nn normaalseks brutopalgaks vahemikku 1000-1800€, ehk siis tunnipalk natuke alla 7€/h. Aga arvestades kui tohutult palju eeldatakse sellel alal lisaks missioonitundest lisatööd vabal ajal, siis tegelikult tuleb aega arvestades tunnitasu kuskil 5€/h kanti.

samas ostetakse paljude erafirmade poolt sama teenust sisse mitte töölepingu, vaid muude lepingute alusel. ja siis on tasustamine tunnitasu alusel ja hind jääb 20-100€/h. oluline vahe.
Üheski töökuulutuses sellist summat silmaga iial ei näe, sest pakkumisi tehakse individuaalselt või kuskil hangete keskkondades või nt kuskil eriala-listis hoopis.

kui töökuulutus pandaks üles nt CV-keskusse, siis selle tavakasutaja hakkab kohe korrutama: 100x40x4 = 16 tuh €/kuus ja vaene tööandja upub sooviavalduste laviini alla, aga tegelikult on reaalset tööaega max 10h kuus ja nõudmised kandidaadile vägagi spetsiifilised, mis eeldavad vastavat haridust ja pikaajalisi kogemusi antud alal.

(üks näide aastate tagant: üks riigiasutus otsis arvutivõrgu administraatorit, palk ka kenasti kuulutuses kirjas (mitu tollast keskmist) ja pikk nimekiri nõutud IT-oskustest. tegelikult kandideeris vaid 2-3 it-meest ja ülejäänud punt olid hoopis sellised, kes lähtusid vaid palgast ja sõnast “administraator”, mõni oli töötanud varem ilusalongi, mõni veekeskuse administraatorina jne, ITst ei teadnud enamik kandideerijaist muhvigi.)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

palju sõltub ka sellest, kui palju selle “palga” eest tööd peab tegema ja mis tasemel.

nt valdkonnas, kus ise töötan, peetakse riigiasutustes nn normaalseks brutopalgaks vahemikku 1000-1800€, ehk siis tunnipalk natuke alla 7€/h. Aga arvestades kui tohutult palju eeldatakse sellel alal lisaks missioonitundest lisatööd vabal ajal, siis tegelikult tuleb aega arvestades tunnitasu kuskil 5€/h kanti.

samas ostetakse paljude erafirmade poolt sama teenust sisse mitte töölepingu, vaid muude lepingute alusel. ja siis on tasustamine tunnitasu alusel ja hind jääb 20-100€/h. oluline vahe.

Üheski töökuulutuses sellist summat silmaga iial ei näe, sest pakkumisi tehakse individuaalselt või kuskil hangete keskkondades või nt kuskil eriala-listis hoopis.

kui töökuulutus pandaks üles nt CV-keskusse, siis selle tavakasutaja hakkab kohe korrutama: 100x40x4 = 16 tuh €/kuus ja vaene tööandja upub sooviavalduste laviini alla, aga tegelikult on reaalset tööaega max 10h kuus ja nõudmised kandidaadile vägagi spetsiifilised, mis eeldavad vastavat haridust ja pikaajalisi kogemusi antud alal.

(üks näide aastate tagant: üks riigiasutus otsis arvutivõrgu administraatorit, palk ka kenasti kuulutuses kirjas (mitu tollast keskmist) ja pikk nimekiri nõutud IT-oskustest. tegelikult kandideeris vaid 2-3 it-meest ja ülejäänud punt olid hoopis sellised, kes lähtusid vaid palgast ja sõnast “administraator”, mõni oli töötanud varem ilusalongi, mõni veekeskuse administraatorina jne, ITst ei teadnud enamik kandideerijaist muhvigi.)

Seda numbrit, mis on ettevõttega sõlmitud lepingus, ei saagi ju ükski töötaja näha, selles sisalduvad maksud, kulud jne, lisaks sellele, et tööd ei ole 40 tundi nädalas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seda numbrit, mis on ettevõttega sõlmitud lepingus, ei saagi ju ükski töötaja näha, selles sisalduvad maksud, kulud jne, lisaks sellele, et tööd ei ole 40 tundi nädalas.

ei, ma mõtlesin seda, et erafirmad ostavad sama teenust füüsilistelt isikutelt (ajutised töötajad) sisse käsunduslepingute või töövõtulepingute alusel. ja sel juhul on jutt puhtalt tunnitasudest. aga seda ei tehta kunagi töövahendusportaalide kaudu, kuna sealt kandideeriksid eelkõige need, kes ametisse ei sobiks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga siin kisabki enamasti see asjatundmatu kontingent, kes ei taipa ettevõtlusest suurt midagi, mistõttu nende arusaamad tööandjate otsustest on vildakad. See, kes suudab omale garanteerida hea palgaga töö, ei tule ju siia tööandjaid siunama. See on just see seltskond, kes pole võimelised üle katseja üheski kohas töötama.

