Esileht Koolilaps 2 klassi laps kurdab, et tal pole koolis parimat sõpra, ega piisavalt sõpru.

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 85 )

Teema: 2 klassi laps kurdab, et tal pole koolis parimat sõpra, ega piisavalt sõpru.

Postitas:
Kägu

3 poisi emana soovitan:

Kui laps on enesekindel ja huvitava silmaringiga, siis tal on alati sõbrad. Lapse enesekindlust tuleb turgutada, olgu selleks mõni hobi, mida ta harrastab (lapsevanem toetab nii moraalselt kui rahaliselt) või arendada oskust/ala kus on tal laialdased teadmised- sellised ajalugu, kirjandus.

Spordis tublid poisid on ka alati sotsiaalsed- neid on hea kutsuda palli taguma või midagi koos mängima, turnima kuhugi.

Arvuti üldse unusta ära, kui on pelglikum laps- siis arvutimaailmast kujuneb talle turvaline teine reaalsus ning sõprade leidmine läheb aasta aastast üldse raskemaks.

Iga laps tahab tunnustust ja kiitust, poisid eriti! Andkem neile seda!

 

 

+2
-11
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

ta väljasõidul tuimalt omaette jäeti teiste poolt, kulmineerus ta frustratsioon sellega, et ta lõhkus teiste asju sel ajal kui oli üksinda nukrutsema jäetud. Loomulikult oli ta pärast suur pahategija ja süüdlane, aga tema valu hinges justkui polnud mingi kuritegu teiste poolt.

Väga halb suhtumine sinu poolt. Samamood võiks õigustada neid kiusajaid, kes teiste laste riideid ja kooliasju koolis lõhuvad ja vetsupotti topivad, sest eks kiusajatel ole ka oma hingevalu…

Teiste inimeste asjade lõhkumine ongi kuritegu ja kui lapsele ei õpetata ennast niimoodi oma tundeid väljendama, et see teisi ei kahjusta, siis on see lapsevanemate tegemata jäänud töö. Õigustatud oleks see lõhkumine olnud ainult siis, kui see laps oleks teiste poolt meelega ja kiusamiseks nende asjadega luku taha pandud.

+12
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

3 poisi emana soovitan:

Kui laps on enesekindel ja huvitava silmaringiga, siis tal on alati sõbrad. Lapse enesekindlust tuleb turgutada, olgu selleks mõni hobi, mida ta harrastab (lapsevanem toetab nii moraalselt kui rahaliselt) või arendada oskust/ala kus on tal laialdased teadmised- sellised ajalugu, kirjandus.

Spordis tublid poisid on ka alati sotsiaalsed- neid on hea kutsuda palli taguma või midagi koos mängima, turnima kuhugi.

Arvuti üldse unusta ära, kui on pelglikum laps- siis arvutimaailmast kujuneb talle turvaline teine reaalsus ning sõprade leidmine läheb aasta aastast üldse raskemaks.

Iga laps tahab tunnustust ja kiitust, poisid eriti! Andkem neile seda!

päris nii ei ole.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

No

Kui su laps alles teises klassis siis suurem osa ajast olnud nö covidi aeg ja sõprade leidmine ka olnud keerukam. Mul laps kolmandas ja tema nn parim sõber klassist on üks lasteaiakaaslane, kellel teistega aga suured konfliktid ärrituvuse pärast ja minu laps ka seega vahest jamadesse sattunud. Paraleelis käib aga kunagi lasteaias nö suurim vaenlane, nüüd saavad hästi läbi sest on ühised hobid. Aga ka tal vahest ikkagi juhtub nii, et keegi ei mängi temaga või jääb meeskonna valikul viimaseks ja on kurb, kuid lohutan teda alati sellega, et elul on meiega omad plaanid ja iga asi tuleb õigel ajal.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ema

ta väljasõidul tuimalt omaette jäeti teiste poolt, kulmineerus ta frustratsioon sellega, et ta lõhkus teiste asju sel ajal kui oli üksinda nukrutsema jäetud. Loomulikult oli ta pärast suur pahategija ja süüdlane, aga tema valu hinges justkui polnud mingi kuritegu teiste poolt.

