GAGi aktus oli ka väga pikk just seetõttu, et igal teisel lõpetajal olid silmapaistvad tulemused ette näidata. Aga soovida, et neid ei mainitaks oleks ikka väga kummaline. Tublisid tulebki esile tõsta.
Neid nagunii tõstetakse kogu aeg esile. Mis mõte seda lõpuaktusel taas kord teha on? Pealegi pole esiletõstmine sugugi proportsionaalne, vaid sõltub klassijuhataja aktiivsusest. Näha oli, et mõnel klassil oli palju vähem “aukiri selles ja tolles asjas” kui teisel.
Jah, peaks olema proportsionaalne selles mõttes küll, et need aukirjad mainitakse ära kõigil samamoodi või siis ei mainita, nagu kool otsustab. Kuigi võib-olla ikkagi oligi üks klass aktiivsem, see pole ka päris võimatu, aga kui polnud, oleks pidanud see olema kooli poolt paremini kontrollitud, et sama astme tunnustust koheldaks samamoodi. Aga mu arust võib küll aktusel tublisid esile tõsta, kus neid ikka nii väga esile tõstetakse, sel hetkel kui võidavad, saavad seal üritusel tunnustuse, vahel ka ehk mitte, sest tulemused tulevad hiljem. Siis kooli ilmselt korra mainitakse ja õnnitletakse ja kodulehel on ehk nupuke. Aga aktusel on ju vanemad ka, seal on ikka teistmoodi see tunnustus ja seal ongi tavaliselt tunnustus mingi ravusvahelise olümpiaadi eest, medal ja ainekiituskiri, neist kaks viimast ongi ju kolme aasta tulemuste peale. Miks see nii hirmsasti häirib kedagi, et mõni natuke oma tubliduse eest kiita saab? Vahel on selle kallal töö ja vaev, vahel loomulik anne, ikka tore, kui inimene saab tähelepanu selle eest, mis tal hästi välja tuleb. Kui oma lapsel nii hästi ei lähe, siis võib-olla hiljem mingil alal jälle läheb ja kurb ju, kui ta siis peaks tunnustusest ilma jääma, sest keegi muidu läheb liiga mossi.