Esileht Koolilaps Gümnaasiumide tase riigieksamiteks ettevalmistuses

Näitan 8 postitust - vahemik 91 kuni 98 (kokku 98 )

Teema: Gümnaasiumide tase riigieksamiteks ettevalmistuses

Postitas:
Kägu

Sellise pika 32. KK-i puudutava mõttevahetuse jätkuks annan mina teada, et vaatamata siin eelpool märgitud 32.KK-i kehvast tasemest sai minu poeg Tartu Ülikooli oma soovitud erialale sisse.

Märgin veel ära, et mulle jättis sügava mulje ka 32.KK-i lõpuaktus. Võin suisa öelda, et olin sellest üsna vaimustunud.

Võrdluseks siis Reaalkooli ja Nõmme gümnaasiumi lõpuaktused, milledel osalesin, kui lõpetasid 2 vanemat last. Nimetet koolide lõpuaktused olid üks etlemiste, laulude, kõnede, kõnede, kõnede jne jada. Kõnede sisu siis kõne terminile ka vastav. Kõnet nautis suuremalt jaolt kõne pidaja ise. Reaalkooli puhul veel lisaks see, et võiks öelda, et lõputunnistuste kätteandmine oli üks lõputu pikk protsess – iga lapse puhul loetleti praktiliselt kõik tema hinded ja saavutused ja olümpiaadidel osalemised ära. Väga tüütu oli.

32.KK-i lõpuaktus oli vaba ja mõnus ja tore. Oli ka esinemisi õpilaste/vilistlaste poolt, kuid need olid sellised lahedad. Kõned olid ka, kuid need olid teistsugused – vabad ja oli saada aru, et kõneleja ise nautis üritust, mitte ise-ennast ja oma kõnet.

Päikest! Mingu teie lastel kõik hästi!

Kuulsin ka tuttavalt kommentaari et tüütu kui loetakse saavutused kôik ette tunnituste kätteandmisel. Aga eks virisejale endale pisteti lihtsalt tagasihoidlik tunnistus pihku ja polnud olümpiaadide/ vôistluste tulemusi mida ette lugeda lihtsalt. Eks siis ongi nii, et kuulad mis teised kōik jōudnud gümnaasiumi jooksul teha ja on aeg mōelda mis sa ise samal ajal tegid.

GAGi aktus oli ka väga pikk just seetõttu, et igal teisel lõpetajal olid silmapaistvad tulemused ette näidata. Aga soovida, et neid ei mainitaks oleks ikka väga kummaline. Tublisid tulebki esile tõsta.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

GAGi aktus oli ka väga pikk just seetõttu, et igal teisel lõpetajal olid silmapaistvad tulemused ette näidata. Aga soovida, et neid ei mainitaks oleks ikka väga kummaline. Tublisid tulebki esile tõsta.

Neid nagunii tõstetakse kogu aeg esile. Mis mõte seda lõpuaktusel taas kord teha on? Pealegi pole esiletõstmine sugugi proportsionaalne, vaid sõltub klassijuhataja aktiivsusest. Näha oli, et mõnel klassil oli palju vähem “aukiri selles ja tolles asjas” kui teisel.

+4
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

GAGi aktus oli ka väga pikk just seetõttu, et igal teisel lõpetajal olid silmapaistvad tulemused ette näidata. Aga soovida, et neid ei mainitaks oleks ikka väga kummaline. Tublisid tulebki esile tõsta.

Neid nagunii tõstetakse kogu aeg esile. Mis mõte seda lõpuaktusel taas kord teha on? Pealegi pole esiletõstmine sugugi proportsionaalne, vaid sõltub klassijuhataja aktiivsusest. Näha oli, et mõnel klassil oli palju vähem “aukiri selles ja tolles asjas” kui teisel.

Jah, peaks olema proportsionaalne selles mõttes küll, et need aukirjad mainitakse ära kõigil samamoodi või siis ei mainita, nagu kool otsustab. Kuigi võib-olla ikkagi oligi üks klass aktiivsem, see pole ka päris võimatu, aga kui polnud, oleks pidanud see olema kooli poolt paremini kontrollitud, et sama astme tunnustust koheldaks samamoodi. Aga mu arust võib küll aktusel tublisid esile tõsta, kus neid ikka nii väga esile tõstetakse, sel hetkel kui võidavad, saavad seal üritusel tunnustuse, vahel ka ehk mitte, sest tulemused tulevad hiljem. Siis kooli ilmselt korra mainitakse ja õnnitletakse ja kodulehel on ehk nupuke. Aga aktusel on ju vanemad ka, seal on ikka teistmoodi see tunnustus ja seal ongi tavaliselt tunnustus mingi ravusvahelise olümpiaadi eest, medal ja ainekiituskiri, neist kaks viimast ongi ju kolme aasta tulemuste peale. Miks see nii hirmsasti häirib kedagi, et mõni natuke oma tubliduse eest kiita saab? Vahel on selle kallal töö ja vaev, vahel loomulik anne, ikka tore, kui inimene saab tähelepanu selle eest, mis tal hästi välja tuleb. Kui oma lapsel nii hästi ei lähe, siis võib-olla hiljem mingil alal jälle läheb ja kurb ju, kui ta siis peaks tunnustusest ilma jääma, sest keegi muidu läheb liiga mossi.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma vaatasin eelmisel kevadel ühe kooli lõpuaktust. Tundus, et kõik, kellel vastav aine 4 või 5, said ainekiituskirja. Kõige rohkem lugesin kokku 11 või 13. Päris ilma ei jäänud vist keegi.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, peaks olema proportsionaalne selles mõttes küll, et need aukirjad mainitakse ära kõigil samamoodi või siis ei mainita, nagu kool otsustab.