Väga halb suhtumine sinu poolt. Samamood võiks õigustada neid kiusajaid, kes teiste laste riideid ja kooliasju koolis lõhuvad ja vetsupotti topivad, sest eks kiusajatel ole ka oma hingevalu…

Teiste inimeste asjade lõhkumine ongi kuritegu ja kui lapsele ei õpetata ennast niimoodi oma tundeid väljendama, et see teisi ei kahjusta, siis on see lapsevanemate tegemata jäänud töö. Õigustatud oleks see lõhkumine olnud ainult siis, kui see laps oleks teiste poolt meelega ja kiusamiseks nende asjadega luku taha pandud.

Mul on väga valus seda lugeda. Ma ei õigustanud teiste asjade lõhkumist mitte ühes punktis. See tegu oli täiesti lubamatu, ja et ta seda tegi oli mulle samuti kohutav šokk, ta polnud kunagi varem midagi sellist teinud. Ta nuttis ka ise sellepärast ja tol õhtul poleks ta enam tahtnud elada. See valu ta hinges oli kõrvalejäetusest lihtsalt  nii suur, et laps ei tulnud sellega enam ise toime. Introvertsem laps ei lähe ju kellegile kaebama ega hakka end vägisi kaela määrima, aga tal on samas nii valus, et püüd valu leevendada ületab mõistuse. Ta teeb valu leevenduseks midagi mida kahetseb kiirelt kui  pisut rahunenud  on, aga võib olla juba hilja. Kas laps pole mitte sellepärast laps, et ta teeb vigu ja ei oska kõigega veel nii toime tulla nagu täiskasvanu? Kas temale hingelise trauma tekitamine teiste poolt polnud kahetsusväärne? Kas ma ei või öelda, et inimestele kellele sa ei meeldi, pole mõtet vägisi meeldida püüda, nad jätavad Su niikuinii üksi kui Sul neid vaja on ja parem on oodata kuni leiad need, kellega kohe ühise keele leiad.
Samas on mul hea meel, et see juhtus nii noores eas ja ta õppis sellest, et ka siis kui silme eest lööb mustaks peab püüdma end kontrollida ja kui tema end ei kontrolli karistab ta sellega ikkagi vaid eelkõige iseennast. Ta pole ka hiljem midagi sellist teinud ja tal on juba väljastpoolt klassi täitsa palju meeldivaid sõpru

Samas mul on kahju igast lapsest, kes sellist valu peab tundma ja täiskasvanuna midagi taolist märgates püüaksin kuidagi seda last aidata, teatud vanuses aga täiskasvanute heast suhtumisest ei pruugi piisata.

 

+8
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ema,

 

nii nagu su last kiusati koolis, nii kiusatakse sind siin foorumis. Hea, et seisid oma lapse eest. Igal juhul on lapse tegu igati mõistetav ning sa maksid lõhutud asjade näol kinni klassijuhataja, sotsiaalpedagoogi ja koolipsühholoogi tegemata töö. Isegi väga leebe olid, et ei esitanud kaebusi ega kurjustanud klassijuhataja ega kooli tugipersonaliga.

 

 

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas laps pole mitte sellepärast laps, et ta teeb vigu ja ei oska kõigega veel nii toime tulla nagu täiskasvanu? Kas temale hingelise trauma tekitamine teiste poolt polnud kahetsusväärne?

See on õige ja mina kindlasti ei mõista su last hukka. Aga ma ei süüdistaks väga ka neid teisi lapsi, kes ta kõrvale jätsid, sest nemad olid ju  ka alles lapsed ja lapsed ongi nii erinevad. Mõned lapsed on empaatilisemad, panevad rohkem ümbritsevat tähele, sh sotsiaalseid suhteid jms, aga paljud on sellised vanuses lihtsalt suured tuulepead, kes sebivad ringi, suhtlevad nendega, kellega parasjagu juhtub või kes midagi huvitavat korraldavad jne. Nad ei pane tähelegi, kui keegi on kõrvale jäetud, või kui panevadki, siis mõtlevad, et ju ta siis ise ei viitsi parasjagu tulla või teha. Küll aga peaks selliseid asju panema tähele algklassides klassijuhataja ja asjaga tegelema.

