Esileht Pereelu ja suhted Ei oskagi kust otsast oma lugu rääkima hakata

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 122 )

Teema: Ei oskagi kust otsast oma lugu rääkima hakata

Postitas:
Kägu

Niiet kainena on mees kannatlikum ja parem? Või on ta ka kainena nõme ja olematute lapsevanema oskustega, joogisena lihtsalt VEEL nõmedam? Kas alkohol võimendab tema ülbust või on ta samasugune kogu aeg.
Mees on läbi põlenud ja võib olla õnnetu, aga see ei tähenda, et sinu elu sellepärast veel raskem peab olema, kui tema oma stressi sellisel hävitaval moel välja elab (joob ja karjub).
Ma ei näe, mismoodi selle mehega kooselamine sulle või lapsele hästi mõjub, oleks ju lihtsam ja rahulikum kahekesi?
Vot aga kuidas seda saavutada. No sul ju terendab üsna hea võimalus- oled lapsega erikoolis nädala sees teises linnas, sul on seal elamine, sul on vanavanemad (lähemal?). Elage nii ja vaadake, kas keegi üldse hakkab selle mehe järele igatsema. Kui mitte ei serveerikski mehele lahkuminekut jne- teie elate lihtsalt kooli pärast teises kohas, mees on nädala sees üksi. Täiwati legitiimne põhjus ju. Teile ta elamise raha annab, ja jätkub? St kui sina ei saa lapse kõrvalt seal teises linnas nt mingi osaajaga/kodust tööd teha, kui laps on koolis. Kas hakata lahutusest ja elatisest rääkima ja ajada suhted teravaks, kui tegelikkuses elate nagunii eraldi ja saate mehe käest elamiseks raha… mina jätaks need jutud hilisemaks, kui midagi ei muutu paremaks ja tasapisi nagunii juba faktiliselt eraldi elate.
Kuna vanemad käivad seal majas tegelikult ju SUL abiks koristamas ja hooldamas, siis teie ära kolides nad loomulikult ei pea seal mehe tagant rookimas käima, las saab ise endaga hakkama, pole palju palutud täiskasvanud mehe kohta (kellele siiani nagunii naine kõik ette-taha ära teinud on!). Ütled, et nemad on ka vanad ja enam ei jõua.
Kui jätta joodikust mees ihuüksi, siis on 50:50, kas joomiseharjumus süveneb (pole ju kedagi keelamas ega nägemas) või paraneb (tal ka stressi vähem).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kusjuures oleks tark ka igaks juhuks mehe rahalist seisu uurida, kui varad ei ole lahus, siis on teil ju ühine raha. Kummaline, et sa ei tea mehe palganumbrit. Kuhu siis mehe raha (s.t. ka sinu raha) kulub? Miks sa juhtivtöötaja kaasana odavaid tooteid pead ostma? Kellele kinnisvara kuulub?

Naine ju ütles, et mees maksab majalaenu, varad on eraldi. Mehel maja, naisel korter teises linnas.

Pole olnud juttu, et varad on eraldi. Majalaenu maksabki üks pereliige. Asi pole niipalju varades, kuivõrd ka naine peaks iseseisvalt majanduslikult mõtlema hakkama. Siin nagu liiga palju juttu minevikust, kuidas see tänasesse päeva puutub?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei saa mõnest asjast aru. Laps pole vaimupuudega, on aastaid hoogudevaba epileptik – miks ta erikoolis käib? Kui sa lapsega sügisest kevadeni kahekesi elad ja laps koolis käib ja sina tööl ei käi, siis mismoodi sul oma aega pole?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.

Perekooli Moderaator

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lapsele annan tund enne magama minekut pikatoimelist melatoniini.
Kindlasti on ka mees depressioonis.
Hommik hakkas pahasti. Mees hakkas kohe ründama kui tahtsin arutada temaga meie omavahelist suhet ja tänast kinnominekut.
Kõiges olen mina süüdi.
Ma valetasin teile, ma nutan nüüd täiesti avalikult.
Ma ei osanud ennast kaitsta. Teil on õigus, ma pean igal juhul lapsega ära minema.
Mõlemal variandil, kui mina arvan et tema käitub valesti ja kui tema ütles et kõiges tema probleemides olen mina süüdi.
Nii kurb on olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mees hakkas kohe ründama kui tahtsin arutada temaga meie omavahelist suhet ja tänast kinnominekut.

