Esileht Pereelu ja suhted Haige vajadus koguda

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 104 )

Teema: Haige vajadus koguda

Postitas:
Kägu

Kellel veel vanaemad/emad asju koguvad? Ausalt öeldes olen ma juba hämmingus. Ma lihtsalt ei mõista kuidas saavad inimesed nii palju mõttetut träni kokku osta. Kõige idiootsem on see, et inimesed reaalselt ei kasutagi asju mida kokku tassivad. Keegi midagi tasuta pakub, on vanaema esimesena platsis, et jälle kellegi pooleldi katkised asjad koju tassida ja siis kuhugi kuuri alla seisma viia. Terve tuba on kappe täis. Kapid on riideid täis (mis juba hallitavad, sest seinad on kõik kappide taga peidus, õhk toas ei liigu), igasugused kujukesed, ajakirjad aastast 1990, suvalised pildid jne. Ma ei oska enam midagi öelda ega teha. Varsti upuvad prügisse aga inimesed aru ka ei saa, et see pole enam normaalne.

+28
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kuni ta elab, on see tema asi mis ta nende asjadga teeb.
aga tasub viisakalt mõista anda, et pärast tema surma tuleb tellida prügivedamisteenus, mis ei ole odav – et ta peaks selle võrra paartuhat rohkem ‘kirsturaha’ koguma viisakusest.

+13
-13
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mu mees on selline ja kardan, et varsti me selletõttu ka lahku käheme. Hoov ja kuur on mingit träni täis, midagi ära ei luba visata. Laste rattaid ja oma aiatööriistu ma ei saa kuuri panna, sest kohta lihtsalt pole!
Kõike võib kunagi vaja minna, on tema jutt. Olen nutnud ja ilusti rääkinud, aru ei saa. Eile ütlesin ,et kui see ei lõpe, siis maja müüki, pangale võlg tagasi ja ülejäänud raha jagame pooleks. Mina enam ei suuda. Naabrite ees on nii häbi. Mina hoolitsen aia eest ja istutan lilli, mees sõna otseses mõttes reostab!
Muid probleeme meil kusjuures pole, aga just see asjade kuhjamise maania on mehel. See on vist geneetiline, ta isa oli samasugune ja ema juures on ka mingid hunnikud igal pool kappidel riiulitel.

+48
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kusagilt on meelde jäänud, et nii teevad roti aastal sündinud inimesed (1948, 1960, 1972, 1984, 1996, 2008). Tõsi?

Kõik rotid muidugi ei kogu. Lihtsalt kogujate seas olevat rotte suhteliselt palju.

+7
-23
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on mehe vanemad sellised, elamine on uskmatut träni täis, kui kuskilt midagi tasuta saavad – siis kohe koju tassivad. Ei ole minu asi, elagu, aga kui seal käime – siis hakkab üks kauplemine pihta – kuulge, mul on siis täiesti korralik jope, poisil väga hea kanda. Jope on aastast 1990 ja laps ei pane iial seda selga. Mehel üritati mingeid humanitaarabi särke kaasa anda, veidra lõikega ja imelikust materjalist. Osa asju on veel nõukaaegseid, talongide aegseid jne. Jõulukingitused oma ka see teema, kust midagi on tasuta kaasa antud, muidugi võtad vastu ja tänad.
Sõbranna ja ta mehel on sama teema – kui kord ta ema maja peab hakkama pärima, müüma – siis tuleb mitu ehituskonteinerit hoovi tuua ja kõik see sodi sinna ladustada, praegu ei saa enam osadesse tubadesse sisse, lisaks on ema väga kokkuhoidlik, ütleme juba siis haiglaslikult – iga kiri, paberitükk, pakend hoitakse alles.

+22
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vaesust näinud inimeste kiiks. Vähemalt kohati.

+33
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah, see võib olla haigus (hoarding on inglise keelne nimi), aga ei pruugi.
Kui on haigus, on vaja psühholoogi abi, sest midagi on selle vallandanud ja kogumisega üritavad need inimesed endas turvatunnet tekitada. Isegi abi saanuna võib stress haiguse jälle vallandada ja kogumist alustatakse uuesti.

