Teema: Ebaõnnestunud gümnaasiumikatsed

minu poiss läks Tallinna Tööstushariduskeskusesse IT erialale, gümnaasiumisse ei proovinudki. tal olid põhikooli lõpus nii mõnedki ained individuaalse õppekavaga ja eks me nende samadega maadleme nüüd kodus edasi, aga eriala huvitab ja läheb täitsa kenasti. keskharidus peale kauba. konkurss oli samas päris kõva, kolmest valikust ainult ühte sai sisse.

Saue Riigigümnaasiumisse saavad sisse tõenäoliselt keskmise hindega vähemalt 4,5, sinna kandideerisid väga kõrge keskmise hindega õpilased nii Nõmmelt, Laagrist, Sauel ja Sakust. Sellest ei ole tehtud saladust, et enamus kandideerijad on head või väga head õpilased. Sisseastumistestid olid reaalainetes raskemad kui nelikkatsetel.

#3978817:

Sauele ei ole mõtet minna kui nõrga matemaatika või füüsikaga, see kool on alati tuntud kui tugeva matemaatikaga kool ja riigigümnaasiumis jätkatakse seda suunda, sest õppejuhil on tugev reaalainete taust.

Kuhu vaesed humanitaarid siis peaks minema?

#3978820:

#3978818:

#3978817:

Sauele ei ole mõtet minna kui nõrga matemaatika või füüsikaga, see kool on alati tuntud kui tugeva matemaatikaga kool ja riigigümnaasiumis jätkatakse seda suunda, sest õppejuhil on tugev reaalainete taust.

Kuhu vaesed humanitaarid siis peaks minema?

Humanitaaridele on KSG, TÜG, 32.KK ja veel paljud koolid Tallinnas.

Defineeri palun “veel paljud koolid Tallinnas”?

#3978825:

#3978820:

#3978818:

#3978817:

Sauele ei ole mõtet minna kui nõrga matemaatika või füüsikaga, see kool on alati tuntud kui tugeva matemaatikaga kool ja riigigümnaasiumis jätkatakse seda suunda, sest õppejuhil on tugev reaalainete taust.

Kuhu vaesed humanitaarid siis peaks minema?

Humanitaaridele on KSG, TÜG, 32.KK ja veel paljud koolid Tallinnas.

Defineeri palun “veel paljud koolid Tallinnas”?

Neid on veel kpmneid, Kuristiku Gümnaasium, Kopli Kunstikool, Vanalinna Hariduskolleegium, erakool nagu Audentes, Mustamäel mitu kooli.

Rohkem kui reaalkallakuga koole.

#3978854:

#3978682:

Arvestades, et peale 2004 on sündivus järjest suurenenud – kas riik on üldse gümnaasiumikohtadega arvestanud? Kirjade järgi on tulnud/tulemas küll paar uut riigigümnaasiumit, aga samas pannakse mõni teine kinni (ntx Saue), kus kokkuvõttes vist tegelikult eriti kohti juurde ei teki.

Sündivus ei ole suurenenud. Sündivus suurenes aastani 2010 ja siis hakkas jälle vaikselt langema. Eelmise aasta andmeid veel ei ole, aga üle-eelmise aasta oma on väiksem kui oli aastal 2004.

Mis aga puutub riigigümnaasiumitesse, siis järgmisel aastal (2023) avatakse Tallinnas 2 riigigümnaasiumi ning millalgi veel kolmas ka. Vähemalt siiani pole kuulda olnud, et mõni praegune Tallinna gümnaasium selle tõttu põhikooliks muudetakse. Ehk siis ülejärgmisest õppeaastast peaks gümnaasiumikohti Tallinnas ja Harjumaal lahedamalt jaguma.

Ei ole nii planeeritud, osad gümnaasiumid lähevad riigigümbaasiumi avades kinni. Riik ei kavatse “lahedamaks” midaginteha, kutsekates on piisavalt kohti. Ei olegi mõtet suurendada, gümnaasium on ettevalmistus ülikooliks, milleks toota erialata töötuid gümnasiste?

#3978608:

Tänasel päeval oleks minu gümnaasiumisse saamine väga suur küsimärk, mul oli põhikooli tunnistusel 3 kolme vähemalt. Praegu olen insener.

See pole küll mingi näitaja, et insener oled, neid on ka igasuguseid ja mõnel erialal on üsna madal lävend sisse saamiseks. No ja kui need kolmed veel laulmises, kunstis ja kehalises olid, siis pole vist rohkem midagi kommenteerida. Isegi Tallinnas on üsna palju gümnaasiume, kuhu 3 kolmega sisse saaks.

