Teema: Tunnen end kõrvalejäetuna (testamendi teema)

#3368161:

#3368159:

Minult nõuti, sest mina toimetasin. Inimene kes oleks pidanud tegelikult hooldust pakkuma laiutas käsi ja ütles, et teda ei huvita.

Jah, kahjuks see: kes pärib, see hooldab, kehtib ainult siis, kui teine pool on normaalne inimene või kui teine pool ei ole normaalne, siis peab see esimene ka üsna värdjas olema, noh, sa oleks ju ka võinud kaduda ja mitte lihtsalt tegeleda teemaga, kuigi see oleks ju jõle käitumine olnud.

Jah, oleks võinud kaduda.. aga oma ema ju! Siis peaks ikka südame päris välja kiskuma. Ja teist poolt, kes varad taskusse pistis, teda lihtsalt ei huvitanudki. Haiglas vaadatakse aga Sulle otsa ja öeldakse, et rohkem ei saa hoida. Vaatad emale otsa ja… no nii ta läheb ühesõnaga.

#3368193:

Ma ei saa ikkagi aru – kui tegu on pärimisega, mitte eluajal kinnisvara ärakinkimisega, siis mis takistab mittepärijal nõudmast, et vanem müüks oma kinnisvara hoolduskuludeks maha, enne kui laps plekkima hakkab? Kas ei ole siis nii, et kõigepealt hooldatava enda vara, alles siis tema laste oma?

No ega see müümine ei ole ka sugugi lihtne. Esiteks on omanik ( jumal teab mis seisus) kuskil haiglas või hoolduses. Omanik peab müügiga igati nõus olema, tavaliselt nad ei ole, see on puht inimlik, elukoha müümisega kaob neil lõplikult lootus kunagi veel koju saada, aga see lootus püsib sees viimase hetkeni tavaliselt. Kirjutades ja mõeldes lihtne, päris olukorras väga keeruline.

#3368214:

#3367830:

#3365700:

Minumeelest väga alatu käitumine ema poolt- jah tal on õigus oma vara jagada nii nagu tahab..aga tekitada oma ühele lapsele terveks tema edaspidiseks eluks teadmine, et tema ei piisavalt tähtis ja armastatud võrreldes teiste lasetega..on karm.

Alatu käitumine? Ainult raha ja vara, raha ja vara. Ole suuremeelne.

Ära pea silmas üksnes enda, vaid ka teiste kasu. Kange rahahimu võib kahjustada lõpuks su tervist ja ka suhteid teistega. Pea meeles, et elus on tähtsamaid asju kui raha. Kade ajab rikkust taga ega tea, et tead tabab vaesus.

Sa praegu tahtsid lihtsalt ära panna eks? Sest ei ole võimalik, et sa aru ei saanud…miks ema käitumine alatu on (rahaimuga ei ole siin midagi pistmist).

Ma arvan, et see kirjutaja oli üks neist üldse mitte rahahimulistest lastest, kes vanemate kogu vara ainult endale sai.

#3367551:

Suur aga oli imestus, kui vanaisa surres siis teatavaks sai, et vanaisa tegigi päranduse mitte oma lastele vaid neljale lapselapsele. Tädi lapsed said kahepeale maja, mis kohe maha müüdi ja saadud raha eest kumbki endale Tallinnas korralikud korterid said. Mina ja minu õde saime kumbki 500 krooni.
/–/
Ehk kõige enam veel seetõttu, et vanaisa poeg, ehk meie isa polnud ka meid just ülemäära toetanud ja elasime vägagi kasinat elu, samas kui tädi ja tema mees kasvatasid lapsi koos ja olid vägagi edukad. Ka vanaisa surmale eelnevad kuud jõudsid nad palgata ööpäevaringse hooldaja, kes vanaisa eest hoolt kandis.

Huvi pärast küsin, et kuidas antud testament sõnastatud oli? Kas tõesti nii, et “Mari ja Jüri pärivad maja ning Kati ja Mati kumbki 500 krooni” vms?
Kas ei võinud hoopis olla nii, et teie õega pärisite vanaisa hoiuse, mis enne tema surma käiku lasti, ehk mille eest vanaisale kulukas ööpäevaringne hooldus palgati… ja järgi jäigi vaid 1000 kr?

#3368890:

Minu ema otsustas oma 50dates, et minu vanaema-vanaisa ehitatud ja talle laenu saamise tõttu kinkelepinguga kingitud maja ei saa mina isegi mitte soodushinnaga osta (elasin ose kolme lapsega üürikorteris), vaid tema müüb ise maha kui vanaema sureb ja turuhinnaga ning raha hoiab ka omale. Lapsi, Õdesid-vendasid on 5, kelle vahel ta oli lubanud varem raha jagada. Järsku oli tema ja tema uus mees, lapsepõlvekodu ja lapsed enam ei loe.

Ostsime teise kodu teise Eesti otsa ja emaga pole suhelnud 3a. Nii haiget tegi see meeste eelistamine lastele ja kõigele muule. Raha läks ju mehe ja tema uue kodu laenu maksmiseks. Seda, et noorim laps oli just kõrghariduse omandamise eas vms, sellest ta ei hoolinud. Kogu raha enda ja uue mehe heaks.

ja õigesti tegi ju. Teie, tema lapsed, pärite siis, kui ema sureb. Miks peaks ema oma päranduse oma eluajal kõik teile ära jagama? Ema on ka inimene ja tahab oma elu elada.
või ei ole 50ndad enam elamisväärt sinumeelest?