Niisama teha ei ole midagi. Hea küll, nt tellid konteineri, lased rämpsu (sest enamuses on kogutav kraam lihtsalt rämps) ära viia, aga lisaks kohutavale traumale, mis sa sellega inimesele tekitad, hakkab ta kogumisega uuesti peale.

Minu vanaema oli selline, kogus kõike ja ma mõtlen KÔIKE! Leivakottide kinnitusklõpse, leivakotte, keefiripakke, paberit (ajalehtedest, reklaamidest kuni kasutatud ümbrikeni), sukapükse, vorstikilet (ma ei tee nalja), ajakirjad aastakäikude kaupaaastast 1960!, riidetükke, vana mööblit (ei, mitte antiiki), katkise põhjaga ämbreid oli peale tema surma majas 47!! tk, me lugesime kokku jne, jne.

Mis mind aga kõige rohkem vihastas ja solvas, oli see, et meie sugulased, seda kõike teades, tõid endal üle jäänud sodi meile, vanaema võttis kõik vastu ja enam lahti sellest ei saanud.
Kui vanaema suri, tellisime kahel korral suure konteineri ja lisaks veel mitmeid kordi mehe suure kaubikuga, kes metallkola kokkuostu eraldi viis.

Minu meelest, oma kogemusele toetudes, sa ks katsud talle abi otsida, lepid et ta kogu ja jääbki koguma või lähed minema ja ignoreerid teemat. Oma vanaema puhul ma teadsin, et sõda ja sõja järgsed aastad olid väga rasked olnud ja krooni tulekuga kaotasid nad vanaisaga jälle kõik oma säästud ning see ilmselt vallandas tema kogumismaania, aga no mis kasu sellest on, kui ma põhjust tean, aga teha ikka midagi ei ole…

+42
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kusagilt on meelde jäänud, et nii teevad roti aastal sündinud inimesed (1948, 1960, 1972, 1984, 1996, 2008). Tõsi?

Kõik rotid muidugi ei kogu. Lihtsalt kogujate seas olevat rotte suhteliselt palju.

Mina olen 1996 rott, aga absoluutselt ei kogu midagi, pigem vastupidi täiesti. Elan megaminimistlikult kohati liiga ekstreemselt, nagu mõned öelnud. Ema on draakon ja samuti koguja.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei nõustu ka, et roti aasta inimesed koguvad, mees on rott ja vee viskab jälle liiga palju asju ära.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kellel veel vanaemad/emad asju koguvad? Ausalt öeldes olen ma juba hämmingus. Ma lihtsalt ei mõista kuidas saavad inimesed nii palju mõttetut träni kokku osta. Kõige idiootsem on see, et inimesed reaalselt ei kasutagi asju mida kokku tassivad. Keegi midagi tasuta pakub, on vanaema esimesena platsis, et jälle kellegi pooleldi katkised asjad koju tassida ja siis kuhugi kuuri alla seisma viia. Terve tuba on kappe täis. Kapid on riideid täis (mis juba hallitavad, sest seinad on kõik kappide taga peidus, õhk toas ei liigu), igasugused kujukesed, ajakirjad aastast 1990, suvalised pildid jne. Ma ei oska enam midagi öelda ega teha. Varsti upuvad prügisse aga inimesed aru ka ei saa, et see pole enam normaalne.

