Teema: Ämmakas ITK-s, kes on laiahaardelisema ja lahtisema mõtlemisega

#3581652:

#3581638:

#3581519:

Võeh. Jälle mingi friik, kes teeb ökondusele halba mainet põikpäiksuse tõttu. Öko oleks see, kui keeldud epiduraalist, mitte glykoositaluvustestist. 8 kg juurde võtta juba raseduse esimeses pooles (kus loode ei kaalu veel eriti midagi) tähendab seda, et suu on jahvatanud korralikult ja oled oma keha koormanud kordades rohkem kui GTT seda teeks. Ei kōla väga ökolt.

Ma ei tea, kas sa ei oska arvutada või milles asi, aga 6. kuu on raseduse 2. pool. 3 kuud veel minna ja sellega püsin täiesti normi piirides oma kaaluga. 2 kg kuus on norm juurde võtta nagu ämmakas ütles, kokku 8-15kg kogu raseduse jooksul – mahun piiridesse.

Aga olgem ausad, ega ma mingi ökoinimene ei ole. Ei osanud seda lihtsalt paremini seletada, et kuidas leida ämmaemandat, kes oleks veidi laiahaardelisema/lahtisema mõtlemisega.

Aga sinu sõnavara ei jäta kuigi erudeeritud muljet sinust endast. Sõnad “võeh” ja “friik” ei ole just kõige lugupidavamad oma vestluskaaslase suhtes – ebaviisakas on nii rääkida.

Ma olen piisavalt erudeeritud, et teada, mis on gestatsioonidiabeet ja glykoositaluvustest. Ei pea vajalikuks, et ämmaemand mulle ABC’d lahti nämmutaks.

Lisaks ei tõtta ma iga asja peale adminnidele teadet tegema, mida sa just enne tegid. Karen oled. Googelda, mida see tähendab ????

Siis sul on võimalik ämmaemandat tänada, et ta püüab sind informeerida ohtudest ja viisakalt lisada, et juba tead, mis need tähendavad, milles küsimus?

Lisaks, kui tead, mida tähendavad need kaks terminit, aga siiski arvutada ei oska kümne piires, siis minu silmis sa paraku erudeeritud kindlasti ei ole.

#3581677:

kes arvutab rasedust kuudes!?

Ämmaemand, kes ütles, et kaalutõusu nädala kohta on raske öelda, aga ühe kuu kohta on norm kaalutõus umbes 2kg.

#3581697:

#3581470:

Ma leian, et see on elementaarne ja peaks olema ämmaemanda kohustus informeerida rasedat reaalsetest ohtudest või peab ta seda tegema vaid juhul, kui rase ise küsib? Kummaline on panna rasedale kohustust küsida, kui med haridusega on ju ämmaemand ja antud juhul on ämmaemand tööl ja peaks täitma enda kohustusi. Rase ei oska ju küsida, kas sellega kaasneb see v teine oht, kuna üldjuhul puudub med haridus.

Kusjuures nii palju infot ma temalt sain, et oht on see, et laps kasvab liiga suureks. Mina aga ei näe sellist ohtu, kuna nii mina kui mees oleme suht väikesekasvulised ning mees pigem kogu aeg alakaalus olnud. Nii et see ei ole loogiline väga, et meie laps nüüd suur pirakas tuleb, pigem olen muretsenud, et ta ei jääks alakaalu.

Ja nagu öeldud, siis saan ju ise ka oma toitumist jälgida ja vajadusel kaalust alla võtta.

Minul on korduvalt rasedusdiabeet olnud (praegu on ka) ja minusugustele polegi vaja tutvustada mismoodi see test välja näeb või mis riskid rasedusdiabeediga seoses on. Ma tegelikult teadsin neid asju ka enne esimese lapse ootele jäämist, kuigi mul pole med. haridust (aga muud haridust ja silmaringi on, huvi oma ja lapse tervise vastu ka). Minu naistearst muidugi alati küsib, kas mul on küsimusi. Sinu oma ei küsinud?

