Esileht Pereelu ja suhted Ettepanek

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 98 )

Teema: Ettepanek

Postitas:

Mnjaa, ma ostan peale ihupesu ja sokkide endale kõik riided Humanast (sest lihsalt nii hea valik on ja kui tead, mida otsid, siis varsti ei mahu riided kappi äragi) aga ämma sõrmust ega muid tema asju tõepoolest ei taha.
Minu arvates võiks sõrmused osta koos, ma ei soovi kanda sõrmust, mis meenutab mulle minu seotust, mis mulle võib-olla ei meeldigi üldse…Ma saan aru, et perekonna juveelid on järgmise põlvkonna käes/kindlas kohas aga et just nimelt see sõrmus peab mulle meenutama minu seotust: ma olen minimalismi austaja, ma ei taha ämma näiteks pärjakeste/linnukeste ja muu tilu-liluga kihla/abielusõrmust kanda. Laskem ikka inimestel jääda isiksusteks, isegi kui nad abielluvad. Täna on ämma sõrmus, homme tuleb süüa ka teha nagu ämm….

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ai kurat kus mul kihvataks sinu olukorras. Saaksid oma okkast hinges lahti, kui nüüd ütleksid, et oled seda terve elu oodanud, aga nüüd on hilja. Las kannab seda okast ise edasi. Ma olen muidugi halb diplomaat ja oma suud üldse kinni hoida ei oska.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kolmkümmend aastat??? 😀 😀 😀

Einoh, sellise staažiga suhtes hakkab paljusid juba surm lahutama, aga teil alles poole vinnaga KIHLUS 😀

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Siis ükskord suvalisel õhtul, kui mees on vindine, saab naine enda laste isalt enda ÄMMA (!!!) sõrmuse koos sõnadega, et naine on talle armas, et naine võiks kanda seda sõrmust ja see on nagu kihlasõrmus vms.

Prints William kinkis ka oma Catherine’ile oma ema kihlasõrmuse. Tal läks ka sellega ilgelt aega… ????

Teemaalgataja puhul aga mõtleksin nii (see on ainult minu lihtsustatud mõte, teemaalgataja olukorda tundmata). Kui meest armastad ja ta on sulle muidu olnud hea ja õiglane mees, siis võtaksin temapoolse žesti vastu ja ei kobiseks.
Kui aga armastust pole ja järel on vaid tülpimus ja kibestumus, kui mees ka ei ole muidu olnud hea mees, siis ütleksin vaikselt ja ühe korra, et mõnel asjal on oma aeg ja selle asja aeg on möödas. Tänan, aga ei, tänan.

Õigus on ka minu arvates neil, kes ütlevad, et mees hakkab (alateadlikult) tajuma, et tuleb endale vanaduspäevadeks tugi kindlustada. Paremat ei sattunud ette, nüüd tuleb ära broneerida see, kes mind veel tahab. Kes mind muidu aitab ja kasib.

Meie suhe on olnud nii ja naa. Tunnistan, et on olnud ka halbu aegu ja oleme tülitsenud, aga üldjoontes on ta vist pigem hea mees. Ma ju väga täpselt ei saa öelda ka, sest olen reaalselt elanud koos vaid selle ühe mehega. Seetõttu võrdlusmoment puudub. Ma olen küll perekoolis väga uus, aga olen mõndasid siinseid pereprobleemide teemasid lugenud ja olen tabanud end mõttelt, et mul on vist ikka hea mees.

Samas, üks pealtnäha tühine asi on minus põhjustanud väga palju kibestumust. Kohe nii palju, et on raske õnnelikult õhata – lõpuks ometi!