Siin on tüüpiline näide sellest, kuidas tööandja kujutab endale ette, et katseajal katsetab vaid tööandja töötajat. Kui uus töötaja katseajal sinu juures töötamast loobub ja kui neid katseajal loobujaid on palju, siis ei ole viga mitte “asjatundmatus kontingendis töövõtjate näol”, vaid hoopis sina oled see asjatundmatu kontingent, kes peaks peeglisse vaatama ja mõtlema, mis on sinu ettevõttes valesti, et inimesed seal püsima jääda ei taha. Nii nagu tööandja testib töötajat testib ka töötaja sind.

See, kui inimene tahab enne tööle kandideerimist teada palka või umbkaudsetki palgaskaalat, mis oleks ka realistlik, mitte stiilis 700-2000, ei kuulu küll sinna kategooriasse, et töötajal on millestki vildakas arusaam. Tööle tuleku puhul on üks põhilisi asju, mille pealt otsustatakse, just see palgasumma. Kõik ei pürgigi mingiteks 5000-10 000-eurose palgaga spetsialistideks, kuid just see madalama palgaklassi töötajate kottimine on Eestis üle mõistuse masendav. Kui sul on konkreetne töö ja palka maksad 700 bruto, siis nii kirjutagi, mitte ära hakka neid inimesi veel kottima, et kui rootsi keelt ka räägib, siis äkki saab tingida 800 peale. Üldiselt sellised töökoha täitjat, kellega palgaläbirääkimisi pidada, ei otsita mingi CV online tööportaali kaudu juhusliku valimi seast. Tavatööde juures portaalikuulutustel võiks ikka palganumber juures olla.

Kui ma olen pikalt olnud tööandja, siis ma tean väga hästi, mida katseaeg tähendab. Aga see, et sinul puudub loogiline mõtlemisvõime, on selgelt näha. Vähemalt tuli praegu kommentaarist välja, et sina oled see madalapalgaline.
Ja et sa teaksid, siis vähemalt riigiametites otsitakse tippjuhte läbipaistvuse tagamiseks just läbi portaalide ja erinevate kuulutuste ning igaühel on võimalik kandideerida. Et selle valiku hulgast pädevamad välja selekteerida, moodustati lausa tippjuhtide kompetentsikeskus: https://www.riigikantselei.ee/et/tippjuhtide-kompetentsikeskus

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja et sa teaksid, siis vähemalt riigiametites otsitakse tippjuhte läbipaistvuse tagamiseks just läbi portaalide ja erinevate kuulutuste ning igaühel on võimalik kandideerida.

See sinu läbipaistvus on pigem naiivsete lollitamiseks. Tegelikult leitakse normaalne tippjuht ikka teisi kanaleid pidi, otsepakkumisi tehes, sageli on ametikoht juba selleks ajaks tegelikult täidetud kui mingi kuulutus kuskil korraks vilksatab. Neil on kohustus see kuulutus avaldada, kuid see on puhas formaalsus. Kui kuulutuse kaudu neid tippjuhte nii naksti leitaks, miks peaks üldse terve osakonna nende värbamiseks moodustama?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga siin kisabki enamasti see asjatundmatu kontingent, kes ei taipa ettevõtlusest suurt midagi, mistõttu nende arusaamad tööandjate otsustest on vildakad. See, kes suudab omale garanteerida hea palgaga töö, ei tule ju siia tööandjaid siunama. See on just see seltskond, kes pole võimelised üle katseja üheski kohas töötama.

Siin on tüüpiline näide sellest, kuidas tööandja kujutab endale ette, et katseajal katsetab vaid tööandja töötajat. Kui uus töötaja katseajal sinu juures töötamast loobub ja kui neid katseajal loobujaid on palju, siis ei ole viga mitte “asjatundmatus kontingendis töövõtjate näol”, vaid hoopis sina oled see asjatundmatu kontingent, kes peaks peeglisse vaatama ja mõtlema, mis on sinu ettevõttes valesti, et inimesed seal püsima jääda ei taha. Nii nagu tööandja testib töötajat testib ka töötaja sind.