Aga oma otsuse loobuda tahtsid teha täiesti suvalise emotsiooni pinnalt, justkui sind ei huvitaks. Praegugi pole sa veel aru saanud, mis riskid on ja mis see rasedusdiabeet üldse on.

Rasedusdiabeet tekib sellest, et keha ei suuda raseduse ajal enam adekvaatselt veresuhkrut reguleerida, insuliini toodetakse vajaminevast vähem. See on enamasti mööduv (peale sünnitust), aga rasedusdiabeedi korral on hiljem suurem tõenäosus I/II tüüpi diabeedi välja kujunemiseks. Suur kaalutõus raseduse aja on sümptom, mitte põhjus. Samas, kõigil seda ei esine ja tihti pole ühtki sümptomit. Seepärast saadetakse GTTle ka neid, kel on uuringute järgi suurem risk rasedusdiabeedile (ülekaalulised rasedad, vanemad rasedad, need, kel perekonnas esinenud, kel varem endal esinenud jne), et minimeerida neid olukordi, kus rasedusdiabeet jääbki diagnoosimata. GTT pole “mitteöko”, sest rasedale antakse juua glükoosi vesilahust. Glükoos on seesama aine, mida taimed fotosünteesil toodavad ja milleks meie keha muud sissesöödud suhkrud lagundab/ümber töötleb, et organism saaks neid kasutada. Jah, see glükoosi vesilahus pole suurem asi jook, see on liiga magus ja liigset magusust püütakse maitselisanditega peita (aga vist on võimalik jätkuvalt apteegist ise omale sobiv glükoosijook selleks testiks osta). Aga midagi ema või loote tervisele kahjulikku pole ei ses joogis ega veenivere võtmises.

Mis siis saab, kui tuleb välja, et ongi rasedusdiabeet, aga rase midagi sellega ette ei võta ja veresuhkur ongi liialt kõrge? Harvadel juhtudel võib see põhjustada loote hukkumise (ja oht raseduse edenedes ei kahane), aga tüüpilisel juhul kasvab loode lihtsalt väga suureks ja seejuures mitte niivõrd pikkusesse kui laiusesse ja ei pruugi vaginaalsel sünnitusel välja mahtuda – suur sünnitrauma oht, oht ka emal traumaatiline sünnikogemus ja tüsistused saada. Aga sellega tüüpiline juht veel ei piirdu. Peale sündi ei saa laps enam emalt toitaineid ja peab ise oma varudest ning sissesöödud toidust veresuhkrut reguleerima hakkama. Beebil võib veresuhkur siis liialt madalale langeda ja võib tekkida hüpoglükeemia, mis on ajule kahjulik ja teatavasti võib lõppeda ka koomaga (eluohtlik seisund). Kuna hüpoglükeemia kujuneb välja kiiresti, on tarvis ka kiiresti reageerida. Kui pole teada, et emal on rasedusdiabeet, võib õigeaegne reageerimine viibida, sest ei osata kahtlustada…

Rasedusdiabeedi korral püütakse ema veresuhkrut esialgu väga ökolt ja looduslähedaselt kontrolli all hoida – dieediga, mille eesmärk on vähendada veresuhkru kõikumisi ja veresuhkru liialt kõrgeks tõusmist. Tavaliselt tähendab see, et rase on sunnitud eriti tervislikult sööma. Enamasti dieedist piisabki, kui mitte, alles siis hakatakse ravimeid kasutama.

Ma olen 3x GTTd teinud ja leian, et kuigi see test on rõve, on rumal sellest loobuda mõningaste lühiajaliste ebameeldivuste tõttu, mida see emale põhjustab.

Mis analüüside vastu sul, TA, veel on? Pissiproov on piisavalt öko? Pissiproovist saab ka aimu, kui rasedusdiabeet väga kontrolli alt väljas (aga väikseid kõrvalekaldeid, mis ometi piisavad, et loodet mõjutada, ei tuvasta), kui neerud ei tööta enam piisavalt, kui kuseteedes on põletik, mis ravi vajab.

