Teema: teemad

Loodetavasti leiab kiirelt uue töö.

Vanemahüvitis võiks jätkuda küll sellises olukorras vähemalt mõneks kuukski, et oleks aega töö otsida.

kahe lapsega saab vast odavama elukoha ka võtta endale, see üle 600€ kuus maksev üürikorter on pigem liiga kallis Tallinna kohta. Väikese vanusevahega poisid saaksid vabalt ühes toas elamisega hakkama.

Kohutav lugu. Aga beebi oli ju 5-kuune ehk siis ta ei saanud suurperetoetust üleliia kaua aega. Kuidas ta varem siis toime tuli?

Lugedes selle artikli läbi ja nähes ka varasemat abipalvet, on õhus ikka mõned küsimused. Üürikorter mis maksab 625€ kuus + paarsada kommud. Naise ainus sissetulek oligi 520+ 640 vanemahüvitis ja üksikvanema toetus. Saan aru, et noor üksikema, aga ma ei julgeks eluski, olles üksikema ja ainsaks sissetuleks on peretoetus ja vanemahüvitis( mis on ajutine) võtta endale nii kallis korter.  Mul pole suure maja laengi nii palju. Mis edasi oleks saanud tulevikus? Saan aru, et ta ütles, et ei olnud plaaniski lähiajal tööle minna, vaid siis kui vanim laps kooli oleks läinud. Kullake, oma elu ei saa ometi üles ehitada lastetoetustele.

Lisaks selgub artiklist ikkagi ka, et laps oli haige( palavik, nohu) ja kuigi diagnoosiks läks hällisurm, siis lahang selgitas välja ka, et lapsel oli kopsuinfektsioon, et ikkagi haiguse tagajärjel?

Jah, kirjas ka, et aasta lõpuni sai annetustest üüri makstud ja töötuna võttis ka end arvele, aga ikkagi tuleks kiiremas korras korterit vahetada. Mida ta teha nagu ei taha, sest lapsed käivad lasteaias( ilmselt siis kodu lähedal). Samal põhjusel, ei tahtnud ka vanemate juurde kolida.

#4069023:

Lugedes selle artikli läbi ja nähes ka varasemat abipalvet, on õhus ikka mõned küsimused. Üürikorter mis maksab 625€ kuus + paarsada kommud. Naise ainus sissetulek oligi 520+ 640 vanemahüvitis ja üksikvanema toetus. Saan aru, et noor üksikema, aga ma ei julgeks eluski, olles üksikema ja ainsaks sissetuleks on peretoetus ja vanemahüvitis( mis on ajutine) võtta endale nii kallis korter. Mul pole suure maja laengi nii palju. Mis edasi oleks saanud tulevikus? Saan aru, et ta ütles, et ei olnud plaaniski lähiajal tööle minna, vaid siis kui vanim laps kooli oleks läinud. Kullake, oma elu ei saa ometi üles ehitada lastetoetustele.

Lisaks selgub artiklist ikkagi ka, et laps oli haige( palavik, nohu) ja kuigi diagnoosiks läks hällisurm, siis lahang selgitas välja ka, et lapsel oli kopsuinfektsioon, et ikkagi haiguse tagajärjel?

Jah, kirjas ka, et aasta lõpuni sai annetustest üüri makstud ja töötuna võttis ka end arvele, aga ikkagi tuleks kiiremas korras korterit vahetada. Mida ta teha nagu ei taha, sest lapsed käivad lasteaias( ilmselt siis kodu lähedal). Samal põhjusel, ei tahtnud ka vanemate juurde kolida.

Sissetulekuna lähevad arvesse ka artiklis mainitud 2*200€, mida saab kahe lapse isadelt.
Kuna tal mõlemad lapsed käivad lasteaias, siis sellevõrra kindlasti lihtsam uut tööd leida.

#4069026:

See aspekt oli loos muidugi igati asjakohane, et mõned kuud pärast lapse surma võiks vanemahüvitist ja muid toetusi edasi maksta, sest ka teistel võib sama probleem olla, aga muud asjad ikkagi tekitavad küsimusi.

Nojah, see tuleks siis ju toitjakaotushüvitiseks ümber nimetada…

Uskumatult õelad ja parastavad nõiad siin koos ikka,

äkki samad, kes mõrvarkoera õigustasid.

Hea vähemalt, et ise oskavad õigesti elada.

Fakt on see, et ta ei jõua seda korterit enam niikuinii pidada. Selles olukorras mõned kuud heade inimeste abiga üüri maksta on okei. Aga edasi? Iga jumala kuu on vaja ju lisa 600 euri leida? Küünilisemad inimesed võivad ilkuda, et ju tuleb uus laps, aga sellega läheb ka ju miinimum aasta. Pigem rohkem.