Minu laps oli lasteaias tõrjutu, kahjuks sain sellest aru alles viimases rühmas ja siis ei hakanud enam rühma vahetama. Õpetajatel oli suva, pigem nad ise süvendasid seda, sest põhitõrjujad olid nende lemmikud ja kui tekkis mingi konflikt, jäi minu laps alati süüdlaseks. Koolis olid ka esimesed aastad  keerulised, sest lapsel oli sõprussuhteid väga raske luua, ta oli nagu kaitses pidevalt, solvus ja vihastas kergesti. Tasapisi aga asjad paranesid, sest õpetaja oli mõistev ja laps sai kogemuse, et teda ka kuulatakse ning ta polegi alati süüdlane. Praegu tal klassis südamesõpru pole, aga kuna ta on ise üsna aktiivse loomuga, siis kõrvale ta ka ei jää ja oskab vajadusel ka enda eest seista. Olen väga tänulik toredale õpetajale, kes viitsis süveneda ja ei hakanud kohe teda süüdistama. Palju aitas ka see, et ta leidis ühe koolivälise sõbra, kellega nad hästi klapivad, see andis enesekindlust ja sotsiaalseid oskusi juurde.

Vanemana saab ehk teha jah seda, et suunata last kedagi külla kustuma, kuhugi kaasa jms. Aga see ei tööta, kui lastel endil seda õiget klappi ei teki, kuidagi on vaja ära tunnetada, kellega see võimalik oleks. Lapsed alati ei saa alati ise aru sellest, kellega neil tegelikult tore on (isegi täiskasvanud ei saa ju, elukaaslasedki valitakse tihti mingite valede kriteeriumite alusel sellised, kellega tegelikult ei sobita). Ja kuigi siin mitmed väidavad, et leidsid südamesõbra juba väga noorena, siis mina arvan, et see on pigem õnnelik juhus, võrreldav sellega, et mõni leiab juba kooliajal oma elu armastuse ja elab surmani koos. Enamik siiski otsib kauem, sõbrustab erinevatel perioodidel erinevate inimestega, ja see on täiesti ok ja loomulik, sest lapsed ju arenevad, nende huvid ja arusaamad muutuvad. Põhiline, et keegi päris üksi ei jääks. 2. klassis aga pole kindlasti veel laste hulgas nö. “püsisuhteid” välja kujunenud ja usun, et ka teemaalgataja laps leiab oma seltskonna. Lisaks on nii noorena veel võimalik väga lihtsasti liituda erinevate trennide ja ringidega, kust võib samuti häid sõpru leida.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ema,

nii nagu su last kiusati koolis, nii kiusatakse sind siin foorumis. Hea, et seisid oma lapse eest. Igal juhul on lapse tegu igati mõistetav ning sa maksid lõhutud asjade näol kinni klassijuhataja, sotsiaalpedagoogi ja koolipsühholoogi tegemata töö. Isegi väga leebe olid, et ei esitanud kaebusi ega kurjustanud klassijuhataja ega kooli tugipersonaliga.

Just. Kaasata tuleb probleemi lahendusse ka koolipoolne meeskond. Minna sellest kooli ise rääkima, teavitada lapse mõtlemisest, kurbusest klassikaaslaste osas ja paluda tegeleda. Siis on ka lootust saada lahendus asjale. Kodus üksi lapsega rääkides ei saabu soovitud tulemust.

Vaja on ka mõista, et klassikaaslased tulevad oma kodudest, nad on lapsed ja lapsi saavad suunata kool ja nende vanemad. Kindlasti ei jätaks seda teemaalgatuses toodud probleemi nii.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kool tegeleb aineõppega, mitte kellegi sita iseloomu ümberkasvatamisega. Ja üsna kindlasti ei tohi kool sundida teisi lapsi sõbrustama neile ebameeldiva tegelasega.