Vanaduspäevadest ma veel ei räägi. Oleme mõlemad 45-aastased ning võimalik, et meil on veel ligi pool elu ees. Samas, see on üsna kindel, et umbes kahe aasta pärast oleme kahekesi, sest mõlemad lapsed on otsustanud, et õpivad edasi Tartus. Meie elame Tallinnas.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 03.02 10:56; 03.02 11:23; 03.02 11:24; 03.02 12:03; 03.02 12:28; 03.02 12:39; 03.02 12:49; 03.02 16:53; 03.02 16:56; 03.02 17:02; 03.02 17:18; 03.02 17:28; 04.02 19:45; 11.02 15:56; 11.02 17:27; 11.02 17:34; 11.02 17:42; 30.06 11:11; 05.07 19:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma arvan, et solvab (või teeb haiget – kumb?) see, et see 2kihlumin” tuli nii moka otsast. Oleks ju olnud teine asi, kui oleks sellesama sõrmusega tulnud ja põlvele laskunud ja öelnud: kallis, ma olen aru saanud, et elu ilma sinuta on võomatu, anna andeks, et ma nii kaua olen sellega mökutanud, aga nüüd ma kohe ei saa teisiti, kui palun – tule mulle naiseks!”
Ent see nõuab suuremalt osalt meestest enam mune kui neil on. suhete ja suhtlemise osas on suur osa mehi tõesti nagu mingi arengupeetusega. Ja neis asjus puudub julgus sageli ka.

Teemaalgatajale soovitan kõigepealt endas selgusele saada, milles on asi ja siis juba otsustada, mida selle ettepanekuga ette võtta. Või lihtsalt öeldagi: ma ei tea, vaatame… ja vaatad siis niikaua kui tahad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 03.02 16:54; 03.02 18:23; 10.02 08:35; 18.02 00:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas sa tahad oma mehega elu lõpuni koos olla? Kui tahad, siis miks mitte abielluda( muidugi võib ju ka lihtsalt edasi koos elada). Registreerite kahekesi ära ja pärast teete kenas restoranis laste peredega ilusa õhtusöögi.
Kui niigi juba aastaid mehe peale okas hinges ja nüüd ka veel solvunud sellise ettepaneku peale, siis äkki ei elaks sellisega enam koos. Lase vabaks!

Olen sellele isegi mõelnud. Et kui ka pere noorimad liikmed on täitsa oma elu peal, siis äkki lasengi vabaks. Ehkki, üksindust kardan ma väga, sest ma ei ole mitte kunagi üksinda olnud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 03.02 10:56; 03.02 11:23; 03.02 11:24; 03.02 12:03; 03.02 12:28; 03.02 12:39; 03.02 12:49; 03.02 16:53; 03.02 16:56; 03.02 17:02; 03.02 17:18; 03.02 17:28; 04.02 19:45; 11.02 15:56; 11.02 17:27; 11.02 17:34; 11.02 17:42; 30.06 11:11; 05.07 19:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui murdeealine ei suuda end väljendada, siis saan ma sellest aru, aga kui keskealine seda ei suuda, pean ma seda arengupeetuseks. Seetõttu kaldun arvama, et lugu on väljamõeldis ja tehtud noore inimese poolt. Ma väga loodan, et keskealisi halvatud suhtlemisoskusega inimesi pole olemas.

See ei ole libateema. Ja ma ei ole noor inimene. Väljendumisoskus või -julgus ei ole üldse teemaks. Meil kummalgi ei ole pelgust üksteisega suhelda. Mees on mulle kogu suhte jooksul piisava sagedusega armastust avaldanud. Täiesti vabalt ja täiesti siiralt. Mina talle ka.

Kindlasti ei ole tema kihlus (?)ettepanek olnud suhtlemise mõttes eneseületuslik tegu. Me kumbki ei häbene teineteisele öelda nii ilusaid kui ka inetuid asju.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 03.02 10:56; 03.02 11:23; 03.02 11:24; 03.02 12:03; 03.02 12:28; 03.02 12:39; 03.02 12:49; 03.02 16:53; 03.02 16:56; 03.02 17:02; 03.02 17:18; 03.02 17:28; 04.02 19:45; 11.02 15:56; 11.02 17:27; 11.02 17:34; 11.02 17:42; 30.06 11:11; 05.07 19:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mnjaa, ma ostan peale ihupesu ja sokkide endale kõik riided Humanast (sest lihsalt nii hea valik on ja kui tead, mida otsid, siis varsti ei mahu riided kappi äragi) aga ämma sõrmust ega muid tema asju tõepoolest ei taha.
Minu arvates võiks sõrmused osta koos, ma ei soovi kanda sõrmust, mis meenutab mulle minu seotust, mis mulle võib-olla ei meeldigi üldse…Ma saan aru, et perekonna juveelid on järgmise põlvkonna käes/kindlas kohas aga et just nimelt see sõrmus peab mulle meenutama minu seotust: ma olen minimalismi austaja, ma ei taha ämma näiteks pärjakeste/linnukeste ja muu tilu-liluga kihla/abielusõrmust kanda. Laskem ikka inimestel jääda isiksusteks, isegi kui nad abielluvad. Täna on ämma sõrmus, homme tuleb süüa ka teha nagu ämm….

