Sõjaväe söögiraha oli hiljuti 5.50 päevas ja sealse koormuse juures võtvad noormehed pigem juurde. Siin räägitakse teismelistest, kes kümneka eest päevas söövad.
Mul on neli poega, kes on alati heas vormis olnud, seega jura ajada pole mõtet. 100 eest kuus saab ikka juba päris hästi söönuks, kui pereema just mingi ajukääbik pole.
Sõjaväe söögiraha oli hiljuti 5.50 päevas ja sealse koormuse juures võtvad noormehed pigem juurde. Siin räägitakse teismelistest, kes kümneka eest päevas söövad.
Mul on neli poega, kes on alati heas vormis olnud, seega jura ajada pole mõtet. 100 eest kuus saab ikka juba päris hästi söönuks, kui pereema just mingi ajukääbik pole.
Nnende söögirahadega, mis suurtes kollektiivides arvestatakse ja kulutatakse, on natuke teine asi, kui väikese pere puhul. Muidugi saab täpselt sama summaga teha, aga nemad ostavad seal toiduaineid kokku hulgihinnaga või on neil hanke korras(koolid või muud kohad) leitud lepinguline firma, kes hangib ise toiduained hulgi kokku.
Koduses söögitegemises saab ka alati kokku hoida ja arvestada ja kalkuleerida, aga kui on võimalusi, siis peredes siiski antakse ja ostetakse natuke midagi rohkem ja natuke paremat ka vahel, kui võimalik on.. Kõik ikka teevad nii.
Mul oma kogemus oma poegadega, et kaitseväes keegi juurde ei võtnud. Lihast võib seal juurde saada suure trenni ja füüsilise koormusega, muud juurde ei tule.
Kasvav laps peab saama 3 korralikku toidukorda päevas + vahepalad- puuvili, jogurt, võileib. Vanem poeg teeb kergeks eineks paki peekonit ja 4 muna. Pool liitrit piima läks juurde. On kõhn nagu pilbas. Süüa toome mehega kottide viisi ja vaaritan ka- ikka on jutt et kodus ei ole süüa. Lisaks käib trennis ja trennipäevadel sööb väljas korralikult.
Vahepalad? Milleks? Missugune arst lapse toitumises vahepalasid soovitab? Toidurežiimist pole midagi kuulnud?
Vahepalad? Milleks? Missugune arst lapse toitumises vahepalasid soovitab? Toidurežiimist pole midagi kuulnud?
Kas sul või teistel naistel on siis kodus pere jaoks paika pandud toidureziimid?
Kodu on ikka koht, kus vabalt peaks saama toitu võtta. Kui vahepeal vahepala laadi sööki on vaja, siis miks mitte. See, milline see nn vahepala aga on, mida lapsed võtavad, on juba vanemate valik, mida nad teevad või ostavad.
Kes need ikka peale tippsportlaste oma kodus neid reziime päevast päeva rakendavad? Inimesed käivad ju võimaluse korral isegi väljas perega söömas, ma ei mõtle kalleid restorane, ikka tavainimeste söögikohti.
Vahepalad? Milleks? Missugune arst lapse toitumises vahepalasid soovitab? Toidurežiimist pole midagi kuulnud?
Kas sul või teistel naistel on siis kodus pere jaoks paika pandud toidureziimid?
Kodu on ikka koht, kus vabalt peaks saama toitu võtta. Kui vahepeal vahepala laadi sööki on vaja, siis miks mitte. See, milline see nn vahepala aga on, mida lapsed võtavad, on juba vanemate valik, mida nad teevad või ostavad.
Kes need ikka peale tippsportlaste oma kodus neid reziime päevast päeva rakendavad? Inimesed käivad ju võimaluse korral isegi väljas perega söömas, ma ei mõtle kalleid restorane, ikka tavainimeste söögikohti.
Ei pea olema tippsportlase režiimi. On enamvähem kindlad ajad millal süüakse ja missuguse iseloomuga toitu. Hommik võib olla kergem, lõuna kindlasti soe toit ja õhtu samuti võimalusel soe toit. Vahepalad pole hädavajalikud. Loomulikult ei peaks keelama näiteks õuna kui sügis neid rohkem pakub aga ekstra seda toitumisse sisse lülitada on pigem kahjulik.
Ei pea olema tippsportlase režiimi. On enamvähem kindlad ajad millal süüakse ja missuguse iseloomuga toitu. Hommik võib olla kergem, lõuna kindlasti soe toit ja õhtu samuti võimalusel soe toit. Vahepalad pole hädavajalikud. Loomulikult ei peaks keelama näiteks õuna kui sügis neid rohkem pakub aga ekstra seda toitumisse sisse lülitada on pigem kahjulik.
