Teema: Vaktsiinipass

#4034185:

Kas sa päriselt võrdled praegu arvutitehnoloogiat ja meditsiini? Mis on tehnoloogia kasutamisel pistmist teaduse usaldamisega? Ma ei kasuta arvutit või tõsta jalga autosse sest ma “usaldan teadust”. Arvutit kasutades ma ei augmenteeri seda ka mitte kuidagi oma organismiga.

Selline kommentaar näitab ainult seda, et sa tõesti ei mõista, mis asi see teadus on (ja mis see ei ole).

Sinu arvates siis arvutit võimalikuks tegevaid füüsikavaldkondi uurivad teadlased teevad oma tööd hästi, aga vaktsiine välja töötavad meditsiinivaldkonna teadlased on lollid ja ei oska midagi teha, kõik puha vandenõu ja mürgine jms?

Arvutit sul kõlbab kasutada, vaktsiini sul ei kõlba kasutada, kuigi mõlemad on välja töötanud oma ala spetsialistidest teadlased?

#4034793:

#4034770:

Sinu arvates siis arvutit võimalikuks tegevaid füüsikavaldkondi uurivad teadlased teevad oma tööd hästi, aga vaktsiine välja töötavad meditsiinivaldkonna teadlased on lollid ja ei oska midagi teha, kõik puha vandenõu ja mürgine jms? Arvutit sul kõlbab kasutada, vaktsiini sul ei kõlba kasutada, kuigi mõlemad on välja töötanud oma ala spetsialistidest teadlased?

Issand kui lolliks võib üks inimene teisi pidada. Ei. Pole nagu midagi rohkem mõtet öeldagi sellise asja peale. Mine loe teadusfilosoofiat natuke, vb valgustad oma meelt.

Nagu näha, sa ei suuda põhjendada, miks sul arvutitooteid kõlbab tarbida, aga vaktsiinitooteid ei kõlba tarbida.

Zuckerberg pole loonud ei arvutit ega internetti. Aga kuna ta on õppinud “computer science”, siis poolteadlaseks võiks ehk pidada.

#4035621:

Zuckerberg pole loonud ei arvutit ega internetti. Aga kuna ta on õppinud “computer science”, siis poolteadlaseks võiks ehk pidada.

Aina targemaks läheb. Kõik inimesed on mingit teadust õppinud, kas siis kõik on teadlased? Teadlane on ikka inimene, kes teeb ise teadust.

Mine usalda teadust edasi, mõtlemine nagunii sul välja ei tule.

#4035614:

Täitsa sooda ikka. Teadlased on loonud arvuti ja interneti? Kas Zuckerberg on ka äkki teadlane?

Sa ei saa sellest ka aru, et näiteks füüsikaseadusi tundmata ei ehita sa mitte mingit arvutit ega internetti?

Miks sinu meelest 16. sajandil arvuteid ega internetti ei ehitatud? Sellepärast, et füüsikast ei teatud sellisel määral, et mingit sellist seadet isegi kavandama hakata. Küllap leidus ka 16. sajandil unistajaid, kes fantaseerisid, kui hea oleks näiteks võlu-raamatukogu, kust raamatud võluväel iga huvilise juurde lendaksid, ilma et neil peaks ise järel käima. Aga selleks, et arviteid ja internetti saaks mingil hetkel ehitama hakata, pidid TEADLASED veel mitu sajandit uurima elektrit, materjale ja nende omadusi ja paljut muud.

Kuni ma seda arvutit endale kuidagi lihasesse või  isegi vereringesse suskama ei pea, on kõik ok.

Kinnitad täpselt seda, mida ma väidan. Need teadlased, kes loovad asju, mida tuleb endale süstida, on rumalad ja ei oska oma tööd korralikult teha, mistõttu nende töö kaudu valminud asju ei saa usaldada. Need teadlased, kelle töö tulemusena luuakse asjad, mida ei pea süstima, on targad, teevad oma tööd hästi ja seega selliseid asju võib usaldada. See on sinu maailmapilt. Päris rumal ja naeruväärne maailmapilt, peab ütlema.

#4036249:

#4035614:

Täitsa sooda ikka. Teadlased on loonud arvuti ja interneti? Kas Zuckerberg on ka äkki teadlane?

Sa ei saa sellest ka aru, et näiteks füüsikaseadusi tundmata ei ehita sa mitte mingit arvutit ega internetti?

