Esileht Pereelu ja suhted Üks suu juures toita..

Näitan 29 postitust - vahemik 61 kuni 89 (kokku 89 )

Teema: Üks suu juures toita..

Postitas:
Kägu

Mina ei ole kellelegi midagi peale surunud. Keegi tegi lihtsalt teema sellest, kuidas temal on hirmus hale vaesuses elavatest paljulapselistest naistest. Kuna mina olengi vaesuses elav paljulapseline naine, siis on mul ilmselt rohkem kui õigus sellele teemale vastata oma vaatenurgast. Eks ta raske on muidugi, aga mulle tundub, et rikkad lastetud naised on minust ikka õnnetumad. Ega nad muidu arstide vahet ei jookseks, tablette sööks ja oma suurtest katsumistest raamatuid kirjutaks. Aga miks see nii on, selle võiks küll keegi lahti seletada.

Aga kust sa üldse võtad, et nii on?  Ja kus sa neid lastetuid naisi massiliselt  kohanud oled? 20ndates on muidugi palju lastetuid, mis on ka loogiline, aga 35+ vanuses  lastetuid enam eriti pole. Ma töötan valdkonnas, kus enamus on karjäärile orienteerunud ja kus palgad on Eesti mõistes väga kõrged. Hoolimata sellest ei tea ma  mitte ühtegi naist, kes oleks 35-aastane või vanem, vähemalt paar aastat suhtes olnud ja kellel poleks lapsi.  Kui sa väidad, et sul on vaene suurelapselise pere, kellel on palju rikkaid lastetuid tuttavaid, kes on  nii halva vaimse tervisega, et peavad lausa arstide vahet jooksma ja tablette sööma, siis no sorry, aga ma ei saa seda uskuda. Naisi, kes on samaaegselt nii rikkad, lastetud, kui ka vaimse tervise probleemidega, on ikka ülivähe. Veel vähem saab olla vaeseid lasterikkaid peresid, kelle tutvusringkonnas oleks mitu rikast, lastetut ja depressioonis naist. Seega statistiliselt ja eluliselt ei ole lihtsalt mitte kuidagi usutav, et sa räägid oma kogemusest. Pigem jääb mulje, et oled enda mingil põhjusel lihtsalt pähe võtnud, et need, kes sinuga sarnast elu ei ela, on kindlasti õnnetud.

 

+11
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Depressioon on siiski heaoluühiskonna haigus, elu mõttetuse ja enese mittevajalikuna tundmise haigus. Inimene tahab tunda, et teda on vaja, et ilma temata oleks teiste elu halvem. Vanasti, kui kogu ärkvel oldud aeg rügati tööd teha suuresti lihtsalt selleks, et järgmine talv üle elada, ei tekkinud kellelgi mõtetki, et teda pole pere elushoidmiseks vaja.

Teiseks, surm oli vanasti teise tähendusega kui praegu. Ei mäleta enam, kus see kirjas oli, aga on öeldud, et sadakond aastat tagasi oli seks tabu, tänapäeval on surm tabu. Nii ongi. Vanasti oli surm lihtsalt elu osa. Te vist ei kujuta ettegi, kui palju surma näeb maal, traditsioonilises talus kasvanud inimene?

Kolmandaks, see on puhas müüt, et iga abielunaine absoluutselt igal ajahetkel muudkui rasedaks jäi. Mehed tegid muide rasket füüsilist tööd, kes teab, kui palju neil seda kihu üldse oligi? Pealegi võib rasestumise rubriigist alailma lugeda, et terve, regulaarset suguelu elav naine jääb rasedaks keskmiselt aasta jooksul. Järelikult need, kes iga aasta-kahe tagant lapse said, olid siiski eriliselt viljakad. Raske töö tõttu esines kindlasti ka raseduste katkemisi jne. Pealegi uue lapse sünd tähendaski lihtsalt portsukest toitu rohkem ja seda sai enamik peresid endale siiski lubada. Jagus eelmistele, jagub ka sellele.

