Päriselt tahate, et 15 sekundit filmist võtab vaade, kuidas inimene tabletile vett peale kaanib?
Minu arust ka on imelik oodata, et kõiki asju päris reaalselt näidataks, sest ei saa ju filmi niimoodi venitada, palju asjad tegelikult aega võtavad. Näiteks joostakse restoranist tihti maksmata minema või visatakse mingi suva raha ilma arveta lauale, kui koju tullakse, on uks juba lahti, ei hakata võtmega seal pusima sada aastat jne, jne. Loomulikult ei hakata ka rohu võtmisel poolt klaasi kulistama.
see tabletivärk tõesti – peotäis pille pannakse suhu, ja vahel üldse peale ei jooda (kui siis lonks viskit). No mul jääb üksik vitamiin isegi suu lakke kinni…
See, kui vaaritatakse õhtusöök, oodatakse kaaslast viis minutit (seda ei saabu), ja siis kallatakse kogu vorm kraanikaussi või prügisse?!? Ni misasja, kas ei või siis homme süüa seda.
Jah, see ka veel tõesti, et haiglaseriaalides on arstid ja õed kõvad lepitajad surija ja sugulaste vahel. Täitsa ime kohe, et neil selle hingehoidmise kõrval teiste patsientidega üldse aega tegeleda on.
Üleüldse on naljakas, et patsientide eludesse ennast nii palju topitakse
Ja arstid murravad patsientide kodudesse sisse, et haiguse põhjuseid uurida
Jah, see ka veel tõesti, et haiglaseriaalides on arstid ja õed kõvad lepitajad surija ja sugulaste vahel. Täitsa ime kohe, et neil selle hingehoidmise kõrval teiste patsientidega üldse aega tegeleda on.
See käib tegelikult nii meediku kui hooldaja töö hulka. Kui patsient on haiglapersonalile andnud loa oma sugulastega ühendust võtta, siis on ju kõik õige. Tänapäeva meditsiinis järgitakse printsiipi, et patsiendi peret (tema loa puhul muidugi) ei jäeta protsessist kõrvale. Eriti, kui tegu on pikaajalise haigega. Tähtis on näha suurt pilti ja nt pere omavahelised suhted on patsiendi raviloos alati ära märgitud. Loodan, et see on nii ka Eestis.
Imelik küsimus. Isegi puhas loogika ütleb, et maole on kasulikum ravimit koos vedelikuga võtta, kui just ei ole mingi spets ravim, mis nõuab vastupidist. Huvitav, et siinsamas teemas muretsetakse selja pärast, mis kohvri juurde kummardumisel haigeks võib jääda, aga mao tervisele ei taibata mõelda.
Päriselt tahate, et 15 sekundit filmist võtab vaade, kuidas inimene tabletile vett peale kaanib?
Poolt klaasi vett jood 15 sekundit? Ja samal ajal võib ju taustal muu tegevus edasi käia, ega see pole ravimireklaam, kus suures plaanis peab jooja nägu näitama.
(Muidugi Eesti filmides, kus pool ajast niihknii sügavamõttelisel pilgul vaikides kaugusse vahitakse, polekski ehk 15-sekundiline klipp veejoomisest kõige hullem võte.]
Keegi filmis pantvangi võetakse, istub ta nt terve öö käed selja taha seotud, siis ei teki asjaosalisel kunagi kehalisi hädasid (kui ei taheta just näidata, et vetsus käimise käigus põgeneda püüab vmt). Või mingid barbarid on kellegi kinni püüdnud ja veavad inimest pikka maad oma kodukohta. Kõik kinni püütud näevad alati peaaegu viisakad välja (juuksed ehk kergelt sasitud ja nägu rokaseks mökerdatud), neil pole selg märjaks higistanud ja samuti kehalisi hädasid.
Liigutakse looduses, siis pole seal kunagi putukad kimbutamas. Mõelda nt Eestis suvel metsas viibimisele, siis on hullem sääse/parmu/kärbse/põdrakärbse pilv ümber ja poole ajast peletad satikaid minema. Filmis ei saa kunagi keegi mõnelt hammustavalt putukalt litakat näkku, nii et silm kinni paistetab.
Filmides on kohver voodil loogiline kaadri huvides. Pakkiv näitleja on tervenesti näha, nägu paista jne. Kui ta veel samal ajal räägib ka, mis nurga alt seda uppis taguotsa peaks siis filmima? Kodus kohvrit voodile ei pane, mul riideruumis pole voodit. Pesu toon magamistoast alla näpus, kui pakin. Film ei pea just alati tegelikkust kopeerima. Kuigi mulle meeldis vanade vene filmide külaelu, see oli küll üsna realistlik.
Imelik küsimus. Isegi puhas loogika ütleb, et maole on kasulikum ravimit koos vedelikuga võtta, kui just ei ole mingi spets ravim, mis nõuab vastupidist. Huvitav, et siinsamas teemas muretsetakse selja pärast, mis kohvri juurde kummardumisel haigeks võib jääda, aga mao tervisele ei taibata mõelda.
Need inimesed, kes mao tervise pärast ei muretse, joovad päeva jooksul nii palju, et pole vajadust juua lisa.