Vererõhu mõõtmine ei tohiks ka probleeme valmistada. Lisaks võetakse raseduse ajal paaril korral vereproov, et teatud suguhaiguste osas testida ja näiteks hemoglobiini taset kontrollida (madal HGB teeb emal olemise jõuetuks ja vastikuks ning mõjub ka loote arengule halvasti – ta saab vähem hapnikku; raviks toitumine+rauapreparaadid).

UH tehakse tavaraseduse puhul 2-3x ja sellest piisab. Soovi korral võid keelduda, see loote arengut ei mõjuta, küll aga võimaldab teada saada, kui midagi on valesti ja valmistuda. Doppleriga kuulatakse südametööd. Võib jällegi keelduda, aga mis mõttega? Hilisemas raseduse järgus võib südametööd kontrollides ja/või UHs selguda, kui loode ei saa näiteks piisavalt toitaineid platsenta kaudu. Siis võib olla lootele parem ja isegi teatud juhtudel elupäästev, kui rasedus lõpetada (sünnitus esile kutsuda või keiser teha).

Mingeid muid uuringuid normaalse raseduse puhul pole ette nähtud ja ilma vajaduseta ei tehta.

Kui sul oma ämmaemandaga klappi pole, siis võid ju kellegi teise leida, pole mingi patt ämmaemandat vahetada. Aga kindlasti tasuks sul endal rohkem küsida ja rohkem huvi tunda rasedusega kaasneva vastu.

Jah, see oligi selle teema püstituse mõte, et leida ämmakas, kes enda initsiatiivil ikka oma patsienti meditsiinialastest asjadest informeerib. Sõna “öko” kustutasin teemast, sest see oli eksitav.

Teine asi, millest loobusin, olid ühed ravimid, mis mulle talumatuid peavalusid põhjustasid. Küsisin ämmakalt ka, kas on mingeid teisi viise ravimiseks, mispeale ei vastanud ta midagi, vaid soovitas lisaks alaliselt valuvaigisteid tarbida. Otsustasin rohud ära jätta ja peavalud kadusid nagu võluväel. No ei kujutaks ette, et terve raseduse kannatan valudes+manustan igapäevaselt funktsioneerimiseks valuvaigisteid. Tänan ei. Lapsele oleks see olnud kohutav piin.

#3581726:

#3581708:

Teine asi, millest loobusin, olid ühed ravimid, mis mulle talumatuid peavalusid põhjustasid. Küsisin ämmakalt ka, kas on mingeid teisi viise ravimiseks, mispeale ei vastanud ta midagi, vaid soovitas lisaks alaliselt valuvaigisteid tarbida. Otsustasin rohud ära jätta ja peavalud kadusid nagu võluväel. No ei kujutaks ette, et terve raseduse kannatan valudes+manustan igapäevaselt funktsioneerimiseks valuvaigisteid. Tänan ei. Lapsele oleks see olnud kohutav piin.

Sul on siis järelikult mingi muu haigus, mille tõttu on ravimid määratud? Normaalraseduse korral ei määrata ühtegi ravimit rasedale ja päris tihti peab rase oma senised ravimid (rasedusega mitteseotud, eelnevate haiguste raviks) teiste vastu välja vahetama, kuna need raseduse ajal ei sobi. Selle küsimusega on sul kõige õigem pöörduda oma raviarsti poole või ka naistearsti poole. Ämmaemand polegi kõige õigem inimene sellele küsimusele vastama, kuigi mõni võib olla üsna pädev.

Kuna sa ei kirjuta, mis ravimitega tegu, ei oska ka mina mitte midagi sest arvata. Mille puhuks need ravimid sulle määratud olid?

Need olid määratud just seonduvalt rasedusega, ei ole muu haigus.

#3581739:

#3581698:

#3581684:

No 8 kg ei tulnud ju viimase kuu ajaga, mis nyyd raseduse teisele poole jäi. Seetõttu ytlengi, et esimesel poolel.

Esimese kuue kuuga kokku tuli 8kg, s.o. 1,33 kg ühes kuus – täiesti normi piires. 6 kuud rasedust tähendab seda, et 2/3 on juba rasedust kantud – lihtne arvutus. Sa eelistaksid selleks ajaks olla juurde võtnud Okg või?