Teemaalgataja, sa imesta parem,  kuidas on võimalik, et aastal 2021 nälgivatele aafriklaste veel mõõdutundetult lapsi sünnib. Esimesed surevad eest nälga, tehaķse uued juurde.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hoolimata sellest ei tea ma  mitte ühtegi naist, kes oleks 35-aastane või vanem, vähemalt paar aastat suhtes olnud ja kellel poleks lapsi.  

Huvitav, kindlasti tead mitmeid järglasteta naisi-mehi. Võib-olla sa arvestasid vaid väga lähedast ringi?
Mina tean sõbrannade-endiste klassiõdede-töökaaslaste-endiste töökaaslaste hulgas vähemalt 15-17 sellist naist. Enamus neist suhtes, abielus. Olen ise 42, pidasin silmas endast mõni aasta nooremaid, endavanuseid, vanemaid. Tänapäeval suht tavaline ju, elus on nii palju muud põnevat.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ärge unustage, et ennevanasti ei olnud naistearste saunanaiste ravimiseks ehk kui peres oli vähe või üldse mitte lapsi, siis naised või mehed võisidki olla väheviljakad või suisa viljatud. Poegade saamine oli ülioluline pärimise seisukohast ja mõni rapsis isegi vennaga magada, et kuningale järeltulija sünnitada (pole küll Eesti näide, aga üsna asjakohane siingi). Iga põletik võis kaasa tuua viljatuse. Viljatus oli häbiasi ja suur õnnetus.

Jah, võis ka seda olla. Aga see ei olnud kindlasti ainus põhjust. Need minu esivanemad, kellest rääkisin, said mõlemad oma kaks last umbes kaheaastase vahega. Üks neist oli teise lapse sünni ajaks 21 (alustas noorelt), teine 28 (ja esimene laps sündis umbes aasta pärast abiellumist). Nii et ei tundu väga tõenäoline, et mõlemad said esimesed kaks last kiiresti peale mehele minemist. Ja siis edasi äkki rasestumine kohe kuidagi ei õnnestunud. Pigem nad ikka mingil moel ise seda uut rasestumist vältisid. Aega oli ju veel palju, mille jooksul oleks võinud need lapsed sündida.

Pole eriti huvitav, mida peaks kuidagi eraldi kirjeldama.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma jälle imestan selle “üks töötegija juures” mentaliteedi üle. Vähem inimesi, vähem toitu jm vaja. Daaaa.

Uhh, hirmus oli see elu sünnitusmasinana ja lõpuks surid nagunii 8. või 10.ndal sünnitusel ära.

Olles naine, kes lapsi pole kunagi soovinud ja kindlalt ei soovi, saan aru kui õnnelikul ajal elan ja kui vabad me oma valikutes oleme.

Töö tuli nagunii ära teha. Ja mitte ainult oma majapidamises, vaid tuli ka talu mõisapäevad teha. Kuni oma lapsed piisavalt suured polnud, pidi sulaseid-tüdrukuid palgata. Sõid ju ka ja lisaks tahtsid palka.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav mõelda, et keegi inimene istub ja muudkui mõtiskleb pikalt 150a taguste katkestatud ja katkestamata suguühete üle. Poleks mul midagi targemat teha, ma mõtiskleks selle mõtisklemise üle pikemalt.

Minu arust on küll väga huvitav teada, kuidas vanal ajal seesugused asjad käisid.

TA jutuga ma muidugi päri ei ole – et katkestatud suguühe on toimiv vahend. See on vast kõige suurema riskisusega vahend üldse, sest seemet võib eralduda juba ammu enne seemnepurset. Isiklik kogemus – kasutasin seda “vahendit” 16 aastat ja siis ikkagi rasestusin. Õnneks olime täiesti kindlad, et kui “juhtub”, siis juhtub. Ja tegelikult, ma sisimas isegi lootsin, et see juhtub.

Kui see on ainus võimalik meetod raseduse vältimiseks, siis ei saa oodata 90%protsendilist efektiivsust. Kui selle asemel, et iga kahe aasta tagant laps tuua, sünnitas naine nelja aasta tagant, oli juba vägev efekt. Ja sinu näite puhul on ju efektiivsust kõvasti.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui see on ainus võimalik meetod raseduse vältimiseks, siis ei saa oodata 90%protsendilist efektiivsust. Kui selle asemel, et iga kahe aasta tagant laps tuua, sünnitas naine nelja aasta tagant, oli juba vägev efekt. Ja sinu näite puhul on ju efektiivsust kõvasti.