Ämm oli mulle väga armas inimene. Elas elu lõpus meie juures. Oma mehega oli abielus üle 50 aasta, kuni surm neid lahutas.

See sõrmus… 🙂 See on selline peen kullast lillega sõrmus. Algselt oli lille kroonlehtede sees ka mingi vääriskivi, kuid see on aegade jooksul kuhugile kaduma jäänud. Seega, kivita sõrmus. Võib öelda, et isegi poolik sõrmus. See mind tegelikult kuidagi ei solva.

Aga see abielusõrmus on küll naljakas. Selline, väga ebamoodne – lai ja kollasest kullast vanamoeline sõrmus, mida vist 60-70ndatel kasutati. Tänapäeval oleks sellise sõrmuse kandmine pigem kummaline vist. Aga noh, selle pärast ma ei pahanda. Mu mehel on terve elu väga nõrk stiilitunnetus olnud.
Mind isiklikult häirib selle kasutatud sõrmuse ja veidi vindisena tehtud źesti juures midagi muud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 03.02 10:56; 03.02 11:23; 03.02 11:24; 03.02 12:03; 03.02 12:28; 03.02 12:39; 03.02 12:49; 03.02 16:53; 03.02 16:56; 03.02 17:02; 03.02 17:18; 03.02 17:28; 04.02 19:45; 11.02 15:56; 11.02 17:27; 11.02 17:34; 11.02 17:42; 30.06 11:11; 05.07 19:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma jätsin ühe olulise (vist on oluline?) detaili rääkimata.

Umbes nädal enne nn. ettepanekut märkas mees mu rinnas kühmu. Justnimelt märkas, mitte ei tundnud sõrmede all. Ma ise tean juba mitu aastat, et mul on rinnas tihend. Käisin 4 aastat tagasi kontrollis ja esialgu kuulutati see lihtsalt tihendiks, mida on vaja jälgida. Uut kontrolli ei ole ma seni teinud. Aga seekord mehele ka leiust ei rääkinud.

Ma sain aru, et mees ehmus selle peale. Samas ma ei tea, kas see sai kuidagi ajendiks tema käitumisele. Kui nii, siis on see minu jaoks nagu mingi halastus… ma ei teagi mis… Vastutulek? Lõpuks ometi õnnelikuks tegemine?!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 03.02 10:56; 03.02 11:23; 03.02 11:24; 03.02 12:03; 03.02 12:28; 03.02 12:39; 03.02 12:49; 03.02 16:53; 03.02 16:56; 03.02 17:02; 03.02 17:18; 03.02 17:28; 04.02 19:45; 11.02 15:56; 11.02 17:27; 11.02 17:34; 11.02 17:42; 30.06 11:11; 05.07 19:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma arvan, et solvab (või teeb haiget – kumb?) see, et see 2kihlumin” tuli nii moka otsast. Oleks ju olnud teine asi, kui oleks sellesama sõrmusega tulnud ja põlvele laskunud ja öelnud: kallis, ma olen aru saanud, et elu ilma sinuta on võomatu, anna andeks, et ma nii kaua olen sellega mökutanud, aga nüüd ma kohe ei saa teisiti, kui palun – tule mulle naiseks!”
Ent see nõuab suuremalt osalt meestest enam mune kui neil on. suhete ja suhtlemise osas on suur osa mehi tõesti nagu mingi arengupeetusega. Ja neis asjus puudub julgus sageli ka.