See, kui inimene tahab enne tööle kandideerimist teada palka või umbkaudsetki palgaskaalat, mis oleks ka realistlik, mitte stiilis 700-2000, ei kuulu küll sinna kategooriasse, et töötajal on millestki vildakas arusaam. Tööle tuleku puhul on üks põhilisi asju, mille pealt otsustatakse, just see palgasumma. Kõik ei pürgigi mingiteks 5000-10 000-eurose palgaga spetsialistideks, kuid just see madalama palgaklassi töötajate kottimine on Eestis üle mõistuse masendav. Kui sul on konkreetne töö ja palka maksad 700 bruto, siis nii kirjutagi, mitte ära hakka neid inimesi veel kottima, et kui rootsi keelt ka räägib, siis äkki saab tingida 800 peale. Üldiselt sellised töökoha täitjat, kellega palgaläbirääkimisi pidada, ei otsita mingi CV online tööportaali kaudu juhusliku valimi seast. Tavatööde juures portaalikuulutustel võiks ikka palganumber juures olla.

No just! Isegi selverid ja sirklid suudavad palgamäära tööpakkumiskuulutustes välja tuua, aga ülitähtsad hiina nodi müüvad putiigid või muud mittemidagiütlevad miniettevõtted salatsevad nagu tegu olekd FBI peakontori saladustega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Palk sõltub töötaja oskustest. Olen valmis maksma kolme keelt valdavale töötajale, kellel eelnev kogemus antud alal kuni 40% kõrgemat tasu kui kandideerijale, kes tuleb otse koolipingist ja kelle vene keele tase CVs on A1 aga tegelikult ei saa ta ühestki sõnast aru. Kui paneksin baastasu töökuulutusse, siis see keeleoskaja minuni ei jõuaks.

See on tüüpiline roosamanna, mida kõik tööandjad agaralt leierdavad, et palk sõltub töötaja oskustest. Tegelikkuses ju ei sõltu. Tegelikkuses on olemas konkreetne töökoht konkreetsete tööülesannetega ja et selle tööga hakkama saada peavad olema inimesel konkreetsed oskused/omadused jne. No näiteks ei maksta doktorikraadiga, hiina, pärsia ja araabia keele valdajale kassapidajale teistest kassapidajatest rohkem palka. Oskused, teadmised võivad ju suured olla, aga kui tööl neid ei kasuta ehk siis vaja neid pole, töökoht seda iseenesest ei nõua, siis võivad olla teab mis oskused, palk jääb ikka samaks.

Ei ole tüüpiline roosamanna. Täiesti õige jutt. Ei kehti ilmselt kassapidajate puhul, aga spetsialistide puhul küll.
Toon näite enda valdkonnast. Otsitakse senior back-end developerit. Kirjelduses 4-5 progemiskeelt, nõutav vähemalt 5a töökogemust, hulk isikuomadusi jne.
Tuleb kohale keegi, kel on 15a (kontrollitud) töökogemust mainekates ettevõtetes Eestis ja mujal, CV-s rida tuntud projekte milles ta osalenud on, mõnes juhtivarendajana, valdab 10 progemiskeelt jne. Palka küsib selline arendaja ca 6000eur/bruto, aga sul oli mõeldud maksimaalselt 4000eur/bruto. Mõtled ja arvutad kui palju selline arendaja ettevõttesse sisse tooma on võimeline ja leiad viisi tema palkamiseks. Kui mitte 5p nädalas, siis nt 3p nädalas. Mida rohkem ajusid ja kogemust üks ettevõte suudab sisse osta, seda parem.

PS! See näide on võetud elust enesest ja siitsamast Eestist ühe kõigile tuttava suurettevõtte IT-osakonnast. See spetsialist palgati kolmeks päevaks nädalaks, kuna ülejäänud ettevõtte töötajad ei tohi näha sellist palganumbrit ning varjata on seda ühise IT-süsteemi tõttu võimatu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole tüüpiline roosamanna. Täiesti õige jutt. Ei kehti ilmselt kassapidajate puhul, aga spetsialistide puhul küll.

Eks see oleneb..kas töö on konkreetne (mingit isetegevust olla ei saa) või on töö loominguline, piire ees pole, annadki endast selle, mida oskad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 25 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja et sa teaksid, siis vähemalt riigiametites otsitakse tippjuhte läbipaistvuse tagamiseks just läbi portaalide ja erinevate kuulutuste ning igaühel on võimalik kandideerida.