Sellega olen nõus. Pigem tahtsin viidata sellele, et perekoolis keegi pidevalt propageerib seda “vahendit” kui tõhusat vahendit. Ja see ei ole ok! Vanal ajal oli coitus interruptus igati omal kohal.

 

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga arusaamatuks jääb, miks on tänapäeva rikkad lastetud linnanaised nii haiged, et lausa kuhtuvad depressiooni ja muude vaimse tervise hädade käes. Neil ei ole ju vaesust, nälga, pidevaid sünnitusi ja laste surmasid vaja kannatada.

Sageli seetõttu, et elutempo on kiire, töötada tuleb palju ja see tänapäeva töö – vähemalt, kui sa oled tööalasele edule orienteeritud eh ambitsioonikas inimene – on sageli närvilise ja vähe rutiinse (pidevalt inimese kohanemisvõimet proovile paneva) iseloomuga. Mis tohutult kurnab ja kulutab inimese psüühilist poolt.

Vanasti oli elutempo aeglasem. Töö oli ühelt poolt rutiinsem ja nürim. Kuid teisalt – see rutiin ka rahustas ja töö ei kulutanud nii palju psüühikat. Paljud tööd (eriti naistel) olid sellised, mille kõrvalt oli võimalik omi mõtteid mõelda (käed käisid, mõtted lendasid vabalt oma rada). Või seltskondlikum inimtüüp, kellel tekitas hea tunde suhtlemine, sai rutiinset tööd tehes lobiseda (nät. pesu kuivama riputavad naabrinaised hoovides jne.)

Eks see ja vahel ka saatusega leplik ohkamine: “Eks ta ole…”, “Selline see elu juba kord on…” (mida me oleme ilmselt vanemate põlvkondade inimestelt kuulnud) aitas ka igasugu traumad (lähedaste matmised jne.) üle elada – need, kes elus, jätkasid oma rutiine ja koondusid nende kaasinimestega, kes samuti ellu jäid jne.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Depressioon on siiski heaoluühiskonna haigus, elu mõttetuse ja enese mittevajalikuna tundmise haigus. Inimene tahab tunda, et teda on vaja, et ilma temata oleks teiste elu halvem. Vanasti, kui kogu ärkvel oldud aeg rügati tööd teha suuresti lihtsalt selleks, et järgmine talv üle elada, ei tekkinud kellelgi mõtetki, et teda pole pere elushoidmiseks vaja.

Vanasti, ühest küljest, vanemate kästud töö ärategemine võis tunduda lapsele küll natuke tüütu – sest aega mängimiseks/niisama olemiseks pidi (juba kasvõi teismeline laps) näpistama tööde vahelt. Või ootama pühi ja pidusid. Aga teisest küljest, jällegi, inimene tundis juba noorest saati, et teda on vaja, et temast sõltub midagi, et ilma tema panuseta oleks perekonna/kogukonna elu kehvem. Ja see andis teatud enseväärikuse tunde. Isegi vaesematel ühiskonnaklassidel oli uhkus, st. võrreldes kellegi kõrgemast seisusest inimesega võrreldes võidi ennast küll kehvemana tunda, aga omasuguste hulgas (keda oli ka palju – lihtiinimesi oligi ju palju rohkem kui härraseid) jällegi üldsegi mitte. Enese mõttetu ja mittevajalikuna tundmine oli vanasti tunduvalt haruldasem.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu vanaemal oli 12 õde-venda, aga vanaemal endal vaid 2 last. 2 last oli ka minu teisel vanaemal, seega ikkagi osati laste arvu planeerida (vanaemad olid sündinud 1903 ja 1906). Seda küll ei tea kuidas.

Abort ilmselt, mis muu.