Ära vaata nii palju romantilisi komöödiaid. Eesti mehe abieluettepanek toimub veidi veinise peaga voodis enne uinumist, mingeid sõrmuseid ei kaasne, põlvili laskumise asemel on kaissukrabamine & kõige kõrgelennulisem väljend on ‘kule, viix homme avaldused sisse’.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

vähemalt 15 aastat, ei puudutanud enam mitte kordagi seda teemat.

Ma ütleksin, et kuna 20 aastat pidin ettepanekut ootama, siis 20 aastat peab mees ootama ka minu vastust.

Aga tegelikult – kui sa abielluda tahad, siis pange aga kuupäev paika ja andke avaldus sisse. Ämma kihlasõrmus on OK, aga abielusõrmused võiks olla siiski uued (või vähemalt ämma sõrmusest ümber sulatatud).

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oleks ju olnud teine asi, kui

Ära vaata nii palju romantilisi komöödiaid. Eesti mehe abieluettepanek toimub veidi veinise peaga voodis enne uinumist, mingeid sõrmuseid ei kaasne, põlvili laskumise asemel on kaissukrabamine & kõige kõrgelennulisem väljend on ‘kule, viix homme avaldused sisse’.

Ma ei vaata ega oota. Aga tõin lihtsalt välja, et teinekord võib südamesopis (isegi teades, et see on tobe) just midagi sellist oodata. Selline: noh, prooviks õige abielu, võib tõesti jätta nadi mulje.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 03.02 16:54; 03.02 18:23; 10.02 08:35; 18.02 00:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mees hakkab vanaks saama. Lapsed on suured ja ta saab aru, et naise ainus motivatsioon temaga olla (lapsed) on läinud. Ja naine võib ka minna. Sest passiivne solvumine paistab läbi.Kes siis teda haiguste ja vananemisega aitab, mähet vahetab ja püreesuppi teeb. Viskan sõrmuse, küll siis hoolitseb mu eest surmani.
See ei ole isegi teadlik mõtlemine, täiesti alateadlik, aga see on see põhjus. Ja sina saad ka alateadlikult sest aru, sellezt ka see “teadmata soluvumine”. Et nagu 30 a pidid oma väärtust tõestama, et lõpuks purjus peaga “no nimetame seda siis kihlasõrmuseks” kätte saada.
Mehel võibki õelda, et kahe lapse pulmas käidud, mis seal enam.

12 points. See kirjeldus kajastab suure tõenäosusega täpselt nii mehe sõrmuse kinkimise põhjust kui naise solvumise tagamaid. Muide, minu tutvusringkonnas sõlmiti sel suvel kaks abielu, kus ettepaneku tegi umbes 50-aastane mees ja sellele eelnes pikk kooselu ning ühel juhul ka ühised lapsed. Mõlema puhul jäi mulle neid peresid tundva inimesena kibe kõrvalmaitse, et mees hakkab jõudma sellesse ikka, kus tal on tervise tõttu ja elumugavuste pärast vaja naist endaga siduda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu arust väga ilus tegu, et oma ema sõrmuse kinkis. Sümboolne, sõrmus läheb peres edasi. Palju tähendusrikkam kui uus sõrmus. Nii et ma ei saa aru, miks keegi siin eespool seda koonerdamiseks nimetas, ma näen selles hoopis seda, et ema sõrmust ei anta suvalisele, vaid ikka enda jaoks kõige tähtsamale naisele. Kui tegumood ei sobi, siis saab ju ümber sulatada ja lasta sellest uus sõrmus teha. Ja solvumise asemel soovitan mitte ussitada ja hakata pulmi planeerima. Sina oled seda teemat pikalt endas kandnud, mees aga pole tähelegi pannud, et aastad lendavad. Solvumiseks pole põhjust, olge õnnelikud!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ütleks seda -tüüpiline eesti mees, pikka vinna ja mõtlemisega. Kirjandusklassikagi kinnitab seda – Teele kosis ju Tootsi.
Solvuda on natuke lapsik, eriti kui ise ka veel ei tea mille peale solvusida. 30 aastat koos elatud, lapse suured, isegi vanavanemad ja nüüd ei oska enam koos edasi minna.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Enamik vastajaid ei saa teemale üldse pihta, et asi pole absoluutselt selles sõrmuses.