See sinu läbipaistvus on pigem naiivsete lollitamiseks. Tegelikult leitakse normaalne tippjuht ikka teisi kanaleid pidi, otsepakkumisi tehes, sageli on ametikoht juba selleks ajaks tegelikult täidetud kui mingi kuulutus kuskil korraks vilksatab. Neil on kohustus see kuulutus avaldada, kuid see on puhas formaalsus. Kui kuulutuse kaudu neid tippjuhte nii naksti leitaks, miks peaks üldse terve osakonna nende värbamiseks moodustama?

Ära räägi asjadest, millest sa midagi ei tea. Mina küsiksin vastupidi, miks peab terve portsu inimesi palkama selleks, et kellelegi otsepakkumist teha. Siis piisaks ühest inimesest. Praegu ongi enamik inimesi selleks, et kõigile kandideerijatele kadnideerimistingimusi põhjalikult tutvustada, nende tausta hoolikalt kontrollida ja intervjuud läbi viia.
Kui naiivne on inimene, kes usub, et see ei tule väikses Eestis välja, et riigiameti tippjuhi konkurss oli tegelikult fiktiivne. Fiktiivseid konkursse on, aga need tehakse suht madalapalgaliste spetsialistide kohtadele, kui mõni madalama astme juhike tahab oma sõbrannat tööle värvata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga siin kisabki enamasti see asjatundmatu kontingent, kes ei taipa ettevõtlusest suurt midagi, mistõttu nende arusaamad tööandjate otsustest on vildakad. See, kes suudab omale garanteerida hea palgaga töö, ei tule ju siia tööandjaid siunama. See on just see seltskond, kes pole võimelised üle katseja üheski kohas töötama.

Siin on tüüpiline näide sellest, kuidas tööandja kujutab endale ette, et katseajal katsetab vaid tööandja töötajat. Kui uus töötaja katseajal sinu juures töötamast loobub ja kui neid katseajal loobujaid on palju, siis ei ole viga mitte “asjatundmatus kontingendis töövõtjate näol”, vaid hoopis sina oled see asjatundmatu kontingent, kes peaks peeglisse vaatama ja mõtlema, mis on sinu ettevõttes valesti, et inimesed seal püsima jääda ei taha. Nii nagu tööandja testib töötajat testib ka töötaja sind.

See, kui inimene tahab enne tööle kandideerimist teada palka või umbkaudsetki palgaskaalat, mis oleks ka realistlik, mitte stiilis 700-2000, ei kuulu küll sinna kategooriasse, et töötajal on millestki vildakas arusaam. Tööle tuleku puhul on üks põhilisi asju, mille pealt otsustatakse, just see palgasumma. Kõik ei pürgigi mingiteks 5000-10 000-eurose palgaga spetsialistideks, kuid just see madalama palgaklassi töötajate kottimine on Eestis üle mõistuse masendav. Kui sul on konkreetne töö ja palka maksad 700 bruto, siis nii kirjutagi, mitte ära hakka neid inimesi veel kottima, et kui rootsi keelt ka räägib, siis äkki saab tingida 800 peale. Üldiselt sellised töökoha täitjat, kellega palgaläbirääkimisi pidada, ei otsita mingi CV online tööportaali kaudu juhusliku valimi seast. Tavatööde juures portaalikuulutustel võiks ikka palganumber juures olla.

No just! Isegi selverid ja sirklid suudavad palgamäära tööpakkumiskuulutustes välja tuua, aga ülitähtsad hiina nodi müüvad putiigid või muud mittemidagiütlevad miniettevõtted salatsevad nagu tegu olekd FBI peakontori saladustega.

No aga milles küsimus, kandideeri siis selverisse või sirklisse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Uskumatu, kui palju miinuseid saavad siin teemas arukad, asjatundlikud vastused – ja kui palju rumalat, emotsionaalset jura neile vastuseks tuleb ning plusse saab. Uus oktoobrirevolutsioon ei ole vist kaugel, vihast rumalust ja harimatust on NII palju õhus ja igas konnasilmas ning purunenud suhteski peetakse süüdlaseks kas a) valitsust või b) ettevõtjat. Kõike teevad nad valesti ja ainult see vihane ise teab paremini, kuidas asjad peaks olema. Aga ta lihtsalt teab, midagi ellu viia ta ei kavatsegi. Mitte et ma arvaks, et ta suudaks või oskakski.

Valitsus teebki kõike valesti.