Miks sinu meelest 16. sajandil arvuteid ega internetti ei ehitatud? Sellepärast, et füüsikast ei teatud sellisel määral, et mingit sellist seadet isegi kavandama hakata. Küllap leidus ka 16. sajandil unistajaid, kes fantaseerisid, kui hea oleks näiteks võlu-raamatukogu, kust raamatud võluväel iga huvilise juurde lendaksid, ilma et neil peaks ise järel käima. Aga selleks, et arviteid ja internetti saaks mingil hetkel ehitama hakata, pidid TEADLASED veel mitu sajandit uurima elektrit, materjale ja nende omadusi ja paljut muud.

Kuni ma seda arvutit endale kuidagi lihasesse või isegi vereringesse suskama ei pea, on kõik ok.

Kinnitad täpselt seda, mida ma väidan. Need teadlased, kes loovad asju, mida tuleb endale süstida, on rumalad ja ei oska oma tööd korralikult teha, mistõttu nende töö kaudu valminud asju ei saa usaldada. Need teadlased, kelle töö tulemusena luuakse asjad, mida ei pea süstima, on targad, teevad oma tööd hästi ja seega selliseid asju võib usaldada. See on sinu maailmapilt. Päris rumal ja naeruväärne maailmapilt, peab ütlema.

Ilus teooria????

Aga loe nyt päriselt ka, kuidas need asjad arenenud on. Raamatuid sellest küll ja veel…

#4036871:

#4036860:

arvuteid ei ehita teadlased, vaid insenärid, arendajad jne. ei lähtuta teadusesy ja teooriast, vaid katsetatakse. teadlased sekkuvad alles hiljem, et aru saada miks v kuidas asi töötab. siis vb peenhäälestatakse veel – nagu juhtus nt lennukitega jne.

meditsiiniski juhtub, et aegajalt hakatakse uurima, miks nt üks v teine ravimtaim, seen vms mingeid probleeme lahendada suudab.

selle asemel, et paugust kohe eeldada, et inimene seisab mandaadivaktsiini vastu,kuna ta on ala- või väärinformeeritud, oleks võimalik ka hoopis huvi tunda ja vb leida, et informatsioonist ja teaduslikkusest puudu ei ole.

peavoolust jagatav informatsioon on olnud liigagi ebateaduslik, et peatuv ja mõtlev inimene kuidagi tõsiselt saaks võtta. eriti momendist, kui äratuntavaid nügimisvõtteid kasutama hakati (sh vasturääkiva informatsiooni vaigistamine – informatsioon, mis kuulutati pahainformatsiooniks, kuid nüüd on ka avalikku aktsepteerimist saamas).

meditsiin ja inimesed – kuidas see kõik toimib pole kaugeltki nii hästi kaardistatud kui arvutid ja muud masinad.

inimest ei saa remontida nagu pesumasinat.

kas sa palun selgitaks, kes on sinu arusaamise järgi teadlased?

Nähtavasti on sinu arusaamise järgi teadlane isik, kes on mingit teadust veidi õppinud.

Mina olen ka teadust õppinud, aga ennast ei pea teadlaseks.

Aga nagu eespool öeldud, on teadlane isik, kes teeb ise teadust.

#4036937:

küsin siis niipidi, mis on sinu arusaamise järgi teadus?

mis ei ole teadus:
poliitikute väljaütlemised, ajakirjanduslikud esseed, arutlusvigade esitamine anonüümses foorumis, informatsiooni takistamine, valeinformatsiooni levitamine, pubmedi artiklite lugemine jne.

mis on teadus:
uurib erinevaid omadusi ja nähtuseid teadusliku metodika printsiipide piires.

Popper pakkus välja, et ebateadust ja teadust saab teineteisest eritstada negatiivi tõestades (falsification, via negativa – aka “ei ole leitud seost” ei ole sama mis “seose puudumine on kinnitatud sellistel ja sellistel alustel”).

Kui ma otsustan ise uurida nt vaktsiinide, autoimmuunhaiguste või autismi kohta – siis ka see ei ole teadus ning see ei tee minust teadlast – see on lihtsalt enda teadmiste täiendamine, või vaktsiinide puhul enese informeerimine haiguste ja ravi kohta täpsemalt (mida hea seadus lausa ütleb, et inimesed peaksid enne millegiga nõustumist natuke tegema – et sa teaksid, mis riskid on – sest vastutus jääb sinule jne).