Kuna olen selle etapi elus läbi teinud, siis mäletan, et kui lapsed koolist tulid, olid kõik väga näljased ja kohe hakkas söömine pihta. Sisse ahmiti, mida oli ja mida kiiresti teha sai või võtta oli. Esimeses ja teises klassis mitte nii suuresti, aga teismeeas selle eest topelt. Õhtul tuli soe toit nagunii. Ja enne magamaminekut kes tahtis midagi, ikka lasti köögi vahet.
Samas mu sugulane, kellele oli üks laps ja tüdruk, temal seda ei olnud ja neid aeg meenutades ta isegi ei mäleta mitte midagi, et oleks olnud periood, mil laps palju sõi, muudkui süüa otsis, tahtis ja kuidas koju pidi tassima süüa ja süüa muudkui. Ja et ta ei olnud põhikoolis isegi tasuta lõunat koolis eriti söönud, kuna olevat jama ja kui ma küsisin, et aga kas kõht tühjaks lapsel ei läinud, siis vastus tuli umbmäärane.
Ja mul on oma kooliaeg ka meeles. Kuidas sai oodatud kooli lõunat, kui alt hakkasid söögilõhnad juba tulema, kui näljane ma olin, teised ka muidugi, kuidas pärast veel alati leiba taskutes kaass vedasime ja närisime. Koju saime, olime uuesti näljased.
Toidust nii palju, et olen elukaaslasega koos elav tudeng. Nädala toit maksab u 50€ (kahe peale). Toit on täisväärtuslik ja maitsev, aga mitte midagi priiskavat. Nälgivatest tudengitest asi kaugel. Juurviljad/puuviljad, liha, lisaks võileivamaterjal, jogurtid vms ja mõned näksid. Elukaaslane sööb lõunat koolis, maksab selle eest eraldi. Seega see 100 eurot paistab alguses ehmatav, aga on tegelikult üsna mõistlik. Võib-olla lisaksin sinna juurde kooli toiduraha. Ma usun, et kodus isa tehtud road on üsna lihtsad ja odavad, äkki saavad kartuli-porgandi tasuta vanavanemateltki vms. Küll aga arvestaks riiete peale rohkem, samuti annaks 13-aastasele natuke rohkem, kui 15 euri kuus taskurahaks.
Sõjaväe söögiraha oli hiljuti 5.50 päevas ja sealse koormuse juures võtvad noormehed pigem juurde. Siin räägitakse teismelistest, kes kümneka eest päevas söövad.
Päevane toiduraha 5.50 teeb igakuiseks toidukuluks 170 eurot. Et see 5.50 päevas ehk 170 kuus on toidu hind suurköökide tingimustes (hulgihindadega hanked, suurte koguste korraga valmistamine), siis see, et kodustes tingimustes (jaehinnaga ning väikepakendites toidukaubad, väikeste koguste valmistamine) 30 eurot otsa võiks tulla, on minu meelest adekvaatselt pakutud.
Noorsõdurite ja murdeealiste kasvuspurdis poiste toiduvajadust võrrelda on väga õige ja täiesti kohane.
Ning veel, Tervise Arengu Instituudi andmetel on 13-aastase poisi vajalik päevakaloraaž keskmiselt 2400, 14-aastasel 2580, 15-aastasel 2700, 16-aastasel 2870, 17-18-aastaselt 3200. Kui lapsel/noorel on keskmisest suurem füüsiline koormus, siis peab kaloraaž vastavalt suurem olema. Ja nad ütlevad veel: “Lapsed kasvavad periooditi, mis tähendab, et võib olla periood, kus laps sööb väga vähe ning sellele järgneda periood, kus laps sööb rohkem kui täiskasvanud inimene.”
Ning kui nüüd võrrelda, et täiskasvanud naisterahva kalorivajadus on väikese ja keskmise füüsilise koormuse juures umbes 1600 – 2000 kcal päevas ning täiskasvanud mehe oma väikese ja keskmise füüsilise koormuse juures 2200 – 2700, siis jah, laps peabki sööma rohkem ja paremini (ning seega ka kallimalt) kui täiskasvanu. Sest tal on seda kasvamiseks ja arenemiseks vaja.
Kokku hoida võib iga asjaga, aga oma lapse tervise arvelt kokku hoida on … ma ei tahagi öelda, misasi.
