Kas ma olen ainuke, kelle meelest on probleem teemaalgatajas. Tema tekstist loeb välja, et tema tegeleb beebiga peamiselt ainult siis, kui tal parasjagu vanemad lapsed kohal pole. Ehk siis 2 nädalat kuus jätab imiku valdavalt naise hooleks argumendiga, et “naisel on ju 1 laps, aga mul 3 last”. Tema loogika on see, et kuna tal on 2 last, siis tema tegeleb nendega, aga naine selle arvelt peab üksi uue lapsega tegelema.
Isal on kaks vanemat last, kelle eest ta peab samuti hoolitsema ja selle võrra ongi tal vähem võimalusi beebi eest hoolitsemisse panustada. Naine ju teadis, et need kaks poega on olemas, kui otsustas lapse saada. Ta pidi sellega arvestama, et mehel juba on hoolduskoormus.
See, mis praegu toimub, on kõige tavalisem võimuvõitlus. Naine tunneb, et kuna tema on lapse ilmale toonud, peab nüüd tema ja tema laps peres kõige tähtsamad olema. Alateadlikult naine ka testib, kellele mees lojaalsem on, kas oma “vanadele” lastele või uuele beebile ja beebi emale. Lisaks toimub võimuvõitlus ka kodutööde jagamise osas.
Mees peaks jääma rahulikuks ja sõbralikuks, aga mitte taganema oma otsusest pühendada kaks nädalat kuus oma poegadele. Kui ema hirmsasti solvub ja otsustab oma beebiga eraldi elama asuda, siis mida ta võidab? Ainult selle, et edaspidi kuulub 2 nädalat kuus mehe ajast poegadele ja maksimaalselt kaks nädalat beebile, ehk midagi ta ei võida.