Youtubest mingeid imelikke influencereid vaadates, kes oma hulle teooriaid teistega jagavad ei ole ei teadus ega oma teadmiste täiendamine – nagu ka delfi või objektiivi artikli lugemine jne, kuigi viimastest sa ootad paremat allikakriitilisust (esimestel pole seda tihtilugu üldse – nad ajavadki mingit oma väljamõeldud pada). Ajakirjandus ja influencerid on suuremas osas aeguv pahn.

Kui mingit masinat, tööriista, programmi loon – ka see ei ole teadus. See tuleb nokitsedes ja katsetades, kuidas miski töötab või mitte – ei ole vaja mingit teaduslikku metoodikat kasutada. Ja sedasi leiutatakse väga palju asju – sh lennukid ja arvutid.

#4037568:

#4037482:

Kui mingit masinat, tööriista, programmi loon – ka see ei ole teadus. See tuleb nokitsedes ja katsetades, kuidas miski töötab või mitte – ei ole vaja mingit teaduslikku metoodikat kasutada. Ja sedasi leiutatakse väga palju asju – sh lennukid ja arvutid.

Kui sa midagi tehnoloogilist lood, siis sa saad seda teha ainult ja ainult tänu sellele, et sul on kasutada kümnete põlvkondade teadlaste tööd. Tihtipeale leiutavad teadlased midagi ammu enne kui seda on võimalik praktiliselt ehitada. Et tänapäeval kuhugi foorumisse üks postitus genereerida, siis selle võimaldamiseks on läinud tuhandete teadlaste avastusi. Alates materjaliteadlastest ja lõpetades arvuteoreetikutega. Teaduslike meetodite mõistmiseks ei pea ise teadlane olema.

Kirjutad teadlaste tänule rohkem kui nad ära teinud on. Suurimad avastused ja leiutised on tulnud ehku peale, mitte teadusliku metoodika teel. Vt kuidas nt kosmiline radiatsioon avastati jne.

Aga kui nii kangesti tahad arvutite kasutamisega vaktsineerimist võrrelda, aga palun:

enne iga natuke olulisema/kallima seadme ostu guugeldan mis on antud seadme tüüpvead, vaatan reviewsi, võrdlen erinevaid variante – tootjate vahel on erinevusi, kvaliteedivead, mingid muud atribuudid jne.

võiks ka minna euronicsi teenindaja juurde, öelda, et tahan sellist asja ja siis usaldan mida iganes tema mulle soovitab – aga vat näed, ma pole seda sorti inimene.

kui ma nüüd loobun euronicsi töötaja soovitusest mingi kindel bränd vm lahendus mingile probleemile võtta, kas see teeb minust kohe kellegi, kes ei “usalda teaduslikku meetoodi”?

Või veel enam, kui euronicsi töötaja tuleb ise juurde ja lambist pakub elektritõuksi, väga ajakohane toode ju, siis pean kiiresti loobuma, sest antud tootega pole mul vähemalt momendil midagi peale hakata – kena valikuvõimalus, aga ärge nüüd peale suruge.

Kui mina jpt oleme covidit põdenud ja teada on, et naturaalne immuunsus on vähemalt samaväärne, kui mitte rohkem, süstiga – siis ei soovi seda; parem pakkuge midagi kosumiseks ja raviks.

Täna käis välismeedias väike naljakas uudistelaine ka üle – CDC tunnistab oma saamatist pandeemia osas ning rahva usalduse tagasivõitmiseks teevad mingeid korporatiivseid ümbernõtestamisi.

Teadus shmeadus 🙂

#4037686:

Tahaks väga teada, kuidas eesti meditsiin rahva usaldust tagasi võidab. Eeskujuks on võetud cdc ja euroopa ravimiamet, kuid kas nad ise ka kogu andmetega tutvusid.

Enamik inimesi pöörduvad endiselt perearsti poole, kui midagi häda on 🙂

Erameditsiin ei muutu vast nii dramaatiliselt.