Päevane toiduraha 5.50 teeb igakuiseks toidukuluks 170 eurot. Et see 5.50 päevas ehk 170 kuus on toidu hind suurköökide tingimustes (hulgihindadega hanked, suurte koguste korraga valmistamine), siis see, et kodustes tingimustes (jaehinnaga ning väikepakendites toidukaubad, väikeste koguste valmistamine) 30 eurot otsa võiks tulla, on minu meelest adekvaatselt pakutud.
Noorsõdurite ja murdeealiste kasvuspurdis poiste toiduvajadust võrrelda on väga õige ja täiesti kohane.
Ning veel, Tervise Arengu Instituudi andmetel on 13-aastase poisi vajalik päevakaloraaž keskmiselt 2400, 14-aastasel 2580, 15-aastasel 2700, 16-aastasel 2870, 17-18-aastaselt 3200. Kui lapsel/noorel on keskmisest suurem füüsiline koormus, siis peab kaloraaž vastavalt suurem olema. Ja nad ütlevad veel: “Lapsed kasvavad periooditi, mis tähendab, et võib olla periood, kus laps sööb väga vähe ning sellele järgneda periood, kus laps sööb rohkem kui täiskasvanud inimene.”
Ning kui nüüd võrrelda, et täiskasvanud naisterahva kalorivajadus on väikese ja keskmise füüsilise koormuse juures umbes 1600 – 2000 kcal päevas ning täiskasvanud mehe oma väikese ja keskmise füüsilise koormuse juures 2200 – 2700, siis jah, laps peabki sööma rohkem ja paremini (ning seega ka kallimalt) kui täiskasvanu. Sest tal on seda kasvamiseks ja arenemiseks vaja.
Kokku hoida võib iga asjaga, aga oma lapse tervise arvelt kokku hoida on … ma ei tahagi öelda, misasi.
Kõik on tore, aga 13-aastane poiss ei pea sööma sama palju kui ajateenija, kes esiteks on füüsiliselt palju kogukam ja teiseks teeb kõrva trenni.
13-aastane poiss võib vabalt elada ilma igasuguse trennita ning füüsiliselt mitte nii aktiivselt.
Lisaks saab see 13-aastane laps koolis tasuta lõunat. Seega terve toidukord on talle juba serveeritud vastavalt tema füüsiliselt vajadusele.
Nagu siin juba mainitud, ei ole iga laps selline, et sööks ära 5-liitrise potitäie suppi ja nõuaks veel lisa. Või praeks endale vahepalaks 4 muna koos paki peekoniga. Kõik lapsed ei ole ühesugused. Kõik ei kasva ka kahemeetriseks.
Ei saa üldistada nii, et kõik lapsed vajavad samasugust toidukogust 13-aastaselt nagu ajateenijad.
Lihtsalt ei mahu pähe, kuidas inimesed niimoodi üldistavad. Kui endal on mingi suure söögivajadusega laps, siis eeldatakse, et kõik on sellised.
Elatis sõltub ikkagi lapse reaalsetest kuludest, mitte mingite keskmiste laste kuludest. Miinimumelatis on selline, mida ei peaks tõestama ja peaks sisaldama juba kõiki kulusid. Kui soovitakse rohkem kui miinimumi, siis tuleb tõestada juba kuludokumentidega reaalseid kulusid. Ei saa sisse arvutada breketite tasu, kui lapsel breketeid ei olegi. Samuti prillide eest, kui laps prille ei kanna.
13-aastane võib samuti kõvasti trenni teha ja lisaks ta veel kasvab väga kiiresti.
Vahepalad? Milleks? Missugune arst lapse toitumises vahepalasid soovitab? Toidurežiimist pole midagi kuulnud?
http://toitumine.ee/toitumine-erinevates-eluetappides/lapsed :
Tööpäevadel jääb lasteaias käivatel lastel koduseks toidukorraks üksnes õhtusöök, koolilastel aga 3–4 toidukorda. Lastel peaks päevas olema kolm põhitoidukorda ning 1–2 vahepala.
Ei maksa selle ajateenijate toiduga ka liiale minna. Ega seal imeasju ei anta. Oleneb kohast muidugi, aga keedetud riis ja tatar, pihvid kõrvale on mõnes kohas üsna tavaline.
Koolis käib laps aastas 170 päeva. Ülejäänud 195 päeva on nädalavahetused, koolivaheajad, pühad. Oletame nüüd, et neil 195 päeval aastas on lapsevanem suuteline pakkuma lapsele koolitoiduga samaväärse toidukorra sama hinnaga, mis koolis pakutakse (1.34 päev). See on küll üsna ebareaalne, sest koju ei osteta toiduaineid hulgihindadega, aga no võtame selle 1.34 aluseks. 195*1.34= 265.3 eurot on siis aasta kulu kokku.