Kunagi eelmise sajandai lõpus lugesin artiklit, kus naistearst kommenteeris seda, et aborditegijate keskmine vanus alaneb ja selgitas, et see on tegelikult hea märk – et see näitab, et abort pole enam abielupaaride pereplaneerimisvahend, vaid on jäänud noorte ja lollide jaoks.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Statistika ütleb, et tõenäosus korralikult tehes on 4% ja hooletumalt 20%. Kui siia liita asjaolu, et tavalise vahekorra puhul on naisel igakuiselt rasestumistõenäosus 25%, siis selge on see, et risk kokkuvõttes rasestuda on kordades väiksem, midagi pole vaielda, fakt on fakt. See, et sina oled selle väiksema % sees ei tähenda ju ometi, et kõik sellest lakkamatult rasestuksid.

“Hooletumalt tehes” langeb seega rasestumistõenäosus 25% pealt 20% peale, jube suur vahe küll.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ärge unustage, et ennevanasti ei olnud naistearste saunanaiste ravimiseks ehk kui peres oli vähe või üldse mitte lapsi, siis naised või mehed võisidki olla väheviljakad või suisa viljatud. Poegade saamine oli ülioluline pärimise seisukohast ja mõni rapsis isegi vennaga magada, et kuningale järeltulija sünnitada (pole küll Eesti näide, aga üsna asjakohane siingi). Iga põletik võis kaasa tuua viljatuse. Viljatus oli häbiasi ja suur õnnetus.

Jah, võis ka seda olla. Aga see ei olnud kindlasti ainus põhjust. Need minu esivanemad, kellest rääkisin, said mõlemad oma kaks last umbes kaheaastase vahega. Üks neist oli teise lapse sünni ajaks 21 (alustas noorelt), teine 28 (ja esimene laps sündis umbes aasta pärast abiellumist). Nii et ei tundu väga tõenäoline, et mõlemad said esimesed kaks last kiiresti peale mehele minemist. Ja siis edasi äkki rasestumine kohe kuidagi ei õnnestunud. Pigem nad ikka mingil moel ise seda uut rasestumist vältisid. Aega oli ju veel palju, mille jooksul oleks võinud need lapsed sündida.

Tundub just täiesti tõenäoline, et keerasid teise raseduse/sünnitusega oma viljakuse pekki ja rohkem ei saanud või tegid aborte, et aitab küll (ka abordi tagajärjel võis viljatuks jääda, siis aitab ühestki).

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Statistika ütleb, et tõenäosus korralikult tehes on 4% ja hooletumalt 20%. Kui siia liita asjaolu, et tavalise vahekorra puhul on naisel igakuiselt rasestumistõenäosus 25%, siis selge on see, et risk kokkuvõttes rasestuda on kordades väiksem, midagi pole vaielda, fakt on fakt. See, et sina oled selle väiksema % sees ei tähenda ju ometi, et kõik sellest lakkamatult rasestuksid.

“Hooletumalt tehes” langeb seega rasestumistõenäosus 25% pealt 20% peale, jube suur vahe küll.

Arvutada ei oska.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selle enese vajalikuna tundmise kohta lugesin kunagi huvitavat võrdlust arengumaade ja heaoluühiskondade õdede-vendade suhete kohta. Vaestes ühiskondades on elementaarne, et pere vanemad lapsed hoiavad nooremaid. See ongi nende ülesanne ja nad võtavad seda suure vastutustundega. Heaoluühiskondades aga antakse nõu, kuidas õdede-vendade vahelist rivaalitsemist ja armukadedust ära hoida…

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vanasti oli elutempo aeglasem. Töö oli ühelt poolt rutiinsem ja nürim. Kuid teisalt – see rutiin ka rahustas ja töö ei kulutanud nii palju psüühikat. Paljud tööd (eriti naistel) olid sellised, mille kõrvalt oli võimalik omi mõtteid mõelda (käed käisid, mõtted lendasid vabalt oma rada). Või seltskondlikum inimtüüp, kellel tekitas hea tunde suhtlemine, sai rutiinset tööd tehes lobiseda (nät. pesu kuivama riputavad naabrinaised hoovides jne.)