Puudub igasugune põhjus, miks esimese kolme kuuga 3×1,3 kg juurde võtta. Loode on tilluke.

Võib olla, aga üle normi pole läinud, seega milles küsimus?

Lisaks kõigub mul ka muidu kaal 3kg ulatuses, nii et see on rohkem nagu tähenärimine. Esimeste kuudega nii palju tegelikult ei tulnudki, rohkem viskas 4.,5. ja 6. kuul.

#3581836:

#3581492:

#3581484:

Rasedusdiabeet tõstab ka lapse diabeedi ja ülekaalu ohtu. Lapsest saati diabeediga elada ei ole pisiasi.

Ja kuidas sa väikese naisena ette kujutad näiteks 5 kilose lapse sünnitamist?

Diabeedi toitumine on väga spetsiifiline, ilma regulaarselt veresuhkrut mõõtmata ei saa keegi kindel olla, kuidas ta keha reageerib sellele. dieediga viskab mõnel veresuhkru hoopis üles jne.

Ultraheliga pannakse ju paika lapse kaal üsa sees – seega on see kohe näha, kui laps hakkab liiga suureks kasvama – siiani on lapsega kõik normis olnud. Saan toitumisega reguleerida seda, et ma üle ei sööks ja sellega laps liiga suureks ei kasvaks.

Seda insuliini, suhkru kõikumise ja detailsemat dieedi juttu ma oleks tõesti oodanud ämmaemanda suust kuulda, mitte siin Perekoolis esimest korda.

Sa keeldud GTTst, mis ei saa kuidagi ei ema ega last ohustada (glükoos + vereproovid), kuid oled nõus lisaultrahelidega? Tavaraseduse puhul tehakse kaks UHd, neist teine 20. nädalal, mil küll ei saa veel hinnata, kui suureks laps lõpuks kasvab. Vahel tehakse ka lõpus veel UH, aga siis on juba hilja selle info alusel midagi oma toitumises muuta.

Minule on määratud 2 lisa-ultraheli.

#3581871:

Sa võiksid täpsemini kirjutada, et täpsemaid vastuseid saada. Ehk siis mis diagnoos pandi ja mis ravimeid pead vōtma, millest loobuda tahad/loobusid?

Aga minu postituse eesmärk ei ole saada vastuseid oma tervisliku seisundi kohta. Minu postituse eesmärk on saada teada, kes ITK ämmakatest on sellised, kes omal initsiatiivil selgitavad patsiendile ise (ilma, et patsient peaks ise seda infot välja nõidma), kui nad on pannud ohu mingiks diagnoosiks, et mis see diagnoos siis täpsemalt tähendab.

Soovin sellist ämmakat, kes teisisõnu teeb oma tööd, ega viska mulle ette keeldumise akti ennem, kui ta on mulle selgitanud ohtusid. Seetõttu, et ta keeldumise aktis ise nõuab, et ma kinnitaksin, et mulle on selgitatud.

#3581872:

#3581470:

#3581432:

#3581404:

#3581377:

#3581263:

Minu lapsed on juba sünnitatud ja iga aeg on lapsesaamiseks erinev, aga see teema tuletas mulle meelde küsimuse, mis mul aeg-ajalt ikka tekib: miks tehakse tänapäeva rasedatele nii palju glükoositaluvuse testi, mis on mitterasedanagi väga räige ja raske taluda. Kas seda tehakse kõigile või valikuliselt neile, kellel tavalise vereproovi glükoosinäidud on üle normi? Sel ajal, kui minu lapsed sündisid, tehti seda rasedatele väga harva ja hoolika põhjendusega. Kindlasti on siin mõni ämmaemand, kes selle vajalikkust oskaks põhjendada, aitäh!

Ei tehta kõigile, tehaksegi siis, kui mingi näit üle normi. Enda tutvusringkonna ja beebigruppide inimeste näitel ei tundu küll, et massiliselt tehtaks.