Kui nüüd arvestada selle saja euroga kuus, siis aastas kokku oleks võimalik kulutada 1200 eurot toidule. Seega ülejäänud toidukordadele jääb 1200-261.3=938.7, mis teeb päeva kohta 2.57 eurot. Selle eest peaks siis teismeline laps saama hommikusöögi, teise sooja toidukorra (no oletame et teine 1.34 päevas) ja vahepalad (puuviljad näiteks). Hommikusöögiks ja vahepaladeks jääks siis 1.23 eurot päevas.
Jah, saab napilt hakkama, kui kõik toit on see kõige odavam. Aga küsimus on, kas see on tervislik? Kas on tervislik toita lapsi kõige odavama liha, kartuli, köögiviljade ja puuviljadega? Loobuda kõigest, mis on vähegi kallim, puuviljadeks valida soodushinnaga poola õunu, köögiviljadeks ainult porgand ja kapsas ja kaalikas jne?
St minu meelest on täiesti olemas võimalik üsna vähese kuluga pere ära toita nii, et kõht oleks täis ja nälga ei sureks (no stiilis mulgipuder, makaronid hakklihaga jmt kõige odavama otsa toidud). Aga mingite toitainete nälg võib sellise toiduga küll tekkida. Nii et kui vähegi võimalik, siis ma siiski ei hoiaks lapse toidu pealt kokku. Eriti veel kasvueas teismelise toidu pealt. Jah, 10 eurot päev on ehk tõesti ülepakkumine (kuigi ei pruugi olla, kui lapse päevad on nii pikad, et ta lisaks koolitoidule veel kuskil väljas ühe sooja toidukorra sööma peab enne trenni või huviringi). Aga 100 euro asemel 150-180 kuus kulutada ei ole ülepakkumine. Sellise summa eest saab pisut vabamalt majandada, vahel ka pisut kallimaid köögivilju ja puuvilju endale lubada ja ka kala lauale panna. Ja ennetades siin perekoolis pidevalt olevat väidet, et valge kala on odav, siis ega ikka ei ole ikka küll, lisaks punasele kalale on ka valge kala üsna kallis, nt puhastamata lest maksab 6.90 kilo ja see on omakorda üks odavamaid valgeid kalu, kui räime mitte arvestada. Ja räime võib muidugi ka vahel süüa, aga ega seegi väga odav tule (2 eurot kilo puhastamata räim, sellest saab umbes pool kilo puhastatud kala), lisaks pole seda sugugi pidevalt müüa, lisaks ei jõua pereema füüsiliselt tööpäeva lõpus räimega mässata.
Minu kui täiskasvanud mehe päevane söögieelarve on umbes 4€
No näed, täiskasvanulgi kulub 4, aga siin loodetakse teismelisel poisil kõht odavamalt täis sööta? Naljanumber.
Eks ikka sellest kanast, mida terve perega saab nädal aega süüa…
Kooli lõuna ja koduse õhtusöögi vahele jääb pikk paus, miks mulle tundub, et kirjutan tühja. Seega küsin üle ja kordan ennast jälle. Mitu tundi jääb teil kooliõuna ja õhtusöögi vahele?
Hommikusöögiks on lapsel puder, mis maksab sente. Lõunat sööb koolis.
Õhtusöök on siis vaja kombineerida. Mis lestast te siin räägite? Ma ei mäleta isegi, millal lesta viimati sõin ja elan väga rõõmsalt. Köögiviljad on kõige odavamad – kaalikas, kapsas, peet ja porgand. Kanaliha samuti väga odav. Makaron, riis jne on samuti väga odav. Puuvilja vajadust pole, sest puuviljad on põhimõtteliselt suhkrud. Vabalt võiks süüa puuvilja asemel porgandit. Oleks kasulikum. Nüüd jookseb telekas reklaam, et võib puuvilja asendada mahlaga. Samas kõik teavad, et mahlad on suhkrut täis ja täiesti mõttetud vedelikud.
Ortoreksia on selle asja diagnoos. Palun otsige abi.
Jah, muidugi elad ilma lestata ka. Ma ütlesingi, et saab muidgui odavalt, kui tahta ja leppida sellega tervise arvelt. Kui tahad tervislikult, on mõistlik siiski mõned korrad nädalas kala süüa. Kala ei ole odav (va räim, mis tuleb lihaga samasse hinnaklassi, aga ei ole alati saada ja pole tööpäeva järel aega puhastad, st mitu korda nädalas räime süüa ei ole kuigi reaalne).
