Teema: Vanemas eas lapsevanemaks

#4130114:

Mina tegin. Olin alati kahte last soovinud ja kui lõpuks, pikkade otsimiste tulemusena mehe leidsin, tegime ära.

Praegune elu on väga raske. Laps on normaalse arengukäitumisega, aga minule on see üliintensiivne ja ma olen väga kurnatud. Elu on juhuslik-lesestusin, kui laps oli beebi. Nüüd proovin kõigega üksi toime tulla ja see käib peaaegu, et üle jõu.

40ndates tahaks raanatuid lugeda, vannis mõnuleda ja suuremate lastega matkata, mitte öösiti üleval olla, pidevalt haiget mudilast põetada ja legodega maju ehitada.

Aga see on minu kogemus. Mul on endast vanem sõbranna, kes sai minuga ühel ajal lapse ja ta ei kurda kordagi.

Tohoh, lausa üle jõu?! Mina sain kaks viimast last 40+ ja mees 10 aastat vanem. Oleme sportlikud, nooruslikud ja sekunditki ei kahetse. Midagi ei käi üle jõu.

Never ever ei taha ma mingeid raamatuid lugeda:)

Sa pead ikka ise otsustama. Meie hakkasime kolmandat üritama, kui olin 35. aastane. Laps õnnestus saada 2 aastat hiljem. Selles vanuses võib see rohkem aega võtta. Minu tegelik unistus oli 2+2 – 2 vanemat last ja 2 pisemat. Vanemate laste pealt nägin, kui tore on koos kasvada. Nad on ka praegu head semud. Aga – jäin oma plaaniga hilja peale 🙂 Kui pesamuna oli aastane, tundsin, et kahe väikse lapsega ma enam tegeleda ei jaksaks. Oleksin pidanud varem oma plaani realiseerimisega alustama 🙂  Kui Sul on toetav mees kõrval ja energiat ja tahet jagub, ära pikalt heieta! Vend või õde võiks ikka lapsel olla. Minu lapsed on praegu: 20, 18 ja 8. Vanemad lapsed tegelevad ka väiksemaga, õpetavad teda, mängivad. Ja loevad vahel mulle sõnu peale, et kuidas oleks ikka parem teda kasvatada 😉 Tore on!

Naise vanus oleks nagu enam-vähem, aga mees on küll lapse saamiseks vana mis vana! Vanadel meestel suur tõenäosus haige laps saada ja meeste surmadki 60+ vanuses on üsna sagedased. Ma isegi ei mõtleks lapse peale sellises vanuses kaaslasega!

#4130125:

#4130118:

Never ever ei taha ma mingeid raamatuid lugeda:)

Imelik asi, millega uhkustada.

No see oli nali ilmselgelt.
Lahe postitus oli, energiat täis.

Elu parim otsus oli saada teine laps, ise olin 41 ja mees 49. Esimese lapse ajal emapalka ei olnud, seega puhas lust, kui riik su kodus olemise kinni maksab. Üksjagu karjääri ka tehtud, seega sain korraliku emapalga. Ja just paras aeg paar aastat kodus olla, aeg maha võtta. Praegu on laps juba 16.

Ahjaa, laps ei ole takistanud raamatute lugemist ega vannis mõnulemist. Raamatuid lugesin siis, kui lapsele rinda andsin, aga õhtul tegeles lapsega isa, siis käisime vanema lapsega kvaliteetaega veetmas – poes, kohvikus, raamatukogus või siis vedelesin vannis.

Kolm aastat oli mees ära tööreisil? Ära aja pada, mis imekoht see oli, kust koju ei saanud enne kui praegu? Last ei saaks. Olem 39-aastane, mees 54-aastane. Absoluutselt teised soovid ja elud on meil, tigelappe vahetada ja karjuva vääksuga öösel üleval passida meie ellu kindlasti ei sobi.

Kui on valik raamatute lugemine või laps, siis valiks lapse. Raamatuid jõuad lugeda, aga lapsi lõpmatuseni ei saa.

#4130183:

#4130148:

Naise vanus oleks nagu enam-vähem, aga mees on küll lapse saamiseks vana mis vana! Vanadel meestel suur tõenäosus haige laps saada ja meeste surmadki 60+ vanuses on üsna sagedased. Ma isegi ei mõtleks lapse peale sellises vanuses kaaslasega!

See on küll vale info, et vanematel meestel on suurem tõenäosus haige laps saada. Ei ole sedasi. Sperma uueneb pidevalt ja pole vahet kui vana oma see on. Vanemal naisel tõesti on suurem võimalus haige laps saada.

Ei ole vale info.