Üks nüanss on veel. On suur vahe, kas seda tööd tehakse võõrale tööandjale või endale ja oma perele. Oma perele teed armastusega, tööandjale siiski vaid raha saamiseks. Tänapäeval on neid mõttetuid õhumüümise töökohti ikka väga palju juba. Ja jah, tööd võtsid vanasti rohkem aega, aga nad võisidki võtta, see oli n-ö sisse planeeritud ja keegi ei kiununud kuklas, et kuidas sa ei jõua peale tööpäeva veel trenni ja sealt peole.

Ka loodusega samas taktis elamine ja piisava päikesevalguse saamine hoiab meelt tervena. Tänapäeval veedame tööpäeval kogu valge aja siseruumis.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tundub just täiesti tõenäoline, et keerasid teise raseduse/sünnitusega oma viljakuse pekki ja rohkem ei saanud või tegid aborte, et aitab küll (ka abordi tagajärjel võis viljatuks jääda, siis aitab ühestki).

Aborte sel ajal vist ei tehtud siiski? Ühel juhul see teine laps sündis aastal 1918 ja teisel 1943. Jah, muidugi on võimalik, et rasedusega kuidagi viljatuks jäi. Või see, et töö ja elu olid nii raked, et väga ei seksitudki enam, aga aborte vist siiski ei tehtud neil aegadel? Esimese vabariigi ajal vist ei tehtud? Ja Nõuka aja algul ju oli abort keelatud, 1955 sai see lubatuks, selleks ajaks oli selle esivanema fertiilne iga juba läbi saamas.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tundub just täiesti tõenäoline, et keerasid teise raseduse/sünnitusega oma viljakuse pekki ja rohkem ei saanud või tegid aborte, et aitab küll (ka abordi tagajärjel võis viljatuks jääda, siis aitab ühestki).

Aborte sel ajal vist ei tehtud siiski? Ühel juhul see teine laps sündis aastal 1918 ja teisel 1943. Jah, muidugi on võimalik, et rasedusega kuidagi viljatuks jäi. Või see, et töö ja elu olid nii raked, et väga ei seksitudki enam, aga aborte vist siiski ei tehtud neil aegadel? Esimese vabariigi ajal vist ei tehtud? Ja Nõuka aja algul ju oli abort keelatud, 1955 sai see lubatuks, selleks ajaks oli selle esivanema fertiilne iga juba läbi saamas.

Mina tean, et 1936 oli vanavanaema minemas aborti tegema, kuna oli juba 40. Ja viimasel hetkel otsustas ümber ning sündis minu vanaema.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõeldes väljendile-üks suu juures toita, võis see olla ka ebausu põhjusel öeldud. Et ei sõnuks ära.  See rõõmsate kõhubeebi uudiste teatamine ja õnnitlemine on tekkinud välismaa eeskujul viiastel aastakümbetel.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina tean, et 1936 oli vanavanaema minemas aborti tegema, kuna oli juba 40. Ja viimasel hetkel otsustas ümber ning sündis minu vanaema.

Googeldasin veidi, tundub, Eesti Vabariigi ajal oli lubatud. Ja siis kuni 1955 oli keelatud ja alates 1955 jälle lubatud. Nii et jah, selle vanemal naisel võis ka aborte olla. Nooremal, kes 43 sünnitas, pigem mitte.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina tean, et 1936 oli vanavanaema minemas aborti tegema, kuna oli juba 40. Ja viimasel hetkel otsustas ümber ning sündis minu vanaema.

Googeldasin veidi, tundub, Eesti Vabariigi ajal oli lubatud. Ja siis kuni 1955 oli keelatud ja alates 1955 jälle lubatud. Nii et jah, selle vanemal naisel võis ka aborte olla. Nooremal, kes 43 sünnitas, pigem mitte.

Üldiselt, kui abort on keelatud (aga on teada, et on võimalik), siis kipub see tähendama seda, et abprti tehakse salaja nurga taga kodustel meetoditel – mis igati suurendab võimalust, et tulemuseks on midagi enamat kui lihtsalt selle konkreetse raseduse katkemine.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üka põhjus, miks tänapäeval vaimseid probleeme rohkem on, võib olla looduse rütmidele vastu töötamine. Vanasti oli põhilne töötegemise aeg suvi, kui oli soe ja valge. Inimene on päevase eluviisiga loom! Nüüd töötame kõige intensiivsemalt talvel pimedas. Vanasti nokitseti talvel vaikselt tööriistu parandada jms.