Jah, puder ei maksa palju. Ja porgand ja kaalikas maksavad vähe, tõsi. Nii et veelkord, nõus, saab odavalt, kui see on hädavajalik. Aga loobuda kõigest pisutki kallimast (kasvõi tomat ja kurk ja suvikõrvits ja baklazaan on juba porgandist palju kallimad), kui oleks võimalik rohkem pakkuda, menüü oleks vaheldusrikkam ja tervislikum. Miks peaks? Miks soovitad oma säästumenüüd kõigile? Kel vähegi võimalik, ei peaks siiski teismelist säästumenüüüga toitma.
Kooli lõuna ja koduse õhtusöögi vahele jääb pikk paus, miks mulle tundub, et kirjutan tühja. Seega küsin üle ja kordan ennast jälle. Mitu tundi jääb teil kooliõuna ja õhtusöögi vahele?
Mu pojad ei käi enam koolis. Aga mingi 7-8 aastat tagasi, kui nad 13 olid, oli neil koolilõuna enne 12, ehk peale neljandat tundi. Kodus sooja õhtusööki suutsin ma pakkuda umbes pool 7. Vahele jääb 6.5 tundi, loomulikult nad sõid vahepeal, peale tundide lõppu ka.
13-aastane suudab vast ise toitu soojendada, mitte ei oota kell 7 õhtut, mil emme lusikaga söötma hakkab. Õpitud abitus on selle asja nimi. ????
Mingi grupp emmesid soovib hirmsasti olla asendamatu. Vaevalt see issi, kes elatist saama hakkab, samamoodi põllega ringi käib ja ajateenijate toitu serveerib. Aga elatist peaks talle maksma selles summas, mis ajateenijatele kulub?
Elatist oleks õige maksta vanema enda elatustaseme järgi.
Meie inimeste elatustasemed on ju väga erinevad. Ikka vanemate rahakoti järgi peaks vanamad ka oma last majandama. Olgu see siis suur, väike, keskmisest suurem või keskmisest madalam.
Keegi pole siin kirjutanud sellest, et laps tuleb koolist(teismeline) ja ei saa ise sööki kätte kodust?! Kust sa sellise asja oled küll võtnud, sellest siin pole silpigi, see on sinu väljamõeldis lausa. Jutt oli sellest ,et sa ütlesid, et
Hommikusöögiks on lapsel puder, mis maksab sente. Lõunat sööb koolis.
Õhtusöök on siis vaja kombineerida
Selle peale mina pistsin vahele, et koolist tulles ongi vaja ka süüa, ja see pole enam vahepala, päris korralik õgimine, kuna vahed on suured ja see on ka arvestatav toidukord. Siis tõid sina korraliku vestluse asemel jälle sise hoopis aiaaugu – õpitud abituse.
Minu arust ei saa olla eesmärgiks see, kuidas last võimalikult odavalt sööta. Eks ostke manni makarone ja valla keeduvorsti. Käiks nagu sel teemal võistlus.
Mina luban oma perele korralikke ja kvaliteetseid toiduaineid.
Mina võin vabalt kala peale oksendama hakata. Samas seda kõige odavamat “jama”, ehk kalapulki söön.
Neile, kes hulgihindadest räägivad. Jaekaubanduse kampaaniahindu jälgides saab tooted odavamalt kätte, kui kaitsevägi jt. oma riigihankeid tehes.
Kohtud on selle aluseks votnud: https://www.ut.ee/et/uudised/rake-uuring-selgitab-palju-maksab-lapse-uleskasvatamine
Vaata need yle ja põhjenda, kui reaalselt kulub rohkem. Arvestada tuleb, et tekkinud kulud tuleb jagada mõlema vanema vahel kaheks.
no 10€ kuu küll huviringe ette ei kujuta.
olen ise huvikoolis õpetaja, keskmiselt on need ikka 25-50€ kuu.
oma poja trennid olnud ka 40-50€ kuu + võistlusreisid korra aastas ca 300€
13a peaks olema vanus, kus poisid kasvavad 10-15cm aastaga ja kogu garderoob ning jalatsid on vaja peaaegu igal astal välja vahetada.
alles siis, kui täismehe pikkus ja jalanumber käes (ca 15-16a), siis enam nii palju ei kulu ja saab osta riideid/jalanõusid siis, kui vanad katki lähevad
breketid? kõik neid ju üldse ei vaja, nt meie suguvõsas pole kellelgi neid, hambad niigi sirged.