Kui sa ei mõista seda, siis ei mõista sa ka ennast. Lähedus vajadus ja tunnet, et ma midagi väärt olen, kogetakse väga erinevalt. Mõni vajab teise inimese lähedust samamoodi, kui teine kogub riideid. Vanusega enam suhete peale ei panusta, järelikult on riided. Lisaks on need inimesed tulnud läbi ajast, kui oli kõik ikka väga väga vähe. Kas sa viskaks asja ära, kui sa teaks, et järgmised 20 aastat ei saa ühtegi asja osta, lihtsalt põhjusel ,et poes ei ole. Võib raha olla, aga sa ei saa seda asja, sest pole. Kui sa oled jätnud ajaloo läbimõtestamata, siis oled ikka väga suures hädas, sest koguaeg kannatad. Miks ei võiks sa huumori ja mõistmisega võtta oma esinevanemaid ja uurida pigem kuidas nad selliseks kujunenud on, mitte tulla siia neid alandama, nendest teemat tegema. See upsakus ja uhkus, et oled parem, õige ja targem, kaob, kui lapsed hakkavad sinu asjadesse samamoodi suhtuma. Ja see vanus sul tuleb, kus tuleb ise ka see “lubjakas” olla, kes maailma asjadest aru ei saa. Sinu enda jaoks on kõik õige, lihtsalt noored hukas. Niisiis mis teeksid, kui sa teaksid, et järgmine 20 aastat ei saa sa enam ühtegi asja?

+9
-29
Please wait...

Postitas:
Kägu

prügivedamisteenus, mis ei ole odav – et ta peaks selle võrra paartuhat rohkem ‘kirsturaha’ koguma viisakusest.

Ära jahu.
Just vaatasin, väike konteiner maksab alates 150€.
Suur 200 ja väga suur veel pisut rohkem.
Pole hullu ühesõnaga.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, aga see ongi haigus. Otsi youtubest üles saade Hoarders, selles käiakse niisuguste kogujate kodusid puhastamas ja psühholoogid seal nõustavad neid, alati on palju pisaraid ja alati on ka mingi konkreetne põhjus, mis on ajendanud selle kogumise.

Aitan sind veidi: https://www.youtube.com/watch?v=RgcwiaXUxkQ

Kui su esivanemal on kodu veel normaalne, kus saab liikuda ja tal ei ole tubades tunnelid ja osad toad maast laeni asju täis, siis on veel lootust. Võid püüda sellele probleemile abi leida mõne terapeudi juures, see on mentaalne probleem, mitte niisama selline asi, et KÕIK vanainimesed niimoodi käituvad. Ei käitu kõik nii.

+14
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

prügivedamisteenus, mis ei ole odav – et ta peaks selle võrra paartuhat rohkem ‘kirsturaha’ koguma viisakusest.

Ära jahu.

Just vaatasin, väike konteiner maksab alates 150€.

Suur 200 ja väga suur veel pisut rohkem.

Pole hullu ühesõnaga.

oleneb, kus vanemad elavad.
väljaspool suuremaid linnasid on pakkujaid vähem, hinnad kallimad, lisaks transpodritasud suuremad.
eelmine aasta visaksin oma ema korterit tühjaks. 3 tuba, kõik kraami pilgeni täis. läks 3 suurt konteinerit, 400 tükk. lisaks ühe eest trahv et liiga suur kuhi peale sai, lisaks kümneid järelkärutäisi. mul läks 2500 tuuri korteri tühjaks saamine, kui võtan arvesse ka bensiiniraha, käru rendi ja selle, et pidin palgata puhkusepäevi võtma.

+17
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tegemist võib olla obsessiiv-kompulsiivse häirega, st seda saab ainult teraapia abil leevendada. Meil kiputakse sageli arvama, et tegu on raskete aegade mõjudega (nt peale sõda polnud midagi saada, elati aastaid puuduses), kuid tegelikult on seda häiret kõikjal diagnoositud – ka ühiskondades, kus tarbimine ei ole olnud piiratud. Kummalisel kombel on selle häire diagnoosimine alates 1980-datest suurenenud (aga sama on kõikide teiste käitumishäiretega).
Kogutakse mitte ainult asju, ka elusolendeid näiteks. Nt ‘kassitädid’ (või ‘kassionud’), kes päästavad tänavatelt kümneid kasse ja toovad nad koju (kus siis elatakse ebahügieenilistes tingimustes ja lastakse loomadel veel paljuneda ka), kannatavad ka ilmselt selle häire all.
Ega vist polegi midagi eriti teha – kui inimene ise terapeudi juurde ei lähe, siis teised ei saa ka midagi teha. Ootad kuni nende maine elu on läbi ja tellid prügiveo.