Aga selle teema läbi lugenuna on üldiselt selge pilt, miks ühed on ettevõtjad ja teised peavad käima, müts näpus, tööd otsimas. Ja neid teisi on rohkem, miinuste ja plusside vahekorda arvestades. Uskumatu jah. Ega see, kui sa oskad kirjutada “pankrot”, ei tähenda ilmselt veel arukust või võimet laiemalt mõelda.

(Ei ole ise ettevõtja, ei viitsi nii palju praktilisse ellu panustada. Aga ettevõtjaid austan ja mõistan, kuigi ka nende hulgas on üksjagu jobusid. Siia teemasse pole nad sattunud.)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See on tüüpiline roosamanna, mida kõik tööandjad agaralt leierdavad, et palk sõltub töötaja oskustest. Tegelikkuses ju ei sõltu. Tegelikkuses on olemas konkreetne töökoht konkreetsete tööülesannetega ja et selle tööga hakkama saada peavad olema inimesel konkreetsed oskused/omadused jne. No näiteks ei maksta doktorikraadiga, hiina, pärsia ja araabia keele valdajale kassapidajale teistest kassapidajatest rohkem palka. Oskused, teadmised võivad ju suured olla, aga kui tööl neid ei kasuta ehk siis vaja neid pole, töökoht seda iseenesest ei nõua, siis võivad olla teab mis oskused, palk jääb ikka samaks.

Vaata, see asi on nii: kui sul on tööl vaja hiina, pärsia ja araabia keelt ja sulle saabub tööotsija, kes oskab kõiki kolme, siis sa võtad tema, mitte need teised, kes oskavad ainult ühte. Sest nii tuleb odavam.
Kui sul neid aga tööks vaja pole, siis ei maksa sa hiina keele eest ühelegi tegijale sentigi rohkem.
Kassapidaja, nii kurb kui see ka pole, peaks oskama kolme kohalikku keelt, aga saab läbi ka ilma. Kassapidaja keeleoskusest ei sõltu suurt midagi (loe: ettevõtte kasum ei kannata kuigivõrd), nagu tema doktorikraadistki, sellepärast nende puhul ka rohkem palka ei maksta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis ta ikka nii kohatu on. Nagu keegi juba mainis, on uuele tööle kandideerimine “enese müümine”. Töö pakkujal on ilmselt mõttes mingi palgavahemik ja sinul tööotsijana on mõttes mingi palgavahemik. Minu kogemus kandideerides müügijuhuks (7 aastat tagasi). Tööandja rääkis, milline töö saab olema. Mina rääkisin, milline on minu kogemus antud valdkonnas ehk millega saan mina firmale kasu tuua. Umbes tund aega. Siis küsiti minult palgasoovi. Ütlesin 1500 kätte. Tööandja mõtles kolm päeva ja siis helistas mulle, tule tööle. Kui ma oleks vastu küsinud, palju siis pakute ja oleks näiteks pakutud 1300, selle peale oleks ma ikka öelnud, et soovin 1500 kätte.

Seega suurt vahet pole, kes esimese numbri ütleb, tähtis on see, et jõutakse läbirääkimiste käigus mõlemaid pooli rahuldava palganumbrini. Või siis ei jõuta kokkuleppele.

Ongi kohatu. Müüb ikka see, kel on vastav vajadus, antud juhul selleks on ju TÖÖANDJA, tema selle kuulutuse on üles pannud, tema ju neid töötajaid vajab. Lükates enda kohustuse (enda müümise) tööotsija kaela, ongi kohatu.

Vahe on selles, et tööotsija võib iga kell ukse selja taga kinni lüüa ja uue tööandja juurde minna. Töövõtjast vabanemine on oluliselt keerulisem ja kulukam.

Aga kui vajadus on ainult tööandjal, miks siis tööotsija sinna üldse vestlusele läheb?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kui vajadus on ainult tööandjal, miks siis tööotsija sinna üldse vestlusele läheb?

No ühele on see vajadus, teisele “noh võib kah” variant, initsiatiiv tuleb ikkagi ühe osapoole poolt ju. Tööandja laob ette, mis tal pakkuda on ja tööotsija siis ütleb, et käib küll, olen nõus. Tolmuimejamüüja räägib mis tal pakkuda on ja inimene siis ütleb, et natuke küll kallivõitu see teie tolmuimeja on, aga okei, ma ostan. Kui tööotsijal tööd vaja, siis ta räägibki mis temal pakkuda on ja siis tööandja ütleb, et heakene küll, praegu me kedagi ei vaja aga nii kui koht vabaneb, võtame ühendust vms..Pakkumuse teeb ikkagi vaid üks osapool, teine annab ainult aktsepti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 25 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kui vajadus on ainult tööandjal, miks siis tööotsija sinna üldse vestlusele läheb?