Minu lapse huviringid on 0 eurot kuus. Keeldub käimast. Seega puhta tasuta.
Laps küll kasvas, aga ta on riietuse osas väga nõudlik. Seega väga palju ei olegi talle ostnud. Enne kooli sai triiksärgi ja püksid – vist oli mingi 40 eurot, 3 paari teksaseid – äkki kokku umbes 50 eurot. Pusa 50 eurot, jope 70 eurot ja tossud 40 eurot. On olemas talveasjad ja saapad. Seega rohkem ei peaks see aasta riietele kulusid olema.
Arvestada tuleks konkreetse lapse asju. Mitte mingeid hüpoteetilise lapse riideid ja asju. Kui isa lapsele midagi ei osta, siis ei olegi vaja raha nende asjade eest.
Samuti pole lapsel vaja breketeid ja suuski. Suusad saab laenutusest. Hambad on sirged. Jalgratas lapsel oli, aga varastati ära ning uut ei osta, sest laps kasutada ei viitsi. Klassiekskursioonile laps ise ei tahtnud minna selles vanuses. Ütles, et liiga igav. Kulu on 0 eurot.
Minu lapse huviringid on 0 eurot kuus. Keeldub käimast. Seega puhta tasuta.
Laps küll kasvas, aga ta on riietuse osas väga nõudlik. Seega väga palju ei olegi talle ostnud. Enne kooli sai triiksärgi ja püksid – vist oli mingi 40 eurot, 3 paari teksaseid – äkki kokku umbes 50 eurot. Pusa 50 eurot, jope 70 eurot ja tossud 40 eurot. On olemas talveasjad ja saapad. Seega rohkem ei peaks see aasta riietele kulusid olema.
Arvestada tuleks konkreetse lapse asju. Mitte mingeid hüpoteetilise lapse riideid ja asju. Kui isa lapsele midagi ei osta, siis ei olegi vaja raha nende asjade eest.
Samuti pole lapsel vaja breketeid ja suuski. Suusad saab laenutusest. Hambad on sirged. Jalgratas lapsel oli, aga varastati ära ning uut ei osta, sest laps kasutada ei viitsi. Klassiekskursioonile laps ise ei tahtnud minna selles vanuses. Ütles, et liiga igav. Kulu on 0 eurot
Kui last veel kodus toas hoida, siis pole peale kahe komplekti kõige odavamate riiete ka midagi rohkem vaja – ei talveriideid, ei tosse.
Minu põhimõte on, et mingi hobi on kohustuslik. Kuskil peab käima peale kooli. Ma ei kujuta ette, et soodustan lapse loidust ja ükskõiksust. Ok, võibolla ta tegeleb millegi toredaga, näiteks meisterdamisega pidevalt kodus – aga mingeid vahendeid on selleks siis ikkagi vaja. Kasvõi kruvisid või liimi või mingeid juppe.
Ratta ostan uue ja utsitan last sõitma. Kooliekskursioonile ka utsitan minema, sest silmaring laieneb ning suhted kaaslastega on olulised.
Ja suusad saab laenutusest küll, aga tasuta laenutusest ei ole ma veel midagi kuulnud.
13-aastane suudab vast ise toitu soojendada, mitte ei oota kell 7 õhtut, mil emme lusikaga söötma hakkab. Õpitud abitus on selle asja nimi. ????
Mingi grupp emmesid soovib hirmsasti olla asendamatu. Vaevalt see issi, kes elatist saama hakkab, samamoodi põllega ringi käib ja ajateenijate toitu serveerib. Aga elatist peaks talle maksma selles summas, mis ajateenijatele kulub?
Loomulikult saab 13-aastane laps peale kooli ise toidu soojendamise või valmistamisega hakkama. Seda ma ju ütlesingi, et selle koolis enne 12 saadud lõunasöögi ja õhtusöögi vahele jääb koolist tuleku aeg, kus koolilapsed söövad. Mis sulle arusaamatuks jäi? Kas sa arvad, et see soendatav vahepealne söök tekib sinna kappi iseenesest? Selline nõidus kohe, et kapis on soendatav toit alati olemas, keegi seda eelnevalt valmistama ei pea? Meie peres sellist nõidust ei olnud. St õhtuti tegin ma söögi valmis, sõime seda kõik koos. Kui järgi jäi, siis lapsed järgmine või ülejärgmine päev soendasid peale kooli seda toitu. Kui ei jäänud või ei tahtnud, valmistasid endale ise süüa peale kooli. Aga õhtul tuli ikka üks toidukord.