+22
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu ema on selline. See on ka põhjus, miks ma tema juures väga käia ei taha, nii ebamugav on olla asju täis korteris. Ta kogub igast jama, sest äkki läheb vaja.
Minu kodu on üsna minimalistlik, niisama meil kodus midagi ei vedele, asju kokku ei osta, aga mul ema on selline, et igakord kui ta tuleb ta toob mingit tavaari. Näiteks meil on suuri tasse ainult neli, aga kõik on sama tootja omad. Ja siis ta jälle tuleb oma tassidega, et äkki meil läheb vaja. Või toob lambist taldrikuid, kuigi meil on kodus kõikide nõudega nii, et üks tootja ja üks seeria. Igakord kui ta siis oma killavooriga tuleb, ma seletan talle, et me ei soovi, aga ega ta minema ka ei vii ja järgmine kord uutega platsis. Võitle nagu tuuleveskiga.

Aga mina arvan, et see tuleb nõukaajast, siis polnud miskit saada.

+14
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

vorstikilet (ma ei tee nalja)

Kas ta ise kuidagi selgitas ka, mille jaoks võiks seda vaja minna?

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mu mees on selline ja kardan, et varsti me selletõttu ka lahku käheme. Hoov ja kuur on mingit träni täis, midagi ära ei luba visata. Laste rattaid ja oma aiatööriistu ma ei saa kuuri panna, sest kohta lihtsalt pole!

Kõike võib kunagi vaja minna, on tema jutt. Olen nutnud ja ilusti rääkinud, aru ei saa. Eile ütlesin ,et kui see ei lõpe, siis maja müüki, pangale võlg tagasi ja ülejäänud raha jagame pooleks. Mina enam ei suuda. Naabrite ees on nii häbi. Mina hoolitsen aia eest ja istutan lilli, mees sõna otseses mõttes reostab!

Muid probleeme meil kusjuures pole, aga just see asjade kuhjamise maania on mehel. See on vist geneetiline, ta isa oli samasugune ja ema juures on ka mingid hunnikud igal pool kappidel riiulitel.

Minu oma samasugune. Korteris elades olid kõik tubade seina ääred mingit träni täis, ostsime maja, siis esimese asjana tassis hunniku vana risu maja seina äärde. Mingi vana metall, vikatid, nõukaaegsed plekkämbrid, mootorid jne. Ma pidin uute naabrite ees häbi pärast maa alla vajuma. Tema ei saanud aru, et midagi valesti oleks – kõike kraami võib ju kunagi vaja minna, pole vahet, et viimased 20 aastat pole neile kasutust leidunud. Me ikka lõpuks lahku läksimegi, sest rahulolematus läks mõlemalt poolt liiga suureks.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga mina arvan, et see tuleb nõukaajast, siis polnud miskit saada.

Mõnel juhul ehk tuleb nõukaajast, aga paljudel juhtudel on kindlasti tegemist selle häirega, mida siin keegi nimetas.

Arvan, et need, kes tänu nõukaajale on säästlikud ja kokkuhoidlikud, nendel on elamised siiski korras ja see mõttetu kraam on siiski kuidagi selekteeritud ja ladustatud. No on lihtsalt mõttetu ja kole kuskil kappides ja riiulitel.

Neil, kel on see häire, neil on elamised just nii, nagu keegi kirjeldas – maast-laeni, liikumiseks on käigud ja mõnda tuppa ei saa üldse sisse. Selliste häire ei ole nõukaajaga seotud. Selliseid on ka välismaal. Olen ka ameerika dok saateid näinud nendest inimestest.

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See ei ole seotud nõuka ajaga, vaid emotsionaalse seisundiga, nt ärevusega. Ma ise kipun ka asju kuhjama ja mu elus oli hetk, kus kõik toad olid paberkottides asju täis. Ma ei kasutanud neid asju, ostsin enamasti kasutatuna. Mingi hetk sai kõrini ja müüsin suurem osa asju maha, teenisin umbes 1000 eurot. Hetkel kapid on veel asju täis, püüan ka seal aega-mööda vähendada.