Samuti töötame ööpäevaste rütmide vastu. Keskpäev oli vanasti keset päeva, kesköö keset ööd. Tänu elektrivalgusele lükkame nüüd oma päevad aina öö poole. Keegi maga enne ja pärast keskööd ühepalju, nagu tegelikult normaalne oleks.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis puutub sellesse, et naise koht on kodus, siis väga paljud naised valivad teadlikult eneseteostuse väljaspool kodu. Paljudel oleks võimalik kodus olla ja ainult lapsi kasvatada, aga nad eelistavad ise selle kõrvalt tööle minna, see ei ole sundkäik. Nii, et ei ole mõtet meelevaldselt enda isiklikku arvamust, kuidas õigem elada on teistele peale suruda

Mina ei ole kellelegi midagi peale surunud. Keegi tegi lihtsalt teema sellest, kuidas temal on hirmus hale vaesuses elavatest paljulapselistest naistest. Kuna mina olengi vaesuses elav paljulapseline naine, siis on mul ilmselt rohkem kui õigus sellele teemale vastata oma vaatenurgast. Eks ta raske on muidugi, aga mulle tundub, et rikkad lastetud naised on minust ikka õnnetumad. Ega nad muidu arstide vahet ei jookseks, tablette sööks ja oma suurtest katsumistest raamatuid kirjutaks. Aga miks see nii on, selle võiks küll keegi lahti seletada.

Sa oled “vaesuses elav paljulapseline naine” tänapäevase meditsiini ja sotsiaalabi tingimustes, elektrist ja internetist rääkimata. Sa tead, et kui su lapsed jäävad tõsiselt haigeks, saavad nad arstiabi, et neile on tagatud haridus ja kui teie pere peaks hätta jääma, siis on omavalitsus kohustatud teid aitama kasvõi miinimumi ulatuses.
Vana aja naised pidid hakkama saama ilma selliste garantiideta. Õigupoolest pole sul mingit õigust ennast nendega võrrelda.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis puutub sellesse, et naise koht on kodus, siis väga paljud naised valivad teadlikult eneseteostuse väljaspool kodu. Paljudel oleks võimalik kodus olla ja ainult lapsi kasvatada, aga nad eelistavad ise selle kõrvalt tööle minna, see ei ole sundkäik. Nii, et ei ole mõtet meelevaldselt enda isiklikku arvamust, kuidas õigem elada on teistele peale suruda

Mina ei ole kellelegi midagi peale surunud. Keegi tegi lihtsalt teema sellest, kuidas temal on hirmus hale vaesuses elavatest paljulapselistest naistest. Kuna mina olengi vaesuses elav paljulapseline naine, siis on mul ilmselt rohkem kui õigus sellele teemale vastata oma vaatenurgast. Eks ta raske on muidugi, aga mulle tundub, et rikkad lastetud naised on minust ikka õnnetumad. Ega nad muidu arstide vahet ei jookseks, tablette sööks ja oma suurtest katsumistest raamatuid kirjutaks. Aga miks see nii on, selle võiks küll keegi lahti seletada.

Sa oled “vaesuses elav paljulapseline naine” tänapäevase meditsiini ja sotsiaalabi tingimustes, elektrist ja internetist rääkimata. Sa tead, et kui su lapsed jäävad tõsiselt haigeks, saavad nad arstiabi, et neile on tagatud haridus ja kui teie pere peaks hätta jääma, siis on omavalitsus kohustatud teid aitama kasvõi miinimumi ulatuses.

Vana aja naised pidid hakkama saama ilma selliste garantiideta. Õigupoolest pole sul mingit õigust ennast nendega võrrelda.

Mul on õigus võrrelda ennast teiste praegusaja ühiskonnas elavate naistega. Valdav enamus neist on minust oluliselt rikkamad ja paremini kindlustatud. Minu lapsed kasvavad üles palju halvemates tingimustes, kui enamik nende eakaaslasi. Nende võimalused saada arstiabi ja head haridust on oluliselt piiratud. Ning meie pere on juba hädas, ma ei pea seda võimalust endale ette kujutama.