Ja vot mina ei tea, miks sa arvad, et isad ei viitsi süüa teha ja last normaalselt toita. Mina olen laste isast lahus. Ja tema pakkus külas olevatele lastele justnimelt ahjukala ja toorsalatit sinna juurde. Ma ei tea, kas ta tegi seda näpuga järge ajades või mitte, aga sedalaadi toite me pojad ta juures sõid.
13-aastane suudab vast ise toitu soojendada, mitte ei oota kell 7 õhtut, mil emme lusikaga söötma hakkab. Õpitud abitus on selle asja nimi. ????
.. ja ei, mu lastel ei ole õpitud abitust. Aga sinul peab olema õppimatusest tingitud lugemispuue, et midagi sellist välja lugesid, kuigi oli selgelt kirjas, et mu lapsed peale kooli ka sõid.
Enne teiste sildistamist googelda, mida õpitud abitus tegelikult tähendab. Või noh, ma võin tegelikult lingi ka panna.
https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95pitud_abitus
Loe, ehk saad targemaks. Kui su lugemispuue muidugi seda teksti mõista lubab.
Minu jaoks on kõik kulud suured kulud. Mul on endal kaks ühe vanusega teismelist ja kolmas laps neist veidi vanem. Juba kaks poega ise on päevas võimelised ära sööma kilost hakklihast valmistatud toidu. Sellele lisanduvad jogurtid-kohupiim-kodujuust-juust. Ma ei jõua tegelikult igapäevaselt niipalju jogurtit ja kodujuustu neile ette vedadagi, sest enamvähem kohe süüakse see ka ära, seetõttu on mul rikkalikke piimapäevi nädalas paar(umbes neil aegadel, mil suudan ennustada, et lastel pole suuremat hulka sõpru-külalisi parasjagu kaasas).
Teismelistele läheb üksjagu ka kõige elementaarsemaid vannitoatooteid. Mis sobib ja meeldib ühele, see ei meeldi teisele. Igal on oma purk, potsik, seep, dušigeel, šampoon/balsam, karvaajamisvahendid, pardlid jms. Kokkuvõttes läheb seda juba ühele tohutult. Lõppudelõpuks võiksin ma siis ka pesupulbri kulu laste vahel ära jagada, aga seda teemat ei tõmbagi sirgeks.
Huviring 10 euro eest? Tahaks ka midagi sellist. Kusjuures trennid on nii kulukad, et meie tõmbasime neid paraku vähemaks, praegu on kolme peale 160 euri. Õnneks liiguvad ja liigutavad ennast palju, rasvaminekut pole karta. Lihtsalt kahju on sellest, et lapsed ise tõepoolest tahavad igal pool käia. Oleks rahakott vaid kummist, läheks neil 300 euro kanti kuus kindlasti ära.
Täna käisin poes, üks lastest tuli kaasa. Juba see, et laps tuleb kaasa, tähendab mingit laksu. Õu, kuule, ujumistrikood on uut vaja! Siis….teksad on närud, äkki saab. Nagu möödaminnes haakisid ennast külge mõni paar aluspükse, üks soojem pusa ja t-särk. Kokku läks 160. Lihtsalt möödaminnes. Ei midagi erilist! Koju jõudes vaatavad ülejäänud trollid saagiga saabunut vaenulisel pilgul ja jäävad oma armuaega ootama. ; P
Ülejäänud kommentaare ei viitsinud lugedagi kuna see läks nii täppi. Mul kolm puberteedieas poega,kes tegelevad spordiga ja toidule kulub meil metsik summa, lisaks trennid ja võistlused, mõni kuu iga nädalavahetus. Pükse ja jalanõusid läheb nagu leiba. Ülemised pooled saab pärandada. Koolis pidevalt väljasõidud ja teatrid, mis ca 30 EUR kord+ taskutega kaasa. Eraldi taskutega minu lapsed ei saagi kui annan võistlustele ja väljasõitudele kaasa toiduraha ja enne trenni, et nad linnas söömas saaks käia (elame maal). Lisaks kütus, mis kulub nende sõidutamiseks. See summa on ulmeline.
Taskutega= taskuraha
Selle peale mina pistsin vahele, et koolist tulles ongi vaja ka süüa, ja see pole enam vahepala, päris korralik õgimine, kuna vahed on suured ja see on ka arvestatav toidukord
Kui palju see praekartul ja pihv siis sinu hinnangul maksab? Või teeb 13-aastane endale lestakala?