Poes käimine ja millegi ostmine on minu jaoks üks viis kuidas ärevust vähendada.

Aidata võib see, pakkuda välja võimalus aega-mööda asjadest vabaneda, nt sorteerida mõned kotid ära ja ära anda või visata kõik, mida pole nt viis aastat kasutanud jne. See on palju lihtsam kui kõigest korraga loobuda. Ja tegelikul aitab ka see kui otse öelda, et ei taha külas käia, sest kodu on kola täis, see on küll solvav, kuid motiveerib pisutki. Selja taga kirumisest pole mingit kasu. Mõned inimesel võib olla abi ka sellest, kui keegi teine sorteerib.

+15
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, minu ema ja tema mees olid ka sellised. Korter oli lihtsalt õudme ja tõesti olidki peenikesed rajad liikumiseks alles ainult. Kui ema ja tema elukaaslane surid, alles siis tegime korteri tühjaks. Enne seda ei tohtinud midagi ära visata ja pidevalt kahtlustati varguses. Umbes 4000 eur läks asjade ära viskamine kokku maksma. Kõige rohkem kahju on sellest, et meie suguvõsast neiste käsitööna tehtud voodipesud, linikud jne olid kõik täiesti nässus 🙁

+12
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vaesust näinud inimeste kiiks. Vähemalt kohati.

Minu ämm ütleb samuti et kõike läheb tarvis, tema sõda näinud inimene ja midagi ei tohi ära visata.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis õigusega sa kommenteerid teise täiskasvanud inimese elustiili? Ma alati selliste teemade puhul mõtlen, et kas sulle endale meeldib, kui lapsed/lapselapsed hakkavad su elu korraldama? Ma küll kahtlen selles.

Näen oma vanemate sõbrannade hulgas ka seda, kuidas mitmetel ninakad tütred üritavad nende elusid korraldada, küll “valides” neile riideid, kodu sisutades jne. Mõni ei julge ise mingit olmelist otsust enam langetada.

Ma arvan, et teise elu korraldamiseks on õigus, kui see inimene ei vastuta päriselt veel/enam oma tegude eest (siis tõesti ka mitte vaid lapse meelest, kellele lihtsalt ei meeldi tema elukorraldus).

+8
-43
Please wait...

Postitas:
Kägu

Osaliselt on see nõukogude ajast pärit inimeste elukogemus, mille üle tänapäeval pole mingit mõtet naerda ega ka pahandada. Kui su elu on kulgenud ajastul, kus mitte midagi polnud saada ja kõike tuli kuuris ja kapis leiduvast ise leiutada nagu peedist pesumasinale trumlit, siis sa ei vabane sellest vajadusest asju alles hoida ka siis, kui ühtäkki on poes kõike.
Teine asi, et kohati minnakse tänapäeval ikka ka teise äärmusse – mina nimetaksin seda liigtarbimiseks. On teatud asju, mida tõesti võiks alles hoida, sest on vägagi tõenäoline, et millalgi on vaja ning kasutusvõimalusi on palju. Näiteks mina keeldusin ära viskamast ühte vana katkise varrega roostevaba potti. Mees kurjustas ja õiendas, aga aasta pärast võtsime koera ning see kastrul on ideaalne veeanum koerale õue. Miks ma peaksin eraldi mingi jooginõu ostma, kui ma saan minna kuuri ja sealt võtta? Ja selliseid konflikte on meil mehega ikka aeg-ajalt, kus tema tahab kõikvõimalikke purke ja karpe ära visata, mina alles hoida – reeglina aga kasutangi ma neid varsti kuskil. Seega pole ka päris nii, et üldse midagi hoida ei tohi.
Liialdused on halvad loomulikult.