Kogu aeg peab ühiskond tegelema lapsevanemate tegemata tööga.

+4
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kool tegeleb aineõppega, mitte kellegi sita iseloomu ümberkasvatamisega. Ja üsna kindlasti ei tohi kool sundida teisi lapsi sõbrustama neile ebameeldiva tegelasega.

Kogu aeg peab ühiskond tegelema lapsevanemate tegemata tööga.

Kool tegeleb ka sotsiaalse poolega. Mitte ainult aineõppega.

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kool tegeleb aineõppega, mitte kellegi sita iseloomu ümberkasvatamisega. Ja üsna kindlasti ei tohi kool sundida teisi lapsi sõbrustama neile ebameeldiva tegelasega.

Kogu aeg peab ühiskond tegelema lapsevanemate tegemata tööga.

Tegu on 2.klassi lapsega. Ega ühe lapse grupiviisiline ignoreerimine ja mängudest kõrvale jätmine meeldivam käitumine pole. Peabki ju lahendama kool, kui lugu toimub koolis.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma mäletan lapsepõlvest ise kui me sama hoovi lapsel oli selline ema, kes käis korraldamas laste mängimist ja  et tema laps ikka mängu võetaks. Eks me siis võtsime, aga … me olime sõnakuulelikud. Minu oma laps aga on aga teisest puust. Miks ma pean temaga mängima, kui ma ei taha, miks ma pean ta sünnipäevale kutsuma, kui ma ei taha. Miks minuga ei arvestata, kui ma ei taha.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kool tegeleb aineõppega, mitte kellegi sita iseloomu ümberkasvatamisega. Ja üsna kindlasti ei tohi kool sundida teisi lapsi sõbrustama neile ebameeldiva tegelasega.

Kogu aeg peab ühiskond tegelema lapsevanemate tegemata tööga.

Tegu on 2.klassi lapsega. Ega ühe lapse grupiviisiline ignoreerimine ja mängudest kõrvale jätmine meeldivam käitumine pole. Peabki ju lahendama kool, kui lugu toimub koolis.

Just nimelt, teine klass. Mida need lapsevanemad aastaid teinud on? Mitte midagi. Ja nüüd äkki peavad kool ja teised lapsed hakkama sellega tegelema. Ei pea. Nendel on õigus ära kõndida.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kool tegeleb aineõppega, mitte kellegi sita iseloomu ümberkasvatamisega. Ja üsna kindlasti ei tohi kool sundida teisi lapsi sõbrustama neile ebameeldiva tegelasega.

Kogu aeg peab ühiskond tegelema lapsevanemate tegemata tööga.

Kool tegeleb ka sotsiaalse poolega. Mitte ainult aineõppega.

Kool on sunnitud sellega tegelema. Sest nagu näha, on sellistel juhtudel teiste laste sõimamine või asjade lõhkumine norm. Kust võtab üldse üks laps pähe, et teiste asju on on lõhkuda?

Ja mina pean muretsema, et kas minu last mõni “valutava hingega” lapsuke ei sõima või jõuab ikka tervelt koju.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kool on sunnitud sellega tegelema??? Miks on meil igasugused kiusamisvabad koolid jms projektid.

No ma ei tea, rääkida algklassilapsest nagu paadunud kurjategijast? Algklassides tehakse igasuguseid asju – pissitakse püksi, lõhutakse kogemata teiste asju, narritakse asjade pärast, mis juba aasta-kaks hiljem tunduks jaburad jms.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kool tegeleb aineõppega, mitte kellegi sita iseloomu ümberkasvatamisega. Ja üsna kindlasti ei tohi kool sundida teisi lapsi sõbrustama neile ebameeldiva tegelasega.

Kogu aeg peab ühiskond tegelema lapsevanemate tegemata tööga.