Aga kui teemaalgataja arvab, et lapsel vaid katsed ebaõnnestusid (kolmik- ja nelikkatsed või midagi veel),  siis tõesti on üsna palju gümnaasiume, kuhu veel saab avaldust esitada, ja kes õppida tahab, saab seda igas koolis.  Ärgu heitku meelt.

#3978704:

Ja kutsekool ei pane inimese haridusteed lukku. Peale kutsekooli võib minna kõrgkooli, võib  uuesti kutsekooli teisele erialale, võtta üksikuid ainekursusi täiskasvanute gümnaasiumis, kui on soov näiteks riigieksameid uuesti teha.

See kehtib ainult juhul, kui tegemist on kutsekeskharidusega. Niipea kui noor asub õppima koolis/erialal, kus keskharidust ei saa, niipea on tee ikka väga püsti ees. Vähe on neid, kes pärast õhtukasse keskharidust omandama läheksid.

#3978856:

Mis aga puutub riigigümnaasiumitesse, siis järgmisel aastal (2023) avatakse Tallinnas 2 riigigümnaasiumi ning millalgi veel kolmas ka. Vähemalt siiani pole kuulda olnud, et mõni praegune Tallinna gümnaasium selle tõttu põhikooliks muudetakse. Ehk siis ülejärgmisest õppeaastast peaks gümnaasiumikohti Tallinnas ja Harjumaal lahedamalt jaguma. Ei ole nii planeeritud, osad gümnaasiumid lähevad riigigümbaasiumi avades kinni. Riik ei kavatse “lahedamaks” midaginteha, kutsekates on piisavalt kohti. Ei olegi mõtet suurendada, gümnaasium on ettevalmistus ülikooliks, milleks toota erialata töötuid gümnasiste?

Palun jaga, kust selle info Tallinna kohta leidsid. Mina olen otsinud ja pole midagi leidnud. Eriti veel arvestades, et riigigümnaasiumeid haldab riik, aga praeguseid KOV. Samas oleks hea juba sel aastal ju teada, et kui järgmisel aastal avatakse Mustamäel riigigümnaasium, siis kas mõni praegune Mustamäe kool muutub põhikooliks ja kuidas see protsess plaanitud on. Sama küsimus Põhja-Tallinna kohta. Millised Tallinna koolid põhikooliks muutuvad?

#3978858:

#3978706:

Kui võimed on kesised, pole gümnaasium jõukohane. Vbl mingi “kassigümnaasium”, kus õppimist matkitakse, aga riigieksamite tulemuste ega aine tundmise tasemega poldaks kõrgkooli ikkagi paslikud kandidaadid.

Kutsekeskharidus on tänapäeval igas mõttes hea lahendus – saab edasi õppida, saab juurde õppida, saab tööle minna peale kooli lõpetamist. Puhas gümnasist on kandideerides tööturul samas seisus mis põhikooli lõpetanud noor. Ok, 3 a elu kauem elanud, aga oskusi ikkagi pole.

Reaalained ja loodusained on need, mis aitavad liikuda hästi makstud aladele. Ka keeled ja loomingulisus annavad häid võimalusi – aga neid tuleb ise otsida ja palju on projektipõhisust!

Hea kondiiter, rätsep ja juuksur ei jää eluga hätta.

Pigem on plindris suvalise bakaharidusega noor – see pole veel normaaltasemel täiemõõduline kõrgharidus.

Kaua võib sellist jama kirjutada? Tegelikkus on risti vastupidine. Pidevalt avaldatakse uurimusi, mille järgi kõige keerulisem on tööd leida ja tööturul kohta vahetada kutsekeskharidusega inimestel. Ainult keskharidusega inimesed on neist hoopis edukamad.

Näita uurimust! Räägime Eestist. Gümnaasiumilõpetaja saab ehk kergesti klienditeenindajaks kandideerida, aga sisuliselt pole tal mitte mingeid oskusi. Ka keelt ei vallata, arvutiasjandusest rääkimata. Millised on nõuded sotsiaalmeedia spetsialistile või bürooassistendile? Kutseoskustega tööjõud leiab väga hästi rakendust, torumehest plaatijani. Gümnasist ei mõika midagi CNC või AJP tööpingist.

Mitte midagi oskavad “koha peal välja õpetatavad” ei saa suurt midagi nõuda.

#3978991:

Vähe on neid, kes pärast õhtukasse keskharidust omandama läheksid.