+16
-14
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minul ämm ka koguja. Terve maja on maast laeni asju täis. Isegi magada ei ole enam kuskil, kuna kõike läheb vaja!
Alguses üritas oma asju meile ka tassida aga kui aru sai, et ma need minema viskan siis enam ei toonud. Tema asjadeks on vene aegsed tekstiilid, nõud, mööbel, raamatud, mida keegi ei loe. Kui miskit uut hangitakse, näiteks diivan, siis vanu ei visata ometi ära.
Ämm elab oma talus. Kutsub suvedeks lapselapsi külla aga mees ei luba lapsi sinna. Kuna pliidi alla tehakse tuld kui pliidi pealne ka asju täis. Küll tal kohvikanne ja rätikuid põlema läinud. Mees käib ikka kontrollimas kas suitsuandurid töötavad aga need ka üldjuhul harjavarrega alla löödud laest kuna ämma arvates need piiksuvad niisama. Kardamegi mehega, et kui üks hetk lähebki maja põlema siis see läheb nagu säraküünal kuna maja maast laeni asju täis. Ämmaga rääkida pole võimalik sel teemal, kuna meie mehega ei tea elust midagi.

+14
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Osaliselt on see nõukogude ajast pärit inimeste elukogemus, mille üle tänapäeval pole mingit mõtet naerda ega ka pahandada. Kui su elu on kulgenud ajastul, kus mitte midagi polnud saada ja kõike tuli kuuris ja kapis leiduvast ise leiutada nagu peedist pesumasinale trumlit, siis sa ei vabane sellest vajadusest asju alles hoida ka siis, kui ühtäkki on poes kõike.

Teine asi, et kohati minnakse tänapäeval ikka ka teise äärmusse – mina nimetaksin seda liigtarbimiseks. On teatud asju, mida tõesti võiks alles hoida, sest on vägagi tõenäoline, et millalgi on vaja ning kasutusvõimalusi on palju. Näiteks mina keeldusin ära viskamast ühte vana katkise varrega roostevaba potti. Mees kurjustas ja õiendas, aga aasta pärast võtsime koera ning see kastrul on ideaalne veeanum koerale õue. Miks ma peaksin eraldi mingi jooginõu ostma, kui ma saan minna kuuri ja sealt võtta? Ja selliseid konflikte on meil mehega ikka aeg-ajalt, kus tema tahab kõikvõimalikke purke ja karpe ära visata, mina alles hoida – reeglina aga kasutangi ma neid varsti kuskil. Seega pole ka päris nii, et üldse midagi hoida ei tohi.

Liialdused on halvad loomulikult.

Koera võtsite, aga koerale korralikku joogikaussi enam osta ei jõudnud? Sa oledki see ehe sitakorjaja. Enamus inimesi ei lepiks eales sellega, et mingi katkise varrega kastrul keset hoovi koera jooginõuna vedeleks.

+20
-26
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu ämm ja äi on sellised, kes ei suuda midagi ära visata ja mees on selle neilt pärinud. Mina olen selline, kel on minimaalne hulk asju, olen väga organiseeritud ja annan ära kõik, mida enam vaja ei lähe. Mees on öelnud, et puhtas kodus on mõnus elada, aga ma näen, et ta ise ikkagi ei suuda midagi ära visata. Ma olen mõned korrad palunud tal garaažis organiseerida, et mida on vaja jätta ja mida taaskasutusse viia ning ülejäänud aja lihtsalt vaikselt asju ära viinud, mille kohta tean, et neid iial vaja ei lähe. Mees seda teemaks tõstnud ei ole, talle paistab see sobivat, et mina teen seda, mida ta ise teha ei suuda.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Näiteks mina keeldusin ära viskamast ühte vana katkise varrega roostevaba potti. Mees kurjustas ja õiendas, aga aasta pärast võtsime koera ning see kastrul on ideaalne veeanum koerale õue. Miks ma peaksin eraldi mingi jooginõu ostma, kui ma saan minna kuuri ja sealt võtta? Ja selliseid konflikte on meil mehega ikka aeg-ajalt, kus tema tahab kõikvõimalikke purke ja karpe ära visata, mina alles hoida – reeglina aga kasutangi ma neid varsti kuskil. Seega pole ka päris nii, et üldse midagi hoida ei tohi.

Ja kui koera poleks võtnud, seisaks katkine kastrul siiamaani kuuris, et “äkki läheb vaja”?