Kool tegeleb ka sotsiaalse poolega. Mitte ainult aineõppega.

Kool on sunnitud sellega tegelema. Sest nagu näha, on sellistel juhtudel teiste laste sõimamine või asjade lõhkumine norm. Kust võtab üldse üks laps pähe, et teiste asju on on lõhkuda?

Ja mina pean muretsema, et kas minu last mõni “valutava hingega” lapsuke ei sõima või jõuab ikka tervelt koju.

Kool ei saa tegeleda, kui lapsevanem kooli ei teavita. Õpetaja ei ole hiromant.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kool tegeleb aineõppega, mitte kellegi sita iseloomu ümberkasvatamisega. Ja üsna kindlasti ei tohi kool sundida teisi lapsi sõbrustama neile ebameeldiva tegelasega.

Kogu aeg peab ühiskond tegelema lapsevanemate tegemata tööga.

Tegu on 2.klassi lapsega. Ega ühe lapse grupiviisiline ignoreerimine ja mängudest kõrvale jätmine meeldivam käitumine pole. Peabki ju lahendama kool, kui lugu toimub koolis.

Just nimelt, teine klass. Mida need lapsevanemad aastaid teinud on? Mitte midagi. Ja nüüd äkki peavad kool ja teised lapsed hakkama sellega tegelema. Ei pea. Nendel on õigus ära kõndida.

Lapsevanemad ei pruugi teadagi, kuidas nende lapsed koolis käituvad. Kes ikka tuleks 2.klassis emale või isale koju rääkima, et ei mängi selle või tolle lapsega ja eest ära kõnnivad? Seda räägitakse heal juhul kodus lasteaia viimasel aastal, kui mõnega mängida ei taheta. Mitte 2.klassis enam. Grupis on alati ninamees ja see siis on populaarne ja kõik tahavad tema sõbrad olla ja käituvadki nii nagu ninamees ette näeb. Selle nimi on kambavaim. Üksi olles enamus need lapsed tõenäoliselt mängiks teemaalgataja lapsega vabalt.

Kui aga teemaalgataja laps räägib kodus, et teised arvavad, et ta vist on igav, siis on ta seda teiste laste käest kuulnud. Ei usu mina, et 2.klassi laps suudab seda ise välja mõelda. Ehk siis “igav” on juba hüüdnime panek lapsele, sellega peab kindlasti tegelema, kuid kodu üksi seda ei suuda.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui lapsel on sõpru koolist/klassist väljas, on see juba väga hea. Peamine siis, et saaks nendes ringides ja õues jne edasi käia. Igas klassis ei pruugigi juhtuda, et on olemas lapsed, kes hästi kokku klapivad – sõprussuhted on ikkagi dünaamilised ja neid kellelegi peale suruda ei saa – isegi lastele.

Kui on selline laps, kes on natuke otsekohesem, käib sellega tavaliselt kaasas ka üks hea külg – ta ei jookse pea laiali otsas “kambaga” nurgataha suitsetama, ega tee muid lolluseid kaasa. Need sõprus-kambad ja duod on selline kahe teraga mõõk.

Koolis saab leida vahetundideks ka iseseisvat tegevust – kui koolis on olemas näiteks raamatukogu.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Grupis on alati ninamees ja see siis on populaarne ja kõik tahavad tema sõbrad olla ja käituvadki nii nagu ninamees ette näeb. Selle nimi on kambavaim. Üksi olles enamus need lapsed tõenäoliselt mängiks teemaalgataja lapsega vabalt.

Täpselt nii. Ei ole alati nii, et see kõrvalejäetu on ebameeldiva käitumisega, tihti leiab liidergrupp endale mingi nö. peksupoisi, kelle kulul on lahe nalja teha ja keda saab niimoodi kiusata, et otseselt nagu millestki kinni polegi hakata (eriti kui see kiusatav ise ka veidi vastu hakkab, siis on kohe hea öelda, et aga ta ju ise…, mitu tunnistajat veel ka, st kogu kiusajate grupp). Ja need, kes otseselt seal grupis pole, ei julge ka selle tõrjutuga tegemist teha, sest nad ju näevad ja saavad aru, et seesama saatus võib neid ka sel juhul tabada.

