Ühesõnaga tänapäeval laialdaselt levinud nn. kasvatusmeetod. Ma kasutan seda terminit sest paremat ma ei tea. Võib-olla on asjal veel mingi parem tehnilisem nimetus. Jälgin mitmeid blogijaid ja youtube influentsereid kellel on lapsed minu omadega samaealised, ehk eelteismelised, osal veidi nooremad. Ja ilmneb läbivalt et lastelt kodutöödes abi ei oodata üldsegi mingisugust. Ei hakka siin nende linke panema, meie oma ‘kuulsused’, osad on vene, muist inglise- ja üksikud ka rootsikeelsed aga vabakasvatust pooldavad neist daamidest eranditult kõik. Ehk siis jutus ja videos näed päevast päeva nende jäädvustustest kuidas pereemade õlgadel on kõik majapidamistööd, kokkamine, koduloomade, laste ohjamine, jne, ja selleks kulub neil kogu päev, iga päev. Enamikel on 3 ja enam last plus koduloomad, mis on ju äärmiselt töömahukas.
Lastelt (vanustes 4-19 ja vanemadki!) aga sellest hoolimata ei nõuta mingit panustamist. Muidugi, enamus neist pereemadest on kodused ja eeskätt tegutsevad oma sotsiaalmeediakanalite vedamisega – aga eks ole ju töö seegi, aega ja pühendumist nõudev, kusjuures blogitud ja vlogitud on enamikel pikki aastaid. Koduabilisi kas ei kaasata või seda avalikult ei kajastata. Va. ehk mõned üksikud.
Nii ka eestikeelsetes blogides käib läbi kuidas lapsed tegutsevad isekalt, on küllaltki nõudlikud vanemate vastu ja emad on nendega püsti kimpus. Lapsi üldjuhtudel ei distsiplineerita kui näiteks avalikes kohtades röökima pistavad, keelduvad arsti juurde minekust, või sodivad restoranis toiduga ja kassi sabast sikutavad. Osad kardavad et vanemaks saades kibestunud lapsed lahkuvad kodunt tagasivaatamata ja vanematega suhtlus jääb katki.
Teinepool neil seal tavaliselt töötab ja peab kogu kupatust üleval aga erilist nendepoolset kodustesse töödesse panustamist ei ole näha. Ja kuidas needsamad võsukesed neil ise tulevikus oma elu ette kujutavad?
Minul ei peaks lihtsalt füüsiliselt tervis sellele tambile vastu, isegi kui ma oleks puht kodune ja kannatust ja tahtmist jaguks. Teisalt ma nõuan lastelt küll kodutööde tegemist aga ega nad eriti entusiastlikult sellesse ei suhtu meil. Vahest jätavad nad ka tegemata ja nendepoolne initsiatiiv on samuti minimaalne. Samas mul pole samuti probleem jätta koristamine vahele kui keegi teine kuskilt otsast ei aita ja istutakse vaid nutiseadmetes. Sest siis taibatakse viimaks et keegi siiski peab end liigutama hakkama muidu pole enam puhtaid riideid ega nõusid ju enam võtta. Koduabilist ma ei taha kasutada meil polegi eriti palju ruume et ise koristada ei jõuaks ja teisalt ka põhimõtte küsimus. Ma siiski ootan et kõik teevad aeg ajalt midagi majapidamises ühiseks hüvanguks ja ei pidevalt ei lagasta oma kodus. Kusjuures enne lasteta elu arvasin ka mina et mis neist lastest ikka tahta, aga reaalsus on siiski teine. Mis te käod asjast arvate?