Olen ise olnud sarnases olukorras, kus mina tahtsin väga abielluda ja minu jaoks oli see väga oluline aga meest see ei huvitanud kuni selle hetkeni kui hakkas huvitama aga siis minu jaoks oli kõik juba totaalselt rikutud. Ei saanud meist midagi ja peale 10t aastat läksime laiali.

Võta endale mõtlemisaega, et kas see on see, mida sa tahad. See, et sa varem tahtsid, ei tähenda, et nüüd peaksid tahtma temaga abielluda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuidas mees seda seletab, et ta nüüd tahab (vist) abielluda? Peaks talle vastama ta oma sõnadega – ei näe asjal (enam) mõtet.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mees hakkab vanaks saama. Lapsed on suured ja ta saab aru, et naise ainus motivatsioon temaga olla (lapsed) on läinud. Ja naine võib ka minna. Sest passiivne solvumine paistab läbi.Kes siis teda haiguste ja vananemisega aitab, mähet vahetab ja püreesuppi teeb. Viskan sõrmuse, küll siis hoolitseb mu eest surmani.

See on küll suht loll jutt.
45aastane normaalne mees leiab omale uue naise sõrmenipsuga ja jõuab veel 25a kooski elada, enne, kui mähkmeteni jõutakse. Seesama foorum on 40+ naiste meheleidmise hala paksult täis, võta aega ja loe.
Mehel pole isegi märkimisväärset “pagasit” kaasa tarida.

Sellel põhjusel mees küll ettepanekut ei teinud; ilmselt tal ikka mingi soojem tunne hetkeks üle pea lõi.
Aga noh, ongi hea, kui naine pipardab ja meeski saab pisut aega mõelda, et kas tõesti on mõtet seda 30a vana kanasuppi hakata pauguga nüüd üles soojendama, ehk oleks targem hoopis mingit nooremat tibu proovida..?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 03.02 11:09; 03.02 14:49; 04.02 03:01; 04.02 16:11; 12.02 16:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võib leida loomulikult. Ja nagu ütlesid, see 25 aastane tahab UUT elu. Uut maja, uut autot, surfilaagreid, Weekendi,iga õhtu korralikku seksi, uusi lapsi, paart reisi aastas. Samas kaotab lapsed ja kogu eelneva ehitatu. Ega see nüüd nii lihtne mehe jaoks ka ole.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.02 13:11; 04.02 10:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina saan teemaalgatajast aru. Mees (vähemalt selline vana aja tõeline Mees) peaks olema otsusekindel ja selge konkreetse jutuga. Mingid nagutamised ja vistitamised oluliste asjade puhul ei ole nüüd mitte mehelikud:)

Mäletan, kuidas mulle kunagi ammu, 18-aastaselt, abieluettepanek tehti. Või oli see “abieluettepanek” – ei saanudki üldse aru. Olime kutiga kusagil bensiinijaamas hamburgerit järamas, siis kutt ketshupise suuga korraga ütles: “Ma mõtlesin, et me vist võiksime abielluda. Mu ema arvas et peaks. Mis sa arvad, proovime vää.” Ja haukas jutu peale hamburgerit. Teatasin talle sihukese avalduse peale rahulikult oma eitava vastuse. Ma isegi ehk oleksin jaatavalt vastanud, ent no niisugune “ettepanek” võttis igasuguse pulmaisu nagu naksti ära. Vägisi jäi mulje, et tegemist pole tõelise Mehega, vaid mingisuguse mehikesenahaga, kes esiteks ei avalda isegi mitte enda soove ega mõtteid vaid emme omi ja teiseks ei oska sedagi eriti konkreetselt ega selgelt teha.

(Praeguseks ammugi õnnelikus abielus, aga loomulikult mitte selle tüübiga.)