Kuidas see lapsevanem kodus oma last sellisteks sotsiaalseteks olukordadeks ette valmistada saab? Minu meelest ei saagi. Õpetaja loomulikult ei saa ka alati abiks olla, aga mida ta saab, on ära kuulata ja proovida mõista. Ja algklassides on veel võimalik küll lapsi suunata niimoodi tegutsema, et kedagi kõrvale ei jäeta ega kiusata.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsevanemad ei pruugi teadagi, kuidas nende lapsed koolis käituvad. Kes ikka tuleks 2.klassis emale või isale koju rääkima, et ei mängi selle või tolle lapsega ja eest ära kõnnivad? Seda räägitakse heal juhul kodus lasteaia viimasel aastal, kui mõnega mängida ei taheta. Mitte 2.klassis enam. Grupis on alati ninamees ja see siis on populaarne ja kõik tahavad tema sõbrad olla ja käituvadki nii nagu ninamees ette näeb. Selle nimi on kambavaim. Üksi olles enamus need lapsed tõenäoliselt mängiks teemaalgataja lapsega vabalt.

Kui aga teemaalgataja laps räägib kodus, et teised arvavad, et ta vist on igav, siis on ta seda teiste laste käest kuulnud. Ei usu mina, et 2.klassi laps suudab seda ise välja mõelda. Ehk siis “igav” on juba hüüdnime panek lapsele, sellega peab kindlasti tegelema, kuid kodu üksi seda ei suuda.

[/quote]

Sa tõemeeli seletad teisele täiskasvanud inimesele, mis asi on kambavaim? Sa arvad, et teised on nii lollid?

Kogu su jutt on väga eluvõõras, aga samas patroniseeriv. Tüütu kombo.

0
-8
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

[/quote]

Sa tõemeeli seletad teisele täiskasvanud inimesele, mis asi on kambavaim? Sa arvad, et teised on nii lollid?

Kogu su jutt on väga eluvõõras, aga samas patroniseeriv. Tüütu kombo.

[/quote]

Sina oled ju see imelik tädi, kes 2.klassi last ebameeldivaks tüübiks nimetas, kelle eest kõik koolis ära peavadki kõndima. Nüüd nimetad täiskasvanuid eluvõõrasteks patroniseerijateks. Oled vist natuke palju Õelate Tüdrukute filmi vaadanud.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

[/quote]

Sa tõemeeli seletad teisele täiskasvanud inimesele, mis asi on kambavaim? Sa arvad, et teised on nii lollid?

Kogu su jutt on väga eluvõõras, aga samas patroniseeriv. Tüütu kombo.

[/quote]

Kes teisele nime annab, see ise seda kannab. Nii eluvõõras, patroniseeriv ja õelust täis. Tüütu kombo!

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa tõemeeli seletad teisele täiskasvanud inimesele, mis asi on kambavaim? Sa arvad, et teised on nii lollid?

Kogu su jutt on väga eluvõõras, aga samas patroniseeriv. Tüütu kombo.

[/quote]

Sina oled ju see imelik tädi, kes 2.klassi last ebameeldivaks tüübiks nimetas, kelle eest kõik koolis ära peavadki kõndima. Nüüd nimetad täiskasvanuid eluvõõrasteks patroniseerijateks. Oled vist natuke palju Õelate Tüdrukute filmi vaadanud.

[/quote]
Natuke palju? Mida see tähendab?

Ei, ma lihtsalt ütlen välja asjaolu, et lapsed on kasvatamata matsid ja lapsevanemad ei taha sellega tegeleda. Et ühiskond peab ebameelduvate asjadega nende eest tegelema. Ja siis minusugune “õel tädi” peab tegema märkusi, et bussi- või pargipingil ei seista jalgadega peal, et avalikus kohas ei kuulata valju muusikat, et enne lastakse uksest välja, kui ise sisse minnakse, et prügi visatakse prügikasti jne

Aga sinu suhtumine on, et teise klassi laps on kas arengupeetusega imbetsill, kes millestki aru ei saa või universumi valitseja, kelle jaoks kõik jooksma peavad.