But a large 2014 study based on Swedish medical records hinted that the odds of autism among children born to fathers older than 45 are about 75 percent higher than for children born to fathers in their early 20s. And a 2010 analysis of Swedish data found that men over 55 are four times as likely to have a child with autism as men under 30.

https://www.spectrumnews.org/news/link-parental-age-autism-explained/

Analüüsi nüüd ennast muus osas, kui selle tahtmise soovi kõrvale jätad korraks. Või oled kõik l’äbi mõelnud juba? Kas sa suudad pühenduda(mees ka muidugi) kõik need eesolevad aastad lapsele, ja eks nüüd, sellises eas vanemad peaksid just olema teadlikumad ja pühenunumad, kui noored inimesed. Siiski arvesta 18 aastat. Kuni koolini on üks tegelemine ja mängimine ja koos olemine. Kui kool algab, siis mäng jääb tahaplaanile ja tulevad muud asjad.

Ma olin kolmanda lapse sündides 39 ja neljanda sündides 42, aga mees oli tublisti noorem kui sinu oma ja sellegipoolest oli asju, milles ta tervise tõttu aidata ei saanud. Kui sa väga tahad, siis saa muidugi, aga lihtsalt arvesta sellega, et sul ei pruugi mehest lapse kasvatamisel eriti füüsilist abi olla ja keskmist eluiga pea ka jah meeles.

Kui soov on siis muidugi. Kui on mure vanuse/tervise pärast siis võib-olla arstiga konsulteerida ja uuringuid teha enne.

Ise noor, aga ka kõhklesin kas saada teine laps ja praegu mõtlen, et parim otsus üldse.

Sinu enda vanus on selline, et võiksid vabalt veel ka 2 last saada, ilma et sa “vanemas eas” ema oleksid, aga mehe vanus paneb mõtlema. Arvesta ka, et lisaks keskmisele elueale mängivad vanemaks olemise juures rolli ka elukvaliteeti halvendavad kroonilised haigused ja sinu mees on juba eas, kus risk nende tekkeks on väga kõrge. Kas sa oled valmis võimaluseks, et pead väikelast kasvatama olukorras, kus su mees peab järsult halvenenud tervise tõttu töölt lahkuma? Kus sa pead ehk lisaks lapsele ka mehe eest hoolitsema? Saad sa sellega hakkama nii materiaalselt, füüsiliselt kui emotsionaalselt? Sa mainisid ärevushäiret, oled sa sellest üle saanud?

Enim ajab mind aga termaalgatuses segadusse hoopis jutt mehe pikaks ajaks välismaale jäämisest pandeemiaga seoses. Töötan juhtumisi valdkonnas, mis tegeles mh ka liikumistega pandeemia esimese kevade ajal ja tean seetõttu, et isegi väga rangelt lukku pandud riikidest sai inimesi hea tahtmise korral koju lennutada. Hiljemalt 2020 aasta lõpuks olid inimesed isegi ühest täiesti suletud riigist teise samasugusesse liigutatud ja tuletame meelde, et Eesti ei kuulunud nende suletud riikide hulka (riik ei takistanud Eestisse sisenemist ühestki maailma riigist, kehtis vaid isoleerumisnõue). Kui su mees just Põhja-Koreas polnud (ja ma suudan välja mõelda väga vähe töökohti, mis inimesi tööasjus sinna komandeerikid), siis hiljemalt 2020 suveks oleks ta pidanud vähimagi soovi ja rahalise ressursi korral kodus pere juures tagasi olema. Kui ta seda aga ei teinud ja jättis sind selle asemel ebakindlatesse oludesse lapsega üksi, ka ajal, mil sul olid juba vaimse tervise probleemid (ärevushäire), pidid tal olema selleks omad põhjused ja ma sinu asemel mõtleksin väga tõsiselt, kas sa ikka näed neid põhjuseid objektiivselt ja kas need samad põhjused ikka laseksid tal uuele lapsele heaks isaks olla.

Minu meelest saad sa lähtuda ainult sellest, kas sa ise tahad teist last. Last ei saada olemasoleva lapse kaaslaseks, ta on omaette inimene. Võibolla ei saaks nad omavahel läbigi, vanusest tulenevalt võivad olla täiesti erinevad mängud ja sõprusringkonnad.

Kui su mees ja sina ise kogu südamest last tahate ja oled võimeline rasestuma, siis ei ole teie vanus küll midagi erilist. Osad räägivad siin nagu valmistuks 80-aastased last saama.

#4130151:

Pühap Raadio Elmaris rääkis Boris Lehtlaan (77) et võiks veel isaks saada.

Vanainimesed muutuvad dementseks jah ja hakkavad segast panema.