+20
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Osaliselt on see nõukogude ajast pärit inimeste elukogemus, mille üle tänapäeval pole mingit mõtet naerda ega ka pahandada. Kui su elu on kulgenud ajastul, kus mitte midagi polnud saada ja kõike tuli kuuris ja kapis leiduvast ise leiutada nagu peedist pesumasinale trumlit, siis sa ei vabane sellest vajadusest asju alles hoida ka siis, kui ühtäkki on poes kõike.

Hoarding on teada-tuntud psüühikahäire kogu maailmas, juutuub videoid täis, pole need mingid nõukainimesed. Puha heaoluriikide keskealised kodanikud. See on psüühikahäire, haiguslik seisund, mitte mingi nõukajäänuk. Meie nõukainimesed lihtsalt kasutavad oma kolakorjamise õigustuseks seda väljendit, et ‘vanasti ponud midagi saada’. Noh et nagu vabandus või nii.
Pealegi lõppes see nõukaaeg 30(!) aastat tagasi ära, nii et misasi on ühtäkki? Kummaline, kui kaua see ühtäkki kestab, pool sajandit? Pealegi olid needsamad praegused kolakorjajad siis 30 aastat nooremad kui praegu ja kui nii noored inimesed (siis noored või keskealised) ei suuda 30 aasta jooksul kohastuda muutunud oludega, kus defitsiiti ei ole, siis on see ikkagi ju psüühikahäire. Iga normaalse mõistusega inimene saab 30 aasta jooksul siiski aru, et enam ei ole vaja koguda.

+20
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hoarding on teada-tuntud psüühikahäire kogu maailmas, juutuub videoid täis, pole need mingid nõukainimesed.

Ma kirjutasin osaliselt.

Koera võtsite, aga koerale korralikku joogikaussi enam osta ei jõudnud? Sa oledki see ehe sitakorjaja. Enamus inimesi ei lepiks eales sellega, et mingi katkise varrega kastrul keset hoovi koera jooginõuna vedeleks.

Koeral on toas miljon korralikku joogikaussi, neid on jagatud meile küll kingiks, küll auhinnaks, küll oleme ise ostnud. Vana kastrul on neist peajagu üle, sest on paksu põhjaga, hoiab temperatuuri, ei lähe ümber ja mahutab palju rohkem vett. Pealegi, kui kodanik kägu nüüd panni alt oma tähelepanu- ja mõtlemisvõime välja otsiks ning neid kasutaks, siis saaks ta ehk isegi aru, et üks roostevaba ilma varreta (sest miks peaks katkist vart küljes hoidma) korralik Hackmani kastrul (sest miks peaksin ma mingit viletsat ja koledat kastrulit tahtma õues hoida) õues pole mingi õudne vaatepilt.

Ja kui koera poleks võtnud, seisaks katkine kastrul siiamaani kuuris, et “äkki läheb vaja”?

Siis oleks see mõne muu kasutuse leidnud. Mees on pidevalt hädas, et kuhu lasta motika õli, käib ja võtab minult korralikke kausse selleks … siis oleksin talle selle kastruli ette torganud. Või oleks sellesse mõni lill istutatud. Või midagi muud.

Iga normaalse mõistusega inimene saab 30 aasta jooksul siiski aru, et enam ei ole vaja koguda.

Harjumustest oled midagi kuulnud? Ma ei tea, misealistest sina räägid, mina räägin neist, kelle elu põhiosa oli nõukaajal. Ehk siis neist, kes nõukaaja lõpuks olid 50-60-aastased, nüüdseks siis 80-90-aastased. Pole vist just see vanus, kus muutusi kergelt vastu võetakse?

+16
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

aga tasub viisakalt mõista anda, et pärast tema surma tuleb tellida prügivedamisteenus, mis ei ole odav – et ta peaks selle võrra paartuhat rohkem ‘kirsturaha’ koguma viisakusest.

Eriline mats. Sellisele “mõistaandjale” ei pärandaks üldse mitte midagi.

+8
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 104 )


Esileht Pereelu ja suhted Haige vajadus koguda