Mina arvan, et ideaalses ja normaalses peres on elementaarne, et naine ja mees sellistest asjadest räägivad. Ja et naine võib rahuliku südamega mehele usaldada, mis tema kehaga toimub, ilma, et peaks kartma, et see kuidagi nende voodielule ja edasisele suhtele mõju avaldab.
Minu mõistes on see ideaalne suhe, kus naine ja mees jagavad teineteisega kõike.
Tunnen paljusid mehi, kes ei saa sünnitusel osaleda, kuna pärast seda ei ole naine nende jaoks enam seksuaalselt atraktiivne. Samad mehed sageli põlastavad imetamist. Rinnad – no kuidas sa pärast enam suudad nende rindade peale erutuda, kus otsas on titt piima imenud. Tean naist, kes sellepärast oma last ei imetanud, sest muidu ta mees ei taha teda pärast enam. Samad mehed peavad oluliseks, et naine oleks välimuse mõttes atraktiivsed. Need mehed vinguvad isegi paari ülekilo pärast jne.
Tunnen meest, kellel on range kriteerium. Naine ei tohi üle 55 kilo kaaluda. Mis te arvate, kui palju tal neid naisi on olnud? Kas ta on päriselt ka neid naisi armastanud ja õnnelikuks saanud? Vähemalt kaks tema naistest on tema nõude pärast söömishäire saanud. Kui naine peab end koguaeg piitsutama, et ta mehele ikka meeldiks ja konkurentsiks püsiks, siis varem või hiljem lõppeb see halvasti. Vanuse kasvades on samal mehel tekkinud ka vanusekriteerium. Mees ise on 46-aastane, aga naised peavad tingimata alla 30-aastased olema.
Teine mees. Naine ei suutnud kuidagi rasestuda. Kui lõpuks rasestus, siis rasedus katkes 5nda kuu pealt. Õnnestus uuesti rasestuda. Laps sündis keisriga. Operatsiooni ajal soovitati naisel teha sterilisatsioon, kuna edasised rasedused oleks ohtu kujutanud nii ema kui ka lapse elule. Ühesõnaga, naisel ei lubatud rohkem lapsi saada. Ta nõustus sterilisatsiooniga. Pärast seda jalutas mees minema. Põhjuseks tõi selle, et steriliseeritud naine ei ole enam naine – on kesksooline olend ja tema jaoks ei ole enam seksuaalselt atraktiivne. Jällegi, mees oli naisega koos nagu teatud tingimustel – kui sa oled selline ja selline, siis ma armastan sind. Kui ei ole, siis ma ei armasta sind.
Õiges ja heas suhtes on mees naisega suhtes naise enda pärast. Juhuslik ülekilo, oma lapse sünni juures viibimine jne ei võta ära lähedust ja armastust oma naise vastu. Viimane, vastupidi pigem lähendab omavahel. Normaalsel juhul armastab mees oma naist ka haiguses – vere, higi, pisarate, väljaheidete (eest ja tagant) nägemine ei võta armastust ära. Siinkohal ma ei propageeri muidugi seda, et naine võikski südamerahus enese eest hoolitsemise unarusse jätta – muutuda paksuks, lodevaks, laisaks ja olla hoolitsemata välimusega.
Olen ka 44-aastane. Üleminekuea vaevusi ei tunneta. Ehkki mina ei ole oma mehe jaoks vastikuks muutunud pärast 4 lapse sünnitamist (viibis kõikide sünni juures) ja väga pikaajalist imetamist, siis oma üleminekuea algamisest vist talle ei räägiks. Aastatega on meie väga pikaajaline suhe kahjuks kaugeks muutunud. Ma ei usalda teda enam. Teda tundes tean, et tema seksihuvi minu vastu ei kaoks, kuid parem on jätta rääkimata sellepärast, et ta võib minu usaldust kuritarvitada. Näiteks tüli käigus nina peale visata.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.10 10:13; 23.10 22:31;