Mitte aukirjade mainimist ei tule jälgida, vaid aukirjade välja andmist. Aineõpetajad ju määravad neid aukirju, mõne õpetaja klassides said ainult need aukirjad, kes kuskil hiilanud, teise õpetaja klassis piisas 5 tunnistusel, et kiituskirja saada. Minu poja klass on matemaatikas ülikõva (lõpueksami hindeid alla 90 ei olnud), kuid kiituskirju selles aines said vaid tõesti tipud, kuigi pea kõik selles klassis on paralleelikatest mates tugevamad. Paralleelklassides aga sai mate eest kiita oluliselt rohkem noori. See jäi mulle väga selgelt silma.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mida arvate sellisest edetabelist?

Minu jaoks oli üllatus, et ülipopulaarne 32.KK oli nii kitsas kui laias matemaatikas viimane ning eesti keeleski viimaste seas. Ehk siis 32.kk sisse saanud õpilased on tugevamad kui kooli tase ja õpilaste tegelik potentsiaal jääb seal realiseerimata?

https://www.ohtuleht.ee/1062519/pingeread-mida-gumnaasiumid-suudavad-kuhu-sisse-astunud-nutikas-laps-teeb-lopueksamid-oodatust-kehvemini-kus-aitavad-opetajad-lastel-oma-voimetest-viimast-votta

Õpetaja võib suunata ja juhendada, aga tegeliku töö teeb ära ikkagi ÕPILANE, kellel on motivatsioon ja mõistus olemas.

Poeg avastas eelmisel sügisel, et arsti sissesaamiseks peab ta tegema lisakas tavalistele riigieksamitele ka erialaeksamid: akadeemilise testi ja keemia-füüsika komplekseksami.

Terve aasta õppis isseseisalt, võttis kursusi ja materjale iseseisvalt läbi ning töötas tublisti.

Nii riigieksamid (tavaline piirkonnakool) kui ka katsed olid heade tulemustega ja sai soovitud erialale sisse.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See et 5 eest tunnistusel  ainekiituskiri saadakse on imelik, lapse koolis pigem ikka need saavad kel lisaks olümpiaadil/ainevõistlustel lisaks ette näidata tulemused. Minu arust loogiline. Kui tublis klassis, kus enamusel head hinded peaaegu kõik ainekiituskirjasid saaksid, vähendaks see ju nende väärtust, mitte et lapsed olümpiaadidel kiituskirjade pärast käiksid.

 

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mida arvate sellisest edetabelist?

Minu jaoks oli üllatus, et ülipopulaarne 32.KK oli nii kitsas kui laias matemaatikas viimane ning eesti keeleski viimaste seas. Ehk siis 32.kk sisse saanud õpilased on tugevamad kui kooli tase ja õpilaste tegelik potentsiaal jääb seal realiseerimata?

https://www.ohtuleht.ee/1062519/pingeread-mida-gumnaasiumid-suudavad-kuhu-sisse-astunud-nutikas-laps-teeb-lopueksamid-oodatust-kehvemini-kus-aitavad-opetajad-lastel-oma-voimetest-viimast-votta

Õpetaja võib suunata ja juhendada, aga tegeliku töö teeb ära ikkagi ÕPILANE, kellel on motivatsioon ja mõistus olemas.

Poeg avastas eelmisel sügisel, et arsti sissesaamiseks peab ta tegema lisakas tavalistele riigieksamitele ka erialaeksamid: akadeemilise testi ja keemia-füüsika komplekseksami.

Terve aasta õppis isseseisalt, võttis kursusi ja materjale iseseisvalt läbi ning töötas tublisti.

Nii riigieksamid (tavaline piirkonnakool) kui ka katsed olid heade tulemustega ja sai soovitud erialale sisse.

https://www.ohtuleht.ee/1066455/keemia-kui-kirstunael-tartu-ulikooli-farmaatsiaopet-tabas-having

Väga huvitav lugemine samal teemal.

Nii kardeti füüsika-keemia komplekseksamit, et igaks juhuks ei kandideeritudki, selle asemel et võtta lisakursusi. Kuna hiljem on seal õppides vaja väga palju tööd teha ja pingutada, ongi õige võtta vastu vaid need kes ongi nõus pingutama. Minu jaoks on kummaline just see, et varem arvestati matemaatika ja eesti keele riigieksami tulemusi, uued sisseastumiskatsed loogilisemad. Seda teadsin küll et varem ka medalitega kohad saadi, enam õnneks mitte, medal ei näita enam midagi, peale selle et laps on üsna püüdlik.

 

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 8 postitust - vahemik 91 kuni 98 (kokku 98 )


Esileht Koolilaps Gümnaasiumide tase riigieksamiteks ettevalmistuses