No väga vale aeg hakata arutama “omavahelist suhet” pohmas pahura mehega! Ainult küsimuse “kas me täna kinno läheme?” peale ta poleks ju plahvatanud. Tuleb ikka natuke oma lahinguid ajastada ka.

Ma olen viimasel ajal väga kehv naine. Pakingi just asju kokku ja lähen ära.

Jah loomulikult. Ära muretse tema pärast, ma pakin, lähen ära. Mees võidab igas mõttes.

Sinu vastustest juba kumab läbi väga ebaefektiivne suhtlemisviis, poolenisti ründav, poolenisti märterlik “oh, mis nüüd mina”. Esiteks see ärritab juba iseenesest, teiseks on sellele väga raske “õigesti” vastata, isegi kui mees POLEKS suhtlemispuudeline joodik. Sa ise pole tähele pannud? On see viimasel ajal tekkinud või loomuomane? Selline suhtlemisstiil ei aita absoluutselt kaasa mingi lahenduse ega koostöö saavutamisel, aga seda sa ju tegelikult üritad. ma tean, see tekib koos kibestumise ja tundega, et sina oled rohkem väärt, aga seda peab targemini kommunikeerima. Süüdistustega kellegi poole pöördudes 95% inimesi eitab või ründab vastu või eemaldub, kasu null.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapsele annan tund enne magama minekut pikatoimelist melatoniini.

Kindlasti on ka mees depressioonis.

Hommik hakkas pahasti. Mees hakkas kohe ründama kui tahtsin arutada temaga meie omavahelist suhet ja tänast kinnominekut.

Kõiges olen mina süüdi.

Ma valetasin teile, ma nutan nüüd täiesti avalikult.

Ma ei osanud ennast kaitsta. Teil on õigus, ma pean igal juhul lapsega ära minema.

Mõlemal variandil, kui mina arvan et tema käitub valesti ja kui tema ütles et kõiges tema probleemides olen mina süüdi.

Nii kurb on olla.

Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
Perekooli Moderaator

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.

Sul on õigus. Ma olen viimasel ajal väga kehv naine. Pakingi just asju kokku ja lähen ära.
Kool kestab 9-12-ni. Lapse viin bussiga kooli ja lähen järgi ja sõidan koju koos temaga. Vb ilustasin tema haigust. Ta ei saa üksi kodus olla. Ma ei tea mida ta siis teeb. Vaimset puuet pole seni kui ta ikka edasi areneb. Praegu on ta mitu aastat arengust maas. Tal on ka kõnepuue. Üksikud lausrd , sõnu on palju aga pikka juttu temaga rääkida ei saa. Tal on autistlikud jooned. Nendest on ta peaaegu kõigest välja kasvanud, vahest tuleb uusi juurde. Need tulevad ja lähevad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapsele annan tund enne magama minekut pikatoimelist melatoniini.

Kindlasti on ka mees depressioonis.

Hommik hakkas pahasti. Mees hakkas kohe ründama kui tahtsin arutada temaga meie omavahelist suhet ja tänast kinnominekut.

Kõiges olen mina süüdi.

Ma valetasin teile, ma nutan nüüd täiesti avalikult.

Ma ei osanud ennast kaitsta. Teil on õigus, ma pean igal juhul lapsega ära minema.

Mõlemal variandil, kui mina arvan et tema käitub valesti ja kui tema ütles et kõiges tema probleemides olen mina süüdi.

Nii kurb on olla.

Kommentaar eemaldatud.

Jah loomulikult. Ära muretse tema pärast, ma pakin, lähen ära. Mees võidab igas mõttes.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Psühholoogi juures olen käinud korra, see oli Rajaleidja psühholoog ja ütles mulle kohe, et ega ta mind aidata ei oska. Ma läksin tema juurde nii suures ahastuses ja lootuses et pärast, mingit abi saamata, tundsin ennast veel hullemimi. Nüüd pole tahtmist enam ühegi psühholoogi juurde minna. Pole usku.

