Teema: 18-aastane laps tahab kolida eraldi elama. Kuidas suhtuda?

#3986884:

Pigem finantspool, et kas vanem peaks rahaliselt igakuiselt toetama töötavat last

Kuni 21-aastase õppiva lapse puhul on vanematel ülalpidamiskohustus sõltumata sellest, et laps kooli kõrvalt tööl käib.

Normaalne. Las kolib, paljud lähevad juba paar aastat nooremanagi teise linna keskkooli näiteks ja sisuliselt hakkavad juba omaette elama ka.

Kui kavatseb üürida korteri oma raha eest siis pole üldse midagi keelata ju, natuke teine asi oleks, kui tütar nõuaks, et vanemad hakkaksid ta üürikorterit kinni maksma, kuigi elatakse samas linnas.

Ja lisaks veel – palju hullem oleks kui tütar oleks 25+ ja ei sooviks niipea kodust välja kolida.

#3987417:

Minu lapsed praegu nooremad, aga minu plaan on selline, et selleks ajaks kui nad saavad täisealiseks, saavad mõlemad Tallinnas väikese ühetoalise korteri iseseisva elu alustamiseks, kuhu võivad kolida kasvõi kohe, kui 18 saavad, aga soovi korral ka mõned aastad hiljem. Mitte ei pea hakkama üürima. See on neile siis kaasavaraks ja sealt edasi vaatavad ise, kaua seal elavad, kas müüvad selle maha ja kasutavad sissemaksuraha suurema elamispinna sissemakseks või millegi muu jaoks. P.S. Ma pole mingi rikkur, vaid tavaline palgatöötaja. Hetkel üks korteritest juba olemas, maksan laenu, üürnik sees. Loodan varsti teise ka osta.

eks see sõltub ikka palgast ka. ja juba olemasolevatest laenudest.

meil on nt perele maja (Tallinnas) ostetud laenuga. mittemingil juhul pole võimalik lisaks majalaenule meie palkade juures taotlema juurde veel teist või kolmandat laenu, et osta igale lapsele lisaks veel nö igaks juhuks korter.

niipalju vast sääste leiaks, et ilma laenuta osta korter kuhugi väikesesse maakohta, nt kesk-eestisse või ida-eestisse, aga sinna vaevalt laps kolida tahaks tulevikus.  ja sellises kohas pole võimalik korterit vahepeal üürile ka anda. kui üldse, siis vaid tasuta, mõnele kohalikule külajoodikule, kelle naine välja visanud.

Olen arvamusel, et gümnaasiumi lõpuni peaks laps kodus elama. Jah, tööl võib käia küll taskuraha teenimiseks, kuid noore inimese põhiline eesmärk peaks olema õppimine. Kui liiga palju aega ja energiat läheb raha teenimisele, olmeasjadele (kokkamine, koristamine, pesu pesemine, poes käimine jne), ja võimalik et ka meelelahutusele, siis paratamatult õppimine kannatab ning on oht jäädagi kõrgharidusteta ja madalapalgaliseks.

P.s. Olen ka ise tööl käinud alates 18.a, selle kõrval sai ülikool lõpetatud. Põhjuseks keerulised suhted vanematega ja vähe tuge nende poolt. Sain hakkama, aga oma lastele sellist elu ei soovi. Noore inimese elus võiks olla rõõmu ja vaba aega, mitte aga lõpmatult kohustusi. Tööd jõuab veel eluaeg rabada.

#3987461:

Teemaalgatuses on kirjas, et laps käib tööl ja üürib korteri enda teenitud raha eest.

Ega elamiskulud siis ainult üürimaksest koosne. Vaevalt, et see korter tuleb koos nõude, pesupulbri jm, säärasega. Ilmselt tassi, taldriku ja söögiriistad saab kodust kaasa võtta. Voodipesu ja mõne rätiku ka. Aga ei saa eeldada, et vanemad ostavad nüüd talle ka potte-panne ja pesuresti ning tolmuimeja või triikraua. On terve hulk tavalisi igapäevaseid asju, mille peale ei mõtlegi kuni need sul iga hetk võtta on.

#3987702:

Tolmuimeja ehk veel, aga pakun, et enamus 18-aastaseid ei tunne pesuresti ja triikraua järele mingit vajadust:)

Hakkab kodus pesu pesemas käima? Hoiab ühtlasi ka pesuvahendi pealt kokku ning eks süüa antakse vast ka.