Mõistan, et praegu ei suuda ema oma olukorda adekvaatselt hinnata ja siin on mõistlike lähedaste abi vaja, enne kui võlad tekivad. Praegu on kõik nii värske, aga hiljemalt kuu aja pärast on vaja üks tõsine vestlus pidada.

Ma ei saa aru, miks ta siis lapsega haiglasse kontrolli ei läinud, kui nägi et lapsel halb olla?

Just tulin Lastehaiglast, sest 2-kuu vanune laps oli uimane, tahtis magada, väike palavik, imelik kõhin hingates jnejne, tuli välja et üks viirus mis mõjutab kopse, lisaks oli veel paar asja. Tehti ultraheli kopsudele, mis oli õnneks korras. Mul süda ütles, et mine kontrolli, asi ei ole normaalne ja jumal tänatud et läksin. Nii väikestes ei saa kergelt võtta, et äkki läheb haigus mööda lihtsalt niisama. Kui ikka asi hull, siis kontrolli, aga tagantjärgi tarkus ei aita midagi.

Minul on lihtsalt kahju, kahju kõigest. Sellest pisikesest poisist, kelle elu nii lühikeseks osutus; tema vendadest, kes olid harjunud pidikesega; muidugi ka emast, sest ta laps suri.. Lihtsalt kohutav.

Facebookis ma vahel vaatan ema kontot, minu jaoks arusaamatu nende piltide jagamine, aga eks iga inimene käitub erinevalt leinafaasis. Leian, et kui arved suured on ja üle oma võimete elatakse, siis tuleb lahendus leida ja otsida omale odavam üüripind, minna millalgi tööle, lapsed lasteaeda panna, lasteisalt elatisraha küsida jnejne.

Kas te ise näeksite ennast sellises leinafaasis tõöd tegemas? Mina küll ei näe. Inimene peab saama aega leinata. Eriti veel olukorras, kus ema peab matma oma lapse.

#4069121:

Kas te ise näeksite ennast sellises leinafaasis tõöd tegemas? Mina küll ei näe. Inimene peab saama aega leinata. Eriti veel olukorras, kus ema peab matma oma lapse.

Veel vähem näen ennast selles faasis sotsiaalmeedia postitusi tegemas ja intervjuusid andmas.

#4069151:

aga jah, olen ammu olnud üksikema, kes peale lahutust uhkelt arvas et ei vaja midagi ja ühisest korterist minema kõndis ning teises linnas elu 0 -st alustas

Vaevalt sa poole korteri omanik olid. Sest kui nii, siis see pole uhkus, vaid lollus ning laste suhtes alatu.

PS: Tegid hiljem pool korterit kinkelepinguga mehele või kuidas sellest lõpuks vabanesid?

#4069121:

Kas te ise näeksite ennast sellises leinafaasis tõöd tegemas? Mina küll ei näe. Inimene peab saama aega leinata. Eriti veel olukorras, kus ema peab matma oma lapse.

Jah, see on üks kindlamaid viise sellest välja tulla. Ja eriti veel siis, kui sul pole valikut.

#4069215:

Tegemist oli mehe vanemate poolt meile ostetud korteriga ja ei mina ega ka mu vanemad ei olnud nõus, et ma niiviisi raha saaks

Ma ei peaks seda sellisel juhul oma kinnisvarakski. Arvasin, et te selle koos soetasite.

#4069226:

#4069215:

Tegemist oli mehe vanemate poolt meile ostetud korteriga ja ei mina ega ka mu vanemad ei olnud nõus, et ma niiviisi raha saaks

Ma ei peaks seda sellisel juhul oma kinnisvarakski. Arvasin, et te selle koos soetasite.

Juriidiliselt oli see meie ühisvara. Siis toimus korteri erastamine ja me olime juba abielus ning kasutasime ka endi EVP sid, lisaks tema vanemate omadele. Müüa ta ilma minuta ei saanud, aga jah  eetiliseks ma seda ei pidanud.

Nagu ülevalpool lugeda võib, paljud oleksid pidanud

#4069242:

Juriidiliselt oli see meie ühisvara. Siis toimus korteri erastamine ja me olime juba abielus ning kasutasime ka endi EVP sid, lisaks tema vanemate omadele. Müüa ta ilma minuta ei saanud, aga jah  eetiliseks ma seda ei pidanud. Nagu ülevalpool lugeda võib, paljud oleksid pidanud

Siis polnud see kunagi sinu korter, polnud sina teda oma raha eest ostnud ja oligi õiglane, et sa sellest raha ei saanud. Ülevalpoolt ei loe midagi sellist, et oleks pidanud, vaid et sul polnudki õigust kilgata, kuidas sa “oma” korterist minema jalutasid. Oleks oma raha eest ja makstud laenuga ostnud, oleks teine lugu, ja siis olnukski lollus see lihtsalt ära kinkida. Antud asjaolude valguses aga ainult õiglane. Nõusolek müüa on midagi muud.