No ühele on see vajadus, teisele “noh võib kah” variant, initsiatiiv tuleb ikkagi ühe osapoole poolt ju. Tööandja laob ette, mis tal pakkuda on ja tööotsija siis ütleb, et käib küll, olen nõus. Tolmuimejamüüja räägib mis tal pakkuda on ja inimene siis ütleb, et natuke küll kallivõitu see teie tolmuimeja on, aga okei, ma ostan. Kui tööotsijal tööd vaja, siis ta räägibki mis temal pakkuda on ja siis tööandja ütleb, et heakene küll, praegu me kedagi ei vaja aga nii kui koht vabaneb, võtame ühendust vms..Pakkumuse teeb ikkagi vaid üks osapool, teine annab ainult aktsepti.

Ma ei võtaks iialgi tööle inimest, kes ainult ajaviiteks käib kuulamas, mida tööandjal talle pakkuda on. Võtaksin vaid selle, kes ise väga tahab tulla. Õnneks viimaseid on ka väga palju ja ei peagi neid niisamuti ajakulutajaid kuulama. Täiesti reaalne on, et saavadki kokku kaks osapoolt, kel on vastastikku võrdne huvi, mitte ainult ühepoolne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei võtaks iialgi tööle inimest, kes ainult ajaviiteks käib kuulamas, mida tööandjal talle pakkuda on. Võtaksin vaid selle, kes ise väga tahab tulla. Õnneks viimaseid on ka väga palju ja ei peagi neid niisamuti ajakulutajaid kuulama. Täiesti reaalne on, et saavadki kokku kaks osapoolt, kel on vastastikku võrdne huvi, mitte ainult ühepoolne.

Ja mina ei lähe eales tööle kuhugi, kus tööandja kogu või siis enamuse enda ülesannetest töötaja õlule veeretab. Ei puukidest tööandjatele!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 25 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei võtaks iialgi tööle inimest, kes ainult ajaviiteks käib kuulamas, mida tööandjal talle pakkuda on. Võtaksin vaid selle, kes ise väga tahab tulla. Õnneks viimaseid on ka väga palju ja ei peagi neid niisamuti ajakulutajaid kuulama. Täiesti reaalne on, et saavadki kokku kaks osapoolt, kel on vastastikku võrdne huvi, mitte ainult ühepoolne.

Ja mina ei lähe eales tööle kuhugi, kus tööandja kogu või siis enamuse enda ülesannetest töötaja õlule veeretab. Ei puukidest tööandjatele!

Jube kahju, aga kuidas see minu kommentaariga haakub?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lisaks sellele, et palka ei mainita, ei mainita ka väga palju muid asju.
Otsisin vahepeal tööd ja lugedes läbi tohutu hulga kuulutusi, on väga palju asju, mida
unustatakse mainida. Manpower salastab nii firma, asukoha, kui ka ei tea üldse mida antud ametikohad eeldavad. Väga sageli on värbajateks personalisepetsialistid, kellele antakse ette mingid juhtnöörid ja tegelikult ei tea samuti, mida antud erialadel osata vaja on.
Väga harva on töökuulutused hästi kirjutatud. Vahest on kirjas firma askukoht, aga unustatakse mainida kus on antud ametikoha töötamise koht. Tallinnas oleks hea kui oleks vähemalt linnajagu mainitud. Tööülesanded ei vasta reaalsusele. Ametikohad ei vasta tegelikkusele. Näiteks kirjutatakse madalam ametinimetus, aga kõrgema positsiooni tööülesanded, eeldan, et tegu on sooviga madalamat palka maksta. Tööaeg on sageli umbmäärane. Ka enda ettevõtte ja osakonna kuulutustes on olnud tekst nii arusaamatu, et ilmselt enamus inimesi ei saa aru, mis see töö endast kujutab. Mõnikord on ainult nõudmised kirjas, pole isegi toredat või nooruslikku kollektiivi pakkuda. Ise kui kandideerisin huvitas mind – hea mainega edukas ettevõte, kõrgem palk senisest, sobiv asukoht, paindlikud töötingimused, meeldivad kaastöötajad, tööülesanded, mis vastaks minu võimetele. Näiteks kui lisaks soovitakse mingit keeleoskust, mida mul pole, siis ma ei kandideerikski, kuigi muud asjad nagu ideaalselt sobiks ja keelt natuke nagu oskaks. Käsisin vestlusel umbes kaheksas kohas ja sain mitu tööpakkumist. Paar kohta ei vastanud üldse. Värbamisprotsessid kestavad arutult kaua. Ilmselge, et inimesed saavad vahepeal juba mõne teise pakkumise. Palga koha pealt sai selgeks, et enamasti valitakse inimene, kes küsib vähem raha, seega ei julgeks küsida maksimumi sama positsiooni eest, vaid sellist keskmist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga kui vajadus on ainult tööandjal, miks siis tööotsija sinna üldse vestlusele läheb?