Võin sulle kinnitada, et mina isiklikult ei ole mitu korda nädalas kala söönud ning elan täiesti normaalset ja rahuldavat elu.
Enamik ei aja toidul niimoodi näpuga järge. Enamiku arvates ei ole söömine elu kõige olulisem sündmus.
Minu hinnang on selline, et olgu mis toiduaine tahes, valmis sardellid või pihvid, pelmeenid või praekartulid ja munad, leib, tee ja või jne, siiski see samuti kõik maksab ja iga päev, iga kuu teeb see kõik, ka õhtune mingi sepik meega ja piim, kõik kokkukuu lõikes lisaks muud toidukorrad perega – teeb ikkagi kokku mmingi summa. Selleks, et teha praekartuleid, on tarvis elektrit, panni, õli, soola ja kartulit.
Kuna miinimumelatist tõestama ei pea, siis mida vaielda. Tahame või mitte, ikka on meie riigis peresid ,kellele pole raha niipalju toidu jaoks, kui vaja oleks ja on ka palju peresid, kes söövad iga päev ainult seda, mida ihaldavad ja muid kalleid ja häid asju.
Hügieenitarvikuid akne tõttu saaks toidukulude suurendamise arvelt vähendada. Akne puhul on ülioluline toitumine nt piima ja gluteeni vältimine paljude puhul. Tasuks teha test, mida laps ei talu et tal selline asi avaldub. Enda õde sai paari nädalaga korda kui jättis gluteeni ja piimatooted välja. Kui libastub, on jälle tagasi. Mõnel tekitab seda mais, teisel soja jne. Piimatooted ja gluteen on kõige levinumad.
13-aastane suudab vast ise toitu soojendada, mitte ei oota kell 7 õhtut, mil emme lusikaga söötma hakkab. Õpitud abitus on selle asja nimi. ????
Mingi grupp emmesid soovib hirmsasti olla asendamatu. Vaevalt see issi, kes elatist saama hakkab, samamoodi põllega ringi käib ja ajateenijate toitu serveerib. Aga elatist peaks talle maksma selles summas, mis ajateenijatele kulub?
Issand halasta, millal lõpeb see asi, et lollid kasutavad täiesti konkreetseid termineid, mille tähendust nad ei tea?! Ei, selle nimi ei ole õpitud abitus, kui laps ei oska või ei viitsi süüa valmistada. Õpitud abitus on termin, mis tähendab hoopis midagi muud. Sa oled ilmselt inimene, kes kasutab sõna ignorantne ükskõikse tähenduses ja käänab sõna “pere” pere, pere, pere. “Tahan luua pere”. Harimatu, aga tähtsust täis.
See naine on siis nagu minu eksmees, kes arvab, et raha kasvatab last. Saan ka elatist miinimumi ulatuses ja iga kuu öeldakse mulle, KUI palju mulle ikka makstakse. Samas ei saa ta aru, et on ka kulud. Kokku arvestades ei saa küll öelda, et 250 kuus suur raha oleks. Vaatame kasvõi, mis maksavad poes lasteriided. Söögi peale kulub, hobide peale ka. Jalanõusid läheb nagu leiba, sest jalg kasvab pidevalt.
13-aastane suudab vast ise toitu soojendada, mitte ei oota kell 7 õhtut, mil emme lusikaga söötma hakkab. Õpitud abitus on selle asja nimi. ????
Mingi grupp emmesid soovib hirmsasti olla asendamatu. Vaevalt see issi, kes elatist saama hakkab, samamoodi põllega ringi käib ja ajateenijate toitu serveerib. Aga elatist peaks talle maksma selles summas, mis ajateenijatele kulub?
Psühholoogiast on teada asjaolu, et mida rohkem vanemad ning justnimelt ema oma laste eest hoolitsevad, topivad putru lusikaga suhu, seda enam oskavad lapsed täiskasvanuna ise enda eest hoolitseda ega jää elus hätta. Minul on ideaalne näide tuttavast, kelle ema kuni lapse ülikooli minekuni tegi lapse eest kõik ette’taha ära ning see laps on praegu väga kõrgel kohal tööl ning igati edukas täiskasvanu.
13-aastane suudab vast ise toitu soojendada, mitte ei oota kell 7 õhtut, mil emme lusikaga söötma hakkab.
[…]
Aga elatist peaks talle maksma selles summas, mis ajateenijatele kulub?
Sinu point on siis see, et 13-aastane soojendab endale lõunaks kuskilt tasuta saadud toitu täiesti tasuta, või misasi?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