Siiski ei soovi ma oma kannatusi kirjeldada, vaid näidata, et ka sellistes tingimustes elades on võimalik olla õnnelik ja mingil arusaamatul põhjusel isegi õnnelikum, kui paljud rikkad lastetud naised, kelle elu on materiaalses mõttes äärmiselt mugav.

 

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nende võimalused saada arstiabi ja head haridust on oluliselt piiratud.

Arstiabi kohta ma ei oska kommenteerida, aga hea haridus kuni põhikooli lõpuni peaks küll olema igaühele kättesaadav, kui laps vähegi viitsib pingutada ja kui tal vähegi eeldusi on (selles mõttes, et intellektipuudega tõesti pole võimalik gümnaasiumisse sisse saada). Võimalik, et mistahes eriala õppima minna jah ei saa, kui oled paljulapselisest maaperest, kes ei saa linna kooli minevale lapsele seal eluaset võimaldada. Tasuta ühikakoha saab vist ainult mingites kindlates koolides. Aga kui lihtsalt tahta haridust, siis pärast põhikooli mingi asjalik kutsekas ja pärast seda kas või medõeks vmt õppida ei nõua perelt mingit rahalist panustamist. Ja haridus saab kindlasti hea, kui õppija ise asja tõsiselt võtab.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nende võimalused saada arstiabi ja head haridust on oluliselt piiratud.

Arstiabi kohta ma ei oska kommenteerida, aga hea haridus kuni põhikooli lõpuni peaks küll olema igaühele kättesaadav, kui laps vähegi viitsib pingutada ja kui tal vähegi eeldusi on (selles mõttes, et intellektipuudega tõesti pole võimalik gümnaasiumisse sisse saada). Võimalik, et mistahes eriala õppima minna jah ei saa, kui oled paljulapselisest maaperest, kes ei saa linna kooli minevale lapsele seal eluaset võimaldada. Tasuta ühikakoha saab vist ainult mingites kindlates koolides. Aga kui lihtsalt tahta haridust, siis pärast põhikooli mingi asjalik kutsekas ja pärast seda kas või medõeks vmt õppida ei nõua perelt mingit rahalist panustamist. Ja haridus saab kindlasti hea, kui õppija ise asja tõsiselt võtab.

Lugupeetud ühiskonna jõukamal osal on mingi liialdatult hale arusaamine mineviku vaestest. Ja liiga lilleline arusaamine tänapäeva vaesusest. Kujutada ette, et pärast maakolka põhikooli “mingi asjalik kutsekas” on võrreldav rikka pere näiteks Kadrioru  Saksa Gümnaasiumile või Gustav Adolfis gümnaasiumile järgneva ülikooliharidusega on lihtsalt naeruväärne.

See ei ole siiski põhiküsimus. Minu jaoks on oluline hoopis see, miks mõned inimesed kohutavalt ärrituvad, kui keegi viitab, et rikaste arusaamine vaeste elust ei ole päris realistlik. Ja võibolla on vaesed ise vaesuse alal rohkem eksperdid, kui kõrvaltvaatajad, kes teevad oma järeldusi haledate filmide ja raamatute ning ajaleheartiklite põhjal.

 

Ma saan muidugi aru, et teemaalgatajat inspireeris Milvi Martina Piiri ettekanne “100 aastat naiste tervist”, aga selle oleks võinud ju teemaalgatuses ära mainida. Ettekandes tuuaksegi välja, et rasestumisvastased vahendid parandasid naiste olukorda oluliselt (kuid see ei tähenda, et vaesed paljulapselised naised oleksid tingimata õnnetud) ja et tänapäeval on naiste vaimse tervise probleemid meeletult kasvanud (ja keegi ei tea, miks see nii on, kuigi oletusi tehakse).

https://feministeerium.ee/100-aastat-naise-tervist/?fbclid=IwAR3huhrxSShmZjyG6pSvnpPekusK0zLRxXQGdmrBdOjQxVTwnlmg-wmx4QY

+2
0
Please wait...

