Ma ei saa aru, miks ta siis lapsega haiglasse kontrolli ei läinud, kui nägi et lapsel halb olla?
Just tulin Lastehaiglast, sest 2-kuu vanune laps oli uimane, tahtis magada, väike palavik, imelik kõhin hingates jnejne, tuli välja et üks viirus mis mõjutab kopse, lisaks oli veel paar asja. Tehti ultraheli kopsudele, mis oli õnneks korras. Mul süda ütles, et mine kontrolli, asi ei ole normaalne ja jumal tänatud et läksin. Nii väikestes ei saa kergelt võtta, et äkki läheb haigus mööda lihtsalt niisama. Kui ikka asi hull, siis kontrolli, aga tagantjärgi tarkus ei aita midagi.
Minul on lihtsalt kahju, kahju kõigest. Sellest pisikesest poisist, kelle elu nii lühikeseks osutus; tema vendadest, kes olid harjunud pidikesega; muidugi ka emast, sest ta laps suri.. Lihtsalt kohutav.
Facebookis ma vahel vaatan ema kontot, minu jaoks arusaamatu nende piltide jagamine, aga eks iga inimene käitub erinevalt leinafaasis. Leian, et kui arved suured on ja üle oma võimete elatakse, siis tuleb lahendus leida ja otsida omale odavam üüripind, minna millalgi tööle, lapsed lasteaeda panna, lasteisalt elatisraha küsida jnejne.