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina saan teemaalgajast väga hästi aru.

Mees jäi väga hiljaks lihtsalt.

Naine on korduvalt saanud sel teemal südamevalu ja mees pole tegelikult hoolinud sellest… See pole enam see. Pole enam võimalik siiralt rõõmustada, hetk on möödas.
Ma tunneks ka ennast ebamugavalt.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis sind täpsemalt praegu n6rritab?
+ et said vana “kasutatud” sõrmuse. Ehk mees pidas seda sümboolseks? Ja no ok, ära oleks võinud parandada sõrmuse.
+ et sul tegelikult pole enam tahtmist temaga abielluda, mis olnud ja läinud asi, oled üle saanud ja maha kandnud selle mõtte kui nüüd äkki “noorpaari” hakata mängima
+ ?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 04.02 15:07; 05.02 08:54; 05.02 11:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No kui 30 a koos oldud, siis oled vast nii 45-50? Selles vanuses on väga tobe naiivne olla.
Ma ei tea, kuidas sul ja su mehel on varasuhted korraldatud, kuid kui on võimalus, et mehe surma korral/ mehe äramineku korral jääd varatuks/kodust ilma, misiganes, siis abiellukski. Ei teeks välja sellest sõrmusest. Jah, abielluks turvalisuse pärastki. Kui aga sul on omal kõik varaliselt hästi, siis otsustaksin puht sisetunde/emotsioonide põhjal.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

kuid kui on võimalus, et mehe surma korral/ mehe äramineku korral jääd varatuks/kodust ilma, misiganes, siis abiellukski.

Ja kui ilmuks mõni teine mees, kel rohkem vara, siis kohe lahutaks ja abielluks selle rikkamaga…?
Jne.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 03.02 11:09; 03.02 14:49; 04.02 03:01; 04.02 16:11; 12.02 16:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ämma sõrmusega pole häda ühti. Võib kunagi omakorda oma lastele või lastelastele anda ja voilaa, ongi saanud ajalooga perekonna reliikvia. Ämm ju lapse vanaema. Ja siis veel ema sinna otsa. Tekibki traditsioon.

Mis aga sellesse solvumisse puutub, siis pigem on see solvumine hoopis mõistmatus. Sa ei saa aru, mis on mehe motivatsioonid seda ettepanekut just nüüd teha, pea 30 aastat hiljem. Taustsloost aimdub, et pesast lendavad viimasedki pojukesed ja siis on naine vaba. 45aastane naine on veel täitsa kobe tükk. Ja kui mees naist ei armasta, austa, mõista, siis naine läheb. Teda ei hoia miski kinni. Seega, kas mees tegi ettepaneku tõesti seepärast, et naist kogu südamest armastab ja kalliks peab või muretseb ta võimaluse pärast, et 30 aastat kestnud mugav rutiin võib käest libiseda, seega rõngastame naise ära.
Ja olgem ausad, selline kosimisviis viitab pigem viimasele variandile kui esimesele. Et esimesed 30 aastat hoidid lapsed naise vaos, sõrmus aga järgmised 30 aastat. Ja see solvab.

Selle asemel, et väljenduda kuidagi nii, et eelnev koosoldud aeg on kasvatanud armastust, sest koos on kogetud ja üle elatud paljutki, ja abielu oleks ilus kroon sellele ühisele üritusele, tähistamine, täpp i-le, ühiselt uue etapi algus, jättis mees mulje hoopis meeleheitest, mis sundis meest mokaotsas tunnistama, et oi kurat, kui ma kohe ei reageeri, jään pehmest saiast ilma.

Igatahes, küsi ikka uuesti üle, et mida mees päriselt sellega mõtles. Äkki mõtleski parimat siirast südamest, aga lihtsalt kukkus lollilt välja. No ikka juhtub.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Solvunud või mitte, aga võtmeküsimus on siiski, kas sa tahad selle mehega abielluda või mitte. Kui ei, siis ära abiellu. Kui jah, siis abiellu. Midagi pole teha, me ei saa oodata, et teised inimesed meie unistusi teostavad, st antud juhul abieluettepaneku just sellisel viisil ja sõnadega teevad, nagu sina ootasid.
Ajalooga sõrmus on minu jaoks igal juhul väärtuslikum kui ilma ajaloota sõrmus.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ämma sõrmusega pole häda ühti. Võib kunagi omakorda oma lastele või lastelastele anda ja voilaa, ongi saanud ajalooga perekonna reliikvia. Ämm ju lapse vanaema. Ja siis veel ema sinna otsa. Tekibki traditsioon.