Postitas:
rosinakypsis

Ma arvan, et TA tõstatatud küsimusele andis k tõelähedasema vastuse see kägu, kes mainis, et kiriku silmis oli “oma seemne raiskamine” – e siis onaneerimine ja katkestatud suguühe – keelatud. See Piibliski kirjas. 150 a tagusel ajal vormis kirik veel suuresti tollaste inimeste mõttemaailma ja moraali. Ning küllap lähtuti ka põhimõttest, et kui jumal kingib lapse, kingib ta ka leiva – see arusaam pole praegusekski veel kadunud.

Ning tänapäeval nii levinud depressiooni osas näeb üks teooria tõepoolest põhisüüdlast kunstliku valguse ja ebaloomuliku elurütmi võidukäigus – seda ka juba mainiti. On üks hea raamat sarjast Looduse lood – “Päikest püüdes”, mida soovitan lugeda. Öö-päeva rütmi mittejärgimine mõjutab kogu organismi, rakkudest kuni ajukeemiani. Öövahetustes töötamine on muide üks teaduslikult tõestatud kantserogeenseid tegureid.

 

+2
0
Please wait...

Postitas:
rosinakypsis

Tahaks neile kohe soovitada, et elagu mõnda aega mõnes poollagunenud talumajas ilma veevärgi ja kanalisatsioonita ning hoolitsegu suure hulga laste ja loomade eest. Tulemus võib olla lausa imeline tervenemine.

Sellise jutu põhjal jätad sa küll väheke reaalsusest irdunud ja/või iseka inimese mulje.  Meenuvad kõik need “Kodutunde”  lood, kus enesega mitte toime tulevad  täiskasvanud sunnivad ka lapsi elama hallitavates ja veevärgita tubades, jättes samal ajal mulje, et lapsed on neile oi nii tähtsad ja oi nii armastatud. Ülimalt vastutustundetu maailmavaade mu meelest.

Sina võid ju oma lagunenud majas õnnelik olla, aga ära tule mulle rääkima, et su lapsed seda ka on. Mida vanemaks üks laps saab, seda teadlikumaks saab ta ka olmeoludest ja vaesusest ja “vallavaese” seisusest – ning erinevalt täiskasvanud otsustusvõimelisest inimesest ei saa tema oma elutingimuste parandamiseks midagi teha. Sinu kui lapsevanema kohus on eelkõige inimväärsete tingimuste tagamine oma lastele. Sinu vaesus ja hädad ei ole küll koht rinnale tagumiseks, need on sinu (ja su mehe) valikute tagajärg, mille all kannatavad nüüd ka lapsed.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav mõelda, et keegi inimene istub ja muudkui mõtiskleb pikalt 150a taguste katkestatud ja katkestamata suguühete üle. Poleks mul midagi targemat teha, ma mõtiskleks selle mõtisklemise üle pikemalt.

Mida imestada kui Ajaviitejuttudes on teema Michael Jackson – seksikas mees. Ma hakkasin lausa googeldama, et kas loen ikka nime õigesti, seda kõssut ei saa ju ometi keegi seksikaks pidada … kui mehekski üldse.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No kuulge täna ei suuda paljud enam elu ilma arvuti ja netita ette kujutada, mis siis elektrist rääkida. Kas inimesed olid enne netti ja elektrit depressioonis? Sama moodi ei olnud naised depressioonis, et nad palju lapsi said ja surm oli igapäevaelu osa. Kõik noored naised ihkasid mehele saada ja kartsid ikka pigem vallaliseks jäämist kui sünnitamist. No need puritaanijutud, et naised ei tohtinud voodis midagi tunda, olete kuskilt inglise kõrgklassi elu kujutavatest filmidest üles korjanud. Meite maarahvas elas üpris naturaalselt. Ehal käimised ja suvised aidas sussutamised olid ikka kahepoolne rõõm.

+2
0
Please wait...

Näitan 29 postitust - vahemik 61 kuni 89 (kokku 89 )


Esileht Pereelu ja suhted Üks suu juures toita..