Nö avalik tervishoid on küll põntsu saanud, aga ega sellel ennegi mingit olulist rolli inimeste igapäevaelus ei olnud ju…

#4037664:

#4037568:

#4037482:

Kui mingit masinat, tööriista, programmi loon – ka see ei ole teadus. See tuleb nokitsedes ja katsetades, kuidas miski töötab või mitte – ei ole vaja mingit teaduslikku metoodikat kasutada. Ja sedasi leiutatakse väga palju asju – sh lennukid ja arvutid.

Kui sa midagi tehnoloogilist lood, siis sa saad seda teha ainult ja ainult tänu sellele, et sul on kasutada kümnete põlvkondade teadlaste tööd. Tihtipeale leiutavad teadlased midagi ammu enne kui seda on võimalik praktiliselt ehitada. Et tänapäeval kuhugi foorumisse üks postitus genereerida, siis selle võimaldamiseks on läinud tuhandete teadlaste avastusi. Alates materjaliteadlastest ja lõpetades arvuteoreetikutega. Teaduslike meetodite mõistmiseks ei pea ise teadlane olema.

Kirjutad teadlaste tänule rohkem kui nad ära teinud on. Suurimad avastused ja leiutised on tulnud ehku peale, mitte teadusliku metoodika teel. Vt kuidas nt kosmiline radiatsioon avastati jne.

Aga kui nii kangesti tahad arvutite kasutamisega vaktsineerimist võrrelda, aga palun:

enne iga natuke olulisema/kallima seadme ostu guugeldan mis on antud seadme tüüpvead, vaatan reviewsi, võrdlen erinevaid variante – tootjate vahel on erinevusi, kvaliteedivead, mingid muud atribuudid jne.

võiks ka minna euronicsi teenindaja juurde, öelda, et tahan sellist asja ja siis usaldan mida iganes tema mulle soovitab – aga vat näed, ma pole seda sorti inimene.

kui ma nüüd loobun euronicsi töötaja soovitusest mingi kindel bränd vm lahendus mingile probleemile võtta, kas see teeb minust kohe kellegi, kes ei “usalda teaduslikku meetoodi”?

Või veel enam, kui euronicsi töötaja tuleb ise juurde ja lambist pakub elektritõuksi, väga ajakohane toode ju, siis pean kiiresti loobuma, sest antud tootega pole mul vähemalt momendil midagi peale hakata – kena valikuvõimalus, aga ärge nüüd peale suruge.

Nüüd tuleb see koht, kus sa pead valima toodet, mille kohta su enda pädevus on olematu. Ei, google ei ole hea koht ravimite ja ravimismetoodika valimiseks. Mul oli kunagi tuttav, kes teadis kõike automaatkastidest. Ta ei tegelenud autode müümisega, aga võis une pealt lugeda autod,  mille kast läks 10 aasta jooksul katki ja seda ainult tänu kogemusele. Arst on spetsialist kes puutub aastas kokku tuhandete patsientidega, Euronicsi müüja on analoog ravimifirma esindajale. Aga eks sa ise tead keda usaldad.

#4037664:

t kuidas nt kosmiline radiatsioon avastati jne.

Kas sa mõtled reliktkiirgust?

See avastati nii, et koguti teaduslikke andmeid selle kohta, kuidas univesrum toimib. Seejärel ekstrapoleeriti neid arusaamu ajas tagasi, kuni jõuti univesrumi alguspunktini, ja modelleeriti, kuidas asjad pidid juhtuma füüsikateadmiste põhjal. Ja sellest modelleerimisest koorus välja, et kui loodud teooria universumi tekkeloo kohta peab paika, siis peaks universumit täitma mingi nõrk taustkiirgus, sest see tulenes otseselt nendest arvutustest. Ja kui siis otsima hakati, siis leitigi, et tõepoolest selline kiirgus on olemas, ja seega sai teooria kinnitust.

See on kõik 100% teaduslik meetod.

Kui mina jpt oleme covidit põdenud ja teada on, et naturaalne immuunsus on vähemalt samaväärne, kui mitte rohkem, süstiga – siis ei soovi seda; parem pakkuge midagi kosumiseks ja raviks.