Mis aga sellesse solvumisse puutub, siis pigem on see solvumine hoopis mõistmatus. Sa ei saa aru, mis on mehe motivatsioonid seda ettepanekut just nüüd teha, pea 30 aastat hiljem. Taustsloost aimdub, et pesast lendavad viimasedki pojukesed ja siis on naine vaba. 45aastane naine on veel täitsa kobe tükk. Ja kui mees naist ei armasta, austa, mõista, siis naine läheb. Teda ei hoia miski kinni. Seega, kas mees tegi ettepaneku tõesti seepärast, et naist kogu südamest armastab ja kalliks peab või muretseb ta võimaluse pärast, et 30 aastat kestnud mugav rutiin võib käest libiseda, seega rõngastame naise ära.
Ja olgem ausad, selline kosimisviis viitab pigem viimasele variandile kui esimesele. Et esimesed 30 aastat hoidid lapsed naise vaos, sõrmus aga järgmised 30 aastat. Ja see solvab.

Selle asemel, et väljenduda kuidagi nii, et eelnev koosoldud aeg on kasvatanud armastust, sest koos on kogetud ja üle elatud paljutki, ja abielu oleks ilus kroon sellele ühisele üritusele, tähistamine, täpp i-le, ühiselt uue etapi algus, jättis mees mulje hoopis meeleheitest, mis sundis meest mokaotsas tunnistama, et oi kurat, kui ma kohe ei reageeri, jään pehmest saiast ilma.

Igatahes, küsi ikka uuesti üle, et mida mees päriselt sellega mõtles. Äkki mõtleski parimat siirast südamest, aga lihtsalt kukkus lollilt välja. No ikka juhtub.

Tundub, et sina sõnastasid mu solvumise tabavalt lahti.

Ämma sõrmus ei solva mind üldse. Aga solvab just see, et tähelepanuavaldus ja ettepanek, mida olen nii kaua oodanud tuleb siis, kui mina olen loobunud. See on nii kibedusttekitav. Kõlab lapsikult ja rumalalt, aga just nii ma tunnen. Selline käitumine on nii alandav, et ma ei saa teha õnnelikku nägu, nagu midagi poleks olnud, ja hüüda rõõmsalt: “Lõpuks ometi! Muidugi, jah!”.

Rahalises mõttes oleme teineteisest sõltumatud. Vajadusel saame kumbki üksinda edasi liikuda nii, et kumbki paljaks või peavarjuta jää.

Tõenäoliselt ongi nii, et mees tajub, et pärast laste kodust lahkumist ei ole meie suhtel enam nii kindlat pidepunkti. Olen küllaltki aktiivne. Elan päris palju koduvälist elu ja mul on suur tutvusringkond. Võimalik, et ta tajub, et siis ei hoia mind kodus enam miski kinni.

Teine variant. Ehk hakkas tal hirm, et mul on tervis tõsiselt korrast ära. Ja siis mõtles, et rõõmustab mind. Halastuskosimine on muidugi veel kohutavam, kui teema totaalne ignoreerimine.