Miks mina, kes ma väga oma vanemaid armastan, üksi elada tahtsin? Minu jaoks on teiste inimeste pideva tähelepanu all elamine alati kurnav olnud. Ma küll ei näita seda välja, naeratan, teen, mida peetakse tubli pereliikme kohustuseks. Aga pole mõnusamat asja, kui saad elada täiesti omaette, ilma, et sinu veidrad harjumused ja soov laiselda kedagi segaks. Näiteks mulle meeldib veeta tunde raamatut lugedes voodis, samal ajal muudkui midagi head- paremat seal voodis näksides. Ma vihkan kirglikult, kui olen enesele plaaninud mõnusa tegevuse, aga vanemad mingite oma soovidega minu plaanidesse sisse sõidavad või kui ma pean tundma pidevat kohustust tegutseda, sest teised on otsuseks võtnud, et pidev tegutsemine on ainus õige viis elamiseks. Muidugi saan ma aru, et kui ma elan te ise kodus, peangi võrdselt panustama sest muidu oleks piinlik teiste pereliikmete ees. Aga ma ei taha pidevalt tunda, et inimestel on ootused minu suhtes. Tahan lihtsalt olla ja oma mõnusas mullis tiksuda. Jah, finantseerima seda eraldi elamist pidin küll ise aga minu jaoks kaasnes üksi elamisega ikkagi võrratu vabadus tulla- minna millal tahan, süüa millal ja mida tahan, magama minna millal tahan, vaadata just seda filmi, mida tahan, õppida just sel kellaajal, millal ise soovin, kasvõi öösel ( mis on parim keskendumise aeg) jne, kutsuda sõpru ööbima ( ei, ma ei tarbinud eriti alkoholi ega seksinud, lihtsalt juttu jätkus kauemaks) ilma, et minu sotsiaalne elu ülejäänud perele kurnavaks muutuks.

Kas tõesti kannate lapsele igakuiselt 150€ taskuraha?

Ma ei saa aru, milleks on vaja siis toitu tellida, kui nii palju raha juba kätte annate. Nagu ma aru sain, laps käib ise tööl ja tundub, et väga mõistliku noore olete üles kasvatanud, kes oskab oma rahadega majandada, kui ta just vahepeal koju tagasi pole kolinud.

Mina laseks tüdrukul minna, eks siis kui midagi halvasti läheb tuleb tagasi, ja seda targemana. Kogemus on kogemus ning põhjuseid, miks ta otsustas nii noorelt välja kolida võib olla mitmeid.

Ma ei usu, et ta jooma või seksima hakkab ja seetõttu välja kolib, vaid pigem on ajendiks soov iseseisvuda. Kui ma õigesti aru sain, siis te ostate oma lapsele praegugi süüa ja suhtute temasse nagu eilasesse. Kusjuures tänapäeva noored polegi nii eluvõõrad ja ehk on ta oma plaanid hästi läbi mõelnud ja saabki hakkama.

Ehk ei antud talle kodus piisavalt privaatsust ja sellepärast otsustaski iseseisva elu peale üle minna? Kas te tuhnisite ta asjades, nõudsite kogu aeg aruandmisi, mille tõttu ta võis vangina tunda?

Niikaua kuni teie laps teiega edasi suhtleb ja ära ei kao ja hinded normis hoiab (kusjuures hinnete langus ei pruugi olla isegi väljakolimisega ega tööga seotud – gümnaasiumis on väga tavaline endiste viieliste tulemuste langemine, kuna siis kujunebki välja inimese minapilt ja mõistetakse, et kõiki õppeaineid ei lähegi neil ülikoolis vaja).

Olge lapsele toeks nii palju, kui seda vaja on ning ärge üritage ta elu kontrollida. Suur inimene ja peaks ise aru saama, millised plussid-miinused üksielamisel on.

Kindlasti pole te läbikukkunud vanem, aga ilmselt oli siiski midagi kodus valesti. Vaevalt, et keegi mingi trennikaaslase eeskujul välja kolima hakkaks.

Ma ise kolisin ka suhteliselt noorena kodust välja, sest igapäev pidin kartma, et kasuisa mu asjades tuhnimas käib ning lõpuks oli see mu peamiseks stressiallikaks. Lisaks pidin ma isegi 18 saanuna olema kodus kell 18, iga päev, ja minu sotsiaalsed oskused selle tõttu ei arenenudki. Olingi arengus mõnes mõttes maha jäänud, pidudel polnud kunagi käinud (mis siis, et minust saripidutsejat olnud ei oleks, aga kogemus omamoodi).