Imelik küsimus. Isegi puhas loogika ütleb, et maole on kasulikum ravimit koos vedelikuga võtta, kui just ei ole mingi spets ravim, mis nõuab vastupidist. Huvitav, et siinsamas teemas muretsetakse selja pärast, mis kohvri juurde kummardumisel haigeks võib jääda, aga mao tervisele ei taibata mõelda.
Need inimesed, kes mao tervise pärast ei muretse, joovad päeva jooksul nii palju, et pole vajadust juua lisa.
Saad sa aru, paljud tabletid on sellise toimega, mis võivad mao peale hakata, seepärast tulebki neid koos rohke veega võtta.
Olen täheldanud kolme imelikku asja, mida filmides tihti näeb:
1. Kohvrit pakitakse nii, et see tõstetakse voodile. Pole kunagi aru saanud, miks pannakse must kohver, millega mööda tänavaid ja lennujaamasid kolistatakse voodile. Päris rõve mõelda, et hotellis peatudes võib vabalt olla, et keegi on oma rokase kohvri tõstnud diivanile, kuhu mina nt öösärgis istun.
.
Oleneb ju elamise suurusest. Mina panen kohvri kas elutoa lauale või diivanile. mul on kodus kass ka, kes käib õues ja seejärel kodus kus tahab.
Jah, see ka veel tõesti, et haiglaseriaalides on arstid ja õed kõvad lepitajad surija ja sugulaste vahel. Täitsa ime kohe, et neil selle hingehoidmise kõrval teiste patsientidega üldse aega tegeleda on.
See käib tegelikult nii meediku kui hooldaja töö hulka. Kui patsient on haiglapersonalile andnud loa oma sugulastega ühendust võtta, siis on ju kõik õige. Tänapäeva meditsiinis järgitakse printsiipi, et patsiendi peret (tema loa puhul muidugi) ei jäeta protsessist kõrvale. Eriti, kui tegu on pikaajalise haigega. Tähtis on näha suurt pilti ja nt pere omavahelised suhted on patsiendi raviloos alati ära märgitud. Loodan, et see on nii ka Eestis.
Eestis ei märgita selliseid asju ära anamneesi võttes. Need kooruvad siis välja, kui patsient on juba paar päeva haiglas ja keegi teda vaatama ei tule. Ühel õel on vahetuses 10-20 patsienti, seega mingit isiklikku suhtlust väga ei ole, hooldajad teavad patsientidest palju rohkem.
Ühel õel on vahetuses 10-20 patsienti, seega mingit isiklikku suhtlust väga ei ole, hooldajad teavad patsientidest palju rohkem.
Suurem osa neist ei oska ka eesti keelt ega tunnegi patsiendi vastu mingit huvi. Ma küll pole märganud, et hooldaja midagi patsiendist teaks.
Noh kui ma veel haiglas töötasin, siis minuga koos töötavad hooldajad teadsid. Aga väga suur roll on jah, kuidas personal omavahel läbi saab ja kuidas bosdidega suhtlus on. Ma iial ei soovi tööd teha hiigel haiglates, sest liiga tugev kasti süsteem on.
Mind hämmastavad filmides enim toidu ja söömisega seotud teemad. Just seesama kui kurdetakse kui näljane ollakse, võetakse kahvel kätte, siis vistakse kahvel taldrikusse ja tormatakse minema. Või kaetakse peolaud ohtrate vaagnatega, millest keegi toitu ei puutugi ja siis peale söömaaega visatakse kõik “jäägid” prükki. Ma saan aru, et 20 minutit mälumist jutti näidata pole filmi mõttes mõistlik aga kui vestlus toimub söömise ajal siis võiks ju näha ka taldriku tühjenemist…
Arstid hakkavad heast peast üksteisele selgitama lihtsamate meditsiiniliste protseduuride olemust ja mõistete definitsioone (jah, ma saab aru, et see on vaataja jaoks, lihtsalt naljakas on).
Naisi ei vaeva kunagi menstruatsioonihädad (ka pättide kätte vangistusse sattudes, tulnukate rünnaku või zombiapokalüpsise käigus).
Pätt tulistab ja tulistab, kuid peategelasele pihta ei saa. Superkangelaste puhul lasevad pätid vaid kõige kergemini kaitstavat piirkonda (nt tulistatakse mugavalt vaid keha üla- või keskosa, kus Kapten Ameerika tõstab oma kilbi ette või Wonder Woman tõrjub kuule randmekaitsmetega — jalgadesse tulistamist pätid ei tunnista).
Tegelased räägivad omavahel ja üks on samal hetkel teise poole seljaga (s.t. mõlemal näod kaamera suunas). “Vaprad ja ilusad” seebikas möödusid vist pooled jutuajamised niimoodi.<!–/data/user/0/com.samsung.android.app.notes/files/clipdata/clipdata_bodytext_220907_231019_522.sdocx–>
Märulifilmides, eriti vesternites, kui laskmiseks läheb, siis lastakse kuulirahe all pea püstiasendist ette, aga see jääb samale tasapinnale, mitte ei tõmbuta nt kivi või palgi taha. Jääb mulje, et kauboikübar tõrjub ka kuule edukalt, need isegi ei riiva seda, augustamisest rääkimata 🙂 Tegelikkuses saaks kangelane kuuli siis mitte otsaette või näkku, vaid lagipähe või piki kukalt.