Teemaalgataja, minul ka ei ole erilist usku psühholoogidesse, kuigi olen ka ise psühholoogiat õppinud. Olen ka käinud oma depressiooniga mitmete psühholoogide juures ja sellepärast teangi, et ega nad üldjuhul ikkagi ei oska või ei taha süveneda nii sügavale, kui mul vaja oleks. Seega ei ootagi neilt enam mingit suurt abi.
Aga seda olen märganud küll, et juba kasvõi see on hea, et ma saan psühholoogi juures ennast nö tühjaks rääkida. Mul on ka mõned pereliikmed olemas, kes mind kuulaksid ja kellega saaks rääkida, aga kuivõrd elus ju mingeid suuri muutusi paremuse suunas ei tule, siis ei taha neile pidevalt oma kurbust ja lootusetuse tunnet selga valada, sest otseselt aidata ju nagunii keegi ei saaks. Psühholoog aga saab oma töö eest palka ja teda ma ei pea nö säästma ja võin tema juures rääkida nii palju kui tahan ja nii masendavat juttu, kui tahan. Sa ise ütlesid ka eespool, et sul vist pole kellegagi rääkida või on suhtlemispuudus vms – äkki oleks psühholoogist, kogemusnõustajast vms siiski kasvõi kuulajanagi sulle siiski kasu? Kuulata nad oskavad päris hästi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vahel protestib, näiteks tahab võtta 10 üllatusmuna vms. siis hakkab mees keset poodi stseeni tegema, kaotab täiesti kontrolli, ega oska probleemi lahendada.

Alustame sellest, et soov võtta 10 üllatusmuna ei ole eriline käitumine vaid väikese lapse puhul tavaline. Lapsevanema asi on sel juhul lapsele rahulikult selgeks teha, miks see ei ole hea mõte ja endale kindlaks jäädes aga – veel kord – rahulikult öelda “ei’.
Teiseks, su mees on ilmselt erivajadusega, kui ta keset poodi hakkab stseeni tegema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tegelikult on üks võluvahend veel, mis ei mõju kohe, aga pikemal kasutamisel võib aidata. Ja see on liikumine, füüsiline tegevus.
Käia lapsega iga päev pikalt jalutamas. Panna ta lisaks mõnda trenni. Kui trenni kardad panna, siis paluda arstil suunata füsioteraapiasse (kui seda pole tehtud). Hommikul teha hommikuvõimlemist, õhtul metsajooksu. See ei lahenda kohe kõiki teie probleeme aga see aja jooksul muudab olukorda paremaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jah, võimalikult palju tegevust värskes õhus, käige mere ääres-metsas jalutamas, mänguväljakutel, rattaga (kui laps sõita oskab), vaheldurikkalt, tehke enne und tiir õues (niikaua kui ilm veel sopane ja pime pole). Isegi normaalsed lapsed, kellele pole küllalt kehalist tegevust, ei väsi õhtuks küllalt ära. Ehk meeldib lapsele tantsimine, muusikaga trennid vms, head elamused + kehaline liikumine?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

su mees on ilmselt erivajadusega, kui ta keset poodi hakkab stseeni tegema.

Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
Perekooli Moderaator

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Laps pole vaimupuudega, on aastaid hoogudevaba epileptik – miks ta erikoolis käib?

Erikoolid ei ole ainult vaimupuudega lastele. Minu laps on autismispektri häirega, akadeemiliselt võimekas, käib vastavas erikoolis. Suured rahvahulgas ta ei saa hakkama. Nad ei õpi selles koolis lihtsustatud õppekava järgi vaid ikka rõk-i järgi, neil on lihtsalt väga vähe lapsi klassis ja kool tugispetsialiste täis.
Sarnaseid erikoole on Eestis veel, kuigi omavalitsused annavad oma halvima, et nende hulka vähendada. Vaja oleks rohkem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hea, et sul on, kuhu minna, ole vapper ja ära vangu kui see vägivaldne joodik teid tagasi hakkab nõudma, sest joodikut parandab ainult haud. Eriti sellist, kes ennast üldse joodikuks ei peagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja muidugi võiks võtta mõne töö, mida sa teeksid seal teised linnas siis, kui laps on koolis, kasvõi osaajaga. Isegi kui sealt palju raha ei tule või see pole väga prestiižne töö, annab see sulle vähemalt parema tunde. Ning ka väike raha on siiski raha. Mees ei pea sellest ju teadma.