Ühesõnaga, laske oma lapsel minna, vaevalt, et ta ära kaob kui te ise uues kodus tema privaatsust segama ei hakka. Olge uhke, et nii tubli ja iseseisva lapse olete kasvatanud, toetage ning ärge viha pidage. Igasugused repressioonid viivad selleni, et laps põgenebki lõpuks ära – teise riiki tööle või ülikooli ning tagasi ei tule, kuna te olete igasuguse vabaduse ära võtnud. Te ei ole loomulikult süüdi kui ta ka nii tunneb, sest ükski vanem pole ideaalne ning iga laps kujuneb välja erinevalt. Aga proovige ka teda mõista – miski teda ikkagi kodust eemale tõmbas ning vaevalt, et see mingi pinnapealne või rumal põhjus oli.

Just nimelt, ei ole ema süüdi selles, kui laps tahab kodust välja lennata, küll aga on ema süüdi selles, kui ta ei suuda oma last täiskasvanuna võtta ja ei sase tal iseseisvuda ja oma vigadest õppida. See on normaalne, et laps tahab minna. See on ka normaalne, et sa sellepärast muretsed. Aga ole normaalne, võta ennast kokku, usalda oma meest, last ja iseennast ja lase tal minna. Toeta, aga lase iseseisvuda. Ära osta süüa, ära anna ka liigselt raha. Ole olemas. Aita siis kui küsitakse ja selles osas, mida küsitakse.

Lase minna, aga jäta tuba alles, et oleks võimalus tagasi tulla.
Olen juba 40+, kolisin ka sujuvalt välja, kui 18selt ülikooli läksin, aga vanematekodus on endiselt enda koht alles, nad ootavad mind alati koju.

Ja minnes lähengi koju, mitte külla elutuppa, vaid oma tuppa, oma voodisse. Pean seda siiani oma perekonnaks.

Nagu näha, ega siin mingit kindlat tõde või reeglit polegi. Ei tähenda noore soov omaette elama kolida tingimata halba kodu vms. Lihtsalt tahetaksegi vabadust, arusaadav. Samas on selles vanuses noorte küpsus samuti väga erinev. Mul endal on kaks teismelist tütart, ja ühe ma julgeks lasta omaette elama, teist aga mitte. Üks, noorem, on selline, kes silmnähtavalt armastab kodusisustamist, oskab toitu valmistada, hoiab oma asjad sellises korras, et vähemalt ta ise leiab üles kõik vajaliku. Vanem tüdruk seevastu sureks ilmselt külmiku kõrvale nälga ja isegi omaenese voodipesu vahetus käib tal suure nutu ja hädaldamise saatel. Just see vanem laps räägib omaette elama kolimisest, aga mul on kuri kahtlus, et ta vajab pinda lihtsalt ohjeldamatuks peopanekuks. Ka see on reaalne, paraku.

#3987206:

#3986884:

Pigem finantspool, et kas vanem peaks rahaliselt igakuiselt toetama töötavat last

Kuni 21-aastase õppiva lapse puhul on vanematel ülalpidamiskohustus sõltumata sellest, et laps kooli kõrvalt tööl käib.

Täitsa valesti mõistetud! Kui laps on 18 ja suudab end ise ülalpidada, ei pea vanemad teda ülal pidama. Täisealine isik saab elatist nõuda ikka ainult siis, kui see vajalik on, mitte lihtsalt, et pead.

#3994499:

#3993898:

No lõppeks pole keegi külmiku kõrval nälga surnud. Õpitakse. Varem või hiljem.

Minu laps vist sureks. Tal ei lähegi nagu kõht tühjaks. Ka ei maitse talle nii paljud söögid. Ja minu toidust on ta ammu tüdinenud. Nii et ma ei näe muud võimalust, kui tal lasta tellida. Ta on ka väga kõhn. Aga tellitud toidust leiab veel mis meeldib.

Siin on see konks, et elu õpetab. Kui on valida, kas maksad üüri ja muud arved ära või tellid kiirtoitu või kokkad kodus, et odavam tuleks. Kodus elades ju ei maksa millegi heast, muidugi saab toitu valida.

Ma siin hoopis imestan, et mis koolides teie noored käivad, et kooli kõrvalt jääb aega veel tööl käia. Mu gümnasistist pojal kulub ka osa nädalavahetusest õppimisele, lisaks pikad koolipäevad ja kodutööd. Enne kella 11 ta reeglina ei lõpeta õhtuti.

Töötab ainult suvel.

#3994541:

See gümnaasiumiõpilase poole koha eest saadav palk peab olema 1500-2000 eurot, et ennast iseseisvalt ja üksi ära majandada.

Väga paljud inimesed peavad ennast ja ka oma lapsi ära majandama väiksema summaga kui 1500 eurot, nii et sinu poolt pakutu on ilmselge liialdus.