No ühele on see vajadus, teisele “noh võib kah” variant, initsiatiiv tuleb ikkagi ühe osapoole poolt ju. Tööandja laob ette, mis tal pakkuda on ja tööotsija siis ütleb, et käib küll, olen nõus. Tolmuimejamüüja räägib mis tal pakkuda on ja inimene siis ütleb, et natuke küll kallivõitu see teie tolmuimeja on, aga okei, ma ostan. Kui tööotsijal tööd vaja, siis ta räägibki mis temal pakkuda on ja siis tööandja ütleb, et heakene küll, praegu me kedagi ei vaja aga nii kui koht vabaneb, võtame ühendust vms..Pakkumuse teeb ikkagi vaid üks osapool, teine annab ainult aktsepti.

Kulla inimene, tööandjatel on vahel sada soovijat ühele kohale. Need “noh võib kah” ei pääse teisest voorust edasigi. 😀
Vahel harva kui juhtub mõni tõsine spetsialist, kellest tööandja nii huvitatud on, et teistega asendada ei saa. Need spetsialistid on aga hoopis teise suhtumisega. Sellised “noh võib kah” jäävad elu lõpuni lihttööd tegema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kulla inimene, tööandjatel on vahel sada soovijat ühele kohale. Need “noh võib kah” ei pääse teisest voorust edasigi. 😀

No eks Eestis ongi palju selliseid töötajaid/tööotsijaid, kes absoluutselt kõigega nõus (nn orjanduslik suhe). Kas selline kõigega nõus olev töötaja see kõige parem on, ma küll ei ütleks, pigem ikka selline kehvemapoolne, kes iseennast ei väärtusta. Mõni selline on valmis isegi tööl käimisele peale maksma. Aga palju õnne tööandjatele, kes sellised järgmisesse vooru valivad:)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 25 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kulla inimene, tööandjatel on vahel sada soovijat ühele kohale. Need “noh võib kah” ei pääse teisest voorust edasigi. 😀

Vahel harva kui juhtub mõni tõsine spetsialist, kellest tööandja nii huvitatud on, et teistega asendada ei saa. Need spetsialistid on aga hoopis teise suhtumisega. Sellised “noh võib kah” jäävad elu lõpuni lihttööd tegema.

ja siis käib meedias tohutu hala selle kohta, kuidas on tööjõupuudus

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ja siis käib meedias tohutu hala selle kohta, kuidas on tööjõupuudus

See tööjõupuuduse jutt on valesti sõnastatud. Eestis pole mitte tööjõupuudus, vaid kompetentsete tööandjate puudus. Ja mitte lihtsalt puudus, vaid lausa põud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 25 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Otsisin suvel tööd. Kuna olen programmeerija, siis tööd, mille vahel valida, on palju. Kogemust on mul 15 aastat, olen töötanud erinevates riikides rahvusvahelistes projektides ning teadmiste pagas on suur ja lai. Samuti räägin vabalt mitmes keeles.
Esialgu panin lihtsalt CV üles. Kutsuti vestlustele. Vestlusel küsiti palga kohta ja ma ütlesin oma soovi. Jaa, okei, sobib. Ja siis saadetakse email, et palju õnne, osutusite väljavalituks ja pakkumine, mis ei vasta kuidagi sellele, milles sai esialgu kokku lepitud. Et meil puudub ettekujutus, mida te päriselt oskate ja kuidas te tööd teete. Ehk siis palka pakuti sama palju kui mu tuttavatele, kel on õpingud veel pooleli ja töötanud vaid umbes aasta. Ja siis räägitakse it spetsialistide puudusest.
Ma väga palju vestlustel ei käinudki, tegin oma ettevõtte ja tööd on ka ilma tööandjatetagi palju.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Esialgu panin lihtsalt CV üles. Kutsuti vestlustele. Vestlusel küsiti palga kohta ja ma ütlesin oma soovi. Jaa, okei, sobib. Ja siis saadetakse email, et palju õnne, osutusite väljavalituks ja pakkumine, mis ei vasta kuidagi sellele, milles sai esialgu kokku lepitud. Et meil puudub ettekujutus, mida te päriselt oskate ja kuidas te tööd teete.