Vaatan, mis edasi saama hakkab. Täiesti kindlalt ma ise teemat ei puuduta. Isegi mitte kaudselt. Võimalik, et see oligi lihtsalt sõrmuse edasikinkimine, millele ei järgne midagi. Lihtsalt, et ema sõrmus ripakile ei jääks. Kui aga ta tuleb tõesti abiellumise jutuga või hakkab mind uuesti veenma, et paneksin sõrmuse sõrme tagasi, siis pärin küll aru, mida ta selle teoga silmas peab. Kui tõstatab abiellumise teema, siis ütlen, et ta on kahjuks 25 aastat hiljaks jäänud selle ettepanekuga.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 03.02 10:56; 03.02 11:23; 03.02 11:24; 03.02 12:03; 03.02 12:28; 03.02 12:39; 03.02 12:49; 03.02 16:53; 03.02 16:56; 03.02 17:02; 03.02 17:18; 03.02 17:28; 04.02 19:45; 11.02 15:56; 11.02 17:27; 11.02 17:34; 11.02 17:42; 30.06 11:11; 05.07 19:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma jätsin ühe olulise (vist on oluline?) detaili rääkimata.

Umbes nädal enne nn. ettepanekut märkas mees mu rinnas kühmu. Justnimelt märkas, mitte ei tundnud sõrmede all. Ma ise tean juba mitu aastat, et mul on rinnas tihend. Käisin 4 aastat tagasi kontrollis ja esialgu kuulutati see lihtsalt tihendiks, mida on vaja jälgida. Uut kontrolli ei ole ma seni teinud. Aga seekord mehele ka leiust ei rääkinud.

Ma sain aru, et mees ehmus selle peale. Samas ma ei tea, kas see sai kuidagi ajendiks tema käitumisele. Kui nii, siis on see minu jaoks nagu mingi halastus… ma ei teagi mis… Vastutulek? Lõpuks ometi õnnelikuks tegemine?!

Mulle tegi mees abieluettepaneku peale seda, kui mul emakast müoomide eemaldamiseks op. oli. Kas talle mõjus koos lastega mind haiglas vaatamas käimine?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Väljendumisoskus või -julgus ei ole üldse teemaks. Meil kummalgi ei ole pelgust üksteisega suhelda. Mees on mulle kogu suhte jooksul piisava sagedusega armastust avaldanud. Täiesti vabalt ja täiesti siiralt. Mina talle ka.

Kindlasti ei ole tema kihlus (?)ettepanek olnud suhtlemise mõttes eneseületuslik tegu. Me kumbki ei häbene teineteisele öelda nii ilusaid kui ka inetuid asju.

Ilusaid ja inetuid ütlete, aga kas ka kõike olulist? Minu meelest on imelik, et tõsist tervisega seotud asjaolu ei jaga oma pikaaegse kaaslasega. Nagu see oleks mingi “isiklik” asi – aga lähedane paar jagab selliseid isiklikke asju omavahel.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 04.02 20:00; 10.02 00:51; 12.02 15:19; 30.06 17:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks oleks vastupidi ämma sõrmus märk sellest, et mees tõesti armastab mind, sest oma emale kuulunud sõrmust lihtsalt ei anta igaühele. Minu jaoks oleks see kordades väärtuslikum kui uus sõrmus.

Aga see ei ole ju see, mille peale teemaalgataja solvus. Ta solvus selle peale, et 30 aastat pidi ta vaikselt ja varjatuna nukrutsema, et “mina pole sulle piisavalt väärtuslik, et minu pärast see abiellumise tee ette võtta”, 30 aastat lollitati ja nüüd äkki… Kui mees on vanaks jäänud ja noored neiud enam silma ei tee, siis on aeg naine ära naida. Ehk siis pettumus kõigi nende kurvastatud aastate pärast.

Aga paraku kui ei taha enda elu nüüd täiesti pekki keerata, tuleb alla neelata ja vaikselt tseremooniata abielluda, muidu võib see aastaid maha salatud vimm kogu senised head asjad meelest kanda ja siis solvub mees ja mehed teatavasti on egoistlikumad ja ei saa aru, et 30 aastat hiljaks jäänud kingitus ei ole kui taevast tulnud õnnistus. Lähete täiesti mõttetu asja pärast lahku. Eks inimestel on ikka solvumisi, mida tulebki endaga hauda kaasa viia, iga solvumist ei ole mõtet välja öelda, sest tulemus võib veel palju halvema vaimse krahhiga lõppeda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 05.02 08:41; 05.02 08:51; 05.02 09:07;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 98 )


Esileht Pereelu ja suhted Ettepanek

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.