Koduabilise või koristaja töö on esimene, mis mull pähe tuleb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hästi keeruline on asjast adekvaatselt aru saada. Tahaks rohkem olla lapsega kahekesi – ja tegelikult oled sügisest kevadeni, kogu kooliaasta, nädala sees nagunii teises linnas, lapsega kahekesi? Ärge siis käige igal nädalavahetusel seal mehe majas, mille laenu ta maksab, käige kord kuus. Oma vanemaid ma ka sinna teenima ei saadaks, las see mees siis olla rahus. Proovige nii näiteks aasta lõpuni ja siis kirjuta – pole võimalik poole pealt tülli minna – mehele, et nüüd on otsustamise koht: kas te jäätegi lapsega elama sinna teise linna, mis sisuliselt tähendab lahkuminekut, või on tal mingi muu plaan välja pakkuda.
Mõistagi ei pruugi mehel ka sugugi kerge olla, nagu paljud siin juba öelnud, ei otsi nad enamasti ka abi, elavadki oma probleeme ja muresid sissepoole, kuni hakkavad neid alkoholiga lahendama. Ühel hetkel tuleb aga siiski otsustada, kas minna edasi koos või eraldi. Selgus oleks ilmselt mõlemale poolele hädavajalik.
Ütled, et intiimsemat suhtlust teil pole olnud, sina nüüd tahaksid, aga midagi ei toimu: Mees ikka teab, et sina nüüd tahaksid? Või kuidas peaks tühja koha pealt midagi toimuma hakkama? Oled talle käed kaela ümber pannud, hommikul lahkumismusi andnud, otsesõnu öelnud või mis iganes viisil mõista andnud, et tunned tema lähedusest puudust? Seda teemat alustada “suhete selgitamisest” ei ole ehk kõige mõistlikum käik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah, võimalikult palju tegevust värskes õhus,

Värskes õhus on muidugi parim, aga liigutamise soodne mõju vaimsete või emotsionaalsete häirete vastu on tuvastatud uuringutes ka siis, kui liikumine toimub toas trenažööril.
Sest lihased toodavad liikumise ajal närvikasvufaktorit.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja muidugi võiks võtta mõne töö, mida sa teeksid seal teised linnas siis, kui laps on koolis, kasvõi osaajaga. Isegi kui sealt palju raha ei tule või see pole väga prestiižne töö, annab see sulle vähemalt parema tunde. Ning ka väike raha on siiski raha. Mees ei pea sellest ju teadma.

Lisaks ka kodus tegemiseks midagi. Kas sa näiteks käsitööd või kunsti ei tee? Kui mitte, äkki midagi proovima hakata? Jube hästi viib mõtted mujale ja silub närve.Seda saaks ka lapse kõrval istudes nokitseda. Või veel parem – lapsega koos, mõlemi närvidele kasu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ärge siis käige igal nädalavahetusel seal mehe majas, mille laenu ta maksab, käige kord kuus.

Sellise mehe puhul oleks see otseselt sõja kuulutamine.
Oma vanemate kohta võib muidugi öelda, et nad ei jaksa enam koristada ja nad ju ei peagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapsele annan tund enne magama minekut pikatoimelist melatoniini.

Kindlasti on ka mees depressioonis.

Hommik hakkas pahasti. Mees hakkas kohe ründama kui tahtsin arutada temaga meie omavahelist suhet ja tänast kinnominekut.

Kõiges olen mina süüdi.

Ma valetasin teile, ma nutan nüüd täiesti avalikult.

Ma ei osanud ennast kaitsta. Teil on õigus, ma pean igal juhul lapsega ära minema.

Mõlemal variandil, kui mina arvan et tema käitub valesti ja kui tema ütles et kõiges tema probleemides olen mina süüdi.

Nii kurb on olla.

Kommentaar eemaldatud.

Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
Perekooli Moderaator

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma jagan teemaalgatajaga oma lugu…
Mul on kaks last, üks teismeline ja teine kohe saamas. Teismelisel on psüühhiline häire, mis diagnoositi alles aasta algul, aga on olnud väikelapsest saati. Teisel lapsel on füüsiline erivajadus, mis ägenemisel segab tugevalt elu ja vajab pidevat ravi.
Ma elan lastega üksi-olen lahutatud. Abielus olles tegin kõike valesti ja olin kaasa ning tema vanemate arvates vastutav praeguseks teismelise lapse halva käitumise pärast. Saamatu tööd leidma, elamist korras hoidma, püsima soovitud kaalus, olin pidevalt väsinud ja tujutu jne… Ja ma uskusin seda kõike! Olin kodune ja elades maal, lõigatud ära ühiskonnast. Sõltuv mehe rahakotist, mida jänesehaake tehes kontrollis tema. Väljast vaadates tundus meie pere muidugi ideaalane-mees viks ja viisakas. Igal juhul oma saamatu naise ja ebamugavate laste kõrvalt ta uue leidis… ja siis mõne veel. Süüdi jäin mina! Pidin ära kolima-elamispind oli tema.
Ära minekuks ma rahalised ressursid leidsin-läksin tööle. See muidugi muutis suuresti elukorraldust ja vanema lapsed psüühilised teemad andsid juba oluliselt tugevamini tunda. Aga kuna uppusin olmelisete probleemid, siis ei pööranud neile tähelepanu. Mul oli teadmine, et tegu on lihtsalt kasvatamatu lapsega.
Minu jaoks on olnud mõnes mõttes kergendus kui kõik üle võlli käis aasta algul. Mul on teadmine, et mina pole olnud kõik need aastad süüdi! Ma mõistan tagan järgi oma väsimust, seda pidevat plahvatuslikku olukorda kodus. Lapsega on praegu väga raske-aga oskan temaga käituda ja mul on hea meel, et lapse isa on eemal, mitte enam õli tulle valamas. Samas ei süüdista mind enam- ta ei küsi enam kaks korda kui palun tulla ja lapse mõneks ajaks enda juurde viia. See annab mulle hetke, et hingata.
Mind hoiab mõistuse juures mu töö- see annab võimaluse areneda, mul on super kolleegid. Võimalus enda 9 tunniks päevas muule lülitada. Ma ei tööta lihttööl. Olen palju mõelnud, et kui ma nii saamatu olen, siis kuidas see küll õnnestunud on…Palju tuuakse välja mu kõrget sressitaluvust. See on pärist kodust! Sest töö ei vii mind kunagi nii stressi kui mu laps 🙁
See pole üldse paha anda mehega üksteisele õhku. Ma ei hakka ütlema, et see teeb teie suhte korda, aga võib muuta asjad lihtsamaks. Ja rääkimine aitab, aga ainult nendega, kes mõistavad. Sest elul erivajadustega lapsega on hoopis omad reeglid. Tavaelu siin ei kehti. Soovitan kiigata ka erivajadustega foorumi alajaotusesse

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja muidugi võiks võtta mõne töö, mida sa teeksid seal teised linnas siis, kui laps on koolis, kasvõi osaajaga. Isegi kui sealt palju raha ei tule või see pole väga prestiižne töö, annab see sulle vähemalt parema tunde. Ning ka väike raha on siiski raha. Mees ei pea sellest ju teadma.

Koduabilise või koristaja töö on esimene, mis mull pähe tuleb.

Laps on koolis KOLM tundi (9-12) – see oli juba öeldud. Ema bussiga viib ja bussiga toob. Need vahepealsed kaks tundi, mis tal täiesti vaba aega jääb (ainus lapsevaba aeg, mis tal üldse on), võiks siis kuskil tööd rabada?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Laps on koolis KOLM tundi (9-12) – see oli juba öeldud. Ema bussiga viib ja bussiga toob. Need vahepealsed kaks tundi, mis tal täiesti vaba aega jääb (ainus lapsevaba aeg, mis tal üldse on), võiks siis kuskil tööd rabada?

Teoreetiliselt. Kes ise pole sellises olukorras olnud, on alati teoorias tugev. Tegelikkuses kuluvad need, ma oletan – toibumisele, inimese tunde taastamisele, niivõrd-kuivõrd, kasvõi korraks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
Perekooli Moderaator

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina ei saa tegelikult aru, kust otsast see teemaalgataja nii tubli on. Võib-olla on mul midagi lugemata jäänud? Tal on täiskasvanud lapsed ja 7-aastane puudega laps. Ta on 100% mehest rahaliselt sõltuv, sest on 7a kodus istunud, kuna see viimane laps on puudega. See on isegi arusaadav.

Aga elu ENNE seda puudega last? Naine ei ole tervete laste kõrvalt teinud mitte midagi? Haridus? Elukutse? Auto? Juhiluba? Keeleoskus (et teha mingit kodust tööd)? Mitte midagi ei ole ette näidata ka enne selle viimase lapse sündi või? Miks peab seda last bussiga kooli tirima ja siis tagasi? Naine ei ole suutnud kogu eelneva elu jooksul juhiluba teha või oma autot osta? Tal pole elukutset, mis teda praegu toita suudaks? Miks? Täiskasvanud laste ema ei ole ju mingis esimeses nooruses?