Aga seda telegramm sulle ei öelnud, et naturaalne immuunsus on palju varieeruvam kui vaktsineerimisega saadu ning paljudel inimestel on see vaktsiiniga saadust palju kehvem. Seda ka ei öelnud, et vaktsineerimine boosteriga vähendab haiglasse sattumise tõenäosust keskmiselt 80%. Ja haiglasse siiski sattudes vähendab omakorda intensiivi sattumise võimalust. Seda ka telegramm ei öelnud, et iga uue nakatumise raskus ei ole seotud sellega, milline oli eelmise nakatumise raskus. Seda ka ei öelnud, kui rasked ja invaliidistavad võivad olla koroona tüsistused, mida esineb palju kordi sagedamini kui vaktsiini tüsistusi. Seda ka ei öelnud, kuidas koroona kahjustab paljusid elundkondi üle kogu organismi. Ja nii edasi.

Aga need inimesed, kes selle kõik on endale selgeks saanud, saavad aru, et see “loomulikul teel” omandatav immuunsus on liiga kõrge hinnaga, et sellega riskida. Ei vaktsineerimine ega läbipõdemine ei anna eluaegset kaitset, vaid immuunsust peab perioodiliselt uuendama. Kui sa kavatsed seda uuendada ainult ilma vaktsineerimata läbi põdedes, siis palun ära roni meditsiinisüsteemi koormama, kui järgmine haigestumine enam ei lahene kerge nohuga. Ja ära roni meditsiinisüsteemi koormama, kui kopsud, maks, neerud ja aju hakkavad korduva põdemise tõttu üles ütlema.

Vaktsineeritud haigestuvad ja põevad ka, aga vaktsiin kergendab reeglina haiguse kulgu ja sellega ka tüsistusi sellisel määral, et vaktsineeritu saab endale lubada palju suuremat koguarvu läbipõdemisi ja mingeid raskeid koroonatüsistusi ei pruugi kõige selle peale kokku saadagi.

#4038617:

#4038344:

t kuidas nt kosmiline radiatsioon avastati jne. Kas sa mõtled reliktkiirgust?

See avastati kogemata. Uurijad arvasid, et sat pannil on linnusitt, mis seda häält tegi jne. Väga teadluslik ????

Sa oled nagu natuke uurinud seda teadusevärki, aga uuri edasi. Ei ole ikka nii, et kusagilt ilmusid teadlased ja siis koopast koliti paneelmajadesse kus arvutid piiksusid ja kõik tänu teadlastele.

Tsivilisatsioone – sh kõrgtsivilisatsioone oli ka enne valgustusajastut jne. Ära nüüd selle teaduse ja elektriga oma pead päris ära löö.

Ja ravimite osas… No issand. Sa vist ei tea sedagi, et praegu kõige levium meditsiiniharu kasvas välja allopaatiast jne. Enne seda, kui USAs seal reguleerima hakati (enne seda, kui suured meditsiinikompaniid alguse said) kasutati siiski ravimtaimi – sh ikka enamikud sellised, mida on juba tuhandeid aastaid kasutatud.

Kuidas üks teie lemmik-haiguseid maailma esimese ametliku vaktsiini sai? Katse-eksitus meetodil (piimalüpsjates täheldati paremat vastupanu). Ei olnud mingeid katseklaasi ja humaniseeritud hiirekesi. Kes katsetas enda peal, kes teiste.

Võiksid vähemalt põhimõisted endale selgeks teha. Katse-eksituse meetod tähendab seda, et proovitakse erinevaid suvalisi lahendusi kuni sobiv leitakse. Katse eksituse meetodi tüüpiline näide on Edison, kes tegi hõõglambi leiutamiseks tuhandeid proove eri materjalidega, millest mõned olid tõesti jaburad. Edison vajas tulemust, mitte seletust. See vahe on tulemusele orienteeritud leiutajal ja teadlase. Kuid rõugevaktsiini leiutamise alus on vaatlus, hüpotees ja siis alles katse.

#4038344:

Aga seda telegramm sulle ei öelnud, et naturaalne immuunsus on palju varieeruvam kui vaktsineerimisega saadu ning paljudel inimestel on see vaktsiiniga saadust palju kehvem.

Appi, kui rumal jutt. Igasugune statistika näitas selgelt, et läbipõdemine annab kordades parema kaitse ja nii on see ka teiste nakkushaiguste puhul, mille vastu vaktsineeritakse.

#4038344:

Seda ka ei öelnud, kui rasked ja invaliidistavad võivad olla koroona tüsistused, mida esineb palju kordi sagedamini kui vaktsiini tüsistusi.

BS! Vaktsiinitüsistusi on kordades rohkem.