KUi inimene ei pea vajalikuks keskharidust  omandada, ei saa keegi teda sundida ega tema eest õppida.  Võimalused on olemas, kasutatagu neid.

Kui TIK-is suisa vestlusele sai, siis on ta pigem ikka gümnaasiumi- mitte kutsekoolimaterjal. Proovige tavalisematesse koolidesse ka, pole ju nii, et kui eliitkooli ei saa, siis ainuke variant on kutsekas. Keskmisi valikuid on ka.

#3978865:

#3978608:

Tänasel päeval oleks minu gümnaasiumisse saamine väga suur küsimärk, mul oli põhikooli tunnistusel 3 kolme vähemalt. Praegu olen insener.

See pole küll mingi näitaja, et insener oled, neid on ka igasuguseid ja mõnel erialal on üsna madal lävend sisse saamiseks. No ja kui need kolmed veel laulmises, kunstis ja kehalises olid, siis pole vist rohkem midagi kommenteerida. Isegi Tallinnas on üsna palju gümnaasiume, kuhu 3 kolmega sisse saaks.

Aga kui teemaalgataja arvab, et lapsel vaid katsed ebaõnnestusid (kolmik- ja nelikkatsed või midagi veel), siis tõesti on üsna palju gümnaasiume, kuhu veel saab avaldust esitada, ja kes õppida tahab, saab seda igas koolis. Ärgu heitku meelt.

Sa ei saanud vist hästi aru, minu jutt käis ju praegu gümnaasiumisse mitte saamisest, mis oleks kriipsu tõmmanud peale normaalsetele riigieksami tulemustele, millega ülikooli sai.  Minu kolmed olid põhikooli ikka vene keel, ajalugu, keemia. Vaata praegu kutsehariduskeskuste riigieksamitulemusi, need on väga nutused. Ei olnud minu ajal ülikooli minu teada mingit lävendit, oli pingerida, keskmine hinne ja riigieksamid ja kindlaks määratud kohtade arv.

#3979055:

#3978858:

#3978706:

Kui võimed on kesised, pole gümnaasium jõukohane. Vbl mingi “kassigümnaasium”, kus õppimist matkitakse, aga riigieksamite tulemuste ega aine tundmise tasemega poldaks kõrgkooli ikkagi paslikud kandidaadid.

Kutsekeskharidus on tänapäeval igas mõttes hea lahendus – saab edasi õppida, saab juurde õppida, saab tööle minna peale kooli lõpetamist. Puhas gümnasist on kandideerides tööturul samas seisus mis põhikooli lõpetanud noor. Ok, 3 a elu kauem elanud, aga oskusi ikkagi pole.

Reaalained ja loodusained on need, mis aitavad liikuda hästi makstud aladele. Ka keeled ja loomingulisus annavad häid võimalusi – aga neid tuleb ise otsida ja palju on projektipõhisust!

Hea kondiiter, rätsep ja juuksur ei jää eluga hätta.

Pigem on plindris suvalise bakaharidusega noor – see pole veel normaaltasemel täiemõõduline kõrgharidus.

Kaua võib sellist jama kirjutada? Tegelikkus on risti vastupidine. Pidevalt avaldatakse uurimusi, mille järgi kõige keerulisem on tööd leida ja tööturul kohta vahetada kutsekeskharidusega inimestel. Ainult keskharidusega inimesed on neist hoopis edukamad.

Näita uurimust! Räägime Eestist. Gümnaasiumilõpetaja saab ehk kergesti klienditeenindajaks kandideerida, aga sisuliselt pole tal mitte mingeid oskusi. Ka keelt ei vallata, arvutiasjandusest rääkimata. Millised on nõuded sotsiaalmeedia spetsialistile või bürooassistendile? Kutseoskustega tööjõud leiab väga hästi rakendust, torumehest plaatijani. Gümnasist ei mõika midagi CNC või AJP tööpingist.

Mitte midagi oskavad “koha peal välja õpetatavad” ei saa suurt midagi nõuda.

Need uuringud korduvad aastast aastasse. Siin esimene ettejuhtuv Praxise uuring:

VastaEdasta

#3978856:

kutsekates on piisavalt kohti. Ei olegi mõtet suurendada, gümnaasium on ettevalmistus ülikooliks, milleks toota erialata töötuid gümnasiste?

Paraku on õige mitmetel erialadel kutsekoolides keskhariduse nõue ja põhihariduse baasil ei saa neid erialasid õppima minna.