Sa pead õppima asju tegema teisti, mitte tingimata kõigest loobuma.
Võtame söögitegemise:
– Mees olgu kaasatud, kui nagunii ka kodus. Miks sa üksi pead möllama? No kui kõrvetab kõik põhja, siis hakkida ikka oskab. Ja kui tulevadki suured tükid? Las siis olla, lõikad enne suhu pistmist väiksemaks.
– Õpi kasutama külmutatud köögivilju! Need ka valmivad tihti kiiremini. Ja ei, ei kao neis vitamiinid ega muutu maitse (kui sa neid just enne valmistamist ekstra sulatama ei hakka). – – Loobu 1-2h pliidi ääres seismist nõudvatest toitudest – need jäägu nädalavahetusse. Tööpäevadel tee toite, mis ei nõua sult palju tähelepanu (nt saad jätta pliidile vaiksele tulele 1-2h podisema ilma, et ise peaksid valvet pidama) või siis toidud, mille puhul seisad pliidi ääres max 30-40 minutit. Nt pastaroad, kartul misiganes lisandiga. Kasuta rohkem ahju, siis ei pea ka koguaeg segama – nt ahjukartul + pikkpoiss. Igasugused ahjuvormid, mis ei nõua tooraine eelnevat keetmist jne
– Isegi kui töötad kodukontorist, teed ju vahepeal pause. Neid pause kasuta nt kartulite koorimiseks vmt.
Koristamine:
– jaga koristamine tükkideks, nt hommikuse pausi ajal võtad mööblilt tolmu 10 minuti, 2 h hiljem alles teed/teeb mees tolmuimejaga jne
– või kasvõi jagada päevade peale – üks päev pühid mööblilt, teine päev põrand.
– lase ise nõudeid puhtuse osas lõdvemaks
– robottolmuimeja võimalusel
Ma olin koroona ajal üksi kodukontoris 2 väikelapsega ja neid eespool põhimõtteid (va mehe kaasamine, tema ei olnud kodukontoris) sain kõik tehtud. Pesu lappisin masinasse nädalavahetusel või kohe enne tööpäeva algust. No ei võta see meeletult aega. Kuivati on ka tore asi (siis mul ei olnud veel). Aga kui mul nt hiljem beebi oli kõhukotis, siis hoopis 4aastane võttis pesu pesumasinast välja ja lappis kõrvalasuvasse kuivatisse 😀 Täitsa omal soovil