+3
-4
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Nojaa, aga need linnapildi lagastajad ja lärmajad on sagedamini popid kui tõrjutavad ju. Ma oma lastele selgitan, et tihtipeale ongi nii, et mida väiksem on inimese maailm, seda suurem on tema enesekindlus (selgitab kampade teket, aga sobib hästi ka poliitikast rääkides).

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks iga situatsioon ja laps on erinev, aga sa ise kirjutad, et tema enda ettepanekud lükatakse tagasi ja siis ta mossitab.

Gruppi sulandumise ajal ei ole väga tark oma mängude ja ettepanekutega suruma minna ja siis solvuda. Pigem olla rõõmus ja kaasaminev juba olemasolevate mängudega.

Nii palju kui mina olen solvujaid lapsi näinud, kel sõpru ei ole, kipuvad nad teistele dikteerima ja teiste arvamusest n.ö üle kõndima ja siis solvuvad, kui ülejäänud grupp kaasa ei lähe.

Ma muidugi ei saa öelda, et mu kogemus nüüd tohutult üüratu on.

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks iga situatsioon ja laps on erinev, aga sa ise kirjutad, et tema enda ettepanekud lükatakse tagasi ja siis ta mossitab.

Gruppi sulandumise ajal ei ole väga tark oma mängude ja ettepanekutega suruma minna ja siis solvuda. Pigem olla rõõmus ja kaasaminev juba olemasolevate mängudega.

Nii palju kui mina olen solvujaid lapsi näinud, kel sõpru ei ole, kipuvad nad teistele dikteerima ja teiste arvamusest n.ö üle kõndima ja siis solvuvad, kui ülejäänud grupp kaasa ei lähe.

Ma muidugi ei saa öelda, et mu kogemus nüüd tohutult üüratu on.

See laps mossitabki ju, sest tema ettepanekuid ei arvestata ja lükatakse tagasi. Midagi ta ju ei dikteeri seal ega kõnni üle kellestki. Täiesti arusaadav, et ega mängu mittevõtmine just tuju rõõmsaks ei tee. Grupp ei lähe temaga ju üldse kaasa.

Gruppi sulandumise hetk oli 1.klassi alguses, praegu on 2.klassi lõpp juba-ei sulandu ta enam sinna gruppi.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah

Just nii ongi, kui pundi liider tunneb end ohustatuna, sest näiteks see üks on temast mõnes vallas targem, siis hakkavad sellele ühele “sattuma” ette sotsiaalset küpsust eeldavad olukorrad ja kui ta nendega kehvasti toime tuleb saab kujundada imagot ” ta on ju see NIMI” . Lapsed kasvavad suuremaks ja hakkavad järjest enam oma sotsiaalse positsiooni pärast seda ühte vältima. Peab päris tark olema, et see asi läbi näha ja suuta ümber kujundada. Kõige parem oleks kui suudaks liidrile selgeks teha, et tema on ikkagi a ja o ja tema.võiks ühe mõnes asjas targema sõbra omamisest hoopiski palju kasu saada, kuid kuidas seda teha? See on tohutult peen kunst. Ja kui see asi on juba lasteaias või algklassides alguse saanud, siis on see väga raske.

Grupis on alati ninamees ja see siis on populaarne ja kõik tahavad tema sõbrad olla ja käituvadki nii nagu ninamees ette näeb. Selle nimi on kambavaim. Üksi olles enamus need lapsed tõenäoliselt mängiks teemaalgataja lapsega vabalt.