#3368904:

#3368890:

Minu ema otsustas oma 50dates, et minu vanaema-vanaisa ehitatud ja talle laenu saamise tõttu kinkelepinguga kingitud maja ei saa mina isegi mitte soodushinnaga osta (elasin ose kolme lapsega üürikorteris), vaid tema müüb ise maha kui vanaema sureb ja turuhinnaga ning raha hoiab ka omale. Lapsi, Õdesid-vendasid on 5, kelle vahel ta oli lubanud varem raha jagada. Järsku oli tema ja tema uus mees, lapsepõlvekodu ja lapsed enam ei loe.

Ostsime teise kodu teise Eesti otsa ja emaga pole suhelnud 3a. Nii haiget tegi see meeste eelistamine lastele ja kõigele muule. Raha läks ju mehe ja tema uue kodu laenu maksmiseks. Seda, et noorim laps oli just kõrghariduse omandamise eas vms, sellest ta ei hoolinud. Kogu raha enda ja uue mehe heaks.

ja õigesti tegi ju. Teie, tema lapsed, pärite siis, kui ema sureb. Miks peaks ema oma päranduse oma eluajal kõik teile ära jagama? Ema on ka inimene ja tahab oma elu elada.

või ei ole 50ndad enam elamisväärt sinumeelest?

*Ema ei ole saanud pärandust, vaid sai kinkelepinguga maja oma nimele, et selle renoveerimiseks enda nimele laen võtta. Vanaemale ei antud vanuse tõttu. Kinni maksis laenu vanaema.
*Majas elab sees hooldust vajav vanaema, kelle eest hoolt kandmine oli üks kinkelepingu tingimustest (reaalsuses kolis ema võõra mehega välisriiki ja lapselapsed oma elude kõrvalt hooldavad vanainimest, kes üha rohkem dementseks muutub).
*Vanaema ja vanaisa ei ole kunagi mõelnud seda maja ainuisikuliselt emale pärandada. Elus olev vanaema on seda korduvalt aastate jooksul kõigile ja kõigi ees ka välja öelnud. Isegi meie poolt pakutav oma lapsepõlvekodu ostmise idee oli vanaemale alguses täiesti absurdne idee.

Ema läks ära, jättis kohustused laste kaela (sh maja kommunaalkulud ja hooldamise), aga ise soovib sealt saada 100% tulu hoolimata vanaema soovist.

See väike fakt ka veel, et vanaema kasvatas meid, mitte ema. Emal on alati meestega rohkem tegemist olnud. Vanaema on terve pensioniea ema lapsi kasvatanud.

#3368890:

Minu ema otsustas oma 50dates, et minu vanaema-vanaisa ehitatud ja talle laenu saamise tõttu kinkelepinguga kingitud maja ei saa mina isegi mitte soodushinnaga osta (elasin ose kolme lapsega üürikorteris), vaid tema müüb ise maha kui vanaema sureb ja turuhinnaga ning raha hoiab ka omale. Lapsi, Õdesid-vendasid on 5, kelle vahel ta oli lubanud varem raha jagada. Järsku oli tema ja tema uus mees, lapsepõlvekodu ja lapsed enam ei loe.

Kui suurt soodustust sa loodaksid sellele majale saada? Isegi kui oletada, et ema jagaks kogu oma vara laste vahel ära, saaksid sina ju ikkagi vaid viiendiku. Ehk et 20% hinnasoodustust on see, mida sa loodaksid saada – rohkemale sul õigust poleks nagunii kohe mitte kuskilt otsast?

#3368946:

#3368890:

Minu ema otsustas oma 50dates, et minu vanaema-vanaisa ehitatud ja talle laenu saamise tõttu kinkelepinguga kingitud maja ei saa mina isegi mitte soodushinnaga osta (elasin ose kolme lapsega üürikorteris), vaid tema müüb ise maha kui vanaema sureb ja turuhinnaga ning raha hoiab ka omale. Lapsi, Õdesid-vendasid on 5, kelle vahel ta oli lubanud varem raha jagada. Järsku oli tema ja tema uus mees, lapsepõlvekodu ja lapsed enam ei loe.

Kui suurt soodustust sa loodaksid sellele majale saada? Isegi kui oletada, et ema jagaks kogu oma vara laste vahel ära, saaksid sina ju ikkagi vaid viiendiku. Ehk et 20% hinnasoodustust on see, mida sa loodaksid saada – rohkemale sul õigust poleks nagunii kohe mitte kuskilt otsast?

Arvestades, et maja ei oleks mulle müüdud ka kui tavaostjale tavatingimustel, siis oleks suuremale allahindlusele õigust olnud. Vähemalt meie enda suguvõsa arvab nii ja kuna nemad on detailideni kõigega kursis, küllap nad on ka pädevamad arvama.
Meie aga soovisime tõesti lapsepõlvekodu säästa ja küsisime turuhinnast alla täpselt 20%, kuna nii jäi ilus ümmargune number. Hindamisteenuse tellisime ise ja turuhind oli teada, mitte umbmäärane. Oma maja ostes saime teada, et 20% antakse suhteliselt lihtsalt alla ka võõrastele kui on sellises hinnaklassis maja. Enda lõpliku kodu puhul saime alla natukene rohkemgi.