Üks konkreetne ettevõte käitus nii? Ei maksa selle põhjal üldistusi teha; ka IT firmasid on seinast seina ning kindlasti leiab ka teistsugust lähenemist.

Minu enda väga põgusad kokkupuuted programmeerijana töö otsimise osas on piirdunud sellega, et minult on palgasoov välja pinnitud ning selle ma olen saanud (ja palgasoov on mul pigem keskmine ja mõistlik olnud). Olen küll alati ise soovinud, et ettevõte mingi numbri ütleks, kuid ei, teisel pool lauda istuvad reeglina vanad kogenud rebased, kes on minupoolse soovi välja pinninud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Otsisin suvel tööd. Kuna olen programmeerija, siis tööd, mille vahel valida, on palju. Kogemust on mul 15 aastat, olen töötanud erinevates riikides rahvusvahelistes projektides ning teadmiste pagas on suur ja lai. Samuti räägin vabalt mitmes keeles.

Esialgu panin lihtsalt CV üles. Kutsuti vestlustele. Vestlusel küsiti palga kohta ja ma ütlesin oma soovi. Jaa, okei, sobib. Ja siis saadetakse email, et palju õnne, osutusite väljavalituks ja pakkumine, mis ei vasta kuidagi sellele, milles sai esialgu kokku lepitud. Et meil puudub ettekujutus, mida te päriselt oskate ja kuidas te tööd teete. Ehk siis palka pakuti sama palju kui mu tuttavatele, kel on õpingud veel pooleli ja töötanud vaid umbes aasta. Ja siis räägitakse it spetsialistide puudusest.

Ma väga palju vestlustel ei käinudki, tegin oma ettevõtte ja tööd on ka ilma tööandjatetagi palju.

Minu valdkonnaks on samuti IT. Tööandjana. IT-sektoris on puudus pädevatest arendajatest, eelkõige back-endi jaoks. Neid minione on jalaga segada ja igal aastal tulevad uued peale. Sealjuures on nii mõnigi märgade kõrvatagustega otse koolist tulnu tihtipeale pädevam kui 15a töökogemusega end mitte kursis hoidnu.

Siin eespool tõin näite, kuidas pädevaid spetsialiste koheldakse.

Selle tööjõupuudusega ongi see teema, et neid “võib kah” töötajaid on jalaga segada, spetsialiste otsi tikutulega taga ja osta üle.
Hea arendaja ei jõua CV-d üles pannagi, kuna talle tehakse tutvuste kaudu niigi koguaeg pakkumisi ja selliste pakkumiste tõttu tavaliselt töökohta vahetataksegi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selle tööjõupuudusega ongi see teema, et neid “võib kah” töötajaid on jalaga segada, spetsialiste otsi tikutulega taga ja osta üle.

Need “võib kah” tegelased ongi ju spetsialistid. Nemad ongi ju need, kes iga suvalise pakkumisega nõus ei ole, ikka mõtlevad enne kui nõusoleku annavad jne. Eks neid mõtlejaid ole ka tavatöötajate seas..kes end väärtustavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 25 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Selle tööjõupuudusega ongi see teema, et neid “võib kah” töötajaid on jalaga segada, spetsialiste otsi tikutulega taga ja osta üle.

Need “võib kah” tegelased ongi ju spetsialistid. Nemad ongi ju need, kes iga suvalise pakkumisega nõus ei ole, ikka mõtlevad enne kui nõusoleku annavad jne. Eks neid mõtlejaid ole ka tavatöötajate seas..kes end väärtustavad.

Ei, spetsialist ei saa spetsialistiks sellise suhtumisega. Spetsialist teeb oma tööd kirega. Need, kellest rääkisin, on pigem seda tüüpi inimesed, kes leiavad tööl kõrvaltegevusi ning vaatavad koguaeg närviliselt kella, et õhtule saaks. Meie ettevõttesse selliseid ei palgata või kui mõni juhtubki, siis kaua ta ei püsi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 90 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Töökuulutustes ei mainita palka, ammugi mitte suurusjärke