Esileht Koolilaps 2 klassi laps kurdab, et tal pole koolis parimat sõpra, ega piisavalt sõpru.

Näitan 6 postitust - vahemik 91 kuni 96 (kokku 96 )

Teema: 2 klassi laps kurdab, et tal pole koolis parimat sõpra, ega piisavalt sõpru.

Postitas:
Kägu

Päris palju oleneb grupidünaamikast, mis kusagil tekkinud on. Näiteks  väga vabalt võib olla see “populaarne ning  palju sõpru”- laps ka suur kamandaja, lihtsalt vastav grupp ongi harjunud tema kamandamisega ja toimib niimoodi. Aga kui klassi tuleb uus laps, kes ei allu grupi liidrile, või veelgi hullem, hakkab ise ka midagi korraldama (ehk kamandama), siis tunneb grupi senine liider end loomulikult ohustatuna ja teeb kõik, et oma positsiooni säilitada. Loomulikult talle ei meeldi see uus kamandaja ja tema alluvad peavad ikka tema poolt olema, st reaalselt hakataksegi kambakesi uut tõrjuma. Või siis on näit. 1. klassis algusest peale 2 kamandajat, kes konkureerivad ja üks saavutab edu, teine tõrjutakse kõrvale.

Kui on ilma suuremate liidriteta grupp, kes kõik enam-vähem läbi saavad ja ühiselt toimetavad, ei ole neil vaja kamandajat tõrjuda, nad lihtsalt ei tee nii, nagu kamandaja tahab, ja kamandaja tõmbab üsna kiiresti tagasi.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No eile just kohtasin rannas üht kamandajat.

Neli last mängimas. Ja neist üks “ei sina ei tule praegu liumäele”, “ära võta minu koha pealt liiva”, “nii suure hooga ei tohi kiikuda”, “liumäest võib ainult siitpoolt üles tulla”.

Laseb liumäest alla ja eest ei tule – istub seal all ääre peal ja teised lapsed ootavad kannatlikult järjekorda, et saaks alla lasta.

Selline laeva moodi atraktsioon seal – “praegu ei tohi rooli keerata”, “siit tohib ainult nii ronida”.

See pole nagu mäng ka. Pidevalt jälgib, mida keegi teine teeb, et siis sama asja juurde söösta ning teine sealt ära ajada. Rooli juurest kiige juurde, kiige juurest liumäe juurde. Ja mitte selleks, et teistega koos mängida, vaid selleks, et teistele öelda, et need ei thi rooli keerata, kiikuda, liumäest alla lasta.

Ja kui oma ema seisab kõrval ja ei õpeta last suhtlema-mängima, mida on minul võõra täiskasvanuna seal öelda. Võtan oma lapse ja lähen kaugemale või teisele mänguplatsile.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No eile just kohtasin rannas üht kamandajat.

Neli last mängimas. Ja neist üks “ei sina ei tule praegu liumäele”, “ära võta minu koha pealt liiva”, “nii suure hooga ei tohi kiikuda”, “liumäest võib ainult siitpoolt üles tulla”.

Laseb liumäest alla ja eest ei tule – istub seal all ääre peal ja teised lapsed ootavad kannatlikult järjekorda, et saaks alla lasta.

Selline laeva moodi atraktsioon seal – “praegu ei tohi rooli keerata”, “siit tohib ainult nii ronida”.

See pole nagu mäng ka. Pidevalt jälgib, mida keegi teine teeb, et siis sama asja juurde söösta ning teine sealt ära ajada. Rooli juurest kiige juurde, kiige juurest liumäe juurde. Ja mitte selleks, et teistega koos mängida, vaid selleks, et teistele öelda, et need ei thi rooli keerata, kiikuda, liumäest alla lasta.

Ja kui oma ema seisab kõrval ja ei õpeta last suhtlema-mängima, mida on minul võõra täiskasvanuna seal öelda. Võtan oma lapse ja lähen kaugemale või teisele mänguplatsile.

Järelikult katsetas laps ema piire, millal ema teda korrale kutsuma hakkab või tähelepanu osutab. Seda ei juhtunud, katsetas edasi. Mäng oli see sellegipoolest- emaga.

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nii tore on lugeda, et ema märkas lapsel kamandajast sõpra ja suutis lapsele öelda, et ära mängi selle kamandajaga ja laps selle peale kohe lõpetas suhtluse ära. Minu laps oleks vist edasi suhelnud, kuigi kaebelnud pideva kamandamise üle.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja kui oma ema seisab kõrval ja ei õpeta last suhtlema-mängima, mida on minul võõra täiskasvanuna seal öelda. Võtan oma lapse ja lähen kaugemale või teisele mänguplatsile.

Mina olen küll öelnud suvalistele lastele, et lasku liumäest alla, teised ootavad. Või oma lapsele, et siit võib tegelikult igat moodi ronida. Ma arvan, et äraminek ei ole parim lahendus.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nii tore on lugeda, et ema märkas lapsel kamandajast sõpra ja suutis lapsele öelda, et ära mängi selle kamandajaga ja laps selle peale kohe lõpetas suhtluse ära. Minu laps oleks vist edasi suhelnud, kuigi kaebelnud pideva kamandamise üle.

Millest järeldad, et oma lapsele nii ütlesin?

Mina märkasin, et minu laps tuli mänguväljaku äärde minu juurde. Üsna häiritud meeleolus. Ega ta päris hästi vist aru saanudki, miks mäng ei suju. Ja miks peab kellegi käest luba küsoma, kui liiva tahad ämbrisse panna.

Oma lapsele ütlesin, et mul on jäätiseisu ja lähme otsime omale juua ja jäätist. Pole ju mõtet mänguplatsi ääres oodata, kui mu laps seal mängida ei saa, vaid peab käske täitma. Jah, see on osa maailma tundma õppimisest, aga seda saab ka mõnel teisel päeval teha.

Mu laps ei ole teise lapse terapeut.

Eriti kui teisel lapsel on ema sealsamas. Ta ju näeb, kuidas teised lapsed eemale tõmbuvad pärast mõnda aega. Või ei näe see ema muud, kui et teised lapsed on halvad ja kiuslikud ning ei taha mängida?

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 6 postitust - vahemik 91 kuni 96 (kokku 96 )


Esileht Koolilaps 2 klassi laps kurdab, et tal pole koolis parimat sõpra, ega piisavalt sõpru.