Aga – alati on mingi seltskond inimesi, tundub, et ka TA nende hulgas, kes teavad meditsiinilise haridusega inimestest paremini ja teavad, et neil rasedusaegset diabeeti kindlasti pole ja et neid lihtsalt kiusatakse selle testiga. Need inimesed võiks natuke uurida, mis on rasedusdiabeedi võimalikud tagajärjed endale ja lapsele ning et see ei sõltu ainult kaalutõusust.

Tekib küsimus, et miks siis ämmaemand, kes on igati meditsiiniliselt haritud, seda mulle ei selgita, mis on radesusaegse diabeedi tagajärjed? Kõigepealt küsitakse, kas soovid testi või soovi. Kui öelda, et soovin, siis suunatakse ilma selgitusteta testile. Kui ütlen, et ei soovi, siis nõutakse keeldumise akti täitmist, kusjuures on selles üks lahter, kus pean kinnitama, et mulle on selgitatud, mis see endaga kaasa võib tuua. Reaalselt keegi ei selgita midagi.

Aga kas sa küsisid?

Ma leian, et see on elementaarne ja peaks olema ämmaemanda kohustus informeerida rasedat reaalsetest ohtudest või peab ta seda tegema vaid juhul, kui rase ise küsib? Kummaline on panna rasedale kohustust küsida, kui med haridusega on ju ämmaemand ja antud juhul on ämmaemand tööl ja peaks täitma enda kohustusi. Rase ei oska ju küsida, kas sellega kaasneb see v teine oht, kuna üldjuhul puudub med haridus.

Kusjuures nii palju infot ma temalt sain, et oht on see, et laps kasvab liiga suureks. Mina aga ei näe sellist ohtu, kuna nii mina kui mees oleme suht väikesekasvulised ning mees pigem kogu aeg alakaalus olnud. Nii et see ei ole loogiline väga, et meie laps nüüd suur pirakas tuleb, pigem olen muretsenud, et ta ei jääks alakaalu.

Ja nagu öeldud, siis saan ju ise ka oma toitumist jälgida ja vajadusel kaalust alla võtta.

Ehk siis ämmaemand ütles sulle, et on oht, et laps kasvab liiga suureks, aga SINA ei näe seda ohtu? Oeh. Kui ta oleks sulle veel infot andnud rasedusdiabeedi kohta, siis ilmselt oleksid seda samuti ebaloogiliseks pidanud.

Infoks sulle, et ultraheliga lapse kaalu mõõtmine on kaugel täppisteadusest. Sellega eksitakse kuni +/- 500 grammi ja rohkemgi, mis laste tavalist sünnikaalu arvestades on väga suur viga.

Ma juba eelnevalt selgitasin, miks see ei ole tõenäoline, et meie laps liiga suureks kasvab. Ma ei näe mõtet ennast kordama hakata.

Seda, et u/h kaalu eksimus on +-500 g, ei pea ma loogiliseks. Nt kui u/h näitas, et mu laps on 300g ja arst kinnitas, et ta on normaalkaalus, siis ei saa ju mõõtmisviga olla kuidagi nt -500g, nagu sa üritad väita.

Sinu väite kohaselt võis mu laps olla tegelikult -200g, mis on ju ilmselgelt, saad isegi aru, absurdne.

#3581955:

No minul oli rasedusdiabeet ja kokku tuli raseduse lõpuks juurde 6kg. Sul on juba 8 ja seega ei saa väita, et kaalutõus on väike ja sellepärast saab kindel olla,.et diabeeti pole.

Ja testile saadeti mind nii, et ämmakas kirjutas selle paberinurgale ja andis paberi mulle, paberiks oli infoleht rasedusdiabeedi ja GTT kohta. See oli küll pea 3 aastat tagasi Pelgus, aga vaevalt see muutunud on.

Ma polegi väitnud, et mu kaalutõus on väike. Ma väitsin, et see jääb siiski normi piiridesse. Ja edaspidi hoolitsen selle eest, et kogukaal ei oleks seal normi ülemises ääres, vaid normi keskel.