Nii tore ja kerge on ju siin foorumis kirjutada, kuidas ma istun öösiti üleval ja kui tubli ja õnnetu ma olen, kuid kogu EELNEV elu ju näitab, et see naine ei ole mitte midagi oma elus saavutanud ega pingutanud, enne kui nüüd hakkas elu pitsitama.

Enne viimase lapse sündi käisin tööl, terve eelnev elu peale kutse omandamist. Mingi haridus mul siiski on, nagu eespool kirjutasin. Olin müüjana täitsa hinnatud. Teiseks, loen oma saavutuseks oma täiskasvanud lapsi. Viisakad viksid, hoolivad ja haritud. Isa nende kasvatamisse panustanud pole, kui raha välja arvata. Mina ennast isiklikult siin kiitnud tubliks pole. Ma saan aru et ma ei vasta sinu standarditele tublist naisest, mõni inimene näed on selline tavaline, ilma eriliste saavutusteta. Bussiga liiklemine meeldib lapsele. See annab võimaluse ka kõige külmemal talveilmal või vihmasel päeval, kui muidu vb väga välja ei tüki, värsket õhku hingata, jalutada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapsele annan tund enne magama minekut pikatoimelist melatoniini.

Kindlasti on ka mees depressioonis.

Hommik hakkas pahasti. Mees hakkas kohe ründama kui tahtsin arutada temaga meie omavahelist suhet ja tänast kinnominekut.

Kõiges olen mina süüdi.

Ma valetasin teile, ma nutan nüüd täiesti avalikult.

Ma ei osanud ennast kaitsta. Teil on õigus, ma pean igal juhul lapsega ära minema.

Mõlemal variandil, kui mina arvan et tema käitub valesti ja kui tema ütles et kõiges tema probleemides olen mina süüdi.

Nii kurb on olla.

Kommentaar eemaldatud.

Jah loomulikult. Ära muretse tema pärast, ma pakin, lähen ära. Mees võidab igas mõttes.

Kommentaar eemaldatud.

Vabandust, raske on sõnades ennast väljendada. Kui sulle tundus et mina nähvasin, siis mulle tundub näiteks et sina oled sõjakas.
Kas just nihkes, aga segaduses olen küll. Eks tülidel on ikka rohkem kui üks osaleja. Ma mehe eest ei oska rääkida, aga minu jaoks on eemal olla ja asju läbi mõelda vajalik. Kui jäämegi üksteist süüdistama siis pole meil koos enam midagi teha.
Ennast ma ei haletse. Lapsest on kahju, kohe füüsiliselt süda valutab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapsele annan tund enne magama minekut pikatoimelist melatoniini.

Kindlasti on ka mees depressioonis.

Hommik hakkas pahasti. Mees hakkas kohe ründama kui tahtsin arutada temaga meie omavahelist suhet ja tänast kinnominekut.

Kõiges olen mina süüdi.

Ma valetasin teile, ma nutan nüüd täiesti avalikult.

Ma ei osanud ennast kaitsta. Teil on õigus, ma pean igal juhul lapsega ära minema.

Mõlemal variandil, kui mina arvan et tema käitub valesti ja kui tema ütles et kõiges tema probleemides olen mina süüdi.

Nii kurb on olla.

Kommentaar eemaldatud.

Jah loomulikult. Ära muretse tema pärast, ma pakin, lähen ära. Mees võidab igas mõttes.

Kommentaar eemaldatud.

Vabandust, raske on sõnades ennast väljendada. Kui sulle tundus et mina nähvasin, siis mulle tundub näiteks et sina oled sõjakas.

Kas just nihkes, aga segaduses olen küll. Eks tülidel on ikka rohkem kui üks osaleja. Ma mehe eest ei oska rääkida, aga minu jaoks on eemal olla ja asju läbi mõelda vajalik. Kui jäämegi üksteist süüdistama siis pole meil koos enam midagi teha.

Ennast ma ei haletse. Lapsest on kahju, kohe füüsiliselt süda valutab.

Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
Perekooli Moderaator

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma saan aru et ma ei vasta sinu standarditele tublist naisest, mõni inimene näed on selline tavaline, ilma eriliste saavutusteta. Bussiga liiklemine meeldib lapsele. See annab võimaluse ka kõige külmemal talveilmal või vihmasel päeval, kui muidu vb väga välja ei tüki, värsket õhku hingata, jalutada.

Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
Perekooli Moderaator

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 122 )


Esileht Pereelu ja suhted Ei oskagi kust otsast oma lugu rääkima hakata

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.