Täpselt nii. Ei ole alati nii, et see kõrvalejäetu on ebameeldiva käitumisega, tihti leiab liidergrupp endale mingi nö. peksupoisi, kelle kulul on lahe nalja teha ja keda saab niimoodi kiusata, et otseselt nagu millestki kinni polegi hakata (eriti kui see kiusatav ise ka veidi vastu hakkab, siis on kohe hea öelda, et aga ta ju ise…, mitu tunnistajat veel ka, st kogu kiusajate grupp). Ja need, kes otseselt seal grupis pole, ei julge ka selle tõrjutuga tegemist teha, sest nad ju näevad ja saavad aru, et seesama saatus võib neid ka sel juhul tabada.

Kuidas see lapsevanem kodus oma last sellisteks sotsiaalseteks olukordadeks ette valmistada saab? Minu meelest ei saagi. Õpetaja loomulikult ei saa ka alati abiks olla, aga mida ta saab, on ära kuulata ja proovida mõista. Ja algklassides on veel võimalik küll lapsi suunata niimoodi tegutsema, et kedagi kõrvale ei jäeta ega kiusata.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks iga situatsioon ja laps on erinev, aga sa ise kirjutad, et tema enda ettepanekud lükatakse tagasi ja siis ta mossitab.

Gruppi sulandumise ajal ei ole väga tark oma mängude ja ettepanekutega suruma minna ja siis solvuda. Pigem olla rõõmus ja kaasaminev juba olemasolevate mängudega.

Nii palju kui mina olen solvujaid lapsi näinud, kel sõpru ei ole, kipuvad nad teistele dikteerima ja teiste arvamusest n.ö üle kõndima ja siis solvuvad, kui ülejäänud grupp kaasa ei lähe.

Ma muidugi ei saa öelda, et mu kogemus nüüd tohutult üüratu on.

See laps pole dikteerija ega solvuja. Teda lihtsalt tõrjutakse ja kiusatakse koolis klassi poolt. Igavaks nimetamine on kiusamine ja kuna kõik on toimunud juba pikalt, ja asjasse on kaasatud mitmed teised lapsed, ongi tegu koolikiusuga. Ignoreerimine ja eest ära kõndimine, mida mõni siin agaralt soovitab, on ka muide kiusamise vorm.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja on kultuure, kus vägistamise ohvreid sunnitakse abielluma vägistajaga.

Ei süüdista siin lapsi kiusamises. Mis inimene sa küll oled. Äkki peaks lapsed oms taskuraha kah andma sellele poisile, tegema ta eest koolitööd jne.

 

+1
-4
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Just nii ongi, kui pundi liider tunneb end ohustatuna

Seda muinasjuttu ikka ei tasu lastele rääkida, et norib, sest tunneb end ohustatuna või on kade. Piinliku olukorra vältimiseks, oma “näo kaotamise” vältimiseks on nende reaktsioonid brutaalsed – ei, ärge pöörake tähelepanu sellele piinlikule asjale minu juures, pöörake tähelepanu sellele nohikule seal jne. Ehk siis see on paraku veel vähem “isiklik” kui ohvritele meeldiks mõelda. See on lihtsalt brutaalne, milleks lapsed suutelised on…

Kuidas siis käituda, mida lapsele õpetada, öelda jne? Ega ei olegi midagi, mis selle olukorra sedasi lahendaks, et teda enam peksukoti ja patuoinana ära ei kasutataks… Sest kogu see situatsioon, kus sellised kambad tekivad jne – on ebanaturaalne, sotsiaalsed protokollid puuduvad – hätta jäävad ka need, kes pole kuidagi autistlikud jne.

Ainuke leevendus ongi lapsele pakkuda valikuid siis oma aega veeta mujal või mingite teiste inimestega. Sellised lükked nagu kooli vahetus ei pruugi aidata – mõnikord võib isegi veel hullemasse situatsiooni sattuda jne.

Kui teie laps ei taha enam kooli minna, kasvõi teeskleb kõhuvalu või mida iganes selleks – võtke seda palun tõsiselt…

+2
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 85 )


Esileht Koolilaps 2 klassi laps kurdab, et tal pole koolis parimat sõpra, ega piisavalt sõpru.